Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 02.08.2006 esitas L R Harju Maakohtule hagi T Z vastu, milles palus tuvastada J K-Š poolt 07.03.2006 omakäeliselt kirjutatud testamendi tühisust. Alternatiivnõudena palus hageja tunnistada nimetatud testament kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt suri 09.03.2006 J K-Š, kes 13.05.2005 oli teinud notariaalse testamendi hageja kasuks. Hageja esitas Tallinna notar Mare Millerile avalduse pärandajast järele jäänud pärandi vastuvõtmiseks. Pärimisasja menetlemise käigus selgus, et pärandaja oli 07.03.2006 koostanud omakäelise testamendi, mille alusel päriks kogu tema vara kostja. 07.03.2006 pärandaja poolt omakäeliselt koostatud testament on tühine, sest sellel puudub pärandaja allkiri. Keelespetsialistide arvamuse kohaselt ei ole lingvistiliste tunnuste alusel pärandaja poolt kirjutatul allkirja, nime on pärandaja kirjutanud viimase lause sees. Keelespetsialistide arvates ei ole kirjutatu testament ka seetõttu, et testament peaks olema korraldus, kirjutatu on teadmata adressaadile suunatud palve. Kahtlusi on ka omakäelise testamendi koostaja isikus, kuna käekiri erineb muudest pärandaja poolt kirjutatud dokumentidest ning testament sisaldab tegelikkusele mittevastavat informatsiooni. Varieerub notariaalse testamendi koostamise aeg, isikud, kelle kasuks oli notariaalne testament koostatud, kostja nime on kirjutatud mitmel erineval moel, mis ei võimalda üheselt tuvastada pärija isikut. Testament võib olla ka kehtetu. Kostja on viinud pärandaja tahtlikult eksimusse ja hoidnud teda eksimuses ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada pärandajat koostama omakäelist testamenti kostja kasuks. Tegemist on eksimuse või pettusega vastavalt TsÜS §-le 94 või §-le 92. Sellele viitab omakäelise testamendi lause „Mina usaldasin seda perekonda, kuid nemad osutusid väga halbadeks inimesteks“. Pärandajal ei olnud mingit põhjust lugeda hagejat ja tema perekonda halbadeks inimesteks. Vastastikuse kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma pärandaja eest üüri, varustama teda toiduainetega, aitama koristada korterit ja vajadusel aitama arstiabi saamisel. Seda kõike on hageja ja tema perekond pärandaja heaks teinud. Hageja laimamisele kostja poolt eesmärgiga kallutada pärandajat testamenti tegema viitab ka omakäelises testamendis sisalduv ebaõige väide, et notariaalne testament oli koostatud hageja abikaasa poolt ja pärandajalt võeti ära dokumendid. Paar päeva enne pärandaja surma tema korteri luku vahetamise korraldas kostja, kellel olid pärandaja surma ajal tema korteri võtmed. Kostja selline tegevus oli suunatud sellele, et kallutada pärandajat tegema testamenti enda kasuks. Pärast pärandaja surma korraldas hageja tema matused ning on hooldanud pärandvara, tasudes kõik vajalikud maksud. Kostja väide pärandaja abistamisest ja hooldamisest on ebaõige. Kostja oli 2005. aasta teises pooles raskelt haige ja taastusravikeskusest lahkudes sai vaevalt iseendaga hakkama. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata. Omakäeline testament on koostatud pärandaja poolt ning pärandaja on sellele ka alla kirjutanud. Vene rahvusest inimestel on tavaline, et allkirjaks on eesnimi koos perekonnanimega. Allkirja on pärandaja kirjutanud ka esimese lehekülje lõppu. Samuti on oluline, et pärandaja andis testamendi selle allakirjutamise järel kohe kostjale, mis tõendab selle lõpetatust. Pärija isik on

omakäelises testamendis piisava selgusega määratud. Asjakohatu on hageja poolt esitatud keelespetsialisti arvamus, et pärandaja poolt kirjutatu ei ole testament ega sisalda tema tahet. Kostja ei ole kunagi pärandaja ees laimanud hagejat ega tema perekonda. Hageja suhted pärandajaga olid omakasupüüdlikud, mida ilmselt märkas ka pärandaja. Eriti halvad olid pärandaja suhted hageja abikaasaga. Kostja hooldas ja abistas pärandajat, hageja sai aga raha pärandaja abistamiseks pärandajalt endalt, kuigi väidab, et aitas teda oma rahaga. Maakohtu otsuse põhjendused 21.12.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tunnistas kehtetuks J K-Š poolt 07.03.2006 T Zi kasuks koostatud testamendi. Menetluskulud jäid kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 09.03.2006 suri J K-Š, kellele kuulus korteriomand Tallinnas Pikri 1 – 141. 13.05.2005 tegi pärandaja notariaalse testamendi hageja kasuks ning 07.03.2006 koostas J K-Š omakäeliselt testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale. Hageja hinnangul on J K-Š poolt 07.03.2006 koostatud testament kehtetu. Kostja viis testaatori tahtlikult eksimusse ning jätkuvalt hoidis teda eksimuses ebaõigete asjaolude avaldamise teel. Kostja leidis, et tema ei ole kunagi pärandaja ees laimanud hagejat ega tema perekonda. Kostja hinnangul ei nähtunud ühestki hageja esitatud tõendist, et kostja oleks testaatorit tahtlikult eksimusse viinud. Kohus kostjaga ei nõustunud. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Kohtu hinnangul nähtub J K-Š poolt 07.03.2006 koostatud testamendist, et testamendi kostja ei olnud tahteavaldust tehes vaba kõrvalistest mõjutajatest. Testament on koostatud selgelt hirmu ja erutusseisundis. Analüüsides tsiviilasja materjale sai testaatori mõjutajaks olla üksnes kostja, kuna hagejal ja tema pereliikmetel puudus juurdepääs testaatori korterile seoses testaatori korteri ukseluku vahetamisega. Kohtu hinnangul oli ukseluku vahetuse eesmärk luua testaatorile ettekujutus nagu ei sooviks hageja ja tema perekond testaatori eest enam hoolt kanda. Tunnistaja N Li ütluste kohaselt nägi ta, kuidas testaatori korteri ukselukuga tegeles kostja õe abikaasa (III kd tl 28). Tunnistaja E-M Tu ütluste kohaselt elas testaator lukustatuna oma korteris alalises hirmus kostja ja tema kaaslaste ees. Tunnistaja L R ütluste (I kd tl 193) kohaselt vahetati testaatori ukselukud mõni päev enne testaatori surma ning politsei sai testaatori korteri võtmed kostjalt. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et testaatori tahe ei olnud 07.03.2006 testamenti koostades vaba, 07.03.2006 testamendi ja Tartu Ülikooli kasuks koostatud testamendi (III kd tl 34) võrdlus. Tartu Ülikooli kasuks koostatud testamendist nähtub testaatori korrektsus dokumendi koostamisel ja oma tahte väljendamisel. 07.03.2006 koostatud testamendis on testaatori lause katkendlik ja tekst kohati seosetu. Arvestades asjaoluga, et omakäeliselt kirjutatud testamendi puhul on eriti tähtis, et testamendi sisu vastaks testaatori tahtele, asus kohus seisukohale, et 07.03.2006 testamendis puudub testaatori vabalt kujunenud tahe. Kohtu hinnangul viitas see pigem asjaolule, et testament on koostatud kostjapoolsete mõjutuste all. Testaator viidi kostja poolt eksimusse sellega, et testaatorile avaldati nagu oleks hageja ja tema abikaasa väga halvad inimesed. Käesolevas kohtumenetluses ei ole ühtegi tõendit, mis seda kinnitaks. Tunnistaja A-H M ütluste kohaselt rääkis testaator hagejast ja tema perest ülivõrdes ning kinnitas, et viimased kannavad testaatori eest väga hästi hoolt. Tunnistaja E J ütluste kohaselt hoolitses hageja

abikaasa pidevalt testaatori eest, käies testaatoriga arsti juures ning ostes talle ravimeid ja sooja sööki. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, mille kohaselt ei leidnud tõendamist, et kostja soovis testaatori korterit endale (II kd tl 102). Tunnistaja N L andis ütlusi selle kohta, et kostja õde soovis pärast kostja haigestumist testaatori korterit endale osta. Testaator ei olnud nõus korterit müüma (II kd tl 104, III kd tl 38). Kohus ei pidanud veenvateks kostja väiteid selle kohta, et tema pidevalt hooldas ja abistas testaatorit (I kd tl 59). Ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitatud ei ole. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja ei saanud testaatorit abistada juba seetõttu, et oli halvatud ja vajas ise kõrvalist abi. Vaidlust ei ole selles, et kostja testaatori matustel ei viibinud ja ei kandnud matustega seotud kulutusi. Samuti ei andnud kostja hagejale teada 07.03.2006 koostatud testamendist. Kohus ei pidanud veenvaks kostja seletust, et ta ei kandnud matuse kulutusi seetõttu, et ei teadnud endal sellise kohustuse olemasolust (I kd tl 84). PärS § 131 lg 1 kohaselt pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kostja käes olnud 07.03.2006 omakäelisest testamendist pidi kostja aru saama, et pärandvarast piisab matusekulude kandmiseks. Kostja oma seadusest tulenevat kohustust ei täitnud. Kohus leidis, et tegelikkuses puudusid kostja ja testaatori vahel sedavõrd heanaaberlikud suhted, mis annaksid alust järelduseks, et testaatori tegelik tahe oli muuta 13.05.2005 notariaalses testamendis väljendatud tahet. Kostja tahe aga oli suunatud üksnes pärandvara saamisele. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hagiavalduse testamendi kehtetuks tunnistamise nõudes. Apellatsioonkaebus Kostja T Z palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellant leiab, et maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisega, leides, et testaatorile avaldati vastustaja kohta väärtushinnanguid, nagu oleks vastustaja ja tema abikaasa väga halvad inimesed. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et eksimus ja pettus võivad toimuda ainult teisele poolele ebaõigete asjaolude avaldamise kaudu. Asjaolude all tuleb mõista ainult faktiliselt kontrollitavat teavet, st teavet, mille tõeväärtus on kontrollitav. Subjektiivsed väärtushinnangud, mille tõeväärtust ei saa kontrollida (kas vastustaja on halb inimene või mitte), ei too endaga kaasa pettust või eksimust. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et apellant oleks vastustajat selliste sõnadega nimetanud ja teda üldse laimanud. Samuti on maakohus eksinud protsessinormide kohaldamise vastu. Kohus on jätnud analüüsimata vastustaja abikaasa L R ütlused selle kohta, et tema leidis testaatori ukse ees kapi pealt lukuabi visiitkaardi. Nimetatud asjaolu on primaarse tähtsusega, kuna vastustaja väitis, et testaatori korteri luku vahetamise korraldas just apellant ja see oli suunatud pärandaja kallutamisele tegema testamenti vastustaja kasuks ning maakohtu peamine argument, et testaator muutis testamenti, sest oli apellandi poolt enda korterisse lukustatud ja elas seetõttu pidevas hirmus ja teadmatuses. Kuigi apellandi esindaja 29.11.2010 istungil juhtis tähelepanu L. R ütlustele, jättis kohus need otsuses kirjeldamata ja analüüsimata. Apellant esitas tõendina OÜ Lukuabi Grupp 20.01.2011 õiendi. Nimetatud tõendiga soovib apellant ümber lükata vastustaja väidet, et testaatori korteri luku vahetamine oli korraldatud ja teostatud apellandi või tema õe abikaasa poolt. Seega ei piiranud apellant testaatori vabadusi ning ei mõjutanud sellega tema soovi testamenti muuta.

Apellant palub üle kuulata oma õe elukaaslase A Ni. Apellant soovib sellega ümber lükata tunnistaja N L 29.11.2010 ütlused, selle kohta, et just A. N vahetas testaatori korteri lukud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised, nende esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebeõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis annab alust otsuse tühistamiseks. Käesolevas tsiviilasjas on vaidlusküsimuseks see, kas 07.03.2006 J K–Š testament vastab testaatori vabale tahtele või on seda tahet mõjutatud. Testament on ühepoolne tehing ning väljendab ühe isikupärija- tahet. Testamendis soodustatud isikud ei vaja mingit õiguslikku kaitset. Oluline on, et pärandaja tahe on vabalt kujunenud ja et seda ei oleks mõjutatud. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune omakäeliselt kirjutatud testament on tehtud kaks päeva enne testaatori surma. Hagejalt, kelle pere aastaid hoolitses testaatori eest ja kelle kasuks oli tehtud eelnev testament, võeti võimalus J K –Š korterisse pääsemiseks seoses ukseluku vahetusega. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid, sealhulgas tunnistajate ütlusi, ning on põhjendatult asunud seisukohale, et tõendeid selle kohta, et hageja ei hoolitsenud testaatori eest või et oleks teda halvasti kohelnud, puuduvad. Ka testaatori matuste korraldamisega tegeles hageja ja kandis matusekulud. Kostja matuse vastu huvi ei tundnud. Tunnistaja A-H M, kes tundis testaatorit 2005.aastast, kinnitas, et viimane rääkis oma tahtest pärandada vara hageja perele. Kostjat kui korterinaabrit ta kartis (t.lk. 170-171). Tunnistaja E- M T, kes oli testaatori tuttav 2000.aastast, ütlustest ilmneb, et hageja pere hoolitses testaatori eest ning neil oli head suhted. Kostja osas mainis testaator, et on halb naaber, kes on huvitatud tema korterist (t.lk. 109-110). Tegemist on tunnistajatega, kes olid testaatori head tuttavad ning puudub alus nende usaldusväärsuses kahelda. Ka kostja tunnistaja N Mi ütlustest ilmneb, et testaatori arved tasusid inimesed, kellele oli tehtud eelnev testament, ning et nad käisid testaatorit vaatamas. Seega hageja pere hoolitses testaatori eest. 07.03.2006 testamendis olev lause, et hageja pere näol on tegemist halbade inimesed, ei ole ühegi tõendiga tõendamist leidnud. Maakohus on põhjendatult, hinnates esitatud tõendeid ning testamendi sisu, asunud seisukohale, et testament on tehtud mõjutuste all ning tulenevalt TsÜS § 94 lg-st 1 kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 järgi pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Maakohus põhjendas otsuses, milles seisneb testaatori eksimuses hoidmine ning nimetatud seisukohta ei suutnud kostja ümber lükata. Maakohus asus seisukohale, et testaatori ukselukud vaheti ära mõni päev enne testaatori surma ja võtmed olid kostja käes. Selles ka vaidlus puudub. Asjaolu, kas ukseluku vahetas kostja lähedane inimene või tegi seda OÜ Lukuabi Grupp töötaja, ei oma kolleegiumi arvates erilist tähendust. Oluline on, et lukuvahetuse tagajärjel ei saanud hageja testaatori eest hoolitseda ning sellega võeti hagejalt võimalus suhelda testaatoriga. Lukuvahetuse

tagajärjel oli ainult kostjal juurdepääs testaatori korterisse, mida tõendab see asjaolu, et ainult tema käes olid testaatori korteri võtmed. Tunnistaja L. R ütlustest ilmneb, et kui ta järjekordselt tuli testaatori juurde, ei saanud enam sisse, sest ukselukku oli vahetatud. Ta pöördus kostja poole, kuid viimane ütles, et ei tea midagi. Telefonile ei vastatud (I kd. t. lk. 193). Asjaolu, et apellant ei avaldanud tunnistajale, et temal on korteri võtmed, tõendab, et ta ei soovinud, et hageja kontakteeruks testaatoriga. See ilmneb ka tunnistaja L. R ütlustest. Kuivõrd hageja ei saanud testaatori eest hoolitseda tema viimastel elupäevadel, siis sellega loodi testaatoris ettekujutus, nagu ei hoolitseks hageja pere tema eest, millisele järeldusele jõudis põhjendatult kohus, analüüsides esitatud tõendeid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja oli huvitatud üksnes testaatori korteriomandist. See ilmneb ka tunnistaja N.Li ütlustest (II kd .lk. 104) Pärijana ei täitnud hageja moraalset kohustust võtta osa testaatori matuse korraldamisest. Apellatsioonikohtu istungil vastustaja põhjendas seda tervise probleemidega, kuid samas on väitnud, et hoolitses aastaid testaatori eest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja väide, et ta hoolises testaatori eest, ei ole usutav ning see ei leidnud kinnitamist ka usaldusväärsete tõenditega. Apellandi taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks jättis kolleegium rahuldamata, tuginedes TsM § 652 lg-le 4. Apellant ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, miks annaksid alust uute tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses. Kolleegium asub seisukohale, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha maakohtust erinevat otsust. Arvestades eeltoodut puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.