2-06-20673/25 - Pärimisõigus - Testamendijärgne pärimine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Asjaolud XX.XX.XXXX suri J. K-S. (ik XXXXXXXXXXX, edaspidi: pärandaja). 13.05.2005 on pärandaja teinud notariaalse testamendi hageja kasuks. 07.03.2006 on J. K-S. kirjutanud omakäeliselt dokumendi, mille pealkirjaks on testament. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus tuvastada J. K-S. poolt 07.03.3006 omakäeliselt kirjutatud testamendi tühisust. Alternatiivnõudena palus hageja tunnistada J. K-S. poolt 07.03.2006 omakäeliselt kirjutatud testament kehtetuks. Hageja esitas Tallinna notar Mare Millerile avalduse pärandajast järelejäänud pärandi vastuvõtmiseks. Pärimisasja menetlemise käigus selgus, et pärandaja on 07.03.2006 koostanud omakäelise testamendi, mille alusel kogu tema vara päriks kostja. 07.03.2006 pärandaja poolt omakäeliselt koostatud testament on tühine, sest sellel puudub pärandaja allkiri. Keelespetsialistide arvamuse kohaselt ei ole lingvistiliste tunnuste alusel pärandaja poolt kirjutatul allkirja kui sellist. Nime on pärandaja kirjutanud viimase lause sees. Keelespetsialistide arvates ei ole kirjutatu testament ka seetõttu, et testament peaks olema korraldus, kirjutatu oli aga teadmata adressaadile suunatud palve. Kostja nime on kirjutatud mitmel erineval moel, mis ei võimalda üheselt tuvastada pärija isikut. Testament võib olla ka kehtetu. Kostja viis pärandaja tahtlikult eksimusse ja hoidis teda eksimuses ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada pärandajat koostama omakäelist testamenti kostja kasuks - tegemist on eksimuse või pettusega vastavalt TsÜS § 94 või 92. Sellele viitab omakäelise testamendi lause „Mina usaldasin seda perekonda, kuid nemad osutusid väga halbadeks inimesteks“. Pärandajal ei olnud põhjust lugeda hagejat ja tema perekonda halbadeks inimesteks. Hageja laimamisele kostja poolt, eesmärgiga kallutada pärandajat tegema testamenti, viitab ka omakäelises testamendis sisalduv ebaõige väide, et notariaalne testament oli koostatud hageja abikaasa poolt ja pärandajalt võeti ära dokumendid. Paar päeva enne pärandaja surma vahetas kostja pärandaja korteri lukud. Kostja selline tegevus oli suunatud sellele, et kallutada pärandajat tegema testamenti enda kasuks.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata. Omakäelise testamendi koostas pärandaja ning pärandaja on sellele ka alla kirjutanud. Vene rahvusest inimestel on tavaline, et allkirjaks on eesnimi koos perekonnanimega. Allkirja kirjutas pärandaja ka esimese lehekülje lõppu. Pärandaja andis testamendi selle allakirjutamise järel kohe kostjale, mis tõendab selle lõpetatust. Pärija isik on omakäelises testamendis piisava selgusega määratud. Asjakohatu on hageja esitatud keelespetsialisti arvamus, et pärandaja kirjutatu ei ole testament vaid palve ja ei sisalda tahet. Kostja ei ole kunagi laimanud pärandaja ees hagejat ja tema perekonda. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas J. K-S. (ik XXXXXXXXXXX) poolt 07.03.2006 T. Z. kasuks koostatud testamendi tühisuse. Kohus jättis L. R. poolt kantud menetluskulud T. Z. kanda. PärS § 20 lg 3 kohaselt võib kodune testament olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 24 lg 1 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamenti tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Vaidlust ei ole, et pärandaja poolt 07.03.2006 kirjutatud dokumendi puhul võib vormiliselt tegemist olla omakäeliselt kirjutatud koduse testamendiga. Vaidlus on selles, kas nimetatud omakäeline testament on tühine, kuna pärandaja ei ole sellele alla kirjutanud. Samuti viitas hageja, et dokument ei pruugi olla testament ka sisult, kuna seal puudub pärandaja tahe. 07.03.2006 dokument pealkirjaga „Testament“ on kirjutatud ühe paberi kahele küljele. Samad tahteavaldused: soov annulleerida varasem notariaalne testament ja soov jätta kogu vara T. Ž., sisalduvad mõlemal paberi poolel. Tegemist on pärandaja tahte väljendusega. Pärandaja tahteavaldus võib olla ükskõik kummale paberipoolele kirjutatud tekst eraldi või mõlemad leheküljed koos. Esimese lehekülje allservas on pärandaja kirjutanud: „Lugupidamisega J. K-S.“ /tõlge/. Nimetatud pöördumist võiks pidada testamendi allkirjastamiseks, kuid nime juures puudub selle alla kirjutamise aeg, mida nõuab PärS § 24 lg 1. Seega ei ole võimalik lehe esiküljel olevat kirjutist eraldi lugeda pärandaja omakäeliseks testamendiks. Teisel lehepoolel olev tekst sisaldab samuti selget tahteavaldust, on olemas kuupäev ja ka kellaaeg, kuid tekst lõpeb järgmise lausega: „Sügava lugupidamisega Teie suhtes, J. K-S., mida kinnitan oma allkirjaga.“ /tõlge/. Seega on nimetatud kirjutises avaldatud pärandaja tahe, see on kirjutatud omakäeliselt, sellel on märgitud koostamise aeg, kuid vaidlus on, kas testament on alla kirjutatud. Hageja esitas kohtule S. T. ja I. A. arvamuse, mida kohus käsitleb eriteadmistega isiku arvamusena vastavalt TsMS § 272 lg 2. Nimetatud arvamuse kohaselt annavad tunnustatud vene keele seletavad sõnaraamatud allkirjale järgmised tähendused: 1) allkirjutis millegi all, 2) omakäeline perekonnanime kirjutamine (Ožegovi sõnastik). Arvamuses asuvad selle koostajad seisukohale, et esitatud dokumendis ei ole allkirja kui sellist olemas. Dokumendi muu teksti ja oletatava allkirja vahel puuduvad piir ja distants; oletatav allkiri asub teksti lause sees koma järgselt. Samuti selgitasid arvamuse koostajad, et allkiri vene keeles on eelkõige

perekonnanimi, vahel initsiaalidega, kuid mitte teksti subjekti täisnimi. Kohus kuulas kohtuistungil täiendavate selgituste saamiseks tunnistajana üle ühe arvamuse koostajatest, S. T., kelle ütluste kohaselt võib olla tavaline, et vene rahvusest inimene kirjutab allkirjana oma eesja perekonnanime või perekonnanime koos initsiaalidega, kuid mitte ees- ja perekonna täiesti välja. Tunnistaja selgitas, et sellist teaduslikku allikat, mis täpselt ütleks, millest koosneb allkiri, ei ole. Arvamuse andmisel tugines ta oma kogemustele keeleteadlasena. Sõnaraamatute järgi on määratletud, et allkiri peab olema teksti all. Eesti Õigekeelsussõnaraamat allkirja sisulist määratlus ei anna. Kohus leiab, et eesti keeles võiks tavaarusaamadele tuginedes määratleda allkirja kui isiku poolt enda nime kas osalist või täielikku omakäelist kirjalikku märkimist mingi dokumendi või kirjutise all. Asjaolule, et nimi peab olme kirjutatud kirjutise all, viitab otseselt allkiri kui sõna all-kiri. Eesti õigusruumiga sarnases saksa õigusruumis on õiguskirjanduses antud allkirja määratlus. Vastavalt Õigussõnaraamatule (Rechtswörterbuch, 18.-te, neu bearbeitete Auflage/ Verlag C.H.Beck München 2004) tuleb allkirjana käsitleda peamiselt perekonnanime, mis kannab iseloomulikke tunnuseid, mis ei pruugi ilmtingimata loetav olla. Sõnaraamatu kohaselt peab allkiri olema kirjatüki all, st kirjatüki sisu katma (hõlmama) (lk 482-483). Testamendi osas märgib nimetatud õigussõnaraamat, et testamendi allkiri peab olema antud viisil, mille puhul ei tekiks kahtlust testaatori isikus (lk 1304). Seega käsitletakse kolmes keelekultuuris allkirjana vaid teksti alla kirjutatud isiku nime, kusjuures minimaalseks on, et välja peab olema kirjutatud vähemalt perekonnanimi. Käesolevas asjas testamendina esitatud dokumendil ei kirjutanud pärandaja oma nime teksti alla vaid teksti sisse komade vahele. Dokumendi esimeselt küljelt nähtub, et pärandaja kasutas allkirjana ka väljendit „Lugupidamisega J. K-S.“. Nimetatud pöördumine on kirjutatud teksti alla ja pöördumine on iseloomulikum allkirjale, kui teisel lehel lauses olev pöördumine. Allkirja kuju osas seisukoha andmiseks võrdles kohus vaidlusalusel kirjutisel olevat väidetavat allkirja vormi teiste kohtu poolt käekirja ekspertiisiks kogutud võrdlusmaterjaliga. Nimetatud dokumentide vaatlusel ilmneb, et pärandaja kirjutas tavapäraselt oma allkirjaks perekonnanime (lepingute koopiad I kd lk 92, testament 10-12, arved lk 129), perekonnanime koos eesnime esitähega (avalduse koopia I kd t lk 119a, lk 30). Vaidlusaluse testamendis kirjutas pärandaja mõlemal korral välja eesnime ja perekonnanime. Eeltoodut analüüsides asus kohus seisukohale, et pärandaja tavapäraselt kasutas oma allkirjana perekonnanime, koos eesnimega kasutas ta seda vaid vaidlusalusel testamendil. Allkirjana saab isiku täisnime käsitleda vaid juhul, kui ta sel viisil oma allkirja järjepidevalt kirjutab. Välistatud ei ole ees-ja perekonnanime koos kasutamine allkirjana, kuid kuna käesoleval juhul ei ole täidetud ka teine allkirja iseloomulik tingimus - allkiri käib kirjutise all - tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalusel omakäelisel testamendil ei ole pärandaja allkirja. Arvestades väidetava allkirja kirjutamise viisi ja asukohta, ei ole 07.03.2006 koostatud dokument pärandaja J. K-S. poolt alla kirjutatud ja on seetõttu tühine. Kohus ei nõustunud hageja seisukohtadega vaidlustatud omakäelise testamendi sisu osas. Testamendis on selgelt väljendatud pärija isik. Kohus ei nõustunud spetsialistide arvamuse väite ja tunnistaja S. T. seisukohaga, et vaidlusaluses testamendis ei ole väljendatud pärandaja tahe, vaid tegemist on sooviga.

Vaidlusaluses testamendis avaldas pärandaja sõnaselgelt soovi, et tema korter läheks pärast tema surma üle kostjale. Asjaolu, et seda tehakse soovi vormis, ei muuda tahte sisu ja eesmärki. Kuna testament on tühine, ei käsitlenud kohus hageja alternatiivnõuet testamendi võimaliku kehtetuse kohta ja jättis analüüsimata esitatud tõendid pärandaja võimalikku eksimusse viimise või petmise osas kostja poolt ning pärandaja ja hageja ning hageja perekonna suhete kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused T. Ž. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole, et pärandaja poolt 07.03.2006 kirjutatud testamendi puhul on vormiliselt tegemist omakäeliselt kirjutatud koduse testamendiga. Vaidlust ei ole ka selles, et testament on kirjutatud pärandaja poolt omakäeliselt. Maakohus leidis vääralt, et 07.03.2006 omakäelisel testamendil puudub pärandaja allkiri. Maakohus tuvastas, et testament on kirjutatud ühe paberi kahele küljele. Mõlemad testamendi pooled sisaldavad tahteavaldusi annulleerida varasem hageja kasuks tehtud 13.05.2005 notariaalne testament ja soov jätta kogu vara kostjale. Testamendi esimesel leheküljel allservas on pärandaja kirjutanud: „Lugupidamisega J. K-S.“. Teisel lehepoolel olev tekst sisaldab kellaaega, kuupäeva ja testamendi tekst lõppeb lausega: „Sügava lugupidamisega Teie suhtes, J. K-S. oma allkirjaga kinnitades 17.00 07.03.2006.aasta“. Maakohus leidis õigesti, et asjas kogutud võrdlusmaterjalide alusel saab järeldada, et pärandaja kirjutas tavapäraselt oma allkirjaks perekonnanime või perekonnanime koos eesmine esitähega. Maakohus leidis testamendi uurimisel ekslikult, et pärandaja allkiri erineb tema tavapärasest allkirjast. Maakohus leidis ebaõigesti, et testamendile on allkirjana kirjutatud eesnimi koos perekonnanimega (J. K-S.). Tegelikult asutas pärandaja ka vaidlusaluses testamendis oma allkirjaks ainult perekonnanime. Maakohus ei uurinud testamenti piisavalt. Testamendi lõpus dokumendi teisel lehepoolel on eesnime ja perekonnanime vahele pandud punkt – „Sügava lugupidamisega Teie suhtes, J..(punkt) K-S., mida kinnitan oma allkirjaga. See tähendab grammatiliselt lause lõpetamist ja uue lause alustamist pärandaja tavapärase allkirjaga – „K-S.“. Asjaolu, et pärandaja kasutas enda perekonnanime allkirjana tõendab ka see, et pärandaja lisas teksti lõppu :“oma allkirjaga kinnitades“. Seega kasutas pärandaja testamendis allkirjaks oma perekonnanime. Testamendis oleva allkirja väärtõlgendamine võis leida aset põhjusel, et maakohus uuris hageja esitatud testamendi eestikeelset tõlget, kus dokumendi lõpus puudub punkt, mis eraldab pärandaja eesnime tema allkirjast ega pööranud piisavat tähelepanu dokumendi venekeelsele originaalile, kus viidatud punkt on olemas. Hageja ei nõustu maakohtu materiaalõigusliku järeldusega, et testamendi esiküljel olevat ei saa eraldi lugeda pärandaja omakäeliseks testamendiks, kuna nime juures puudub selle kirjutamise aeg. Selline PärS § 24 lg 1 tõlgendus on liiga kitsas ega vasta pärimisseaduse eesmärgile. Seaduse mõtteks on testamendi tegemise aja tuvastamine. Isegi kui testamendi kirjutamise aeg jääb märkimata, ei muuda see korraldusi iseenesest olematuks või tühiseks. Selliseks muutub testament vaid siis, kui ka muude tõenditega ei ole võimalik selle tegemise aega kindlaks teha. Vaidlusalune testament kirjutati ühe lehe kahele küljele ja sisaldab mõlemal küljel pärandaja allkirja ja teisel lehepoolel olev tekst sisaldab kellaaega ning kuupäeva. Seega on testamendi tegemise aeg kergelt tuvastatav ja see on PärS § 24 lg 1 nõuetega kooskõlas.

Vastus apellatsioonkaebusele L. R. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tühistada. Nõue testamendi tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata ja nõue testamendi kehtetuks tunnistamiseks saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. PärS § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Hageja väitis, et 07.03.2006 J. K-S. poolt koostatud dokument ei ole oma sisult testament, kuna selles puudub pärandaja korraldus pärandi suhtes ja samuti ei ole pärandaja sellele PärS § 24 lg 1 kohaselt alla kirjutanud, kuna viimase lause sees olev nimi ei ole allkiri. Samuti kahtles hageja, kas dokument on koostatud J. K-S. poolt, kuid seda kahtlust põhistavaid asjaolusid ja tõendeid ta ei esitanud. Hageja põhistamata kahtlust pole maakohus arvestanud ja on õigesti lähtunud asjaolust, et 07.03.2006 dokument pealkirjaga „testament“ on koostatud J. K-S. poolt isiklikult. Testamendi sisuks on vastavalt PärS § 19 lg-le 1 pärandaja poolt tehtud korraldused pärandi kohta ja § 27 lg 4 järgi peavad korraldused olema arusaadavad. Maakohus tuvastas, et 07.03.2006 J. K-S. poolt koostatud dokumendis sisaldub pärandaja arusaadavalt väljendatud viimane tahe, mistõttu vastab dokument testamendi kohta sätestatule oma sisu poolest. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus on õige. Asjaolud, et pärija nimi on kirjutatud erineval viisil ja eksitud on eelmise testamendi koostamise kuupäevades, ei muuda testamendi sisu arusaamatuks. Samuti ei muuda testamenti arusaamatuks see, et pärandaja on testamendis kirjeldanud põhjuseid, miks ta soovib just sellist testamenti teha. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et J. K-S. ei ole testamendile alla kirjutanud, kuna allkiri asub teksti sees ja lisaks perekonnanimele on kirjutatud ka eesnimi, mis ei olnud testaatori puhul tavapärane. Kuna pärimisseadus ei sisusta mõistet alla kirjutama, siis on maakohus põhjendatult lähtunud erialakirjanduses antud mõiste „allkiri“ selgitustest ja tavaarusaamast mõiste kohta ning teinud järelduse, et allkiri peab asuma dokumendi all, see tähendab hõlmama dokumendi sisu. Seega peab allkiri olema pärast pärandi kohta tehtud korraldusi. Kolleegium leiab, et 07.03.2006 J. K-S. poolt koostatud testament vastab sellele nõudele. Pärast vara kohta tehtud korraldusi on pärandaja kirjutanud lause „Sügava lugupidamisega Teie suhtes, J. K-S., kinnitades oma allkirjaga“. Kolleegiumi arvates on pärandaja sellisel viisil testamendi allkirjastanud. See, et allkiri järgneb tekstile ja teksti ning allkirja vahel puudub kindel piir, ei anna alust järeldusteks, et testamendil puudub allkiri. Oluline on, et allkiri on kirjutatud pärast selle sisuks olevaid korraldusi vara suhtes. Pärandaja on testamendile kirjutanud ees ja perekonnanime, kuid tavapärastelt on ta kasutanud allkirjas eesnime tähte ja perekonnanime või ainult perekonnanime. Kolleegium leiab, et isik võib oma allkirja kirjutada mitmel moel ja see, et testamendil kirjutas ta välja ka eesnime, ei tähenda, et tegemist ei oleks allkirjaga. Ka testaator on ise testamendi lõppu kirjutanud, et ta kinnitab testamenti oma allkirjaga. Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saa arvestada testamendi esiküljele kirjutatud teksti ja allkirja, kuna selle juures ei ole kuupäeva.

Kolleegium arvates 07.03.2006 J. K-S. poolt koostatud dokumendi mõlemal küljel olev tekst vastab nii sisu kui ka vormi osas testamendile esitatavatele nõuetele, kuna lehekülje pöördel on olemas kuupäev. Seadusest ei tulene, et kuupäev peaks olema kirjutatud allkirja juurde või igale lehele. Järelikult on testaator 07.03.2006 testamendile PärS § 24 lg 1 järgi alla kirjutanud ja testament ei ole allkirja puudumise tõttu tühine. Seega tuleb hageja nõue testamendi tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Apellant on kaebuses viidanud, et J. K-S. testamendi lõpus on pärast eesnime „J.“ punkt ja sellele järgneb lause „K-S., mida kinnitan oma allkirjaga“. Apellatsioonimenetluses uusi väiteid reeglina esitada ei saa ja apellant ei ole põhjendanud TsMS § 652 lg 4 kohaselt, miks ta seda asjaolu ei ole maakohtule esitanud. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium TsMS § 652 lg 4 2. lause järgi uue väite tähelepanuta. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude testamendi kehtetuks tunnistamiseks, kuna testament on tehtud eksimuse või pettuse mõjul. Kuna maakohus tuvastas, et testament on tühine, siis testamendi kehtetuse aluseks olevaid asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole ja pole oma otsust selles osas põhjendanud. Ringkonnakohtu poolt asjaolude esmakordne tuvastamine rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, kuna Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse läbivaatamisel alama astme kohtute poolt tuvastatud asjaoludega. Seega tuleb maakohtu otsus testamendi kehtetuks tunnistamise nõude osas TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata nõue uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse testamendi tühisuse tuvastamise nõude osas, siis apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi 50% vastustaja kanda. Ülejäänud 50% apellatsiooniastmes kantud menetluskuludest tuleb jagada vastavalt asja uuel läbivaatamisel maakohtus tehtud lahendile maakohtu poolt. Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2008 määrusega on apellandile antud menetlusabi ja ta on vabastatud riigilõivu summas 31 750 krooni tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Nimetatud summa väljamõistmine riigituludesse tuleb otsustada maakohtul asja uuel läbivaatamisel olenevalt asjas tehtud lahendist.