lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-2436/14

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 14.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-2436/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1760
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 6 lg 1, 3PalS § 18 lg 2PalS § 2 lg 1ITLS § 6 lg 3ITLS § 8 lg 2ITVL § 6 lg 1PalgaS § 20PalgaS § 21PalgS § 20PalS § 20PalS § 31PaLS § 20TLS § 66 lg 1Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvestTLS § 68

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-2436/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas17.09.20102-10-2436/37Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas22.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-2436

Tsiviilasi

Andi Andreki hagi OÜ Fortenelli vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

6058.82 eurot (94 800 krooni)

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. septembri 2010. a otsus (vaheotsus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Fortenelli apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): OÜ Fortenelli (registrikood: 11110654; asukoht: Türi Kraavi 3-6), esindaja advokaat Kristi Sild Vastustaja (hageja): Andi Andrek (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja Maia Ploom

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 17. septembri 2010. a otsus (vaheotsus) muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud OÜ

Fortenelli kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
Põhipuhkuse andmine
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 449 lg 3Vaheotsus
TsMS § 651 lg 2Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas Andi Andreki avalduse 26.11.2009. a otsusega osaliselt, mõistes mh välja tasu tööseisaku aja eest kokku 94 800 krooni.
2.Kostja OÜ Fortenelli esitas taotluse vaadata hagimenetluses läbi hageja Andi Andreki poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus 02.01.2009. a – 26.04.2009. a eest keskmise töötasu maksmise ja osaliselt töölähetuskulude hüvitamise nõudes. Kostja taotles TsMS § 449 lg 3 alusel kohtult vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamiseks kostja nõudele tööseisaku aja eest tasu saamiseks. Kostja taotles nimetatud nõudele aegumise kohaldamist, sest individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõuete esitamise tähtaeg 4 kuud. Hageja tööseisaku aeg lõppes 26.04.2009. a, kuid hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 21.09.2009. a, s.o ajal, kui oli möödunud neli kuud tema õiguste rikkumise lõppemisest. Vaatamata sellele, et kostja ei taotlenud vaidlusalusele nõudele aegumise kohaldamist töövaidluskomisjonis, oli tal õigus nõuda aegumise kohaldamist kohtus analoogia alusel TsMS § 651 lg 2 alusel, mille kohaselt on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist apellatsiooni korras ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud.
3.Hageja ei vaielnud vastu taotlusele aegumise küsimuse lahendamiseks vaheotsusega, kuid leidis, et nõue ei ole aegunud. Sisuliselt oli tegemist palga maksmise nõudega, millise nõude esitamise tähtaeg oli ITLS § 6 lg 3 alusel 3 aastat. Kuna nõue tulenes asjaolust, et tööandja ei kindlustanud töötajat tööga, siis kuulus kohaldamisele nõude tekkimise ajal kehtinud PalS § 18 lg 2, mis sätestab töö eest tasu maksmise juhul, kui töötaja ei saa täita tööülesandeid temast olenemata asjaoludel. Sel juhul tuleb kindlustada töölepingus kokkulepitud palga maksmine. Ei töölepinguseadus ega ka palgaseadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd. Järelikult oli hagejal saamata palk. Isegi juhul, kui nõudele oleks võimalik kohaldada aegumist, pidi kostja aegumise kohaldamist taotlema kuni 01.07.2009. a kehtinud ITLS § 8 lg 2 alusel enne vaidluse sisulise arutamise algust töövaidluskomisjonis.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 17.09.2010. a otsusega rahuldamata kostja taotluse kohaldada aegumist hageja nõudele tööseisaku aja eest tasu maksmiseks. Kohus leidis, et vaheotsuse tegemine aegumise kohaldamise taotluse suhtes vastavalt TsMS §-le 449 lg 3, on põhjendatud.

Kohus oli seisukohal, et hageja nõue tööseisaku aja eest tasu saamiseks ei olnud selle töövaidluskomisjoni esitamise ajal aegunud, kuna tegemist oli töötasu nõudega, mille esitamise tähtaeg oli tulenevalt ITLS §-st 6 lg-st 3 kolm aastat. Nõude esitamise ajal kehtinud PalS § 2 lg 1 sätestas palga määrangu, mille kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seadusega või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Üheks selliseks seaduses ettenähtud tasu maksmise juhtumiks on mh PalS §-s 18 sätestatud tasustamine tööülesannete täitmata jätmise korral. Kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle osundatud paragrahvi lõike 1 kohaselt tasu vastavalt tehtud tööle. Tulenevalt PalS §-st 18 lg-st 2 maksab tööandja juhul, kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Käesolevas asjas ei olnud vaidlust selles, et kostjaga töölepingulises suhtes olnud hageja ei täitnud ajavahemikul 02.01.-26.04.2009. a tööülesandeid. Seega sõltuvalt asjaoludest võis tal olla nimetatud ajavahemiku eest tasu (palga) nõue tööandja vastu ning kuna palga nõuet oli võimalik esitada kolme aasta jooksul, ei olnud nõue selle esitamise ajal töövaidluskomisjonis aegunud. Kuna kohus leidis, et nõue ei ole aegunud, jättis kohus tähelepanuta hageja vastuväite kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks, mis seisnes selles, et vastav taotlus tulnuks esitada enne asja läbivaatamise algust töövaidluskomisjonis.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.OÜ Fortenelli esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohaldada aegumist ja jätta hagi vaheotsusega hõlmatud osas täielikult rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Põhjendatud ei ole kohtu arvamus, et hageja nõude puhul on tegemist palganõudega ITLS § 6 lg 3 mõttes. Antud juhul ei ole tegemist palga maksmise nõudega, vaid hageja nõudega tunnustada tema õigust saada hüvitist perioodi eest, mil töötaja tööl ei käinud ja tööülesandeid ei täitnud. Käesolevas asjas ei ole kohaldatav PalS § 18 vaid PalS § 20. PalS § 18 reguleerib olukorda, kus isik viibib küll töökohal, kuid ei saa tööülesannet mingi asjaolu tõttu täita. Antud juhul hageja tööl ei viibinud ning tööd ei teinud. Töövaidluskomisjon on leidnud, et tegemist on TLS § 66 lg 1 kohaselt tööseisaku tasu nõudega, mida palgaseaduses reguleerib § 20. TLS §-st 66 ja PalS §-st 20 nähtuvalt ei ole tööseisaku aja eest hüvitise saamine absoluutne, vaid sõltub erinevatest asjaoludest - töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta ja kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, siis on tasu saamise eelduseks see, et ta on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale. PalS § 18 ega PaLS § 20 alusel ei ole esitatud hüvitise nõude näol tegemist palganõudega ITLS § 6 lg 3 mõttes. PalS § 2 ütleb, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest. PalS § 31 kohaselt makstakse palka vähemalt 1 kord kuus ja palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Isiku õigus saada tehtud töö eest tasu on absoluutne, seetõttu on ITLS § 6 lg 3 näinud ette pikema aegumistähtaja palganõuetele. Töö mittetegemise eest tasu saamise nõue ei ole absoluutne, seetõttu ei ole sellisele nõudele kohaldatav sama aegumistähtaeg, mis palganõuetele.

Tööseisaku tasu nõue, tuleb esitada tavapärase 4-kuulise aegumise tähtaja jooksul ja kui selle aja jooksul nõuet esitatud ei ole, on tööandjal õigus eeldada, et vaidlust ei ole. Sisuliselt on vaidlus selle üle, kas töötaja viibis palgata puhkusel või mitte. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et töötaja ei soovinud Rootsi tööle minna ja eelistas viibida kodus, teades, et talle tasu ei maksta. Seda kinnitab asjaolu, et töötaja ei nõudnud kordagi tasu kodus viibitud aja eest. Kuivõrd töölepingujärgne palgapäev oli iga kuu 15ndal, pidi hageja hiljemalt 15.02.2009. a teadma, et talle jaanuarikuu kodus viibitud aja eest tasu ei maksta. Seega aegus jaanuarikuu hüvitise nõue 16.06.2009. a, veebruarikuu hüvitise nõue 16.07.2009. a, märtsikuu hüvitise nõue 16.08.2009. a ning aprillikuu hüvitise nõue 16.09.2009. a.

6.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-136-07 p-s 12 asunud seisukohale, et kuna kohtud tuvastasid, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga, kohalduks asjas PalS § 18 lg 2, mis sätestab töö eest tasu maksmise, kui töötaja ei saa täita tööülesandeid temast olenemata asjaoludel. Sel juhul maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Seega pidi kostja tagama hagejale töölepingus kokkulepitud palga maksmise ka ajal, mil ta hagejat tegelikult tööga ei kindlustanud. Riigikohus on seisukohal, et tööga mittekindlustamise ajal makstakse töötajale palka. Kohus on õigesti viidanud ITLS §-le 6 lg 3, mille kohaselt on palga maksmise nõude aegumine kolm aastat. Seega ei ole hageja hilinenud nõude esitamisega ja aegumine ei kuulu kohaldamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks.
8.Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna kohaldamisele kuulub ITVS § 6 lg 3, tegemist on palga nõudega ja hageja nõude alus on PalS § 18 lg 2. Apellant ei nõustu maakohtuga ja leiab, et kohaldamisele kuulub PalgS § 20 ja TLS § 66 lg 1 ning tegemist ei ole palganõudega, vaid kohaldamisele kuulub ITVS § 6 lg 1.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalune hageja nõue ei ole aegunud.
10.Hageja kirjeldas haginõude aluseks olevaid asjaolusid järgmiselt „tööandja helistas ja teatas, et 3. jaanuaril ei ole vaja tööle tulla ja lubas helistada, kui tööd on“. Hageja sõnul tegid teised töötajad samal ajal tööd. Hageja märkis, et ta ei teinud tööandjast tulenevate asjaolude tõttu perioodil 02.01.2009 – 26.04.2009 tööd. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja vaidlusalusel perioodil ei töötanud, kuid esitas vastuväite, et osaliselt viibis hageja puhkusel ja osaliselt oli see periood, mil hagejale pakuti töö tegemise võimalust Rootsis, seda kuni Soome objektil töö saamiseni, kuid hageja ei soovinud Rootsi tööle minna. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu.

Ringkonnakohtu arvates võib esitatud asjaolude alusel olla tegemist tööseisakuga sel ajal kehtinud TLS § 66 lg 1 mõttes. TLS § 66 lg 1 kohaselt on tööseisak töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tööseisaku ajal tasustamist reguleeris PalgaS § 20. Asja materjalidest ei nähtu, et tööandja oleks astunud samme, mis viitaksid TLS § 68 sätestatud eeldustele, st et tööandja oleks rakendanud osalist tööaega või andnud osaliselt tasustatava puhkuse töömahu või tellimuste ajutisel vähenemise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kuna vaidlusalusel perioodil kehtinud töölepinguseadus ei näinud ette võimalust, et tööandja ei maksa üldse tööseisaku ajal palka, vaid kehtestas reeglid palga vähendamise ja teisele tööle üleviimise kohta, siis saab sellest järeldada, et tööandjal säilis kohustus maksta aja eest, millal töötaja ei teinud tööandjast tulenevatel asjaoludel tööd, palka. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi tõlgendusega, et hagejal on nõudeõigus hüvitisele, mille aegumistähtaeg on üks kuu alates hetkest, kui hüvitis kuulus väljamaksmisele. Ringkonnakohus märgib, et kohaldamisele kuuluv TLS kasutas erinevates sätetes mõisteid hüvitus, hüvitis, töötasu ja tasu. Palgaseaduse §-id 18 ja 20 sätestasid tasu maksmise alused, sh tasu töölepingus kokkulepitud palgamääras, samas näiteks PalgaS § 21 sätestas palga säilitamise. Ringkonnakohus leiab, et kuna seadus kohustas töö mitteandmise ajal töötajale maksma vähemalt senist keskmist töötasu, siis kohaldub hageja nõude aegumisele ITVS § 6 lg 1. Ka varasemas kohtupraktikas on käsitletud tööandja tegevusest tuleneva mittetöötamise eest saadaolevat tasu palgana, samas kui viivisele tuleb kohaldada ITVL § 6 lg-s 1 sätestatud aegumise tähtaega (RKTKo 3-2-1-103-05).

11.Apellandi väited selle kohta, et sisuliselt vaieldakse selle üle, kas hageja viibis puhkusel ja ei soovinud Rootsi tööle minna, ei ole nõude esitamise aegumise seisukohalt olulised. Nimetatud asjaolud võivad omada tähendust nõude põhjendatuse hindamisel.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusega kaasnenud kulud apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus