S. E. AS apellatsioonkaebuse hind 603,97 eurot, P. L. apellatsioonkaebuse hind 940 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): P. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX) tehinguline esindaja Kaili Siilak; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): S. E. AS (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXX) tehinguline esindaja Heli Vallisaar
Kohtuistungi toimumise aeg
11.03.2011.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja Kaili Siilak, kostja seaduslik esindaja V. E., kostja tehinguline esindaja Heli Vallisaar
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 10.12.2010.a otsust muuta ja mõista välja maakohtu poolt väljamõistetu asemel kostjalt, S. E. AS-lt hageja, P. L. kasuks 1956,84 eurot.
3.2.Mõista S. E. AS-lt P. L. kasuks välja 1956,84 eurot.
3.3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu S. E. AS-i kanda.
4.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P. L. esitas 20.11.2009 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse S. E. AS vastu, milles palus tunnistada töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 104 lg 1 alusel tühiseks ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 56 700 krooni. 26.03.2010 täiendas avaldaja avaldust ja palus tööandjalt välja mõista lõpparve 20 694 krooni, hüvitise isikliku arvuti kasutamise eest 11 880 krooni, hüvitise ületundide eest 20 781,90 krooni ja saamata jäänud tulemuspalga 63 461 krooni, kokku 116 816,90 krooni. Avaldaja vähendas oma nõuet töövaidluskomisjoni istungil. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 05.04.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/5871-09 avalduse osaliselt ja mõistis S. E. ASlt P. L. kasuks välja saamata jäänud 11 tööpäeva töötasu 9450 krooni. P. L. esitas 12.05.2010 Harju Maakohtusse hagi S. E. AS vastu, milles palus tuvastada kostja poolt 23.10.2009 hagejaga töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 74 705 krooni ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 44 124 krooni. 22.06.2010 vähendas hageja TLS § 109 lg 1 järgset hüvitise nõuet 29 416 kroonini. Hagiavalduse kohaselt võeti hageja 29.06.2009 sõlmitud töölepingu alusel 25.06.2009 tööle kostja juurde I. müügijuhina. Kuna hageja ei nõustunud katseaja lõppemisel kostja ettepanekuga sõlmida uus tööleping, millega mh oleks vähendatud töötasu neljakordselt, lõpetas kostja temaga töölepingu 24.10.2009 katseaja eesmärkide puuduliku täitmise tõttu. Hageja arvates on töölepingu ülesütlemise põhjused otsitud ega vastanud kokkulepitud tööülesannetele. Hageja korraldas I. toodete müüki Soomes ja ta tööülesandeks oli ehitada üles toimiv edasimüüjate võrgustik. Hageja tegeles lepingueelsete läbirääkimistega ning lepingute sisulise ettevalmistamisega, tal ei olnud volitusi allkirjastada kostja nimel lepinguid. Hageja saavutas kokkuleppe kolme edasimüüjaga ja läbirääkimised olid pooleli mitmete kandidaatidega. Hagejale ei seatud eesmärgiks konkreetset tähtaega teatud hulga lepingute sõlmimiseks. Hagejal puudusid võimalused muudatuste tegemiseks I. kodulehel, kuna vastavaid paroole talle ei avaldatud. Muudatusi tegi kostja sekretär, hageja vaatas enne ülespanemist muudatused üle. Mitte kordagi katseaja jooksul ei andnud kostja hagejale juhiseid tööülesannete teistsuguseks täitmiseks. Oktoobris 2009 sai hageja oma hea töö eest kostjalt kiituse.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812 Hageja põhipalk oli 18 900 krooni kuus (bruto). Hagejale on osaliselt tasumata oktoobrikuu põhitasu. 13.11.2009 laekus hagejale hilinemisega lõpparve summas 7368 krooni, millest moodustab puhkuse kompensatsioon 5618 krooni (bruto) ning ülejäänu on oktoobrikuu palk. Seega on kostja arvestanud hagejale oktoobri 17 tööpäeva tasuks 3361 krooni (bruto), mitte aga 14 605 krooni. Kostja on jätnud hagejale tasumata töölepingu punktist 4.1 tuleneva tulemustasu hageja poolt ettevalmistatud kahelt majamüügi tehingult summas 4056 eurot (G. L.maja müük 193 600 eurot ja V. messi maja müük 212 000 eurot). Kuna viimase maja osas sõlmiti eelleping ettemaksuga 25 000 eurot, palus hageja juhul, kui hagejal ei ole valmismaja müügitehingult õigust tulemustasule, arvestada seda vähemalt töösuhte ajal laekunud ettemaksust. Töölepingu punktis 4.1 sätestatud tasu puhul on tegemist majandustulemuselt makstava tasuga TLS § 30 kohaselt. Poolte kokkuleppe järgi tuli tööandja majandustulemusest töötajale maksmisele kuuluv osa kindlaks määrata igakuiselt ja see muutus sissenõutavaks hiljemalt järgneval kuul. Lisatasu ei ole töölepingu kohaselt sõltuvuses hageja poolt teostatud müügi või tema poolt sõlmitud müügilepingutega, vaid Soome turul tekkinud käibemaksuta müügikäibest. Eelduslikult sai selline käive tekkida üksnes hageja töö tulemusel, kuna enne tema tööleasumist puudus kostjal väljund Soome turule. Järelikult on hagejal õigus Soome turul tekkinud müügikäibest 1% suurusele tasule sõltumata sellest, kas lepingud selleks sõlmiti tema töösuhte ajal või mitte. Töölepingu seadus võimaldab tasu nõude tekkimist ka tehingutelt, mis täidetakse pärast töölepingu lõppemist. Kuna hageja ei saanud lepinguid vastavate volituste puudumisel allkirjastada, ei saanud ta ka kontrollida müügikäibe tekkimise aega. Hageja arvates oli töölepingu ülesütlemine tühine. 23.10.2009 teatest ei nähtu ühtegi TLS § 6 lg-st 1 tulenevat põhjendust, mis oleks saanud olla aluseks kostjapoolsele lepingu ülesütlemisele. Nimetatud teatisest peaks tulenema, mis omadustest lähtuvalt ei olnud töötaja täitnud katseaja eesmärki. Kuna töölepingu ülesütlemine ei olnud õiguspärane, palus hageja lugeda tööleping lõppenuks alates 24.10.2009 ning maksta välja TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 44 124 krooni. Kostja pakkus hagejale töölepingu ülesütlemise päeval töösuhte jätkumist muudetud tingimustel, mis toetab arvamust, et tegelikult oli kostja hageja katseaja tulemustega rahul. Lepingu lõpetamisega soovis kostja vältida hagejale tulemuspalga maksmist, sest üks leping kliendiga sõlmiti vahetult samal päeval. Kui kohus peab töölepingu ülesütlemist kehtivaks, palus hageja kaaluda selle kooskõla hea usu põhimõttega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejaga arutati töölepingu tingimused läbi, hageja nõustus tingimustega, ei vaielnud neile vastu ja allkirjastas töölepingu ega vaidlustanud tingimusi töölepingu täitmise käigus. Töölepingu ülesütlemisele katseaja eesmärkide mittetäitmise tõttu ei pea eelnema hoiatust, ei pea toimuma eelnevaid arenguvestlusi ega muid arutlusi jne. Katseaja tulemusi hindab tööandja, arvestades töötaja võimeid, oskusi ja isikuomadusi kogumis, kas need on viinud oodatud tulemuseni jne. Need ei pruugi kattuda klientide arvamusega. Kostja plaanides pole kunagi olnud ega ole ka täna täita Soome näidismajadega. Kostja eesmärgiks äriühinguna on majandusliku tulu teenimine ja oma toodete otsene müük sihtturgudel, milleks alates 2009.a on ka Soome Vabariik. Seda kinnitab ka hageja töölepingusse pandud müügikäibe nõue ja töölepingu lisas toodud hageja tööülesanded. Näidismaja V. elamumessi jaoks oli erand ning tehtud ainult konkreetse messi jaoks. Lepingute ettevalmistamine oli hageja töö, mida ta tegi puudulikult. Nelja kuu jooksul reaalsed lepingud puudusid. Samuti väide nagu oleks G. L. lepingu sõlmimine kostja poolt
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812 kuidagi takistatud olnud, on tõendamata ja väär. Läbirääkimised lõpetasid ning lepingu vormistasid 24.10.2009 kostja juhatuse liikmed. Seega puudub alus kostjale tulemustasu maksmiseks antut tehingult. Teise maja osas, eellepingu alusel tasutud 25 000 eurot tagastati kliendile force majore põhimõttest tulenevalt ja kliendiga müügitehingut ei toimunud. Muid tehinguid maja ostuks ei ole klientidega tehtud ja läbirääkimisi selleks ei peeta. Kostja esitas lõpparve ja tasaarvestuse arvestused. Hageja sai komandeeringutasu ettemaksuna, lõpparves tehti tasaarvestus, tasaarvestuse tegemisel võeti kõik summad kokku. Kuna tööleping öeldi üles 23.10.2009, tasaarvestas kostja TLS § 78 lg 3 alusel avansina saadud lähetuse päevarad hageja töötasuga 7326 krooni ulatuses. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 10.12.2010.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 9450 krooni. Vastavalt töölepingu ülesütlemise teatisele ja kostja vastusele (TVK lk 16, 80-81) lõpetati hagejaga tööleping katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kuna oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mis olid vajalikud antud töö tegemiseks. Kostja hinnangul ei suutnud hageja mõista kostja ekspordi müügistrateegiat. Samuti seda, et hageja tööülesanneteks oli ka edasimüüjate koordineerimine, koolitamine, müügi toetamine. Samuti puudusid hagejal kostja juures töötamiseks vajalikud isikuomadused, nagu positiivsus ja pühendumus, suhete hoidmise ja loomise oskus, müügi- ja läbirääkimisoskus, tööülesannetele orienteeritus, meeskonnatöö võime ja algatus- ning organiseerimisvõime (TVK lk 16, 81-82). Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja etteheited hagejale on otsitud ja kohatud, mistõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. Kohtu hinnangul on tööleping töötajaga TLS § 86 lg 1 alusel seaduslikult üles öeldud. Tööandjal on õigus hinnata töötaja isikuomadusi ja katseaja tulemusi ning ebarahuldavate tulemuste puhul või vastavate isikuomaduste puudumisel tööleping töötajaga üles öelda. Tööandja määrata on, millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised või oskused ei vasta tehtavale tööle. Käesoleval juhul on kostja hinnanud töötaja võimeid ja oskusi ebapiisavaks. Kostja on ka konkreetselt välja toonud saavutamata jäänud eesmärgid, s.o allkirjastamata on lepingud töövõtjatega ja edasimüüjatega. Kostja etteheited ei ole kohtu hinnangul otsitud või kohatud. Tööandjal on õigus hinnata töötaja vastavust ametikohale või tehtavale tööle. Hageja poolt esitatud klientide kirjad ei tõenda, et hageja vastas tegelikkuses tööandja poolt seatud nõudmistele. Kohtu hinnangul on töölepingu ülesütlemine ka kooskõlas hea usu põhimõttega. Asjaolu, et tööandja pakkus hagejale teist tööd, teistel tingimustel, näitab pigem tööandja head tahet ning seda ei saa pidada sooviks hagejale kahju tekitada. Hageja nõue saamata jäänud töötasu ja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamiseks on alusetu. Hagejaga lõpetati tööleping seaduslikult, lõpparve on välja makstud õigesti. Hageja leiab ekslikult, et tal on tekkinud õigus tulemustasule 24.10.2009 tehingust. Vastavalt töölepingu punktile 4.1 makstakse lisatasu töötaja poolt teostatud müügi või sõlmitud lepingute korral. Hageja leping lõppes 23.10.2009 ning selleks ajaks ei olnud ühtegi lõpuleviidud tehingut. Hageja väide selle kohta, et G. L. tehingu puhul tuleks hagejale arvestada tulemustasu vähemalt ettemaksust, on meelevaldne. TLS § 30 ja § 33 lg 3 kohaselt sõltub majandustulemuste tasu maksmine poolte kokkuleppest. Poolte kokkuleppe järgi eeldas lisatasu maksmine sõlmitud müügitehinguid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja poolt lõpuleviidud müügitehingute kohta. Tõendatud on, et seisuga 23.10.2009 ei olnud hagejal klientidega sõlmitud ühtegi lepingut. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, lõpparve ja tulemustasu nõuete osas.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812
Kostja võttis hüvitise nõude osaliselt õigeks. Vaidlust ei ole selles, et kostja ütles töölepingu üles sellest ette teatamata ja kooskõlas TLS § 100 lg-ga 5 ja § 97 lg 2 p-ga 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista hüvitis 9450 krooni. Kostja apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi täielikult rahuldamata. Kohus ületas hagi piire ja tegi otsuse nõude osas, mida ei ole hageja hagiavalduses esitanud. Maakohus jättis hageja poolt tegelikult esitatud nõuete osas hagi rahuldamata, kuid mõistis kostjalt hagejale välja TLS § 100 lg 5 järgse hüvitise 9450 krooni, millist nõuet ei ole hageja esitanud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Seega puudus hagejal õigus esitada ja ta ei esitanud kohtusse hagi TLS § 100 lg 5 järgse hüvitise nõudes summas 9450 krooni. Töövaidluskomisjoni 05.04.2010 otsust TLS § 100 lg 5 alusel välja mõistetud hüvitise 9450 krooni osas kostja ei vaidlustanud, nimetatud nõudes töövaidluskomisjoni otsus jõustus vastavalt ITVS § 25 lg-le 1. Lisaks eeltoodule on töövaidluskomisjoni otsus nimetatud osas kostja poolt täidetud. Maakohtu otsusega jäeti rahuldamata kõik hageja hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded, mistõttu on ebaõige kohtuotsuse resolutsioon ka osas, mille kohaselt rahuldati hagi kostja vastu osaliselt. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka menetluskulude jaotus. Kuna kõik hagiavalduses esitatud hageja nõuded jäid rahuldamata, pidanuks kohus jätma kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kohtuotsuse ulatuses, milles tema esitatud hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja vähendas hüvitise nõuet 940 euroni. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, hinnates katseaja eesmärki läbi konkreetse tulemuse saavutamise. Pelgalt tulemuse saavutamisest lähtudes töölepingu lõpetamine ei vasta seaduse mõttele. TLS § 86 lg 4 keelab tööandjal töölepingu ülesütlemise põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Seega peaks tööandjapoolsest lepingu ülesütlemisest tulenema, missuguste omaduste puudumine ei täitnud katseaja eesmärke (tervis, teadmised, oskused, võimed, isikuomadused). Antud juhul on tööandja töölepingu üles öelnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, kuid sisustanud oma ülesütlemise konkreetsete tööalaste kohustuste rikkumisega. Seega oli ülesütlemine vastuolus katseaja eesmärkidega ning seeläbi tühine. Vastavalt TLS § 109 lg-le 1 nõuab hageja hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud seisukohta, et töölepingu ülesütlemine oli kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja hinnangul kinnitab asjaolu, et kostja tegi hagejale töölepingu ülesütlemisele eelnevalt ettepaneku töösuhte jätkumiseks, muutes tasu maksmise tingimusi, arvamust, et tegelikult oli kostja hageja katseaja tulemustega rahul. Kostja käitumine töölepingu ülesütlemise päeval viitab asjaolule, et lepingu lõpetamisega soovis kostja vältida hagejale tulemuspalga maksmist vastavalt töölepingu punktile 4.1. Klientide arvamused lükkavad ümber kostja väited, et hagejal puudus suhete hoidmise ja loomise oskus, müügi- ja läbirääkimisoskus, positiivsus, pühendumus, vastavad väited on menetluslikult tõendamata. Kohus tuvastas ebaõigesti töölepingu lõppemise päevana 23.10.2009, tööleping lõpetati katseaja lõppemisega 24.10.2009. Seega on ebaõige kohtu järeldus, et töölepingu lõppemise päeva seisuga ei olnud ühtegi lõpuleviidud tehingut. Leping klient G. L.ga, millest tuleneb hageja töötasu nõue, sõlmiti töölepingu lõppemise päeval 24.10.2009. Lähtudes asjaolust, et kohus sidus hageja töötasu nõude töölepingu kehtivuse ajal sõlmitud lepingutega, oleks pidanud kohus hagi G.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812 L.ga sõlmitud lepingust tuleneva töötasu osas rahuldama summas 1936 eurot (30 291,81 krooni). Esitatud tõenditest ei tulene, et hagejale olid antud volitused lepingute allkirjastamiseks, seetõttu ei saa töötasu sissenõutavuse eelduseks olla kliendilepingu sõlmimine hageja enda poolt. Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga, et tal on õigus tulemustasule üksnes töölepingu kehtivuse ajal sõlmitud lepingutest. Antud juhul oleks kostjal olnud õigus keelduda lisatasu väljamaksmisest juhul, kui hageja ei oleks müügilepingut ette valmistanud või kliendiga läbirääkimisi pidanud. Ka V. messi maja müük toimus hageja eestvedamisel ning ettevalmistamisel ja hageja nõue V. maja müügihinnast 1% ulatuses ehk 2120 eurot (33 170,80 krooni) on põhjendatud. Lisaks eelnevalt nimetatud lepingutest tulenevatele tasunõuetele, on kohus otsuses jätnud täiesti kajastamata ja hindamata nõude, mis tulenes I. T. ́ga 26.08.2009 sõlmitud eellepingust ettemaksuga 25 000 eurot, millest 1% ehk hageja töötasu nõue moodustab 350 eurot (3911 krooni). Kohus jättis tuvastamata, kas kostjal oli töölepingu lõppemisel tööandja poolt väidetud päevarahade ettemaks või mitte. Kohus jättis hindamata, kas hageja töötasu arvel 7331 krooni kinnipidamine ettemaksuna oli õigustatud. Vastustaja seisukoht
6.Pooled vaidlesid vastaspoole kaebustele vastu ja palusid need rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Maakohtu poolt välja mõistetu asemel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1956,84 eurot. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt.
8.Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9450 krooni. Selles osas ületas maakohus haginõude piire. TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt peab maakohus hagiasja lahendamisel jääma hagi piiridesse, st maakohus ei saa rahuldada nõuet, mida hageja ei ole esitanud. 11.03.2011.a kohtuistungil kinnitas hageja, et tema ei esitanud maakohtusse nõuet, mille maakohus rahuldas. See väide vastab ka toimiku materjalidele. Sellest tulenevalt ei saanud maakohus vastavas osas hagi rahuldada ning maakohtu otsus tuleb hagi osalise rahuldamise osas tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hageja poolt kostja apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetega, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata või läbivaatamise korral rahuldamata, sest kostja oleks pidanud juba maakohtu menetluses väljendama, et kohus menetleb nõuet, mida hageja ei ole kohtusse esitanud. Sellise väitega ei saa nõustuda, sest kostja sai sellest asjaolust, et maakohus rahuldas hagi nõudes, mida hageja ei esitanud, teada alles maakohtu otsusest. Seetõttu ei saanud kostja ka maakohtu menetluse kestel vastava nõude läbivaatamata jätmise taotlust esitada.
9.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebusega seonduvat. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb hagi osalise rahuldamata jätmise osas tühistada ja hagi tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata tulemuspalga nõudes ja lõpparve tasumise nõudes. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldatakse hagi vastavate nõuete osas osaliselt.
10.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus tulemustasu nõudega seonduvat. Hageja ja kostja vahelise töölepingu p-i 4.1. kohaselt makstakse töötajale lisaks põhipalgale tulemuspalka 1% käibemaksuta müügikäibest Soome turul kalendrikuus. Sellest lähtuvalt pidi hageja saama
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812 tulemuspalka 1% Soome turul toimunud käibest, st kostja käibest, mis toimus Soome turul. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et pooltevahelist lepingut tuleb mõista selliselt, et hagejal oli õigus tulemustasule üksnes selle käibe pealt, mis tekkis hageja poolt ettevalmistatud lepingutest. Sellisele lepingu sisustamise võimalusele ei viita mitte miski. Lepingute sisu määratlemisel kehtib põhimõte, mille kohaselt annab kirjalik lepingudokument ammendavalt ja lünkadevabalt edasi kogu pooltevahelise võlasuhte sisu. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et pooltevahelise võlasuhte hulka tuleb arvata ka kirjalikus lepingudokumendis kajastamata kokkulepped, kuid nende asjaolude, mille alusel saaks kohus järeldada, et lisaks lepingus kokkulepitule kehtisid poolte vahel veel mingid muud või mingid teised kokkulepped, kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus lasub sellel hagimenetluse poolel, kes soovib kirjaliku lepingudokumendi täielikkuse printsiibist kõrvale kalduda. Kusjuures hagimenetluses saab kohus asja lahendamisel lähtuda üksnes menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludest ning menetlusosaliste poolt kohtule esitatud tõenditest. Kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et hageja ja kostja vahel kehtis tööleping teistsugustel tingimustel, kui see, milles pooled kirjalikult kokku leppisid.
11.Kostja leidis, et järeldusele, et hagejal on õigus üksnes sellele Soome turu käibest tulenevale osalusele, mis tekkis hageja töö tulemusena, tuleb jõuda töölepingu p-de 4.1, 4.3 ja ametijuhendi p-i 1 koosmõjus tõlgendades. Ringkonnakohus leiab, et viidatud normide ega ühegi muu kokkuleppe ega asjaolu alusel kostja poolt soovitud tõlgendust hageja ja kostja vahelisele töölepingule anda ei saa. Töölepingu p 4.3. reguleerib põhipalgaga seonduvat. Punktist 4.3. ei tulene, et väikese käibe korral kaotaks hageja õiguse tulemustasule. Ka pooltevahelise töölepingu lisa nr 1 (ametijuhend) (vt TVK t lk 15) ei anna alust järeldada, et Soome käibest osa peaks hageja tulemuspalgana saama üksnes siis, kui see tekkis hageja töö tulemusena. Ametijuhendis sellele mitte miski ei viita. Eespool toodust tulenevalt tuleb järeldada, et hagejal oli õigus saada tulemustasu suuruses 1% kogu Soome turult saadavalt käibelt.
12.Maakohus jättis tulemustasu nõude rahuldamata seetõttu, et leping, millest tulenevalt tulemustasu saada sooviti, sõlmiti 24.10.2009.a, kuid tööleping lõpetati 23.10.2009.a. Sellel alusel tulemustasu nõude rahuldamata jätmine ei olnud õiguspärane, sest pooltevahelise töölepingu p-i 4.1. kohaselt tuleb tulemustasu arvestamisel lähtuda iga kalendrikuu jooksul tekkivast käibest. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et leping, millelt tulemustasu nõutakse (poolte poolt nimetatult nö G. L.i leping), sõlmiti 24.10.2009.a, so selle kalendrikuu jooksul, kui hageja veel kostja juures töötas. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nö G. L.i lepingu (vt TVK t lk 92 jj) kohaselt oli vastava lepingu hind, st käive ilma käibemaksuta 193 600 eurot. Seega tuleb sellelt summalt arvestada ka tulemustasu. Tulemustasu saamise nõudeõigust ei välista see, et hageja vastavat lepingut ise ei allkirjastanud või et leping allkirjastati alles 24.10.2009.a. Leping allkirjastati vahetult hageja töölepingu lõppemisel ning hageja oli vastava lepingu ettevalmistamisega seotud. Lepingu sõlmimine jäi sellesse kalendrikuusse, mille vältel hageja kostja juures töötas. Selle tulemustasu väljamõistmist ei mõjuta ka see, et vastava lepingu alusel makstud tasu laekus alles peale selle kalendrikuu lõppemist, mil hageja ja kostja vaheline tööleping lõppes. Kuigi hageja ja kostja vahelise töölepingu lisa 1 p-st 1 tulenevalt loetakse pooltevahelises suhtes müügileping sõlmituks alles siis, kui esimene ettemakse on kostjale laekunud, tuleb vastava punkti eesmärgiks pidada sama eesmärki, mis on sätestatud ka VÕS § 679 lg-s 4, st vastava kokkuleppe eesmärgiks tuleb pidada nö rahatutelt lepingutelt tulemustasu maksmise välistamist. Hageja ja kostja vahelist kokkulepet tuleb mõista selliselt, et tulemustasu saamise õigus ei sõltu sellest, kas kolmas isik tasub kostjale reaalselt kogu lõpliku lepingutasu. Tulemustasu nõudeõigus tekib
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812 juba siis, kui Soome käivet loov leping allkirjastatakse ja sellelt lepingult on esimene makse tasutud. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud lepingult esimene makse tasuti. Kuivõrd esimese makse tasumise nõue tulemustasu saamise nõudeõiguse tekkimise eeldusena oli kokku lepitud mitte tulemustasu arvestamise perioodi määratlemise eesmärgil, vaid nö rahatutelt lepingutelt tulemustasu maksmise vältimise eesmärgil, siis ei saa see asjaolu, et esimene makse vastavalt lepingult tasuti väidetavalt alles peale oktoobrikuu lõppemist, olla tulemustasu väljamõistmata jäämise aluseks. Eespool toodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1% G. L.i lepingu ilma käibemaksuta tasust, st 1936 eurot.
13.Hageja soovis saada tulemustasu ka I. T. ́le maja müümise tulust lähtuvalt. Ringkonnakohus leiab, et selles osas hagi rahuldamata jätmine on põhjendatud. Kostja väitis käesolevas kohtumenetluses, et vastav leping küll sõlmiti, kuid see leping peale sõlmimist lõpetati, sest lepingu sõlminud isik suri ja tema abikaasa ei soovinud lepingut edasi täita. Hageja sellesisulisele väitele kohtumenetluses vastu ei vaielnud. Järelikult sellelt lepingult käivet ei tekkinud ning seetõttu ei ole hagejal õigust ka vastavat tulemustasu saada ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
14.Hagi tuleb osaliselt rahuldada ka lõpparve nõude osas. 11.03.2011.a kohtuistungil kinnitasid menetlusosalised lõpparve osas kohtule, et kostja kandis hagejale lõpparvena üle 7326 krooni vähem, kui oli summa, mida hageja oli õigustatud lõpparvena saama. Kostja leidis, et ta võis lõpparvest kinni pidada ettemaksuna hagejale üle kantud lähetustasud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et põhimõtteliselt võis kostja TLS § 78 lg-st 3 tulenevalt kinni pidada lähetustasude ettemakse, eeldusel, et kostjal selline ettemakse tagastamise nõue hageja suhtes eksisteeris. Kostja esitas oma 1.11.2010.a menetlusdokumendis (vt t lk 71) arvestuse, mille kohaselt maksti hagejale lähetustasusid kokku summas 30 000 krooni. Sellele asjaolule hageja vastu ei vaielnud. Samas menetlusdokumendis esitas kostja arvestuse, milles kajastati lähetuse aegasid ja päevi, mille eest lähetusraha arvestati. Hageja nõustus kostja poolt esitatud lähetuspäevade arvestusega osaliselt. Hageja väitis, et 09.07.2009.a alanud lähetus lõppes mitte 28.07.2009.a vaid 29.07.2009.a ning et lähetus, mis kostja väitel algas 02.08.2009.a, algas tegelikult juba 01.08.2009.a. Kohus leiab, et need hageja väited on tõendatud TVK t lk 124 oleva tõendiga (laevapileti koopia). Seega tuleb lähtuda sellest, et hageja oli lähetuses kaks päeva rohkem, kui seda väidab kostja, nimelt 46 päeva ning lähetuse raha tuleb maksta 46 päeva eest, mitte 44 päeva eest, nagu arvestas kostja. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lähetusraha arvestada suuruses 500 krooni päevas, sest kostja maksis kõikide muude lähetuste eest 500-kroonist päevaraha. Sellisest praktikast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli konkludentsete tahteavalduste vahetamise teel tekkinud kokkulepe, mis nägi 500-kroonise päevaraha maksmise ette. Kuivõrd kostja tasus hagejale päevaraha summas 30 000 krooni ja hagejal oli õigus saada päevaraha 46 päeva eest, so summas 23 000 krooni, võis kostja lõpparvest kinni pidada 7000 krooni, mitte 7326 krooni nagu seda tegi kostja. Sellest tulenevalt pidas kostja hageja lõpparvest õigustamatult kinni 326 krooni, mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna alust see, et kostja seaduslik esindaja väitis, et nende ettevõttes on praktika, mille kohaselt pooliku lähetuspäeva eest täis suuruses päevaraha ei maksta. Selline praktika ei põhine seadusel ja kostja peaks kaaluma oma praktika muutmist. Vastava rahasumma väljamõistmata jätmist ei saa tingida ka see kostja väide, et hageja ei teinud kõikidel lähetuse päevadel tööd ning osadel päevadel ta puhkas. Kostja pole vastavaid asjaolusid tõendanud.
15.Ringkonnakohus leiab, et muus osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus järeldada, et kostjapoolne töölepingu
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812 lõpetamine oli seaduse vastane. TLS § 86 lg-st 1 tulenevalt võib töötaja ütelda töölepingu katseaja jooksul üles ilma, et selleks peaks esinema oluline lepingurikkumine. Katseaja kestel hindab tööandja töötaja sobivust ning kui tööandja subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvalt leiab, et töötaja vastavale tööle ei sobi, võib tööandja töölepingu lõpetada. Seejuures ei tohi tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4). Kostja märkis lepingu ülesütlemise tahteavalduses, et töölepingu lõpetamise põhjuseks on tööülesannetes seatud eesmärkide puudulik täitmine (vt TVK t lk 16). Seega leidis kostja, et hageja täitis tööülesandeid puudulikult. Kuivõrd selle asjaolu, kas kostja töötaja täidab oma tööülesandeid nõuetekohaselt või puudulikult, väljaselgitamine ongi katseaja eesmärk, ei olnud konkreetsel juhul töölepingu ülesütlemine katseaja eesmärgiga vastuolus. Hageja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et töölepingu ülesütlemine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjapoolse töölepingu ülesütlemise õigusvastasuse tuvastamise alused puuduvad ning selle nõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata ka nõuete osas, mis saavad tekkida töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral.
16.Saamata jäänud töötasu nõue kuulub rahuldamisele üksnes eespool käsitletud tulemustasu ulatuses. Muus osas tuleb saamata jäänud töötasu nõue jätta rahuldamata. Kuigi hageja leidis, et tal oli kostjaga kokkulepe, et enammakstud päevaraha arvestatakse ületundide hüvitise katteks, ei ole hageja oma sellesisulisi väiteid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ületunde tegi. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja leppisid ületundide hüvitamises kokku või et kostja oleks ettemakstud lähetusrahade tagasi nõudmise õigusest loobunud. Seda asjaolu, et kostja oleks loobunud ettemakstud lähetusrahade tagasinõudmisest, ei saa järeldada ka sellest, et kostja pidas enammakstud lähetusrahad kinni alles lõpparvega ja mitte varem. Äriühingute puhul on tavaline, et ettemaksete kokkuvõtteid tehakse mitte igakuiselt, vaid teatud aja tagant.
17.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Hageja poolt kohtule ja töövaidluskomisjonile esitatud e- kirjadest, milles väljendatakse, et hagejal olid positiivsed isikuomadused, ei saa järeldada, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oleks olnud ebaseaduslik. Isegi siis, kui mitmed kliendid arvavad teisiti, on tööandjal õigus oma subjektiivse hinnangu alusel tööleping katseajal üles öelda. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus leiab, et kõik maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg-st 2 tulenevalt kostja kanda, sest kohus tegi 11.03.2011.a kohtuistungil pooltele kompromissettepaneku, mille kohaselt oleks kostjal tulnud hagejale tasuda 1936 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks otsusega välja 1956,84 eurot. See summa jääb selle summaga, mida kohus kompromissina pooltele pakkus, sarnasesse suurusjärku. Hageja oli kohtu poolt pakutud kompromissi ettepanekuga nõus. Kostja sellest keeldus, kuigi kohus selgitas istungil kostjale TsMS § 163 lg 2 sisu ja vaidluse väljavaateid. Nendel põhjustel tuleb menetluskulu jätta kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-22812 jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.