Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtule 12.05.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 29.06.2009. a tööleping nr 219, mille kohaselt asus hageja kostja juures 25.06.2009 tööle Ilvestalo müügijuhi ametikohale. 23.10.2009 ehk katseaja lõppemisel kutsus kostja hageja tund enne tööpäeva lõppu koosolekule, arutamaks töösuhte arenguid. Kostja tegi seoses katseaja lõppemisega ettepaneku sõlmida tööleping uues versioonis, millega aga hageja ei nõustunud, kuna üheks oluliseks muudatuseks oli ka töötasu neljakordne vähenemine. Sellest johtuvalt lõpetas kostja hagejaga töölepingu alates 24.10.2009 viitega katseaja eesmärkide puudulikule täitmisele. Töölepingu ülesütlemise teatise kohaselt olevat hageja jätnud täitmata järgmised tööülesannetes seatud eesmärgid: ei olnud allkirjastatud tööettevõtulepinguid, edasimüügi lepinguid ega teinud Ilvestalo kodulehel muudatusi. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemiseks otsitud põhjused ei vasta temaga kokkulepitud tööülesannetele, millest tulenevalt on sellekohaste etteheidete tegemine kohatu. Töölepingu lisa nr 1 kohaselt korraldas hageja Ilvestalo kaubamärgi toodete müüki Soomes. Eelnevalt kostja oma tooteid Soome ei olnud turustanud, mis tähendab, et hagejal tuli kogu müügivõrgustik ja -strateegia kujundada oma kogemustele tuginedes. Mingeid eeltingimusi või konkreetseid müügieesmärke kostja hageja katseajale ei seadnud. Lepingu lisa 1 punkti 1 kohaselt kuulusid müügijuhi peamiste tööülesannete hulka muuhulgas müügitehingute/lepingute sõlmimine Soome klientidega. Arvestades, et kostja nimel lepingute allkirjastamiseks hagejale volitust ei antud, jäi tegelikkuses hageja ülesandeks tegeleda lepingueelsete läbirääkimistega ning lepingute sisulise ettevalmistamisega. Tõsiasjale, et kostja sellisest kokkuleppest ka lähtus, viitab hageja viimasel tööpäeval kostja juhatuse poolt lepingu allkirjastamine GL ́iga. Tööülesannete kokkuleppe punkti 3 kohaselt oli hageja tööülesandeks ehitada üles toimiv edasimüüjate võrgustik Soomes. Lepingu ülesütlemise ajaks oli hageja saavutanud kokkuleppe kolme edasimüüjaga ja läbirääkimised olid pooleli veel mitmete kandidaatidega. Kostja ei olnud kunagi hagejale seadnud eesmärgiks konkreetset tähtaega teatud hulga lepingute sõlmimiseks. Tööülesannete kokkuleppe punkti 2 kohaselt vastutas hageja Ilvestalo kodulehe info värskuse ja asjakohasuse eest, töölepingu ülesütlemisel on aga kostja toonud ettekäändena, et kodulehel ei ole tehtud muudatusi. Muudatuste tegemiseks puudusid hagejal võimalused, kuna vastavaid paroole talle ei avaldatud. Muudatusi tegi kostja sekretär SP, saates need enne ülespanemist hagejale ülevaatamiseks, mida hageja ka tegi. Ka TVK-le 12.03.2010 esitatud vastuses on kostja kinnitanud, et nägi katseaja lõppemisel võimalust hagejaga töösuhte jätkamiseks, mis iseenesest välistab, et töölepingu ülesütlemiseks oli seadusest tulenev alus. Arvestades aga asjaolu, et hageja ei nõustunud lepingu muutmisega kostja poolt pakutud viisil, kasutas kostja nn tugevama õigust ja ütles töölepingu katseajale viidates üles. Mitte kordagi katseaja jooksul ei olnud kostja andnud hagejale juhiseid oma tööülesannete teistsuguseks täitmiseks. Oktoobris 2009 sai hageja oma hea töö eest Soomes kostjalt hoopis kiituse. Vastavalt pooltevahelise töölepingu punktile 4.2 oli hageja brutopõhipalk 18 900 krooni kuus. Hagejale on osaliselt tasumata oktoobrikuu põhitasu. 13.11.2009 laekus hagejale olulise hilinemisega lõpparve summas 7368 krooni, millest vastavalt kostja 05.04.2010 vastusele moodustab puhkuse kompensatsioon 5618 krooni (bruto) ning ülejäänu on oktoobrikuu palk. Seega on brutotöötasuks arvestanud kostja hagejale oktoobris 17 tööpäeva eest vaid 3361

krooni, mitte aga 14 605 krooni nagu kostja TVK-d eksitades väidab vastuväidetes hageja lõpparve arvestusele. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus tasuma hagejale lisaks põhipalgale tulemuspalka 1 % käibemaksuta müügikäibest Soome turul kalendrikuus. Kostja on jätnud hagejale tasumata lepingust tuleneva tulemustasu tema poolt ettevalmistatud järgnevatelt majandustehingutelt: GL ́ maja müük 193 600 EUR ja Valkeakoski messi maja müük 212 000 EUR, millest 1% moodustab 4056 EUR ehk 63 461 krooni. Viimatinimetatud valmismaja müügi kohta sõlmiti 26.08.2009 eelleping ettemaksuga 25 000 EUR, millest on samuti hagejale arvestamata tema tulemustasu 250 EUR ehk 3911 krooni. Seega juhul, kui kohus leiab, et valmismaja müügitehingult ei ole hagejal õigus tulemuspalgale, tuleb seda arvestada vähemalt töösuhte ajal laekunud ettemaksust. Hageja palub lugeda tööleping tööandjaga lõppenuks alates 24.10.2009 ning maksta välja töötajale hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 44 124 krooni. Vastavalt TLS § 84 lg-le 1 muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. Seega tuli hiljemalt 24.10.2010 tasuda hagejale koos kasutamata puhkuse hüvitisega ka oktoobrikuu töötasu. Lõpparves on kostja jätnud hagejale välja maksmata põhitöötasuna 11 244 krooni, mida tõendab kostja 17.11.2009 väljastatud tõend, millest nähtuv kogu lõpparve brutosumma on väiksem kui hagejal õigustatult saada olev põhitasu. Tulenevalt TLS § 131 lg-le 1 kohaldatakse enne 2009.a 1. juulit sõlmitud töölepingule alates uue seaduse jõustumisest töölepingu seaduses sätestatut. Kui töölepingu tingimus on pärast TLS jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse vastavalt TLS § 131 lg-le 3 lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut. Hageja töölepingu punktis 4.1 sätestatud tasu näol on tegemist majandustulemuselt makstava tasuga TLS § 30 kohaselt. Nimetatud sätte järgi juhul, kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasa aruanne. Vastavalt TLS § 33 lg-le 3 tuleb tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Ka TLS § 84 lg 2 välistab täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise edasilükkamise kauemaks kui kuueks kuuks. Poolte kokkuleppe järgi tuli töötaja osa kindlaks määrata igakuiselt ja muutus sissenõutavaks järelikult hiljemalt järgneval kuul. Lisatasu ei ole töölepingu kohaselt sõltuvuses hageja poolt teostatud müügi või tema poolt sõlmitud müügilepingutega, vaid Soome turul tekkinud käibemaksuta müügikäibest. Eelduslikult sai selline käive tekkida üksnes hageja töö tulemusel, kuna enne tema tööleasumist puudus kostjal väljund Soome turule. Järelikult on hagejal õigus Soome turul tekkinud müügikäibest 1% suurusele tasule sõltumata sellest, kas lepingud selleks sõlmiti tema töösuhte ajal või mitte. TLS võimaldab tasu nõude tekkimist ka tehingutelt, mis täidetakse pärast töölepingu lõppemist. Pealegi ei saa unustada, et lepinguid ei saanudki hageja ise vastavate volituste puudumisel allkirjastada, mistõttu ei saanud hageja kontrollida ka müügikäibe tekkimise aega. Kokkuvõtvalt pakkus kostja hagejale töölepingu ülesütlemise päeval töösuhte jätkumist muudetud tingimustel, mis toetab arvamust, et tegelikult oli kostja hageja katseaja tulemustega rahul. Kostja käitumine töölepingu ülesütlemise päeval viitab asjaolule, et lepingu lõpetamisega soovis kostja vältida hagejale tulemuspalga maksmist vastavalt töölepingu punktile 4.1, sest üks leping kliendiga sõlmiti vahetult samal päeval. Nimetatu tõttu palub hageja juhul, kui kohus peab töölepingu ülesütlemist siiski kehtivaks, kaaluda selle kooskõla

hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 sätestab kohustuse toimida oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus ning sama sätte lg 2 keelab õiguste teostamise seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 6 lg 1 kohustab pooli teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja vastus Kohtule 13.09.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Väärad on hageja väited ja põhjendused selle kohta, nagu ei oleks töölepingu sõlmimisel pooled uskunud septembriks 2009.a. 1,6 milj. müügikäibe saavutamist, sh et PL vestluses töölepingu allakirjutamisel ei pidanud reaalseks 1,6 milj. müügikäibe saavutamist septembriks 2009. Nagu kostja oma vastuses eelnevalt on märkinud, toimus hageja tööle asumisel, töölepingu ja ametijuhendi allkirjastamisel, juhatuse liikmete VE ja HE ning PL põhjalik vestlus töötaja ametiülesannete sisust ja oodatavatest tööülesannetest. Sealhulgas selgitati kõiki ametijuhendis loetletud punkte ning vastati hageja tekkinud küsimustele. Töölepingu sõlmimisel Hagejale tutvustati nimetatud eeldusi ja rõhutati, et eelarve tema palkamiseks on piiratud ning tema palk peab tulema reaalsest Soome turu müügikäibest. Selleks panustas SEAS müügitööle Soome kõige populaarsemal majamessil Asuntomessu Valkeakoskella 2009, mida oodati külastama u 140 000 külastajat (tegelikkuses külastas messi 142 621 inimest). Hageja seisukoht oli, et messil ja sellele järgneva kuu jooksul on võimalik nimetatud käive saavutada, tänu just eeldatavale suurele kontaktide hulgale messilt. Omades varasemat töökogemust Soome ettevõtetega asjaajamises ning soomlastega suhtlemises, hindas ka PL töölepingu tingimusi läbi rääkides ja töölepingut allkirjastades müügitulemuste saavutamist juba septembris 2009.a. reaalseks. Nendel alustel sai ka PL tööle võetud ning vastav müügikäive töölepingus kokku lepitud. Kokkuvõtteks - Töölepingu tingimused arutati hagejaga läbi, tingimustega hageja nõustus, ei vaielnud vastu ja allkirjastas töölepingu, ega vaidlustanud tingimusi töölepingu täitmise käigus. 05.10.2009 toimus hagejaga esimene arenguvestlus ja kostaja jääb oma varasemas vastuses toodu juurde. Juhime veelkord tähelepanu, et kuna katseaja eesmärkide mittetäitmise tõttu töölepingu ülesütlemisele ei pea eelnema üldse eelnevat hoiatust (st tööandja võib töölepingu nimetatud alusel üles öelda ilma hoiatamata), ei pea toimuma eelnevaid arenguvestlusi ega muid arutlusi jne, siis ei ole mitte ühtegi põhjust, miks peaks kostja esitama ebatõeseid väiteid. Hageja 06.10.2010 seisukohtade lisatud e-kirjad klientidelt on käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohatud. Katseaja tulemusi hindab tööandja, arvestades töötaja võimeid, oskusi ja isikuomadusi kogumis, kas need on viinud oodatud tulemuseni jne., mis ei pruugi kattuda klientide arvamusega. Väide, et Valkeakoski elamumessi eesmärgiks oli ehitada üle Soome igasse maakonda näidismaja ja mitte oma toodete müük Soome klientidele on väär. SEAS-i plaanides pole kunagi olnud ega ole ka täna täita Soome näidismajadega. SEAS-i eesmärgiks äriühinguna on majandusliku tulu teenimine ja oma toodete otsene müük sihtturgudel, milleks alates 2009 aastast on ka Soome Vabariik. Seda kinnitab ka PL töölepingusse pandud müügikäibe nõue ja töölepingu lisas toodud hageja tööülesanded. Näidismaja Valkeaekoski elamumessi jaoks oli erand ning tehtud ainult konkreetse messi jaoks. Eeltoodud hageja väide kinnitab, et hageja ei ole käesoleva ajani saanud aru tööandja müügistrateegiast ja edasimüüjate võrgustiku loomise põhimõtetest. SEAS-i juhatus pole kordagi keeldunud ühegi PL poolt ette valmistatud lepingu allkirjastamisest. Seda põhjuselt, et 4 kuu jooksul sellised reaalsed lepingud puudusid. Lepingute ettevalmistamine oli PL töö vastavalt töölepingu lisa 1-le ning seda tegi PL

puudulikult. Samuti väide nagu oleks GL lepingu sõlmimine SEAS-i juhatuse poolt kuidagi takistatud olnud, on tõendamata ja väär. Läbirääkimised lõpetasid ning lepingu vormistasid 24.10.2009.a. peale 5,5 tunnist tõsiseid läbirääkimisi juhatuse liikmed HE ja VE. Seega puudub alus tulemustasu maksmiseks antut tehingult PL. Nagu kostja on juba varasemalt on selgitanud, siis IT või HT müügitehingut ei toimunud. Kinnisvara ostu-müügi käsiraha lepingu alusel makstud käsiraha 25 000 EUR tuli tagastada kliendile tulenevalt force majore põhimõttest. Muid tehinguid maja ostuks ei ole kliendiga tehtud ja läbirääkimisi selleks ei peeta. Väär on hageja väide, nagu ei nähtuks TVK materjalidest, et kostja oleks viidanud lähetusrahade avansile ning nagu oleks avansi töötasust kinnipidamine uudne väide. Töövaidluskomisjonile esitatud 05.04.2010 vastuses on tööandja esitanud lõpparve ja tasaarvestuse arvestused. Töövaidluskomisjoni protokollist nähtub, et töövaidluskomisjoni istungil on tööandja selgitanud, et komandeeringutasu oli töötajal saadud ettemaksuna, lõpparves tehti tasaarveldus, tasaarvelduse tegemisel võeti kõik summad kokku. Arvestused esitas kostja ka 10.09.2010 vastuse lisana. Vastavalt TLS § 78 lg 3 võib tööandja ilma töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Et hageja tööleping öeldi üles 23.10.2009.a., siis tasaarvestas tööandja avansina saadud lähetuse päevarad hageja töötasuga 7326.- krooni ulatuses. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ja kostja esindajate seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 29.06.2009. a töölepingu nr 219, mille kohaselt asus hageja kostja juures 25.06.2009 tööle Ilvestalo müügijuhi ametikohale. 23.10.2009. a tegi kostja seoses katseaja lõppemisega hagejale ettepaneku sõlmida muudetud tingimustega tööleping, millega hageja ei nõustunud. Kostja esitas hagejale 23.10.2009. a teatise töölepingu ülesütlemise kohta alates 24.10.2009. a seoses katseajal tööülesannetes seatud eesmärkide täitmata jätmisega (TVK tl 16). Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 05. aprilli 2010. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/5871-09 jäeti rahuldamata töötaja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, vähemsaadud lõpparve, isikliku arvuti kasutamise kompensatsiooni, ületundide tasu ja tulemuspalga nõuetes. Sama otsusega mõisteti kostjalt välja hüvitis hageja kasuks summas 9 450 krooni, kuna tööleping öeldi üles sellest ette teatamata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 2 kohaselt kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kohtule 22.06.2010. a esitatud hagiavalduse täpsustuses palub hageja tuvastada kostja poolt 23.10.2009. a töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista hageja kasuks välja töötasu 74 705 krooni ja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 29 416 krooni.

Vastavalt töölepingu ülesütlemise teatisele ja kostja vastusele (TVK tl 16, 80-81) lõpetati hagejaga tööleping katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kuna oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mis olid vajalikud antud töö tegemiseks. Kostja hinnangul ei suutnud hageja mõista kostja ekspordi müügistrateegiat. Samuti seda, et hageja tööülesanneteks oli ka edasimüüjate koordineerimine, koolitamine, müügi toetamine. Samuti puudusid hagejal kostja juures töötamiseks vajalikud isikuomadused, nagu positiivsus ja pühendumus, suhete hoidmise ja loomise oskus, müügi- ja läbirääkimisoskus, tööülesannetele orienteeritus, meeskonnatöö võime ja algatus- ja organiseerimisvõime (TVK tl 16, 81-82). Hagiavalduse kohaselt on kostja etteheited hagejale otsitud ja kohatud, mistõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus hagejaga ei nõustu. TLS § 6 lg 1 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lg 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse § 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Vastavalt TLS § 86 lg 1 võib tööandja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 86 lg 4 kohaselt tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 104 alusel on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kohtu hinnangul on tööleping töötajaga TLS § 86 lg 1 alusel seaduslikult üles öeldud. Tööandjal on õigus hinnata töötaja isikuomadusi ja katseaja tulemusi ning ebarahuldavate tulemuste puhul või vastavate isikuomaduste puudumisel tööleping töötajaga üles öelda. Millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata. Käesoleva juhul on kostja hinnanud töötaja võimed ja oskused ebapiisavaks. Kostja on ka konkreetselt välja toonud saavutamata jäänud eesmärgid, s.o allkirjastamata on tööettevõtu- ja edasimüüjatega lepingud. Kohtu hinnangul ei saa kostja etteheiteid otsituteks või kohatuteks pidada. Tööandjal õigus hinnata töötaja vastavust ametikohale või tehtavale tööle. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud klientide kirjad seda, et tegelikkuses hageja vastas tööandja poolt seatud nõudmistele. Kohtu hinnangul on töölepingu ülesütlemine ka kooskõlas hea usu põhimõttega. Asjaolu, et tööandja pakkus hagejale teist tööd, teistel tingimustel näitab pigem tööandja head tahet ning seda ei saa kohtu hinnangul pidada sooviks hagejale kahju tekitada. Hageja on esitanud nõude saamata töötasu ja hüvitise saamiseks kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja nõue alusetu. Tööleping hagejaga on lõpetatud seaduslikult, samuti on lõpparve väljamakstud õigesti, mistõttu puudub hagejal nõue kostja vastu. Hageja leiab ekslikult, et tal on tekkinud õigus tulemustasule 24.10.2009. a tehingust. Vastavalt lepingu p 4.1. makstakse lisatasu töötaja poolt teostatud müügi või sõlmitud lepingute korral. Hageja leping lõppes 23.10.2009. a ning selleks ajaks ühtegi lõpuleviidud tehingut ei olnud. Kohtu hinnangul on meelevaldne hageja väide selle kohta, et GL tehingu puhul tuleks hagejale arvestada tulemustasu vähemalt ettemaksust. TLS § 30 ja § 33 lg 3 kohaselt sõltub majandustulemustasu maksmine poolte kokkuleppest. Vastavalt poolte kokkuleppele eeldas lisatasu maksmine sõlmitud müügitehinguid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja poolt lõpuleviidud müügitehingute kohta. Tõendatud on, et seisuga 23.10.2009. a ei olnud hagejal klientidega sõlmitud ühtegi lepingut. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, samuti lõpparve ja tulemustöötasu nõuete osas. Kostja on hüvitise nõude osaliselt õigeks võtnud. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. TLS § 97 lg 2 p 1 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette

teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta vähemalt 15 kalendripäeva. Vaidlust ei ole selles, et kostja ütles töölepingu üles sellest ette teatamata, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis 9 450 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.