Asjaõigus › Omandiasjad

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts ÜC(edaspidi nimetatud kostja) ja Aktsiaselts N (edaspidi nimetatud üürnik) 22.07.2003.a. üürilepingu, mille alusel kasutas üürnik Tallinnas 1 (8)

2-09-69955 XXXasuvas hoones paiknevaid tootmis- ja kontoriruume. Üürnik jäi väidetavalt üüri tasumise kohustuse täitmisega tasumisega viivitusse. Osaühing S (edaspidi nimetatud hageja,) ja üürnik sõlmisid 03.03.2009.a. müügilepingu, mille alusel omandas hageja Üürniku tehase ruumides olevate seadmete omandiõiguse. Seadmed jäid üürniku valdusesse. Käsutustehing loeti tehtuks viimase makse tegemisega hageja poolt AS-le SEB Liising. Hageja tegi viimase lepingujärgse makse 29.09.2009.a. summas 277 302,45 krooni. Sellele eelnevalt oli hageja 26.01.2009.a. andnud üürnikule sihtotstarbelist laenu summas 30 000 krooni ning 28.08.2009.a. SEB Liising AS-le 50 000 krooni. Müügilepingu p-s 4.1 kohustus hageja tasuma rahalise maksena 355 000 krooni. Hageja on faktiliselt kandnud rahalisi kohustusi summas 357 302,45 krooni. Viimase makse (29.09.2009.a) tegemisega sai hageja ka seadmete omandiõiguse. 2009.a. oktoobris sai hageja teada asjaolust, et 28.09.2009.a teostas Ülemiste üüripinnal asuva vara suhtes kinnipidamisõigust, lukustades üüritud pinna ukse ning eemaldades jõuga üüritud pinnalt üürniku töötajad. Hageja teavitas kostjat 15.10.2009.a asjaolust, et kostja on võtnud üüritud pinnal asuva vara hulgas panti ka hagejale kuuluvad seadmed. 02.11.2009.a esitas hageja kostjale pretensioon/nõudeavalduse hagejale kuuluvate vallasasjade valduse üleandmiseks. Kostja keeldus asjade valduse üleandmisest ning teavitas hagejat asjaolust, et 20.09.2009.a on kostja korraldanud vallasvara enampakkumise, mis lõppes kostja enda pakkumuse parimaks tunnistamisega. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada hagi ja mõista AS ÜC valdusest OÜ S valdusesse hagejale kuuluvad seadmed. Hageja ei nõustu kostja poolt väljatoodud vastustega ja leiab, et ebaõige ja meelevaldne on kostja väide, et 03.03.2009.a. müügileping on näilik. Hageja leiab, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et seadmed olid AS N valduses seni, kuni kostja need ebaseaduslikult hõivas. Hagiavalduse aluseks on asjaolu, et kostja on pandiõigust teostanud ebaseaduslikult, sest üürileandjal puudusid õigustused kinnipidamisõiguse teostamiseks. Üürileandja omavoli hindamise kontekstis ei oma õiguslikku tähendust, kas pandi eseme omanikuks on üürnik või kolmas isik. Müügilepingu objektiks olevaid esemeid üürileandja kaudsest valdusest ära ei viidud ja üürileandja pandiõigus nendele säilis. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks, kuidas on kostja hinnangul väidetavalt näiliku tehinguga selle eesmärk realiseerunud. Hageja leiab, et asjaolu, et AS N enamusaktsionär ning OÜ S ainuaktsionär on äriregistri andmetel sama isi, ei muuda kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepingut näilikuks. Nimetatud kahe juriidilise isiku vara tuleb selgelt eristada selle osaniku/aktsionäri varast ning vastupidiseks järelduseks puudub igasugune alus. AS N maksejõuetuse põhjuseks on hagejale teadaolevalt tellimuste vähenemine ning lõppastmena kostja tegevus. Hageja arvates on ebaõige ning asjakohatu kostja väide nagu puuduks müügilepingul majanduslik sisu. Sellist järeldust ei saa teha ka asjaolust, et müügileping sisaldab tingimusi, mille järele puudus pooltel otsene vajadus. Asjaolu, et müügilepingu pooled on lepingu sõlmimisel kasutanud lepinguna AS N olemasolevat seadmete müügilepingu põhja, ei muuda lepingu majanduslikku sisu. Hageja leiab, et müügileping vastab nii seadusest kui lepingust tulenevatele vorminõuetele ja usub, et kostja vastupidine väide on kunstlik ja otsitud. Hageja lisab, et ebaõige on kostja väide, et seadmete omand ei ole hagejale üle läinud. Müügilepingu p 4.1 alusel müüja müüs ja ostja ostis seadmed vastavalt lepingu lisas toodud hinnaga 355 000 krooni, mille aluseks on AS N ja AS SEB Ühisliisingu vahelise võlalepingu tasumata suurus. Kostja on esitanud vastuväiteid selle kohta, et seadmete ostuhind ei olnud hageja poolt väidetavalt täielikult tasutud. Hageja vaidleb sellele seisukohale vastu ja lisab, et on tasunud seadmete eest järgnevalt : 26.01.2009.a. on hageja tasunud AS N sihtotstarbelist laenu summas 30 000 krooni (mille tagastamise nõude on hageja tasaarvestanud müüja müügilepingust tuleneva tasunõudega), 28.08.2009.a. on hageja teinud ülekande SEB Liising AS-le summas 50 000 krooni ja 21.09.2009.a. on hageja teinud ülekande SEB Liising AS-le summas 277 302,45 krooni. Seega leiab hageja, et on õiged hagiavalduses esitatud väited selle kohta, et hageja on tasunud kogu seadmete ostuhinna ning saanud ka seadete omanikuks müügilepingu p 8.7 alusel. Hageja leiab, et mitte ükski kostja vastustes nimetatud asjaolu ei ole omaabi kasutamise objektiivne õigustus. Üürileandja võib pandiõiguse teostamisel kasutada omaabi. Kostja nimetatud põhjused ei viita hageja arvates mingil viisil asjaolule, mis oleksid kostjale objektiivselt andnud põhjust arvata, et üürnik kavatseb seadmed üüritud pinnalt minema viia. 2 (8)

2-09-69955 Seadmete omand ei ole kostjale üle läinud ka kostja läbi viidud enampakkumise alusel. Hageja leiab, et aktiga ei ole seadmete omand kostjale üle läinud. Aktist nähtuvalt oli enampakkumisel müüdav vara AS N , kuuluva ning AS ÜC kui üürileandja padiõigusega koormatud tootmishoone üüriruumides asuv vallasvara, mille koosseisu kuuluvad muu hulgas tootmishoone sisustus, kaubad jne. Selliselt määratletud vara on aktis olnud nii võla- kui asjaõigusliku kokkuleppe objektiks. Hageja leiab, et sellisel kujul ei ole üürniku vara, sealhulgas ka hagejale kuuluvate seadmete asjaõiguslik käsutus võimalik ning see on vastuolus TsÜS § 6 lg-s 3 nimetatud põhimõtetega. Vaidlusaluste seadmete omanik on endiselt hageja. Hageja lisab, et ebaõige on kostja väide nagu ei kuuluks hageja isikute ringi, kellele tuleks teada anda enampakkumise toimumisest. Kuivõrd omanikule kuulub asja koormamise õigus, tuleb seadmete pantijana käsitleda hagejat. Hageja leiab, et kostja ei ole enampakkumise toimumisest ei üürnikku ega hagejat teavitanud. Asjakohatu on ka hageja arvates kostja käsitlus sellest, et hageja sai enampakkumise toimumisest teada 02.10.2009.a. Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate avaldamisega kostja poolt. Asjaolu, et enampakkumine toimus, sai hagejale teatavaks 06.11.2009.a. kirjast ning see, et kostja on enampakkumisel olnud seadmed väidetavalt omandanud sai hagejale teatavaks alles vastusest hagiavaldusele 26.01.2010.a. Seega leiab hageja, et kostja käitumine hageja eiramisel seadmete väidetaval võõrandamisel on muuhulgas vastuolus ka hea usu põhimõttega. Hageja märkis hagiavalduses, et teavitas kostjat 16.10.2009.a., et kostja on võtnud üüritud pinnal asuva vara hulgas panti ka hagejale kuuluvad esemed. Oma 20.05.2010.a seisukohas märkis kostja, et ei ole kätte saanud ei hageja saadetud 16.10.2009.a e-kirja ega ka posti teel tähitult saadetud kirja. Hageja leiab, et nimetatu on otseselt väär faktiline väide ja kostja esitab kohtule ebatõeseid andmeid, kuna käesolevaga on hageja tõendanud, et 16.10.2009.a. e-kirja manuse originaal on väljastatud kostjale. Kostja vastused Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista ta hageja nõudeid ja vaidleb neile täies ulatuses vastu. Vaidlusaluse vara omandiõigus on seaduslikult aset leidnud avaliku enampakkumise teel üle läinud ÜC. Lisaks on ÜC eelnimetatud vara kolmandatele isikutele edasi võõrandanud. AS N ja OÜ S vahel 03.03.2009.a. sõlmitud müügileping on näilik. AS-i N ainuaktsionäril KP on võimalus saada seadmete omand ning taastada seadmete valdus läbi teise juriidilise isiku osaluse. Nimelt on nii OÜ S kui ka AS N faktiliselt sama isiku- KP faktilise kontrolli all. Alates 12.02.2009.a. ei tasunud AS N ÜC enam üürilepingust tulenevat üüri ega kõrvalkulusid. AS N ja OÜ S vaheline müügileping on sõlmitud mõned nädalad pärast maksete mittetasumist. Kostja lisab, et müügileping sisaldab mitmeid vastukäivaid tingimusi, milledest järeldub, et AS N ja OÜ S vahelisel müügilepingul puudub reaalne majanduslik sisu. Lisaks väidab kostja, et hageja on esitanud tõendamata väiteid ülejäänud summade tasumise osas. Väidetavalt on OÜ S andunud AS N ele sihtotstarbelist laenu summas 30 000 krooni, mis on käesolevaks hetkeks tasaarvestatud. Ühtegi tõendit laenuandmise ega tasaarvestamise osas esitatud ei ole. Kostja leiab, et tal ei lasu enampakkumise tulemustest hageja teavitamiskohustust. Kostja lisab, et VÕS § 10 lg 4 lähtuvalt tuleb enampakkumise tulemustest teavitada enampakkumisel osalenud isikuid. ÜC kui üürileandja pandiõigusega koormatud AS N vara avalikule enampakkumisele laekus üks kirjalik ostupakkumine (ÜC enda pakkumine). Seega ei olnud ka teisi pakkujaid, keda ÜC enampakkumise tulemustest teavitama kohustus. Kui AS N ei asunud ÜC ees tekkinud võlgnevust isegi osaliselt tasuma ning lisaks sai ÜC teatavaks, et AS N on kavas ruumides paiknevad asjad ära viia, edastas ÜC oma õiguste efektiivsema kaitse eesmärgil AS N 17.06.2009.a. teate pandiõiguse teostamise kohta. Eelmainitud teatises keelas ÜC muuhulgas AS N ka ruumides paiknevate asjade eemaldamise. 3 (8)

2-09-69955 Kinnipidamisõiguse teostamise päeva seisuga oli AS N võlgnevus ÜC ees tõusnud summani 1 364 321 krooni. Hagiavalduses toob hageja vaidlusaluste seadmete väärtusena välja 895 000 krooni. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks ÜC pandiõiguse teostamisel ületanud hädakaitse piire. ÜC poolne kinnipidamisõiguse teostamine oli preventiivne. ÜC sai avaliku enampakkumise teel seadmete omanikuks. Seadmed on AS N likvideerimise eesmärgil kolmandatele isikutele edasi võõrandanud.

võlgnevuse

AÕS § 294 lg 2 alusel avaldas ÜC02.10.2009.a. enampakkumiseteate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 19.10.2009.a. esitas ÜCAS N (likvideerimisel) vallasvarale omapoolse pakkumise, teisi pakkumisi laekunud ei olnud ja ainukeseks pakkujaks jäi ÜC. 20.10.2009.a. koostati pakkumise parimaks tunnistamise akt. Pakkumise parimaks tunnistamise akti kohaselt tasaarvestati ÜC poolt üürileandja pandiõigusega koormatud vara eest tasumisele kuuluv ostuhind ÜC kuuluva üürilepingust tuleneva ja sissenõutavaks muutunud võlanõudega AS N vastu. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et ÜC on avaliku enampakkumise korda rikkunud. ÜC teavitas AS N üürileandja pandiõigusega koormatud vara müügist. Teiseks ei mõjuta võlgniku teavitamine avaliku enampakkumise õiguslikke tagajärgi. Kostja ei nõustu hageja väitega, et seadmete omand ei ole kostjale üle läinud, kuna 20.10.2009.a. aset leidnud enampakkumise aktis oli müüdav vara määratletud asjade kogumina, mille asjaõiguslik käsitlus ei ole vastavalt TsÜS § 6 lg 3 toodule võimalik. Kostja selgitab, et aktis nimetatud ning enampakkumisel müüdav vara oli aktis piisavalt määratletud ning identifitseeritav. Kostja hinnangul on hageja akti punkti 1.4 tõlgendanud põhjendamatult kitsalt, kuna aktis on välja toodud, et müüakse tootmishoone sisustus (seadmete, tööpinkide jt) ning kaubad (metall, pooltooted, valmistoodang). Kostja märgib, et ta ei ole 15.10.2009.a. hageja kirja kätte saanud. Oma seisukohas märkis hageja , et on kostjat 15.10.2009.a. kirjaga teavitanud asjaolust, et kostja on võtnud AS N poolt üüritud pinnal asuva vara hulgas panti ka hagejale kuuluvavad esemed. Hageja poolt vastusele lisatud ekirja koopia ei tõenda e-kirja kättesaamise fakti. Kostja ei ole teadet kätte saanud ka posti teel ning tähitud kirja kviitung ei tõenda teate kättesaamise fakti. Kostja leiab, et hageja ei kuulu isikute ringi, kellele oleks tulnud enampakkumise toimumisest teatada. Vallasasjadest seadmete puhul kehtib seadusjärgne eeldus, et vallasasjade valdaja on ka nende omanik. Kuna seadmed olid üürnikuks oleva AS N otseses valduses, eeldas ÜC õigustatult, et vastavad seadmed on ka AS N omandis. Lisaks selgitab kostja, et ta on AS N seaduslikke esindajaid enampakkumise toimumisest mitmel korral teavitanud. Käesolevaks hetkeks on ÜCAS N võlgnevuse lõpliku likvideerimise eesmärgil kõik seadmed kolmandatele isikutele edasi võõrandanud. Suurima osa seadmetest ostis AS DR. Sellest tulenevalt leiab kostja, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on sisuliselt ainetu ega vasta enam faktilisele olukorrale ning tuleb jätta täiest ulatuses rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et kostja ja AS N üürnikuna sõlmisid 22.07.2003.a. üürilepingu, mille alusel kasutas üürnik Tallinnas XXX asuvas hoones paiknevaid tootmis- ja kontoriruume. Kostja edastas AS-le N 17.06.2009.a. teate pandiõiguse teostamise kohta, milles keelas AS-l N üürileandjale kuuluvatest ruumidest vallasvara ära viimise. 28.07.2009 ütles kostja AS-ga N sõlmitud 4 (8)

2-09-69955 üürilepingu ennetähtaegselt üles seoses üürivõlgnevusega, AS N esindaja R on teate kätte saanud 14.08.2009. 28.09.2009 sulges kostja AS N pääsu üüritavatesse ruumidesse ning võttis ruumides asunud vallasvara enda valdusse. Hageja avaldas 02.10.2009.a. enampakkumiseteate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, mille kohaselt toimus enampakkumine 20.10.2009. 19.10.2009.a. esitas hageja AS N (likvideerimisel) vallasvarale omapoolse pakkumise, teisi pakkumisi laekunud. 20.10.2009.a. koostati pakkumise parimaks tunnistamise akt. Pakkumise parimaks tunnistamise akti kohaselt tasaarvestati hageja poolt üürileandja pandiõigusega koormatud vara eest tasumisele kuuluv ostuhind 1 461 272,34 krooni hagejale kuuluva üürilepingust tuleneva ja sissenõutavaks muutunud võlanõudega AS N vastu 1 461 272,34 krooni. Hageja ja üürnik AS N sõlmisid 03.03.2009.a. müügilepingu, mille alusel omandas hageja üürniku tehase ruumides olevate seadmete omandiõiguse hinnaga 355 000 krooni, millele lisandub seadmete rent summas 540 000 krooni.. Seadmed jäid üürniku valdusesse. Hageja esitas kostjale pretensiooni ostetud seadmete osas 15.10.2009. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on 03.03.2009 müügilepinguga alusel saanud hagi esemeks olevate seadmete omandiõiguse, kas kostja on 20.10.2009 enampakkumisel saanud hagi esemeks olevate seadmete omandiõiguse ja kas hagi esemeks olevad seadmed on kostja valduses. Esmalt hindab kohus, kas hageja on 03.03.2009 müügilepinguga alusel saanud hagi esemeks olevate seadmete omandiõiguse (I), seejärel kas kostja on 20.10.2009 enampakkumisel saanud hagi esemeks olevate seadmete omandiõiguse (II) ja kas hagi esemeks olevad seadmed on kostja valduses ja kas kostja on kohustatud esemed välja andma (III). I AÕS § 94 sätestab, et kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja üürnik AS N sõlmisid 03.03.2009.a. müügilepingu, mille alusel omandas hageja üürniku tehase ruumides olevate seadmete omandiõiguse hinnaga 355 000 krooni, millele lisandub seadmete rent summas 540 000 krooni. Seadmed jäid üürniku valdusesse. Lepingu p 8.7 sätestas, et seadmete omandiõigus läheb ostjale üle ostja poolt seadmete eest täieliku tasumisega /---/. Pooled vaidlevad selle üle, kas seadmete omandiõigus pidi üle minema pärast 355 000 krooni tasumist või alles pärast 18 kuulise rendiperioodi lõppu. Lepingu p 4.1. sätestas, et müüja müüb ja ostja ostab seadmed vastavalt lepingu lisas toodud hinnaga 355 000 EEK-i, mille aluseks on AS N ja AS SEB Ühisliisingu vahelise võlalepingu tasumata osa suurus. Kokku on seadmete ostuhind 355 000 krooni. Nimetatud summale lisandub kokkulepitud 18 kuu ulatuses seadmete rent a 30 000 kr kuus, kogusummas 540 000 kr. Kokku on seadmete ostuhind 895 000 kr. Lepingu p 4.6 sätestas, et /---/ ostja kohustub andma ostetud vara rendile /---/. Lepingu p 4.7 sätestas, et ostuhinna kujundamisel lepivad osapooled kokku, et 18 kuu jooksul alates seadmete üleminekust ostjale ei esitata rendilepingu alusel rendiarveid. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus, et tasu kohustusliku 18 kuulise seadmete kasutamise eest on lepingupooled nimetanud rendiks, seega viitab kasutatud sõnade tähendus sellele, et seadmete omandiõigus pidi ostjale üle minema enne rendiperioodi algust. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus, et lepingu p 4.7 kohaselt pidi seadmete üleminek toimuma enne rendiperioodi algust. Kuna seoses rentimisega ei saanud pooled silmas pidada valduse 5 (8)

2-09-69955 üleminekut, siis pidid lepingupooled p-s 4.7 väljendi all seadmete üleminek pidama silmas omandiõiguse üleminekut. Seega viitab p 4.7, et seadmete omandiõiguse üleminek pidi lepingu kohaselt üle minema enne rendiperioodi algust, s o pärast 355 000 krooni tasumist. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus, et AS N e eesmärk lepingu sõlmimisel võis olla müügi ja tagasirendi lepingu sõlmimine, kuivõrd AS N oli lepingu sõlmimise hetkel rahalistes raskustes ja võis vajada täiendavat investeeringut, et rahalistest raskustest välja tulla ja tootmist jätkata. AS N rahalisi raskusi kinnitasid tunnistaja A R ütlused kohtuistungil. Kuivõrd nii kasutatud sõnade tähendus kui ka lepingu sõlmimise asjaolud viitavad sellele, et lepingu kohaselt pidi omandiõigus üle minema pärast 355 000 krooni suuruse makse tegemist, asub kohus seisukohale, et lepingu kohaselt pidi omandiõigus üle minema pärast 355 000 krooni suuruse makse tegemist. Hageja oli 26.01.2009.a andnud AS-le N sihtotstarbelist laenu summas 30 000 krooni (tl 87), mille tagastamise nõude on hageja tasaarvestanud müügilepingust tuleneva tasunõudega (mis on tõendatud tunnistaja A. R ütlustega), ning maksnud 28.08.2009.a SEB Liising AS-le 50 000 krooni (tl 28). Hageja tegi viimase lepingujärgse makse 21.09.2009.a summas 277 302,45 krooni, mille toimumine on tõendatud vastava maksekorraldusega (tl 27). Müügilepingu p-s 4.1 kohustus hageja tasuma rahalise maksena 355 000 krooni. Hageja on faktiliselt kandnud rahalisi kohustusi summas 357 302,45 krooni. Viimase makse (21.09.2009.a) tegemisega sai hageja seadmete omandiõiguse. II Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on 20.10.2009 enampakkumisel saanud hagi esemeks olevate seadmete omandiõiguse. Seejuures vaidlevad pooled selle üle, kas kostja oli kohustatud enampakkumise toimumisest hagejat teavitama, kas kostja on enampakkumisest teavitanud üürnikku ja kas teavitamata jätmine võis kaasa tuua enampakkumise kehtetuse. Vastavalt VÕS § 305 lg 1 üürileandja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Vastavalt AÕS § 293 lg 1 pandipidaja on kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Vastavalt AÕS § 294 lg 2 avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teatavaks teha pantijale ja kolmandale isikule, kellel on panditud asjale õigusi. Seega tuleb enampakkumisest AÕS § 294 lg 2 kohaselt teavitada ka panditud asja omanikule. Enampakkumisest teavitamata jätmise tagajärje sätestab TsÜS § 87, mida tuleb sisustada analoogia alusel lähtudes täitemenetluse seadustikus enampakkumise kohta sätestatust arvestades AÕS ja VÕS tulenevaid erisusi. Kuni 01.01.2006 sätestas enampakkumise ajast ja kohast teavitamise kohustuse TMS redaktsiooni § 29-1 lg 1. Käesoleval ajal sätestab samasisulise kohustuse TMS § 84 lg 3. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 selgitanud, et TMS § 29-1 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse täitmata jätmine on TMS § 64-7 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-149-05, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt. Seega kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus üle ei lähe. Viidatud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb seega, et üürnikule ja panditud asja omanikule enampakkumisest teavitamata jätmisel enampakkumisel müüdud asja omandiõigus üle ei lähe. Kohus leiab, et kostja on enampakkumise läbi viimisel rikkunud enampakkumisest teavitamise nõudeid nii hageja kui ka AS N suhtes. Vaidlust ei ole selles, et kostja enampakkumisest hagejat ei teavitanud. Kuna hageja esitas kostjale pretensiooni ostetud seadmete osas 15.10.2009, pidi kostja enne enampakkumise toimumist olema teadlik, et seadmete omanikuks on hageja ning oleks 6 (8)

2-09-69955 pidanud enampakkumisest teavitama ka hagejat. Kuna kostja hagejat enampakkumisest ei teavitanud, on enampakkumine kehtetu. Kostja on enampakkumisest teavitamise nõudeid rikkunud ka üürniku AS N suhtes. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et suuliselt on AS N juhatuse liiget A.R enampakkumisest teavitatud. Tunnistaja A.R avaldas küll istungil, et ta sai mõned päevad enne enampakkumist müügist teada isikute käest, kes talle helistasid ja soovisid müüdavate asjade kohta täpsemat infot. Tunnistaja ütlustest ei nähtu aga, et tunnistaja oleks teada saanud enampakkumise koha (AÕS § 294 lg 2) ja täpse aja. Seejuures isegi kui tunnistaja oleks enampakkumise vajalikud andmed teada saanud, oleks informatsioon tunnistajani jõudnud, arvestades müüdavate asjade koguväärtust, ebamõistlikult lühikese aja jooksul enne enampakkumist, mistõttu ei oleks olnud tagatud üürniku võimalus enampakkumisel osaleda. Kuna kostja on enampakkumisest teavitamise nõudeid rikkunud olulisel määral ka üürniku suhtes, on enampakkumine kehtetu ka sel põhjusel. Seega ei saanud kostja 20.10.2009 enampakkumisel hagi esemeks olevate seadmete omandiõigust. III Järgnevalt hindab kohus, kas hagi esemeks olevad seadmed on kostja valduses ja kas kostja on kohustatud valduse välja andma. AÕS § 80 alusel esitatud vindkatsiooninõude rahuldamise välistab see, kui kostjal on õigus välja nõutavaid asju kinni pidada üürileandja pandiõiguse kohaselt. Seega peab kohus tuvastama, kas kostjal on õigus hagi esemeks olevaid seadmeid kinni pidada üürileandja pandiõiguse kohaselt. Vastavalt VÕS § 305 lg 1 kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Vastavalt VÕS § 305 lg 3 üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Vastavalt VÕS § 307 lg 1 kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule. Üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega. Üürileandja teadmise või teadma pidamise aja määramisel konkreetse asja suhtes, mis toodi ruumi pärast üürilepingu sõlmimist, tuleb aga lähtuda sellele asjale pandiõiguse laienemise ajast, täpsemalt ajast, mil asi ruumi toodi. See tuleneb mh VÕS § 306 lg-st 4, mille kohaselt lõpeb pandiõigus üürniku poolt ruumi toodud asjadele, kui üürileandja saab lepingu kehtivusajal teada, et need asjad ei kuulu üürnikule, ja ei ütle üürilepingut esimesel võimalusel üles. See säte ei anna üürileandjale iseseisvat ülesütlemisõigust, vaid näeb ette, et algselt tekkinud pandiõigus kolmanda isiku asjadele lõpeb, kui üürileandja saab kolmanda isiku omandiõigusest teada ja omab samal ajal võimalust leping üles öelda (nt tähtajatu üürileping korraliselt üles öelda), kuid ei tee seda. Kolleegiumi arvates laieneb pandiõigus ruumis olevatele kolmandate isikute asjadele ka siis, kui üürileandja on asjade kolmandatele isikutele kuulumisest teadasaamise ajaks üürilepingu juba üles öelnud. Kohus leiab, et eeltoodu kehtib ka olukorras, kus üürnik võõrandab pandiõigusega koormatud esemed pärast pandiõiguse tekkimist, kuivõrd selline võõrandamine ei tohi kahjustada üürileandja seisundit.

7 (8)

2-09-69955 Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hagiavalduses nimetatud esemed edasi võõrandanud või muul viisil nende valduse kaotanud, lähtub kohus selles, et nimetatud esemed on käesoleval ajal kostja valduses. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et üürnik pidi üürilepingu üles ütlemise teate kätte saama hiljemalt 14.08.2009 üürniku juhatuse liikmele A.R kättetoimetamisega. Seega jõustus üürilepingu üles ütlemine hiljemalt 14.08.2009. Hageja väitel esitas hageja pretensiooni seadmete välja andmiseks 15.10.2009. Vastavalt Riigikohtu selgitatule ei oma asjas tähtsust see, kas hageja teavitas kostjat seadmete omandamisest pärast üürilepingu ülesütlemist, kuivõrd see ei välista üürileandja pandiõiguse teostamist. Hageja ei ole väitnud seda, et kostja oleks asju kinni pidanud suuremas ulatuses, kui on vajalik üürilepingust tuleneva nõude rahuldamiseks. Kinnipidamisõiguse teostamise päeva seisuga oli AS N võlgnevus ÜC ees tõusnud summani 1 364 321 krooni. Hagiavalduses toob hageja vaidlusaluste seadmete väärtusena välja 895 000 krooni, seega oli pandiõiguse teostamine sellises ulatuses põhjendatud. Kuivõrd kostja ütles üürilepingu üles juba enne omandiõiguse üleminekust teada saamist, ei saanud pandiõigus lõppeda VÕS § 306 lg 4 alusel. Kohus märgib, et asjakohane ei ole hageja väide, et kostja on omaabi kasutades hageja õigusi rikkunud, kuivõrd hageja ei ole esitanud võimaliku rikkumisega seoses ühtegi nõuet. Seega on kostjal VÕS § 307 lg 1 alusel õigus hagiavalduse esemeks olevaid seadmeid kinni pidada, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.