Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
Ilja Donovi, Igor Guljajevi, Viaden Gorškovi, Tatjana Burtseva, Sergei Demjanovi, Ljudmilla Maksimenko ja Nadežda Doroskevitši hagi EK Liikur (pankrotis) vastu korterelamu mõtteliste osade üleandmise kohustamiseks 24.09.2010, Tallinn
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
2 002 065,80 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilja Donovi, Igor Guljajevi, Viaden Gorškovi, Tatjana Burtseva, Sergei Demjanovi, Ljudmilla Maksimenko ja Nadežda Doroskevitši apellatsioonkaebus 14.09.2010
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 25.02.2010 otsus
Hageja I Ilja Donov (ik. XXXXXXXXXXX) Hageja II Igor Guljajev (ik. XXXXXXXXXXX) Hageja III Viaden Gorškov (ik. XXXXXXXXXXX) Hageja IV Tatjana Burtseva (ik. XXXXXXXXXXX) Hageja V Sergei Demjanov (ik. XXXXXXXXXXX) Hageja VI Ljudmilla Maksimenko (ik.XXXXXXXXXXX) Hageja VII Nadežda Doroskevitš (ik.
XXXXXXXXXXX)
Hagejate esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja EK Liikur (pankrotis), esindaja vandeadvokaat Merli Eichler
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 25.02.2010 otsus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks
maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagejad on kostja liikmed, kellel oli ja on õigus osamaksude suurustele vastavatele korteritele Tallinnas, Liikuri 10 asuvas elamus. 13.09.1998 moodustati Liikuri tn 10 elamu korterite valdajate poolt KÜ Kurepõllu, mis registreeriti 29.10.1998.
2.Elamuühistule kuuluva hoone korteriomanditeks jagamiseks ning elamuühistu lõpetamiseks on seadusandja välja töötanud lihtsustanud korra, mis on reguleeritud eluruumide erastamise seaduse (EES) §-des 218 ja 219. Sellega võimaldatakse elamuühistu liikmetel elamuühistu liikmelisuse asemel saada korteriomanikuks. Osaliselt anti korterid nende valdajate omandisse juba 1997. Hagejatelt sooviti nende valduses olevate mõtteliste osade nende omandisse üleandmise eest tasu, väites, et hagejatel on EK Liikur (pankrotis) ees osamaksude võlgnevused. Kohtuotsusega tsiviilasjas 2-04-131 on tuvastatud võlgnevuste puudumine.
3.EES § 219 lg 4 sätestab korteri kui reaalosa üleandmise kohustuse, kuid hagejate valduses on käesoleval ajal mõttelised osad elamust Liikuri tn 10. Analoogia korras on säte kohalduv ka mõtteliste osade üleandmise kohustuse seadusliku alusena. Seda on sisuliselt kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 24.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 2-02/147/05 (hagejateks samad isikud, kes käesolevas asjas), kui sedastas, et hagejatel on võimalik taotleda nende kasutuses olevate mõtteliste osade (korterite) lihtkirjaliku kokkuleppega enda omandisse andmist. Mõtteliste osade valdajatel on PankrS § 123 lg-st 1 tulenev nõue neile kuuluvate mõtteliste osade välistamiseks pankrotivarast. PankrS § 123 lg 1 alusel võivad nõude eseme tagastamiseks esitada ka isikud, kes pole omanikud, kuid kelle õiguslik huvi vajab nii suurt tähelepanu, et on aluseks vara välistamisele.
4.Hagejad paluvad TsÜS § 68 lg 5 alusel tuvastada EK Liikur (pankrotis) kohustus anda nõusolek ehitisregistrikannete muutmiseks hagejate kasuks ning kohustada EK Liikur (pankrotis) pankrotihaldurit andma üle Tallinnas, aadressil Liikuri 10 elamus asuvad omandid – teatud suuruses mõttelised osad üle hagejate omandisse ning välistama nimetatud mõttelised osad EK Liikur (pankrotis) pankrotivarast. Kostja vastuväited
5.Hagejad tuginevad hagiavalduse kohaselt oma seadusest tulenevale nõudeõigusele, mille puhul näeb TsÜS § 149 ette aegumistähtaja 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Käesoleval juhul algas hagejate nõude aegumine KÜ Kurepõllu asutamisest 13.09.1998 koosolekul või hiljemalt 29.10.1998, s.o KÜ Kurepõllu
2(6)
registrisse kandmise kuupäevast, kuna hagejate poolt viidatud norm näeb ette korterivaldajatega eluruumi omandi üleandmiseks kokkuleppe sõlmimise hiljemalt 1 kuu jooksul elamukooperatiivi baasil korteriühistu asutamisest. Hagejate nõuded aegusid hiljemalt 29.11.2008 (1 kuu ja 10 aastat pärast KÜ Kurepõllu registrisse kandmisest) ning kuna hagi on esitatud 21.04.2009, tuleb hagejate nõuded jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kuna aegunud on omandi üleandmiseks kokkuleppe sõlmimise kohustamise nõue, tuleb jätta rahuldamata ka registrikande tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõue. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
7.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et 01.07.2008 esitasid hagejad kohtuväliselt kostjale taotluse Tallinnas, aadressil Liikuri 10 asuva elamu korterite nr 39/40; 60; 88; 95; 104; 91 ja 81 välistamiseks kostja pankrotivarast ning nimetatud korterite üleandmiseks nende valdajate omandisse; valdajate omandi registreerimiseks. Vaidlust ei olnud ka selles, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tunnustatud hagejate liikmelisusest tulenevat õigust osamaksude suurusele vastavale eluruumile (korterile) ja selles, et osade kostja liikmetega on sõlmitud lihtkirjalikud lepingud ja eluruumid üle antud.
8.Hagejad on tuginenud eluruumide erastamise seaduste §-st 218 ja § 219 lg-st 4 tulenevale õigusele, mille kohaselt, kui elamu korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil korteriühistu asutamise, on senise elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahelise lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse. Kostja on leidnud, et nõue on aegunud ja palunud kohaldada selle suhtes aegumist. EES § 219 regulatsioon lisandus seadusesse alles 15.11.2000 tehtud muudatusega, millega seadusandja viis erinevates seadustes sisalduvad reformisätted ühte seadusesse. Enne viidatud muudatuse tegemist EES-s reguleeris elamukooperatiivide korteriomanditeks jagamise ja uue elamuühistu asutamise võimalusi korteriühistuseadus (KÜS) ja korteriomandiseadus (KOS). Vaidlusalust suhet reguleeris KÜS § 17 lg 7, mille kohaselt elamuühistust korteriühistu moodustamine toimus korteriomandiseaduse §-des 18 ja 19 sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 17 toodud juhul. Seega oli hagejatel seadusest tulenev nõudeõigus alates korteriühistu Kurepõllu asutamisest (KOS § 18 lg-d 1 ja 2).
9.Vaidlust ei olnud selles, et 13.09.1998 asutati Liikuri 10 elamus KÜ Kurepõllu ja 29.10.1998 kanti KÜ Kurepõllu registrisse. Korteriühistu asutamise ajal kehtinud TsÜS § 116 alusel algas aegumise kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Seega hagejate nõuete aegumine algas korteriühistu Kurepõllu asutamisega 13.09.1998. Nõude tekkimise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg-s 1 sätestatu kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Hagejate liikmelisuse mittetunnustamine kostja poolt ei seondu aegumistähtaja alguse ja kulgemisega. Aegumine ei peatunud ega katkenud seoses kohtuvaidlusega hagejate liikmelisuse üle või omandiõiguse tunnistamise hagi esitamisega hagejate poolt (kehtinud TsÜS § 120 lg 2 ja § 121 lg 1 p-d 1-4).
10.Kostja seisukoht, et hagi omandiõiguse ülekandmiseks ehitise mõttelistele osadele on aegunud, on põhjendatud. Kuivõrd hagejate nõue jäi aegumise tõttu rahuldamata, ei saa hagejatel olla ka PankrS §-st 123 tulenevat nõudeõigust samade mõtteliste osade välistamiseks pankrotivarast ja kohus nimetatuga seonduvat täiendavalt ei analüüsi.
3(6)
Apellatsioonkaebus
11.Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse täielikult ning asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud jätta tervenisti kostja kanda
12.Kohus on jätnud selgitamata, millele tuginedes saab pidada põhjendatuks kostja väidet, et hagi omandiõiguse ülekandmiseks ehitise mõttelistele osadele on aegunud.
13.Nõude aegumine algas 22.06.2001, mil Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr II-2/733/01 tunnustati hagejate liikmelisust EK-s Liikur (pankrotis) ja sellest tulenevat õigust neile kuuluva osamaksu suurusele vastavale korterile. Kuni 22.06.2001 kohtuotsuseni eeldati hagejate väljaarvamise õigsust, mistõttu ei olnud hagejatel kuni 22.06.2001 õigust EK-lt Liikur (pankrotis) ka midagi nõuda, hagejatel puudusid seni liikmete õigused.
14.Ka Harju Maakohtu 16.04.2008 otsust tsiviilasjas nr 2-04-131 saab õiguslikult pidada aegumise alguseks, kuivõrd nimetatud otsusega tehti kindlaks, et hagejatel puuduvad osamaksude võlgnevused
15., millised olid senini olnud kostja poolt ainukeseks vastuväiteks hagejate valduses olevate korterite nende omandisse üleandmise nõude rahuldamisel.
16.Kui ka lähtuda eeldusest, et hagi aegumine algas KÜ Kurepõllu loomisest 13.09.1998, siis ometigi on hagi esitatud tähtaegselt, kuivõrd nõude esitamine 30.05.2006 hagejate valduses olevate korterite nende omandisse üleandmiseks tsiviilasjas nr 2-04-131 katkestas TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumise. Aegumistähtaeg hakkas edasi kulgema 21.01.2008, mil Harju Maakohus määras jätta hagejate hagi osas, millisega taotleti sõlmida lihtkirjalik kokkulepe omandi üleandmiseks hagejatele, läbi vaatamata. Aegumistähtaja algusest 13.09.1998 kuni 30.05.2006 nõude esitamiseni korterite üleandmiseks valdajate omandisse oli möödunud 7,4 aastat. 21.01.2008 Harju Maakohtu määrusest, milline lõpetas 30.05.06 nõude menetlemise kuni käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseni oli möödunud 1,3 aastat. Seega kohtu ja kostja poolt väidetud aegumistähtaja algusest 13.09.1998 kuni hagi esitamiseni 22.04.2009 käesolevas tsiviilasjas oli aegumistähtaja peatumise tõttu möödunud 8,8 aastat (TSÜS § 168 lg-d 1 ja 2) ning hagi esitati õigeaegselt.
17.Lisaks on aegumise kohaldamine haginõude suhtes kohtu poolt olnud üllatav, kuivõrd menetluse kestel kohus sellele võimalusele ei viidanud, ega küsimust ei tõstatanud.
18.Hagejate nõue oli tuvastada kohustus anda nõusolek ehitisregistrikannete muutmiseks hagejate kasuks ning kohustada EK Liikur (pankrotis) pankrotihaldurit andma üle omand. Kohus on aga seisukoha võtnud vaid omandisse üleandmise nõude aegumise osas. Samal ajal on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-95-08 asunud seisukohale, et kohus peab aegumist kontrollima eraldi kõikide nõuete korral. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hagejate väide, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-04-131 kohtusse 30.05.2006 esitatid nõue hagejate valduses olevate korterite nende omandisse üleandmiseks, katkestas aegumistähtaja kulgemise, tuleb jätta tähelepanuta, kuna hagejad esitasid sellise väite esmakordselt alles apellatsioonkaebuses.
Ringkonnakohtu seisukoht
4(6)
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
21.Maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu järeldus nõude aegumise kohta põhjendatud.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumine hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1.
23.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et nõude aegumine algas 22.06.2001, mil Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr II-2/733/01 tunnustati hagejate liikmelisust EK-s Liikur (pankrotis) ja sellest tulenevat õigust neile kuuluva osamaksu suurusele vastavale korterile. Üldkoosoleku otsuse tühisust, millega hagejad arvati elamukooperatiivi liikmete hulgast välja, ei pidanud tuvastama eraldi kohtumenetluses. Tegemist on asjaoluga, millele hagejad said kohe tugineda ja mis ei takistanud neil omandi üleandmise kohustamise nõude esitamist.
24.Ringkonnakohus ei nõustu ka hagejate seisukohaga, et Harju Maakohtu 16.04.2008 otsust tsiviilasjas nr 2-04-131 saab õiguslikult samuti pidada aegumise alguseks, kuivõrd nimetatud otsusega tehti kindlaks, et hagejatel puuduvad osamaksude võlgnevused. Osamaksude võlgnevuse puudumine on samuti asjaolu, millele hagejad said algusest peale tugineda. Pealegi nimetatud tsiviilasjas ei olnud hagi esemeks osamaksude võlgnevuse puudumise tuvastamine, vaid vara välistamine pankrotivarast, mille kohus jättis otsusega rahuldamata.
25.KÜS § 17 lg-st 7, KOS §-st 18 ja EES §-st 219 tulenevalt oli kostjal seadusest tulenev kohustus üle anda hagejatele nende kasutuses olevad korterid nende omandisse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejatel oli vastav seadusest tulenev nõudeõigus alates korteriühistu Kurepõllu asutamisest. Selleks ajaks oli selge, et hagejatele nende valduses olevaid kortereid omandisse ei anta ja nad jäid välja korteriühistu asutamisest, mis toimus 13.09.1998.
26.Hagejad soovisid oma õigusi kaitsta hagi esitamisega kohtusse 11.02.2004, esitades nõude omandi kaitseks ja vara välistamiseks pankrotivarast. Hagejad ei nõudnud korterite üleandmist, sest arvasid ekslikult, et nad on saanud osamaksu alusel korterite omanikuks automaatselt. Kohus selgitas neile vajadust nõuet täpsustada ja andis selleks võimaluse. Hagejad esitasid 30.05.2006 hagiavalduse täienduse, milles palusid tuginedes EES § 219 -le 4 kohustada kostjat sõlmima hagejatega lihtkirjalikud kokkulepped nende kasutuses olevate korterite andmiseks nende omandisse. 21.01.2008 määrusega jättis maakohus täiendava nõude läbivaatamata, kuna hagejad ei tasunud kohtu poolt nõutud riigilõivu.
27.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Aega, mille kestel oli aegumine peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aegumistähtaja hulka.
28.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et korterite (vastava mõttelise osa elamust) omandi üleandmise nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 30.05.2006 kuni 21.08.2008, mil nõue oli maakohtu menetluses. Seetõttu ei ole käesolev nõue aegunud.
29.Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et aja jooksul, mil kohus menetles hagi kostja vastu, tuleb lugeda aegumistähtaeg peatunuks, sõltumata sellest, millise lahendiga asi lahendatakse. Selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib muuhulgas olla määrus, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.
5(6)
Aegumistähtaja arvestamisel ei oma tähendust TsMS § 426 lg 1, mille kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Nimetatud sätte põhiliseks tagajärjeks on sama sätte järgi see, et hageja võib pöörduda sama asja lahendamiseks uuesti kohtusse, samuti omab see tähendust näiteks eri maade kohtute vahelise alluvusküsimuse lahendamisel (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5708).
30.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ringkonnakohus ei peaks hagi aegumise peatumist käesoleval juhul arutama, kuna hagejad ei tuginenud sellele esimese astme kohtumenetluses. Aegumine on seadusest tulenev võimalus keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kostja on nõudnud aegumise kohaldamist, peab kohus ise kontrollima, kas aegumise kohaldamiseks on kõik eeldused täidetud.
31.Kuna maakohus ei ole hagi sisuliselt lahendanud, tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks ning menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja läbivaatamise tulemusele.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.