Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-36205

2-09-36205

2-09-36205 tasaarvelduse nõudega, mis oli võlausaldajal võlgniku vastu. OÜ GMPP Disain nimetatud nõudeõigust ei tunnista. Võlgnik on bilansis kajastanud ka põhivaradena kinnistut XXX, seda soetamismaksumusega 16 milj.krooni. Nimetatud kinnistu ei ole võlgniku omandis, vaid selle osas on sõlmitud ainult võlaõiguslik müügileping, milles on sätestatud võlgniku õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja enda kandmist kinnisturaamatuse kinnistu omanikuna hiljemalt 23.11.2012 aastal. Võlgnik on bilansis kajastanud ka põhivaradena masinad-seadmed soetamismaksumusena summas 258517 krooni. Võlgniku täiendavate selgituste kohaselt ei ole need materiaalsed varad, vaid erinevad kulutused, mis on tehtud seoses projekteerimiste ja detailplaneeringutega, st erinevad skeemid/joonised/projektid. Võlgniku esitatu kohaselt muud varad puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muude varade olemasolu. Ajutise halduri esmahinnangul võlgniku varad ei vasta nende tegelikule väärtusele. Raamatupidamises ei ole järgitud raamatupidamisseaduses sätestatud nõudeid ja muid häid raamatupidamistavasid (varade väärtus bilansis peab vastama nende turuväärtusele, peab olema järgitud konservatiivsuse põhimõte). Kokku võlgnikul esitatu kohaselt varasid summas 18600854 krooni. Kohustused Võlgniku esitatu kohaselt kohustused 1.10.2010 seisuga: OÜ GMPP Disain ees 14 000 000 krooni; V M ees 54711 krooni; OÜ Vidkam ees 371 000 krooni. Maksu- ja tolliamet 3 779 krooni. Võlgniku esitatu kohaselt muud kohustused puuduvad. Nimetatud kohustused on erinevad 31.12.2009 bilansis kajastatust ja muudest raamatupidamisandmetest nähtuvast. Nendest ja 31.12.2009 bilansist tuleneb, et 31.12.20009 seisuga: Konventeeritavad võlakohustused 54711 krooni – eeldatavalt kohustus V M. Võlakohustused hankijatele 127813 krooni - muudest dokumentides nähtub, et sellest põhiosa 125000 krooni kohustus OÜ Narva Ehitusprojekt, kelle võlgniku vastu esitatud hagi on Viru MK menetluses. Esitatud 31.12.2009 bilansist ja raamatupidamisandmetes nähtuvalt puuduvad andmed OÜ Vidkam kohustuse osas. Võlgniku esitatu bilansiandmete kohaselt lühiajalisi kohustusi summas 185859 krooni. Võlgnik ei ole raamatupidamises lühiajalistes kohustustustes 01.02.2010 seisuga kajastanud GMPP Disain OÜ nõuet, mille alusel on algatatud sundsissenõudmismenetlused ja käesolev pankrotimenetlus. Võlgniku esitatu kohaselt pikaajalisi kohustusi summas 14371757 krooni, mis on kohustus GMPP Disain OÜ (seoses XXX võõrandamislepinguga). Pankrotimenetluses võlgniku esitatu kohaselt on võlgnik jaanuar 2010 osa kohustusest GMPP Disain OÜ-le tasaarveldanud oma nõudega. Ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnevust on sisse nõudmas järgnevad võlausaldajad: Maksu- ja Tolliamet (teinud inkassokorralduse pankadele) ja GMPP Disain OÜ, kelle nõude alusel ka pankrotimenetlus algatatud, OÜ Narva Ehitusprojekt on esitanud hagi summas 125000 krooni. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muude kohustuste olemasolu. Ajutise halduri esmahinnangul võlgniku võlakohustusi ei ole raamatupidamises kajastatud vastavalt Raamatupidamisseaduse sätestatule ning samuti ei ole järgitud häid raamatupidamistavasid. Kokku võlgnikul esitatud bilansiandmete kohaselt võlgu 31.12.2009 seisuga summas 18600854 krooni. Võlgniku esitatu kohaselt omakapital positiivne, seda summas 4043238 krooni. Ajutise halduri hinnangul võlgniku raamatupidamises on varasid/kohustusi ja tegevust kajastatud „loominguliselt“, ei ole järgitud raamatupidamise seaduses sätestatut ja muid raamatupidamise Lk 4 / 11

2-09-36205 reeglistike. Võlgniku varade bilansilised maksumused ei kajasta nende tegelikku turuväärtust. See seondub eelkõige XXX kinnistuga, kus kinnistu väärtusena on näidatud 16 milj.kr. Kinnistu ei ole veel võlgniku omandis, võlgnikul ainult omandamisõigus ja GMPP Disain OÜ samas müügikohustus hiljemalt nov 2012.a. Kuigi puudub kinnistu hindamisakt, siis tuginevalt avalikult kätte saadavatele turuinfo andmetele (erinevad kinnisvaraportaalid), siis ca 0,5 ha kinnistu, mida koormab veel ca 21 aastane tasuta hoonestusõigus ning kus on sätestatud hoonestusõiguse lõppemisel vara väljaostukohustus turuhinnaga – siis kinnistu turuväärtus ei ole väärt ka 10 milj.krooni (kui selle väärtusega seoses tekib vaidlus, siis on ka võimalik tellida kinnistu turuhinna väärtuse määramiseks eksperthinnangut). Ajutine haldur ei saa anda õigusliku hinnangut võlgniku näidatud nõudeõiguses GMPP Disain OÜ vastu, kuna teadmata vaidluse kõik täpsed asjaolud. Käesolevaks momendiks on võlgnik olukorras, kus puudub tegevus, samas on kulud (seonduvalt õigusabikuludega, intressikulud). Ajutise halduri tuvastatu kohaselt ja hinnates kõike kogutud infot - kohustused ületavad varasid, kuigi bilansiandmete kohaselt netovara on positiive. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et on pikaajalised võlad, mida ei suudeta täita. Kui võlgnik seisukohal, et GMPP Disain OÜ-l ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet, siis võlgnik võiks pöörduda kohtusse antud asjaolu tuvastamiseks ja saavutada alustatud täitemenetluste lõpetamist. Võlgnik on äritegevuse lõpetamise põhjusena välja toonud GMPP Disain OÜ algatatud täitemenetlused, mistõttu alus eeldada, et sundsissenõudmised takistavad tegelemast majandustegevusega. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul endal puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, samuti et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on ajutise halduri hinnangul võlgniku netovara negatiivne. Ajutise haldur hinnangul ei oma maksevõime tuvastamiseks tähtsust muud finantsnäitajad, kui ainult pankrotiohu näitaja, kuna nimetatu näitab kõige selgemalt äriühingu maksevõimelisust. Puudub reaalne vajadus ettekandes välja tuua võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks muid finantsanalüüsi tulemusi, v.a. pankrotinäitaja leidmine. Ajutine haldur toob välja pankrotiohu näitaja, mis on 0,7937, st pankroti tõenäosus on kõrge. Pankrotiohu näitaja (Altmanni võrrand) seletus: Kui Z < 1,80 - pankroti tõenäosus kõrge; 1,80 < Z < 2,99 - ettevõtte seis ebakindel;

3,00 < Z

- pankroti tõenäosus praktiliselt puudub VALEM: 1.2*((käibevara-lühiajalised võlgnevused) / koguvara)+ 1.4*(eelmiste aastate jaotamata kasum / koguvara)+3.3*(ärikasum / koguvara) + 0.6*(aktsiakapital / ettevõtte võlgnevused)+0.999*(netokäive / koguvara) Võlgniku 31.12.2009 bilansiandmete alusel: 1,2*((2342337-735859)/18600854) + 1,4(4003238/18600854) + 3,3*(2184036/18600854) + 0,6*(40000/18600854) + 0,999*(0/18600854) Ülaltoodust lähtuvalt võlgniku majandusolukorda võib pidada ebarahuldavaks ning ajutise halduri hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav, mis omakorda viitab asjaolule, et võlgnik on hetkel püsivalt maksejõuetu (kui kohus leiab, et GMPP Disain OÜ puudub sissenõutav nõue, siis võlgnik muutub tulevikus kindlalt maksejõuetuks). Kui kohus leiab, et GMPP Disain OÜ sissenõutavaks muutunud nõue on selge (eelkõige, et see kuulub võlgniku poolt täitmisele) ning arvestades asjaoluga, et võlanõue on olnud juba üle 3 kuu sundsissenõudmisel, siis võib eeldada, et võlgnik ei ole suuteline täitma omi kohustusi. Võlgnik oma vastuses viidanud, et käesolevaks hetkeks ei ole leitud äriühingu väliseid finantseerimisvõimalusi kohustuste täitmiseks ja kogu ostuhinna tasumiseks. Võlgnikul endal puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida Lk 5 / 11

2-09-36205 sellise hinnaga olemasolevaid varasid (sisuliselt kinnistu omandamise õigust), et tasuda lähiajal oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks lähitulevikus. Seoses vara puudumisega on ka ebareaalne, et oleks lähiajalik võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult, mis võimaldaks tulevikukasumist täita kõik kohustused. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leidnud, et GMPP Disain OÜ nõue on sissenõutav, seega on tuvastatud, et võlgnik ei suuda täita kohustusi. Ajutise halduri hinnangul käesolevas menetluses välistab vaidluse ajutise või püsiva maksejõuetusega PankrS § 10 lg 2 p 2 toodu – sundtäitmisel ei ole osutunud võimalikuks võlga sisse nõuda 3 kuu jooksul. Kuna võlgnikul puudub võimalus sundtäitmisel oleva kohustuse täitmiseks ja seda ei ole toimunud ka 3 kuu jooksul, siis võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt omi kohustusi täita ja see ei ole ajutine, seega võlgnik on PankrS § 1 lg 2 alusel püsivalt maksejõuetu. Kui eeldada, et võlgniku ostueesõigus kinnistule XXX maksab alla 10 milj.krooni (nimetatus täpse selguse saamine nõuab ekspertarvamuse tellimist), siis netovara on negatiivne ning võlgnik siis ka püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 3 alusel. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku omakapital on olnud esitatud bilansiandmete kohaselt pidevalt positiivne. 31.12.2006 seisuga oli näidatud omakapital ca 9,79 milj.krooni, 31.12.2007 seisuga 7,21 milj.krooni, 31.12.2008.a seisuga 1,85 milj.krooni, 31.12.2009.a seisuga oli näidatud omakapital ca 4,04 milj.krooni, 2009.aastal sisuline äritegevus puudus, näidatud kasum 2184036 krooni tulenes võlgniku poolsest kinnistu ostuhinna vähendamisest ning sellest tekkiva nõude kandmisest bilanssi kui nõudeõigus GMPP Disain OÜ vastu. Võlgnikul 2009 aastal tegelik tegevus puudus, võlgniku tegevus oli tegelikkuses kahjumlik seoses kantud õigusabi ja finantskuludega. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik seejuures aruannete koostamisel järginud raamatupidamise seaduses sätestatut ning seda juba alates 2005.aastast. 2005.a omandatud Telliskivi 49 Tallinn hoonestusõigus oli arvele võetud 10 milj.krooniga, samal ajal võeti varana arvele kinnistu ostuõigus hinnaga 16 milj.krooni ja kohustustes märgiti varaliste kohustustena 14 milj.krooni GMPP Disain OÜ. Nimetatust tuleneb, et XXX kinnistu ja selle hoonestusõiguse tegelikuks hinnaks oli 26 milj.krooni. Ajutise halduri esmahinnangul nimetatud raamatupidamistoimingud ei vasta kehtestatud nõuetele. Ajutise haldur hinnangul võlgniku sisuliseks varaks on kinnistu XXX omandamise õigus 2012 aastal, kuid mis siiski ei anna kuni 2030 aastani õigust saada omandist omanikutulu, võlgniku põhivaradena näidatud vara (tehtud tööd seoses algatatud detailplaneeringuga) ei ole realiseeritavad (kuna detailplaneering on juba kehtestatud ning dokumendid on avalikult kätte saadavad), nõue GMPP Disain OÜ vastu on vaieldav (või kui ongi nõue, siis tasaarveldusega see lõpeb), siis võlgnikul sisuliselt puudub realiseerimiskõlblik vara. Hinnates kõike eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgnik samas ei ole avaldanud oma selget seisukohta võlgniku maksevõime osa, st kas ollakse maksejõuline või maksejõuetu. Võlgniku vastusest nähtub, et oma kohustuste täitmiseks on vajalik äriühingu väline finantseering. Sellest võib järeldada, et võlgnikul endal (st olemasolevast varast ja tegevusest) puudub võimalus kohustuste täitmiseks. Seoses asjaoluga, et võlgniku varade likvideerimisväärtus on 83 krooni (raha pangakontol), siis võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. Lk 6 / 11

2-09-36205 Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et OÜ Amelbah tegevuseks oli XXX hoonestusõiguse omamine, sama asukohaga kinnistu omandamisõiguse omamine ja maa sihtotstarbe muutmiseks vajalike toimingute tegemine. Muud tegevust ei ole tuvastatud. Võlgnik ei ole välja toonud maksejõuetuse põhjusena mingeid asjaolusid. Ajutise halduri hinnangul võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks seoses XXX tasuta hoonestusõiguse müügiga. Sellega kadus võlgnikul vara ja võimalus teenida mingitki tulu ka tulevikus. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Ajutise haldurile on hetkel teadmata, kas nimetatud müügivajadus tulenes soovist tahtlikult põhjustada äriühingu maksejõuetust või müügitehingu sõlmimise vajaduse tingisid muud ärilised vajadused. Ajutine pankrotihaldur ei ole hetkeks tuvastanud käesolevas menetluses selget tahtliku maksejõuetuse põhjustamist või selgeid juhtimisvigu. Sellest selguse saamine nõuab revisjonide läbiviimist, aga samuti osades küsimustes kriminaalmenetluse läbiviimist (osade asjaolude tuvastamine on võimalik ainult kriminaalmenetluses, kuna 3.-datelt isikutelt andmete saamine võib olla raskendatud). Tahtlikus maksejõuetuse põhjustamises või rasketes juhtimisvigades selguse saamine eeldaks selguse saamist hoonestusõiguse 22.12.2008 müügitehingus. Võlgnik müüs XXX tasuta hoonestusõiguse tähtajaga 2003. aasta S K (s. XXX, Venemaa resident). Tehinguhinnaks oli märgitud 5,250 milj.krooni, mis lepingu kohaselt oli tasutud võlgniku kassasse perioodil 2005-2008 aasta. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ostuhinna tasumist S K poolt. Ajutine haldur nõudis võlgnikult välja kassaraamatu väljavõtet, millest nähtuks nimetatud summa tasumine kassasse, kuid seda ei ole esitatud. Võlgniku poolt äriregistrile esitatud 2005-2007 aastaaruannetest ei nähtu nimetatud summa tasumist võlgniku kassasse (võlakohustuse olemasolu S K). 2008.aasta osas jääb võlgniku raamatupidamine ebaselgeks – selle kuskilt mujalt ei nähtu nimetatud laenu saamine. Kui eeldada, et raha oli tasutud sularahas äriühingu kassasse, siis see raha on sealt „ära kadunud“. Kui eeldada, et tehingu hind oli tehtud sularahas summas 5,25 milj.krooni ja see oli 2008 aasta jooksul tasutud sularahas, siis nimetatu viitab rahapesu tunnustele. Arvestades asjaoluga, et ostjaks oli Eesti Vabariigi mitteresident, siis on ajutisel halduril ja kohtul võimatu tuvastada raha päritolu ja üleandmise momenti/kohta. Eelnimetatud võlgniku tehingutest ja esitatud andmetest (aruannetest) nähtuvalt võib järeldada, et võlgniku juhatus võib olla tegelenud tegevusega, mis on sätestatud KarS süütegudena – s.o. dokumentide võltsimisega või raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumisega või valeandmete esitamisega või andmete varjamisega või usalduse kuritarvitamisega või maksejõuetuse põhjustamisega või viivitamisega pankrotiavalduse esitamisel või rahapesuga. Ei ajutine haldur ega kohus pea käesoleva pankrotimenetluse raames täpselt tuvastama kuriteo tunnustega tegusid ega andma neile õiguslike hinnanguid ning määratlema nende täpse kvalifikatsiooni – see on uurimisasutuste töö. PankrS 28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Sellest tulenevalt ajutine halduri leiab, et kohus peaks edastama politseile hoonestusõiguse 22.12.2008 müügitehinguga seonduvad materjalid ja võlgniku aastaaruanded kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks, et uurimisasutus tegeleks täpsete asjaolude väljaselgitamisega. Ajutine haldur hinnangul juhatuse liikmete tegevuses võib olla sellega seoses juhtimisvead, mis lisaks kriminaalvastutusele näeb ette ka tsiviilvastutuse ning annavad võlgnikule ja võlausaldajatele võimaluse esitada nõudeid juhatuse liikmete vastu. Juhtimisvead võivad olla ka asjaolus, et hoonestusõigus müüdi alla selle turuhinna. Ajutisele haldurile on teadmata hoonestusõiguse turuhind (see eeldaks ekspertarvamuse saamist hoonestusõiguse turuväärtuse osas), seetõttu on teadmata kas tehing toimus turuhinnaga. Hoonestusõiguse müügihinnaks oli kokku lepitud 5,25 milj.krooni. Käesoleval hetkel müüakse nimetatud hoonestusõigust www.city24.ee andmetel hinnaga 4,495 milj.krooni. Lk 7 / 11

2-09-36205 Juhtimisvead võivad tuleneda ka muudest asjaoludest. PankrS § 2 tuleneb vajadus selgitada välja maksejõuetuse põhjused. Hetkel maksejõuetuse põhjuste välja selgitamine eeldab muude asjaolude tuvastamist, mida ajutisel halduril andmete vähese mahu tõttu ei ole õnnestunud kindlaks teha. Pankrotimenetluses võlgniku esitatu kohaselt PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise haldur tuvastatu kohaselt maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda kuriteo tunnustega tegudest või siis juhtimisvigadest. Aga nimetus põhjaliku selguse saamine eeldab ekspertiiside tegemist, raamatupidamise revisjoni läbiviimist ja kriminaalmenetluse alustamise otsustamist. Tagasivõitmise võimalustest Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada absoluutselt selgeid tagasivõitmise võimalusi. Üheks tagasivõitmise võimaluseks võib olla 22.12.2008 hoonestusõiguse müügi tagasivõitmine. Esmalt vajalik tuvastada hoonestusõiguse müük alla turuhinna. Ajutisel haldurile on teadmata, mis oli 22.12.2008 seisuga hoonestusõiguse turuhind. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt peale 22.12.2008 OÜ Vitkam jätkas nimetatud st nähtub hoonestusõiguse müük, samuti rahavoo aruandes pikaajalise laenu tagastamine, kuid hoonestusõiguse tegelikku valdamist ja tegeles selle välja üürimisega. Käesoleval hetkel müüakse hoonestusõigust hinnaga 4,490 milj.kr, kusjuures müüki ei ole seni toimunud. Ajutine haldur ei välista tagasivõitmise nõuete esitamise võimalust tehingute/toimingute osas, mis olid tehtud 2008.-2009. aastatel võlgniku ja tema lähikondsete vahel, kuid esmalt on vaja selles osas tuvastada kahju tekkimine võlausaldajatele. Käesolevas pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste/tagasinõuete esitamise võimalusi ja ka tulemuslikku juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalust. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused ja nõuete esitamise võimalused juhatuse liikme vastu, kuid selles täpse selguse saamiseks on vajalik ekspertarvamuste kogumine. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, puuduvad kindlad tagasinõuete esitamise võimalused, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu (seejuures saavutada ka vastava nõude reaalne täitmine), siis kokkuvõtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palub määrata huvitatud isikule pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 37000 krooni. Nimetatud summast kaetaks esmalt kulud ekspertarvamuste saamisele (2 arvamust kokku ca 12000 krooni), kulud raamatupidamise revisjonile (ca 15000 krooni), ajutise halduri tegevusega seonduvad ja esmased kulud pankrotimenetluse läbiviimisel, summas 10000 krooni). Kui ekspertarvamustega ja revisjoniga selguvad võimalused haginõuete esitamiseks, siis vastavate kulude suuruse selgub juba faktilistest asjaoludest. Ajutise halduri tegevusega seotud kulud kaetaks võlausaldaja deponeeritud rahalistest vahenditest. PankrS § 2 tuleneb pankrotimenetluse eesmärgid - pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad hetkel võimalused vara müügiks või siis võlgniku ettevõtte tervendamiseks. Puudub vara ja ettevõte. Vara moodustumine sõltub tagasivõitmise/nõuete Lk 8 / 11

2-09-36205 esitamise võimalustest, milles hetkel puudub selgus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja juhtimisvigade osas põhjaliku selguse saamine eeldaks põhjaliku revisjoni läbiviimist ja ekspertarvamuste tellimist. Samas selle tegemiseks hetkel rahalised vahendid puuduvad. Ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse tekkimisega seoses on toime pandud kuritegusid, kuid nimetatu tuvastamine on uurimisasutuse kompetentsis. Hetkel esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene ajutise halduri poolt tuvastatud selgetest kuriteo tunnustega tegudest või siis selgetest juhtimisvigades, puuduvad selged võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks, puudub selgus raha saamises kolmandatelt isikutelt. Seetõttu võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluse käik Kohus on pankrotiavalduse arutanud 16.02.2010.a kohtuistungil. Võlausaldaja esindaja Tiit Muller jäi oma seisukoha juurde, et tuleb välja kuulutada pankroti. Ajutine pankrotihaldur jäi aruande juurde. Palus kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse deposiit. Võlgniku esindajad vaidlesid pankrotiavaldusele vastu. Selgitasid, et rahalisi vahendeid kostjal hetkel majandustegevuses ei ole. Võlgnikul on projekt välismaalt investorite ootamisel. Pankrotimenetluse algatamisel kaob igasugune võimalus seda projekti realiseerida. 2006. aasta lõpus võetud 6,7 mln. krooni viitlaekumise kohta selgitas võlgniku seaduslik esindaja, et see oli laen eraisiku poolt, ei tea miks see aktivas oli märgitud. Raamatupidamist kommenteerida ei oska. Kohus 19.02.2010.a määrusega tegi osaühingu AMELBAH pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 37 000 krooni. 10.03.2010.a tasus Osaühing GMPP Disain Rahandusministeeriumi kontole nr XXX (viitenumber XXX) 37 000 krooni Osaühingu AMELBAH pankrotimenetluse kulude katteks Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalisi ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on võlgnikul nimetatud lepingu järgi sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus võlausaldaja eest summas 550000 krooni. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks 23.11.2005.a Osaühingu GMPP Disain ja Osaühingu AMELBAH vahel sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügilepingu ja avalduse omandamist tagava eelmärke kinnistamiseks (notari ametitoimingute raamatu registri number 10201). Lepingu punktis 2.5 on kokkuleppe punktis 2.4 märgitud kohustuse (tasumata müügihinnalt arvestatud intressi 6% aastas tasumine igakuiste maksetena 70000 krooni 25 kuupäevaks) täitmata jätmise korral kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kohtule esitatud Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi 06.07.2009.a väljastatud tõendist nähtub, et kohtutäituril ei olnud võimalik võlausaldaja nõuet rahuldada 6 kuu jooksul (esimene täitmisteade oli võlgniku esindajale D M üle antud allkirja vastu 15.01.2009.a) ning võlgniku täitemenetluse näol on tegemist sissenõudmise võimatusega. Seega on võlausaldaja nõue veenvalt põhistatud PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel. Asjaolu, et võlgnik väitel ei ole kohtutäituri tõendist näha, mida on kohtutäitur teinud võlgniku vara kindlakstegemiseks, ei lükka iseenesest Lk 9 / 11

2-09-36205 ümber kohtutäituri tõendis sisalduvat järeldust, et nõuet ei ole võimalik olnud täitemenetluses rahuldada. Vaidlust ei ole, et võlgnik nõuet seniajani täitnud ei ole. Võlausaldaja on 16.01.2009.a esitanud võlgnikule ka pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist. Võla olemasolu ei ole võlgnik ümber lükanud ega selle tasumist tõendavate dokumentide esitanud. Võlgniku esitatud vastuväited, et ta on võla tasaarvestanud ei ole tõendatud. Võlaõigusseaduse § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei ole võlgnik esitanud kohtule andmeid, missuguse võlausaldaja kohustuse täitmise katteks, millise täitmise tähtaeg on saabunud, on ta oma nõude tasaarvestanud. Võlgnik on võlausaldajale esitanud vastuväiteid seoses pooltevahelisest kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust tuleneva kinnistu müügihinna vähendamise nõudega, millise hinna pidi võlgnik võlausaldajale tasuma kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimise päeval s.o. hiljemalt 23.11.2012. Vaidlust ei ole, et võlausaldaja on nõude võlgniku vastu esitanud sama kinnistu võlaõigusliku lepinguga kokku lepitud tasumata müügihinnalt intressi tasumise kohustuse täitmata jätmises. Seega ei oma tähtsust poolte seisukohad kas kinnistu müügihinna vähendamine on põhjendatud ja seadusele vastav või mitte, missugune vaidlus tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt kogutud ja avaldatud aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne, kuigi bilansiandmete kohaselt on netovara positiivne. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik raamatupidamisearuannete koostamisel järginud raamatupidamise seaduses sätestatud ning seda juba alates 2005.a.. Võlgnikul sisuliselt puudub realiseerimiskõlblik vara. Seoses asjaoluga, et võlgniku varade likvideerimisväärtus on 83 krooni, milline raha on pangakontol, siis võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning Osaühingu AMELBAH võlausaldaja Osaühing GMPP Disain on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks Viru Maakohtu tagatiste kontole kohtu poolt määratud summa, tuleb välja kuulutada Osaühingu AMELBAH pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Osaühingu AMELBAH pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Lk 10 / 11

2-09-36205 Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Osaühingu AMELBAH pankrotimenetluses tööd 19 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 19000 krooni (koos sotsiaalmaksuga 25 270 krooni). Pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 3000 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks deponeeritud rahaliste vahendite arvelt ajutise halduri tasu 19000 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ja vajalike kulutuste katteks 3000 krooni.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Lk 11 / 11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.