Asjaõigus › Omandiasjad

XXX omaniku HJ kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene korstnalõõr, kostja kohustamiseks hageja kasutuses olnud korstna lõõri avamiseks ning hoidumiseks toimingutest, mis segavad XXX kinnistu omanikul korstna lõõri kasutada ja kostjalt varalise kahju 31 965,00 krooni hüvitamiseks rahuldada osaliselt;

Jätta põhihagi menetluskulud poolte endi kanda ja vastuhagi menetluskulud täies ulatuses HJ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt esitas hageja AP hagi kostja HJ vastu XXX ja XXX vahelises seinas oleva korstna kasutuskorra määramiseks järgmiselt: kinnistu XXX omaniku AP kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr ja XXX omaniku HJ kasutuses on elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene korstnalõõr, kostja kohustamiseks hageja kasutuses olnud korstna lõõri avamiseks ning hoidumiseks toimingutest, mis segavad XXX kinnistu omanikul korstna lõõri kasutada ja kostjalt varalise kahju 31 965 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt omandas hageja Harku vallas XXX alevikus XXX ehitatava ridaelamuboksi vallasasjana 17.08.2000, ridaelamuboks kinnistati 11.12.2001. Hageja naabriks

on kostja, kes on XXX ridaelamuboksi omanikuks. Piiriprotokollist nähtuvalt on XXX ja XXX vahelisteks piiripunktideks neli metalltoru, millede vahelised mõttelised sirgjooned ongi piirideks, kusjuures üks piir poolitab hagejale ja kostjale kuuluvate ridaelamubokside vahelist seina ja seinas olevaid korstnalõõre. 2000 aasta sügisel, kui pooled hakkasid oma ridaelamuboksidesse ehitama ahjusid, teatas kostja hagejale, et tema on võtnud kasutusele oma ahju jaoks ühe suitsulõõri ning tal ei ole midagi selle vastu, et hageja hõivab naaberlõõri. Suulise kokkuleppe sõlmimise juures viibis AR. Hageja on suitsulõõri heaperemehelikult hooldanud kutsudes igal aastal korstnapühkija, kes kinnitab aktides suitsulõõride korrasolekut. Senine kasutuskord toimis ilma tõrgeteta kuni 2007 aasta 31. oktoobrini kui hageja avastas, et ahju kütmisel tuli suitsu tuppa ja kostja teatas kirjalikult, et on korstna lõõri sulgenud. Hageja oli pärast korstnalõõride sulgemist sunnitud elektrikulude kokkuhoiuks soetama omale õhusoojuspumba, mille hind koos paigaldusega oli 24 965,75 krooni. Kui ahju kasutamise võimalus taastub, siis osutub õhusoojuspump kasutuks ning selle demonteerimismaksumus on 7 000 krooni. Kuna õhusoojuspumba soetamise ja demonteerimise kulud põhjustas hagejale kostja ahikütte kasutamise võimaluse takistamisega, siis leiab hageja, et kostjal tuleb talle hüvitada kahju summas 31 965,75 krooni. Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuhagiavalduse asjaolud Kostja hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata jätta ning esitas AP vastu vastuhagi XXX asuva hoone suitsulõõride korstna pitsi osa remondiks 2004.a. tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks 3 900 krooni ulatuses, remondiks vajaminevate kulutuste osaliseks hüvitamiseks 7 779 krooni ja 50 sendi ulatuses, kostja (põhihagis hageja) kohustamiseks XXX asuvas hoones oleva kütteseadme (ahju) suitsutoru koheseks lahtiühendamiseks XXX hoone korstnast ja suitsulõõrist (XXX tänava suunas loendades teine lõõr) ja lõõrist lahtiühendamisel enne ühendamist olnud olukorrale võimalikult lähedase olukorra taastamiseks ja peale ahju suitsutoru lahtiühendamist korstnasse tekkiva ava kinnimüürimiseks. Vastuhagi asjaolude kohaselt ühendas kostja (põhihagis hageja) omavoliliselt oma hoone kütteseadme hagejale (põhihagis kostja) kuuluva kinnisasja osaks oleva hoone suitsulõõriga ega taha hageja nõudmisest hoolimata lõõri koormamist lõpetada. XXX ja XXX omavad osaliselt ühist külgseina ning lõõre on kummalegi hoonele ette nähtud neli, millest kaks on ventilatsioonija kaks suitsulõõri. Tulenevalt hoonete nihutatusest asuvad kostja hoone kõik neli lõõri hageja hoone lõõridest XXX tänava pool ning ehitaja oli hoonete võõrandamise ajaks ventilatsiooni- ja suitsulõõride ühendused lõõrikorstnatest nii kostja kui hageja hoone ruumidega juba teostanud (ventilatsioonilõõrid köögi ja vannitubadega, suitsulõõride puhastusavad keldrikorruse ruumiga). Hageja nõudis kostjalt hiljemalt 30.09.2007 korstnalõõri kasutamise ja koormamise lõpetamist. Et kostja nõutud tähtajaks rikkumist ei lõpetanud ega muul viisil hageja kirjale ei reageerinud, oli hageja sunnitud omavolilise valdamise lõpetamiseks kasutama omaabi ning kostjalt võõra lõõri kasutusvõimaluse ära võtma. Eelnevalt teatas hageja kostjale lõõri kasutusvõimaluse katkestamisest tähitud kirjaga 30.10.2007.a. Kuna kostja oma küttekoldega koormab hageja suitsulõõri, ei saa hageja seda kasutada. Hageja oli sunnitud oma hoone keldrikorrusel asuva sauna kasutamiseks keriseahju suitsutoru ajutise lahendusena ühendama kamina suitsulõõriga, mis ei ole tehniliselt õige lahendus. Hageja võimalusi temale kuuluva hoone osade kasutamisel on kostja oma õigusvastase teoga oluliselt halvendanud, sest planeeringust tulenevalt tema hoonele peale kahe projektikohase suitsulõõri rohkem ette nähtud ei ole. Kostja kütteseadme hageja hoone suitsulõõriga ühendamine on omavoliline veel põhjusel, et ühendatud kütteseade (ahi) ei ole projektis ette nähtud. Kostja peab koheselt lõpetama hageja hoone suitsulõõri koormamise ja taastama võimalikult lähedase olukorra, mis oli enne hageja hoone suitsulõõri omavolilisele kasutamisele asumist 2000.aastal. Hageja hoone lõõride korstna pitsiosasse tekkisid praod ja tuleohutuse tagamiseks oli vaja 2004.a. kevadel korstnapitsi remontida. Kostja keeldus remonditööde kulude kandmisest väites,

et tegemist ei ole tema korstnaga. Hageja oli sunnitud korstnapitsi remondi laskma asjatundjal teostada ja kulud 7 800 krooni üksinda kandma. Hageja leiab, et kostja peab nendest kuludest kandma 50%, s.o. 3 900 krooni. Lõõri puhastamisel 2007.a. sügisel avastas korstnapühkija, et korstna pitsis on uuesti tekkinud praod. Kostja ei ole käesoleva ajani korstnapitsi remontimise vastu huvi üles näidanud. Tuleohutuse tagamise huvides leppis hageja korstnapitsi remontimiseks kokku äriühinguga, kes esitas 30.01.2008.a. hinnapakkumise 15 559 kroonile. Hageja on seisukohal, et korstnapitsi remondikuludest tuleb kostjal samuti kanda 50%, sest korstnapitsis pragude avastamiseni kasutas kostja hageja kinnisasja osaks oleva hoone ühte suitsulõõri. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja on ridaelamus naabrid alates 2000. aastast, et faktiliselt oli aastatel 2000 - 2007 poolte vahel korstna suitsulõõride kasutamisel kord, mille kohaselt XXX alevikus Harku vallas Harju Maakonnas XXX kinnistu omaniku kasutuses oli elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna teine korstnalõõr ja XXX kinnistu omaniku kasutuses oli elamu projektjoonisel märgitu järgi kagupoolselt küljelt vaadatuna esimene korstnalõõr, et oktoobrikuus 2007 sulges kostja seinas asuva lõõri, millesse oli ühendatud hageja ahi ning et hagejal on ahju kasutamine käesoleva ajani takistatud. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumisest hoidumist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, lõike 2 järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 127 lg 1 sätestab, et kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. AÕS § 128 lg 1 sätestab, et piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnistusraamatu registriosade nr 5669702 ja 6007802 väljavõtetega on tõendatud, et XXX alevikus Harku vallas Harju Maakonnas asuvatest kinnistutest kuulub hagejale AP kinnistu aadressil XXXja kostjale HJ kinnistu aadressil XXX 16. 30.oktoobril 2000 koostatud XXX katastriüksuse piiriprotokolli, arhitekt TK elamuühing „BS K I“ 20-ne korterilise ridaelamu XXXs plaani ja Maa-ameti kaardi väljatrükiga on tõendatud, et naaberkinnistute piir läbib ridaelamu sektsioone (bokse) ühendavat ühist vaheseina sirgjooneliselt keskelt, poolitades vaidluse objektiks olevad korstnalõõrid selliselt, et üks pool igast lõõrist asub hageja kinnistul ning teine pool igast lõõrist asub kostja kinnistul. Kostja esitatud Rahvusarhiivi Lääne-Viru MaaArhiivi poolt saatekirjaga nr. 18-7-5,7/831 31.01.2008.a. väljastatud koopiad Harju maakonnas XXX alevikus XXX ja 18 asuvate hoonete inventariseerimisplaanidelt nähtub samuti, et naaberkinnistute piir läbib ridaelamu sektsioone (bokse) ühendavat ühist vaheseina sirgjooneliselt keskelt, poolitades vaidluse objektiks olevad korstnalõõrid. Kostja väited selle kohta, justkui tuleneks korstnalõõride omandiõigus ridaelamubokside planeeringust, mille kohaselt oli kummalegi hoonele ette nähtud kaks ventilatsiooni- ja kaks suitsulõõri, kusjuures tulenevalt hoonete nihutatusest asuvad kostja hoone kõik neli lõõri hageja hoone lõõridest XXX tänava pool, ei põhine asjaõigusseadusel ega esitatud kirjalike tõenditel. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Hageja on õiguste rikkumisena esile toonud oma kinnisasja juurde kuuluva suitsulõõri kasutamisõiguse rikkumise. Ühes omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõudega esitas hageja ka nõude määrata kindlaks vaidlusaluse korstnalõõri kasutuskord. Kohus on seisukohal, et korstnalõõride kasutuskorra kindlaksmääramise nõude lahendamisel saab kohaldada asjaõigusseaduse (AÕS) § 151, kuna tegemist on vaidlusega naabrite ühiskasutuses oleva korstnalõõri üle, mis ei ole poolte kaasomandis, kuid millele on otstarbekas kohaldada kaasomandi sätteid arvestades AÕS §-s 151 sätestatut. AÕS § 72 lg 1 tuleneb, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe kohaselt

ning lõikest 5, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad käituma üksteise suhte lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et poolte vahel 2000-st aastast kuni 2007-da aastani kehtinud korstnalõõri kasutuskord põhines kokkuleppel ja, et hageja ehitas ahju vastavalt kokkuleppelisele kasutuskorrale, tõendavad tunnistaja ARütlused selle kohta, et peale ridaelamu ostmist, kuid enne sissekolimist nõustas ta hagejat küttekeha valikul; et enne ahju ühendamist vaidlusalusesse lõõri arutati seda kostjaga; et vestluse käigus väljendasid hageja ja kostja selgelt, millistesse korstnalõõridesse kummagi naabri küttekehad ühendatakse; et hageja järgis ahjutüübi valikul ja selle korstnalõõriga ühendamisel poolte kokkulepet ning tunnistaja AJ ütlused selle kohta, et osaledes 2000.a. sügisel vastutava isikuna XXX XXX tulikivi ahju paigaldajana tutvus ta ridaelamu suitsulõõride asukoha ja hageja ahju paigaldamise võimalustega; et kostja kinnitades enda kamina ühte suitsulõõri ühendamist andis hagejale ühtlasi nõusoleku ühendada tulikivi ahi teise suitsulõõri, kusjuures osa lõõre jäi naabritel kasutusele võtmata. Tunnistaja AJ ütlustest tuleneb, et ühiste suitsulõõride kasutamisel on naabritel otstarbekas läbi rääkida, milliseid lõõre kumbki kasutama hakkab, sest erinevad kasutajad ei tohiks kasutada sama suitsulõõri, milline olukord ei ole kontrollitav ja millega võib kaasneda vingu oht, samas võib üks kasutaja ühendada samasse lõõri mitu ühe kütteliigiga küttekollet. Kohtule esitatud kirjalik tõend, Põhja-Eesti Päästekeskusele 06.11.2007.a hageja menetlusosalisena antud seletus, milles hageja nimetab suitsulõõride kasutama asumist „hõivamiseks" on kooskõlas hagiavalduse asjaoludega ja tunnistaja AR kohtus antud ütlustega, kuna ka seletuses on hageja märkinud, et suitsulõõride kasutuskord põhines suulisel kokkuleppel, mille juures viibis AR. AR09.11.2007 Põhja-Eesti Päästekeskusele antud kirjalikud ütlused on samuti kooskõlas tema kohtus suuliselt antud ütlustega. Kostja arvamus, et hageja kasutatud väljendusviis „suitsulõõride hõivamine“ viitab suitsulõõri omavolilisele kasutama asumisele, ei ole kooskõlas uuritud tõenditega. Kuna pooled pärast suitsulõõride kasutuselevõtmist lõõride kasutamise kokkulepet ei muutnud, siis järelikult rikkus kostja hageja kasutuses oleva suitsulõõri sulgemisega 2007. aasta oktoobrikuus pooltevahelist suitsulõõride kasutamise kokkulepet. AÕS § 151 lõikest 2 tuleneb, et naabrite ühiskasutuses oleva asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Kostja väitel kasutab hageja suitsulõõri vastuolus ridaelamu bokside planeeringuga ja suur küttekoormus kahjustab korstnat. Elektriosa seletuskirjast Harju maakonnas XXX alevikus XXX tänaval asuva ridaelamu boksi sisemise elektrivarustuse kohta koos selle juurde kuuluvate hoone korruste (sokli, I, II ja katusekorrus) elektrikütte plaanidega nähtub, et esialgse projekteerimisega planeeritud ridaelamu hoonete (bokside) keskküte on lõpliku väljaehitamise käigus asendatud elektriküttega. PPAOÜ selgitusest Harjumaal Harku vallas XXX alevikus XXX tn 16 paikneva ridaelamu sektsiooni, boks nr. 7 arhitektuursele ja funktsionaalsele plaanilahendusele, nähtub, et poolte omandis olevad ridaelamu boksid on omavahel liigendatult (so üksteise suhtes ca 2 m nihutatult) ühendatud ühiseks terviklikuks ridaelamuks, omades ühist täisvaheseina ja katust, kusjuures vaheseinas järjestikku paiknevatest lõõridest on neli idapoolsemat projekti järgi ette nähtud XXX ridaelamu sektsiooni (boks nr. 7) teenindamiseks ja kuuluvad ehitise olulise osana selle juurde ning neli läänepoolsemat lõõri on ette nähtud XXX sektsiooni (boks nr. 6) juurde. Kuigi arvamuses on väidetud, et XXX ridaelamuboksi omanik kasutab boksile ettenähtud suitsulõõri valesti st. kasutamine ei vasta projektis ettenähtud olukorrale, siis ei ole esile toodud ehituslikke, tuleohutusalaseid või muid põhjusi, miks ei võiks ridaelamu bokside omanikud lõõre kasutada teisiti kui projekt ette nägi. Ridaelamu projekti autori, arhitekt Tõnu Kulli, vastusega hageja päringule on tõendatud, et ta ei näe ehituslikke, tuleohutusalaseid, või ehitust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid põhjusi,

miks ei võiks lõõride projektikohast kasutamist boksiomanike vahel kokkuleppeliselt ümber jaotada võrdsuse printsiibil või miks peaks lõõride senist kasutuskorda muutma. Selliseid põhjusi bokside tehnovõrkude paigutused arhitekti arvates kaasa ei too. Arhitekt on antud vastuses seisukohal, et elukorralduslikud lahendused (sh. ehituslikud) saab luua vastavalt boksiomanike kokkuleppele lõõride kasutuskorra kohta, mitte lõõride ettemääratud kasutuskord ei dikteeri ainuvõimalikke ehituslikke ja muid elukorralduslikke lahendusi (näit. küttekollete ja mööbli paigutust). Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 18.03.2008 nr. 7.3-5/75/147-21/08 otsusega ja 01.02.2008 teatega on tõendatud, et haldusmenetluse käigus tegi päästekeskus kindlaks, et XXX alevikus XXX ja XXX kütteseadmed ei kujuta endast tuleohtu ning päästekeskus lõpetas alustatud haldusmenetluse haldusakti andmata jätmisega. Seega ei välista asjaolu, et ridaelamu kütmiseks oli projektis ettenähtud elektriküte teiste küttekehade kasutamist, kuivõrd keskkütteks ettenähtud telliskivist suitsulõõrid on ehitises olemas ning omanike teostatud ühendused vastavad tuleohutusnõuetele. Tunnistajate AJ ja korstnapühkija TV kirjadega ja ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et XXX ja XXX vahel kehtinud suitsulõõride kasutuskord on tehniliselt soovitav ning korstna ja lõõride ekspluatatsiooni seisukohast parim lahendus, kuna kostja õhk-kütte kaminahi toob kaasa kivikorstna pigitumise, seevastu hageja tulikivi ahi on kõige optimaalsem ning korstnasse tahma praktiliselt ei teki. Seega kaminahjuga kõrvuti lõõrides olev tulikivi ahi toimib lõõri parandajana, kuna hoiab lõõri soojana ja tekib vähem tuleohtlikku pigi. Tunnistaja AJ ütluste kohaselt ei koorma hageja tulikivi ahju kasutamisega korstna lõõrivõimsust üle, seevastu ahju teise lõõri paigaldamiseks tuleb ahi demonteerida ja uuesti üles laduda, kuna lõõri ja ahju ühenduskoht on ahju tagaseina allosas ja ahi paikneb vahetult seina läheduses. Lõõr, kuhu hageja teoreetiliselt saaks küttekolde ühendada, nõuab horisontaalse suitsulõõri ehitamist, mis võib tekitada aga korstna lagunemist. Hinnanguline maksumus on 20 000 krooni. Kostja on küll väitnud vajadust kasutada hageja kasutuses olevat suitsulõõri oma saunaahju ühendamiseks, kuid ta ei ole seda vajadust tõendanud. Ka ei ole kostja tõendanud väidet, et sauna ahju ei saa ühendada lõõridega, mis on käesoleval ajal kasutusse võtmata ega väidet, et saunaahju oleks võimalik ühendada hageja kasutuses oleva suitsulõõriga. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et asja - suitsulõõri - kasutamine ei ole vastuolus selle otstarbega ega tekita kostjale kahju. Kütteseadmete puhastamise aktide ja korstnapühkija TV ütlustega on tõendatud, et hageja on tellinud igal aastal korstna, suitsu- ja ventilatsioonilõõride puhastamise alates 2001 kuni 2007. Järelikult on hageja kandnud tema kasutuses oleva korstna puhastamisega seotud kulusid. Tunnistaja M P ütlustega on tõendatud, et 2002. aastal nende boksi sauna ahju ehitamise käigus selgus, et kostja kasutab juba tänavapoolset keldrisse viivat suitsulõõri garaaži ventilatsioonilõõrina, mistõttu hageja asendas puuküttega ahju elektriküttega ahjuga. Eeltoodust saab kohus järeldada, et kostja kasutab tegelikult ka ise ühte lõõri teisiti kui oli ridaelamu bokside projekti plaanilahenduses ette nähtud. Kohus jätab arvesse võtmata hageja e-kirjavahetuse TR, kuna kiri on allkirjastamata. Eeltoodud tõenditest kogumis, saab kohus järeldada, et kuigi pooled ei kasuta suitsulõõre täpses vastavuses ridaelamu projektis boksidele ettenähtud plaanilahendusega, ei ole lõõride teisiti kasutamine vastuolus suitsulõõride otstarbega ega kahjusta mingil viisil ehitist ega selle naabritest omanikke. Vastupidi, pooltevahelise kokkuleppelise lõõride kasutuskorra muutmine toob hagejale kaasa märkimisväärse materiaalse kahju. Kuna senine kasutuskord toimis tõrgeteta seitsme aasta vältel, siis ei ole otstarbekas, põhjendatud ega mõistlik poolte kokkuleppele rajaneva suitsulõõride kasutuskorra muutmine ning hagejal lõõri kasutamise takistamine, mistõttu kuuluvad hageja nõuded korstnalõõridele kasutuskorra määramiseks ja tema kasutuses oleva lõõri kasutamisele tehtavate takistuste kõrvaldamiseks rahuldamisele.

Seoses põhihagis hageja esimese ja teise nõude rahuldamisega tuleb jätta rahuldamata kostja vastuhagis esitatud nõue kostja kohustamiseks XXX asuvas hoones oleva kütteseadme (ahju) suitsutoru koheseks lahtiühendamiseks XXX hoone korstnast ja suitsulõõrist (XXX tänava suunas loendades teine lõõr) ja lõõrist lahtiühendamisel enne ühendamist olnud olukorrale võimalikult lähedase olukorra taastamiseks ja peale ahju suitsutoru lahtiühendamist korstnasse tekkiva ava kinnimüürimiseks. Hageja leiab, et kostja põhjustas talle 2007. aasta oktoobrikuus korstnalõõride sulgemisega varalise kahju, kuna hageja oli sunnitud soetama alternatiivküttekeha – õhusoojuspumba, mida ahju kasutamise võimalusel vaja enam ei lähe ning mille on hageja sunnitud kui kasutu realiseerima nn. järelturul. Kahju seisneb soetatud õhusoojuspumba soetamismaksumuse ja demonteerimismaksumuse ning kasutatud kujul järelturu maksumuse vahes. Hageja on esitanud arvutused elektrikütte ning õhusoojuspumba ostu ja küttekulude vahe kohta. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et õhusoojuspumbaga seonduvad kulutused on tekitanud talle kahju, kuna ta ei ole esile toonud asjaolu, et õhusoojuspumba soetamise, demonteerimise ja sellega kütmise kulud on osutunud suuremaks tulikivi ahju kütmiseks vajamineva kütte (puud, brikett vms.) kulust. Esile toodud võrdluses on hageja võrrelnud omavahel elektri- ja õhusoojuspumba küttekulusid, kuid see omab tähendust üksnes tekkinud kahju vähendamise seisukohalt. Kostja esitatud ajaleheartiklist, milles OÜ B juhatuse liige IK tutvustab soojuspumpasid nähtub, et soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks keskkonda salvestunud soojusenergiat ning millega vähendatakse miinimumini küttekulusid korterites või majades, kus on elekter-, õli-, gaas- või ahiküte. Soojuspumbad sobivad nii põhiküttesüsteemiks kui ka teistele kütteliikidele alternatiivseks küttesüsteemiks ning lisaks kütmisele jahutavad ruume ja parandavad toaõhu kvaliteeti. Eelnevast järeldub, et hageja ei pea soetatud õhusoojuspumpa kui kasutut pärast ahikütte taastamist realiseerima või ära viskama, vaid saab jätkata seadme kasutamist alternatiivkütte seadmena või toaõhu jahutajana või õhu kvaliteedi parandajana. Eelnevast on võimalik järeldada aga ka seda, et hageja küttekulud võisid pärast õhusoojuspumba soetamist võrreldes ahikütte kuludega hoopis väheneda, st. et hageja võis küttekulusid säästa hoolimata soojuspumba soetamiseks tehtud kulutustest. Järelikult tuleb hageja nõue varalise kahju 31 965,00 krooni hüvitamiseks jätta täies ulatuses rahuldamata. AÕS § 151 lõikest 3 tuleneb, et kui piirirajatist kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad asja korrashoiukulud võrdselt. Kohus on arvamusel, et asja korrashoiule tehtud kulutuste hüvitamist saab asja kaaskasutajalt nõuda käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja palus vastuhagis lisaks kohustusnõudele välja mõista hagejalt XXX asuva hoone suitsulõõride korstna pitsi osa remondiks 2004. aastal tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks 3900 krooni ning vajaminevate ehk tulevaste kulutuste osaliseks hüvitamiseks 7 779,50 krooni. VÕS § 1026 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse §-des 1018 – 1024 sätestatut ei kohaldata, kui keegi ajab võõraid asju arvates, et tegemist on tema oma asjadega.

Vastuväidete ja vastuhagi asjaoludest nähtuvalt on kostja seisukohal, et vaidlusaluse korstna puhul on tegemist tema omandiga, järelikult on ta enda arvates remontinud oma asja. Ka kulude nõude esitamist põhjendab kostja väitega, et hagejal tuleb kanda pool korstnapitsi remondikuludest, kuna ta on kasutanud kostja kinnisasja osaks oleva hoone ühte suitsulõõri. Asjaolu, et kostja ei ole hagejale esitanud kulutuste hüvitamise nõuet enne kui vastuhagis, tõendab samuti, et ta pidas kulutusi tehtuks oma asjale. Järelikult käsundita asjaajamise sätted kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Hageja palus korstna pitsi osa remondiks 2004.a. tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks 3900 krooni nõudele kohaldada aegumist. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule esitatud arve-saatelehega nr. 22 31.05.2004 on tõendatud, et töövõtja esitas kostjale korstnapitsi renoveerimise eest arve sularahas tasumiseks 31.mail 2004. Järelikult pidi kostja saama teada, et tal on hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue 31.mail 2004. Kostja esitas vastuhagi kohtule 30.10.2008, seega pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagi XXX asuva hoone suitsulõõride korstna pitsi osa remondiks vajaminevate kulutuste osaliseks väljamõistmiseks summas 7 779 krooni ja 50 senti tuleb jätta rahuldamata, kuna alusetu rikastumise nõude rahuldamise eelduseks on kulude reaalne kandmine. Vastuhagist ja äriühingu T OÜ 30.01.2008 hinnapakkumisest XXX hoone korstna pitsi renoveerimiseks, nähtuvalt kulusid veel kantud ei ole ning kohtult taotletakse tulevikus vaja minevate kulutuste hüvitamist. Eelnevast tulenevalt jääb kostja vastuhagi rahuldamata täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas põhihagi osaliselt, siis on otstarbekas jätta põhihagi menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Vastuhagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastuhagi menetluskulud jätta täies ulatuses kostja HJ kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.