Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-16-09 Tartu, 18. märts 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa AS-i EMT hagi Janina Rubani vastu 7126 krooni 40 sendi saamiseks. Viru Ringkonnakohtu 28. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 206-5234 AS-i EMT määruskaebus Hageja AS EMT (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja Janina Ruban (isikukood xxxxxxxxxxx) 23. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 28. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-5234 ja Viru Maakohtu 5. mai 2008. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi Viru Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-ile EMT määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS EMT esitas 13. märtsil 2006. a Viru Maakohtule hagi Janina Rubani vastu 7126 krooni 40 sendi saamiseks.
2.Viru Maakohus rahuldas hagi 24. mail 2006. a tagaseljaotsusega. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Tagaseljaotsus jõustus 7. septembril 2006. a.
3.Hageja esitas 14. veebruaril 2007. a maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulu 1211 krooni 49 senti. Avalduse kohaselt oli hageja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse juba
6.juulil 2006. a, kuid kohus tagastas selle, kuna tagaseljaotsus ei olnud veel jõustunud.
4.Viru Maakohus jättis AS-i EMT menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 5. mai 2008. a määrusega menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt on avaldus esitatud menetlustähtaega rikkudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. TsMS § 174 lg 1 ei välista menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamist enne kohtulahendi jõustumist. Kohtul puudus põhjus mitte vastu võtta 6. juuli 2006. a menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Kohus ei ole 6. juuli 2006. a avalduse tagastamisel järginud menetlusökonoomia põhimõtet ning kohus ei ole avalduse tagastamist põhjendanud. Hageja leidis ka, et ta on esitanud taotluse menetluskulude saamiseks juba
hagiavalduses.
6.Viru Maakohus jättis 27. mail 2008. a määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et hageja oleks saanud pretensioonid oma esimese avalduse tagastamise kohta esitada selle avalduse tagasisaamisel augustis 2006. a. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Viru Ringkonnakohus jättis 28. juuli 2008. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on 5. mai 2008. a määruses õigesti leidnud, et hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud pärast tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaega.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuses leitakse, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsMS § 174 lg-t 1. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esmakordsel esitamisel
6.juulil 2006. a oli ta järginud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kuna kohtuotsuse jõustumine sõltub selle kättesaamisest poolte poolt ning hagejal ei ole seejuures võimalik hinnata, mis hetkel on kostja kohtuotsuse kätte saanud ja millal kohtuotsus jõustub, on mõistlik, et hageja lähtus avalduse esitamisel kohtuotsuse hageja esindajani jõudmisest. Mõistlikkuse põhimõttega ei oleks kooskõlas eeldada, et hageja küsib pidevat kohtust, kas kohtuotsus on jõustunud. Määruskaebuses leitakse ka, et Viru Maakohus rikkus TsMS § 463 lg-t 1, saates 6. juuli 2006. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tagasi sellekohast määrust tegemata ja tagastamist põhjendamata. Seetõttu ei saanud hageja tagastamist ka vaidlustada, kuna puudus määrus, mille peale oleks saanud määruskaebuse esitada.
9.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus ja asi tuleb saata Viru Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kolleegium leiab, et TsMS § 174 lg 1 ei keela avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada. Kolleegium märgib, et kohtuotsuse jõustumine sõltub selle pooltele kättetoimetamisest. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Maakohtu otsus jõustub TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole
tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 456 lg 3 kohaselt jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Seega pool, kes maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esita, peab arvestama sellega, et kohtuotsus võib jõustuda apellatsioonitähtaja möödumisega. Selleks, et kindel olla menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegses esitamises, tuleb see esitada poole jaoks apellatsioonitähtaja möödumisest 30 päeva jooksul. Samas ei tarvitse apellatsioonitähtaeg olla möödunud teiste menetlusosaliste jaoks, kellele kohtuotsus toimetati kätte hiljem. Kuna kohtul ei ole kohustust pooli kohtuotsuse jõustumisest TsMS § 458 lg 1 järgi teavitada, siis võib juhtuda, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatakse kohtule enne kohtuotsuse jõustumist. Ka see põhjendab, et maakohtul ei ole alust tagastada poolele enne kohtuotsuse jõustumist esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Sel juhul tuleb lugeda avaldus esitatuks tähtaegselt.
12.Viru Maakohtu 24. mai 2006. a otsus jõustus 7. septembril 2006. a, seega TsMS § 174 lg 1 järgi oli viimane päev menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks 9. oktoober 2006. a. Hageja on väitnud, et esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esimest korda juba 6. juulil 2006. a. Asja materjalidest ei nähtu avalduse esitamise kohta andmeid ja toimikus ei ole kohtu seisukohta avalduse tagastamise kohta. Samas võib Viru Maakohtu 27. mai 2008. a määrusest määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta järeldada, et hageja esitas enne kohtuotsuse jõustumist avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Juhul kui hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 6. juulil 2006. a, tuleb see lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna see avaldus esitati enne TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.