Tööõigus

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus

1.F.P

esitas 24.01.2022.a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse OÜ Satnet vastu, milles palus: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 85 lg 1 alusel; 2) lugeda tööleping töötaja poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel üles öelduks 23.01.2022.a; 3) välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu 01.12.2021-23.01.2022.a eest summas 3000 eurot; 4) välja mõista tööandjalt välislähetuse päevaraha peridoodi 08.11.202122.12.2021.a eest summas 1710 eurot; 5) välja mõista tööandjalt perioodi 08.11.202123.01.2022.a eest puhkusehüvitis summas 570,33 eurot; 6) välja mõista tööandjalt hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4500 eurot (bruto).

Töövaidluskomisjoni 03.03.2022.a otsusega töövaidlusasjas nr xxx rahuldati avaldus osaliselt. Otsusega tuvastati ülesütlemise avalduse tühisus TLS § 85 lg 1 alusel, lõpetati tööleping alates 23.01.2022.a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, mõisteti välja tööandjalt töötaja kasuks töötasu 954,55 eurot, päevarahad 961,91 eurot, puhkusehüvitis 290,48 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 375 eurot.

OÜ Satnet esitas 09.04.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

F.P esitas Harju Maakohtule 25.05.2022.a hagiavalduse.

Hageja nõuded ja põhjendused

lähtuma vaid nõuetest, mida TVK rahuldas. Töötaja on esitanud aga hagiavalduse suuremas ulatuses ja selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hagejapoolne töö ei vastanud nõuetele, hageja tarvitas alkoholi. Tööde juhataja pööras sellele mitmeid kordi tähelepanu, kuid olukord ei muutunud. Kostja hoiatas hagejat töölepingu lõpetamise kohta ja oli valmis töölepingu lõpetama, mille peale hageja hoopis ise lõpetas töölepingu. Hageja viimane tööpäev oli novembris ning hageja ei ole detsembris töötanud. Kostja ei võtnud töötajalt ära tehasesse ligipääsu kaarte, mida hageja kasutas ka detsembris. Väga tõenäoline on, et töötaja käis tehases nö „haltuura“ korras ja tegi kellelegi tööd saades tasu sularahas ja kasutades tööandja poolt välja antud kaarti. Päevaraha nõue on alusetu, kuivõrd hageja ei töötanud lähetuses, vaid oli tööle võetud töötamiseks üksnes Saksamaal. Kostja tagas hageja majutuse. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 28.06.2022.a kohtumääruses (dtl 186-188).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 02.11.2021.a tähtajalise töölepingu nr xxx, millise punktide 1.1, 1.2, 2.1, 4.1 ja 5.1 kohaselt asus hageja kostja juures katseajaga 4 kuud tööle ventilatsioonilukksepp ametikohal alates 08.11.2021.a kuni 08.03.2022.a täis tööajaga 8 tundi päevas ehk 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul töötasuga 1500 eurot (dtl 28-32).

Pooled vaidlevad selle üle, millal ja mis alusel on poolte vahel tööleping lõppenud. Pooled on erimeelt ka selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale detsembrikuu 2021.a ja jaanuarikuu 2022.a töötasu, välislähetuse päevaraha, puhkusehüvitist ja ülesütlemise hüvitist. Kostja on seisukohal, et töötaja nõuded ei ole õigustatud ega tõendatud. Kostja on arvamusel, et kuna TVK rahuldas hageja avalduse osaliselt ning hageja seda ei vaidlustanud, siis tuleb hagiavalduses esitatud muud nõuded jätta rahuldamata, sest nende osas on jõustunud TVK otsus.

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 järgi TVK otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest ning lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada

üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

Käesoleval juhtumil pöördus 09.04.2022.a kohtusse kostja, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, sest kostja TVK otsusega ei nõustu (dtl 1, 2). Hageja TVO otsuse osas avaldust ei esitanud. Seega on 17.03.2022.a. TVK otsus osaliselt jõustunud s.o osas, millega TVK jättis hageja nõuded rahuldamata (dtl 5-9). Sellest tulenevalt on maakohus asja lahendamisel seotud TVK otsusega selle vaidlustamata osas. Vaata selles osas Riigikohtu 04.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-176-14 punktid 10-12.

Kohtule esitatud 23.01.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt on hageja öelnud kostjaga 02.11.2021.a sõlmitud töölepingu nr xxx erakorraliselt üles alates 23.01.2022.a (dtl 153-159).

Kostja poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on hageja palunud kostjaga sõlmitud tööleping lõpetada alates 30.11.2021.a (dtl 91).

Töövaidluskomisjoni 03.03.2022.a istungi protokolli kohaselt töötas hageja välismaal 08.11.2021.a kuni 21.12.2021.a, 22.12.2021.a jõudis hageja Eestisse tagasi ning pöördus kostja poole töötasu nõudes, mille peale kostja selgitas, et peavad töölepingu lõpetama novembrikuuga, siis maksavad kinni ja vormistavad uue tööandja nimele detsembrist alates töölepingu (dtl 104).

Hageja avaldus, millises palutakse tööleping lõpetada alates 30.11.2021.a on omakäeliselt kirjutatud ning sellest ei nähtu, millal see on kostjale esitatud. Samas, pooled ei vaidle, et hageja viibis Saksamaal kuni 21.12.2021.a ning jõudis tagasi Eestisse 22.12.2021.a, mil pöördus kostja poole töötasu nõudega.

Asjaolu, et hageja viibis detsembris Saksamaal nähtub ka kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest, millise kohaselt on detsembris 2021.a teostatud kaardimakseid välismaal olles (dtl 145-146). Kohtule esitatud tööajaregistri väljavõttest nähtub, et hageja on tööülesandeid täitnud 01.12.2021.a kuni 20.12.2021.a (dtl 121-138).

Ka kostja enda poolt esitatud tõendid väidetavate rikkumiste kohta sisaldavad koostamise kuupäeva 16.12.2021.a (dtl 92) ning kajastavad hageja väidetavaid rikkumisi detsembris 2021.a, viimane rikkumine on märgitud 19.12.2021.a (dtl 88-89, 92). Seega ei saanud antud juhtumil töölepingut lõpetada 30.11.2021.a. ning see ei lõppenud 30.11.2021.a.

Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja esitanud kostjale viimase juhendamisel töölepingu ülesütlemise avalduse 28.12.2021.a paludes töölepingu lõpetada 30.11.2021.a (dtl 179-180).

Riigikohus on 02.05.2019.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-17-6057 punktis 15.2 selgitanud, et ainuüksi asjaolu, et hageja sai kostja töölepingu ülesütlemise avalduse kui tahteavalduse kätte pärast avaldusse märgitud töölepingu lõpetamise kuupäeva, ei tähenda, et tööleping oleks üles öeldud tagasiulatuvalt. TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt muutub tahteavaldus

kättesaamisega kehtivaks. Kolleegium leiab, et ülesütlemisavalduse kättesaamine mõjutab töölepingu lõppemise aega (vt käesoleva otsuse p 16), kuid ei anna alust lugeda ülesütlemist tagasiulatuvaks.

Kooskõlas TLS § 79 võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

Kuna puudub vaidlus, et antud juhtumil soovisid nii hageja kui kostja töölepingu lõpetada, siis esinesid alused poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel.

Lisaks märgib kohus, et pooled on töölepingu punktis 1.1 kokku leppinud katseajas pikkusega 4 kuud. Seega on antud juhul tööleping lõpetatud katseajal, mil töösuhte ülesütlemine on lihtsustatud. Vaata selles osas ka Riigikohtu 06.12.2021.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-20-5834 punkt 14.

Õige on hageja seisukoht, et töölepingut ei saanud üles öelda tagasiulatuvalt 30.11.2021.a, kuid kuna vaidlust ei ole, et hageja on kostjale esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse 28.12.2021.a ning kostja on sellega nõustunud, siis on asja kohtulikul arutamisel tuvastatud, et tööleping poolte vahel lõppes 28.12.2021.a.

Kohtu ette ei ole toodud tõendeid selle kohta, et hageja oleks pärast seda tööülesandeid kostjale täitnud. Vastupidi, hageja on hagis väljatoonud, et kostja ei andnud hagejale kokkulepitud tööd ega tasunud kokkulepitud töötasu (dtl 178). Nimetatu on tinginud ka töölepingu ülesütlemise.

Asjaolu, et hageja esindaja on esitanud kostjale ka 23.01.2022.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, ei tähenda, et pooltevaheline töösuhe jätkus, kuivõrd kostja seda ülesütlemise avaldust ei vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et selline hageja järeldus ei ole õige. Enamgi veel, hageja on ise kohtu ette toonud, et hageja esitas kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse 28.12.2021.a (dtl 179-180) ning pärast seda töösuhe poolte vahel lõppes.

TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Kuivõrd hageja nõuab kostjalt erinevaid tasusid, siis annab kohus oma hinnangu igale hageja nõudele eraldi.

Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu detsembrikuu 2021.a eest summas 954,55 eurot. Kuna kohus on tuvastanud, et tööleping poolte vahel lõppes 28.12.2021.a, hageja tegi tööd perioodil 01.12.2021.a kuni 20.12.2021.a ning kostja on hagejale töötasu maksnud üksnes novembrikuu 2021.a eest, siis on hageja töötasu nõue detsembrikuu 2021.a eest põhjendatud.

Töölepingu punkt 5.1 järgi on pooled töötasuks kokku leppinud summas 1500 eurot ning punkt 5.3 järgi makstakse töötasu ülekandega töötamise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks (dtl 148).

Kostja on küll asunud seisukohal, et hageja detsembris 2012.a tööd ei teinud, kuid kohus leiab, et need väited on ümberlükatud kohtule esitatud tõenditega (dtl 51, 55-72). Kostja väited selle kohta, et tõenäoliselt käis hageja tehases nö „haltuura“ korras ja tegi kellelegi tööd kasutades kostja poolt välja antud kaarti, ei ole kohased, kuivõrd hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, millise kohaselt kohustus hageja kostjale tööd tegema ning tööandmise ja selle eest tasumise kohustus lasus kostjal. Kuivõrd vaidlust pole, et hagejale peale november 2021.a töötasu makstud pole, siis tuleb hageja töötasu nõue detsembrikuu 2021.a eest rahuldada summas 954,55 eurot. Kuna kostja summa suurust ega arvutuskäiku vaidlustanud pole, siis tuleb nõue vastavalt rahuldada.

Hageja nõuab kostjalt välislähetuse päevaraha 2021.a novembrikuu ja detsembrikuu eest summas 961,91 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja tegi tööd Saksamaal ning viibis lähetuses 08.11.2021.a kuni 20.12.2021.a. Hagejale päevaraha ei makstud.

Töölepingu punkt 3.1 järgi on töö tegemise koht Eesti Vabariik ning punkt 3.2 järgi on tööandjal õigus lähetada töötajat täitma tööülesandeid ka väljaspoole töö tegemise kohta. Tööandja hüvitab töölähetusega kaasnevad kulud ja välislähetuse korral maksab päevaraha vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele õigusaktidele (dtl 147).

Kostja väidetel puudub hagejal päevaraha nõue, kuivõrd tegemist ei olnud lähetatud töötajaga. Hageja töötas algusest peale Saksamaal ja ta võeti tööle vaid Saksamaal töötamiseks. Tööandja kasutas enda standardset töölepingut, kus jäi sisse punkt, et töö tegemise kohaks on Eesti. Kohus leiab, et selline kostja käsitlus ei ole õige.

Kohus on seisukohal, et tööandja, kui majandustegevuses osalev professionaalne osapool peab hoolitsema selle eest, et töötajate tööle vormistamine, tööle lubamine ja muu seesugune asjaajamine oleks korrektselt ning arusaadavalt vormistatud. Antud juhul on kostja näol tegemist tööandjaga, kellele ei ole võõras töötajatega töölepingute sõlmimine.

Puudub vaidlus, et pooled on kokku leppinud töö tegemise väljaspool töö tegemise kohta s.o töölähetuse. TLS § 21 lg 1 ja lg 2 järgi võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ning töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Vaata selles osas ka Riigikohtu 05.03.2014.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-187-13 punkt 16, millises on selgitatud, et töötasu ja päevaraha ei ole samastatavad. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.

Kuna pooled on töölepingus kokku leppinud, et kostja maksab hagejale päevaraha ning seda makstakse vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele õigusaktidele (pooled on kokku leppinud Eesti Vabariigi õiguse kohaldamises), siis tuleb kooskõlas TLS § 21 ja Vabariigi Valitsuse 25.06.2009.a määrusega nr 110 kinnitatud „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 3 rahuldada hageja nõue päevaraha väljamõistmiseks.

Hageja on tõendanud, et ta viibis lähetuses alates 08.11.2021.a kuni 20.12.2021.a, siis tuleb hageja päevaraha nõue vastavalt rahuldada s.o summas 961,91 eurot (43 x 22,37).

Hageja nõuab kostjalt puhkusehüvitist aegumata põhipuhkuse osas 5,83 kalendripäeva ulatuses summas 570,33 eurot. Kuivõrd pooltevaheline tööleping lõppes 28.12.2021.a, siis tuleb hagejale hüvitada aegumata põhipuhkus perioodi 08.11.2021.a kuni 28.12.2021.a eest.

Töölepingu punkt 6.1 kohaselt on töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva (dtl 148).

Kooskõlas TLS § 71 on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Kuivõrd poolte töösuhe kestis 08.11.2021.a kuni 28.12.2021.a ning hagejale ei ole töölepingu lõppemisel puhkusehüvitist tasutud, siis mõistab kohus kostjalt hagejale välja hüvitise põhipuhkuse osas TLS § 71 alusel. Kuna pooled ei vaidlustanud TVK otsuses toodud puhkusehüvitise aluseks olevat ühe puhkusepäeva tasu, siis võtab kohus selle summa aluseks 49,15 eurot ning korrutab selle 3,91 (perioodi 08.11.2021.a kuni 28.12.2021.a eest saadava puhkusepäevade arv), mille tulemusena moodustab puhkusehüvitis summas 192,18 eurot.

Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 91

lg 2 p 2 alusel 23.01.2022.a. Lisaks palub hageja välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. Kohus leiab, kuivõrd asja kohtulikul arutamisel on kohus tuvastanud, et tööleping poolte vahel lõppes 28.12.2021.a, siis ei ole hageja viidatud nõuded põhjendatud ning need tuleb jätta rahuldamata.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2021.a detsembrikuu töötasu summas 954,55 eurot, välislähetuse päevaraha 2021.a novembrikuu ja detsembrikuu eest kogusummas 961,91 eurot ning puhkusehüvitis summas 192,18 eurot. Hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks 23.01.2022.a ning hüvitise summas 375 eurot väljamõistmiseks jäävad rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Asjas ei oma otsest puutumust 27.12.2021.a O G avaldus töölepingu lõpetamiseks, kuigi sellest nähtub, et ka teise kostja töötajaga, kes viibis hagejaga samal ajal lähetuses on tööleping lõpetatud peale lähetusest naasmist (dtl 55-72, 90).

TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Kostja on esitanud 10.02.2023.a vastuväite kohtu tegevusele seoses istungi aja mitte muutmisega (dtl 213-214). Vastuväites pole kostja märkinud, mis vorminõudeid on kohus antud juhtumil rikkunud (TsMS § 333 lg 1).

Kohus jätab kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kostja lepinguline esindaja osales kohtuistungil, mistõttu kostja õigused olid tagatud (dtl 220). Samuti on kohus võimaldanud pooltel esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad täiendavalt peale kohtuistungit (dtl 221-222) ning kostja on need kohtule esitanud (dtl 227-231).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud nii hageja kui ka kostja, lahendab kohus esmalt hageja avalduse ja seejärel kostja oma.

Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 984 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ta). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: tutvumine asja materjalidega ja analüüs (2 tund), hagi koostamine (2,7 tundi), kostja vastusega tutvumine, kliendi nõustamine (1,7 tundi), ettevalmistus kohtuistungiks, istungil osalemine (2,8 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund). Kokku 10,2 tundi.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ga). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot (km-ga) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 10,20 tundi. Kostja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 10,20 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulud summas 984 eurot (km-ta).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 885,60 eurot (984x0,90%).

Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja menetluskuludele. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 928 eurot (km-ta). Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 160 eurot (km-ta). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: kohtutoimikuga tutvumine (1 tund), kohtuistungil osalemine (2 tundi), lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine (2,8 tundi). Kokku 5,8 tundi.

Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 160 eurot (km-ta). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 160 eurot (km-ta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 5,8 tundi. Hageja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 5,8 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Sellest tulenevalt on põhjendatud kostja esindajakulud summas 928 eurot (km-ta).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 92,80 eurot (928x0,10%).

TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 792,80 eurot (885,60 – 92,80).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.