Jätta Tartu Maakohtu 30. septembri 2022 otsus muutmata. Jätta Leila Kroonbergi apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Leila Kroonbergi kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Leila Kroonbergilt Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 1245 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Leila Kroonberg (hageja) esitas 07.12.2021 Tartu Maakohtule hagi Maaelu Edendamise Sihtasutuse (kostja, edaspidi ka MES) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2021/7245. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei algatanud kostja avalduse alusel täiteasja nr 084/2021/7245. Täitedokumendiks on notariaalne leping, millega seati hageja kinnistule kostja kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot. Vastavalt notariaalse lepingu p-le 4.1 on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX ja XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Sundtäitmiseks esitatud nõue on alusetu. Foorum Puit OÜ (pankrotis) ei ole rikkunud laenulepinguid nr XXXXXX ega XXX ning nimetatud lepingud on kehtivad. Kostja ütles üles Foorum Puit OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe nimega laenuleping nr XXXXXX lisa 3, mille kohaselt leppisid Foorum Puit OÜ (pankrotis) ja kostja kokku, et laenulepingust nr XXXXXX, laenulepingust nr XXX, laenulepingust nr 4L17 ja laenulepingust nr 32L17 tulenevad Foorum Puit OÜ kohustused kokku 636 962,51 eurot. Laenuleping nr XXXXXX lisa 3 ei seo hagejat. Samuti ei ole tegemist kehtiva dokumendiga, kuna tagatise andjad ei ole selle kehtimiseks nõusolekut andnud. Laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 on täiesti iseseisev leping, millest tulenevad nõuded ei ole tagatud hageja kinnistule seatud hüpoteegiga.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on esitanud täitmiseks hageja ja MES-i vahel 14.12.2015 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu, millega hageja tagas endale kuuluva kinnistuga XXXXXXXX mh MES-i nõudeid Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad MES-i ja Foorum Puit vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest (lepingu p 4.1). Laenuleping XXXXXX ja selle lisa 3 (mis jõustus 30.04.2018) on kostja poolt kehtivalt üles öeldud alates 26.09.2018. MES ja Foorum Puit OÜ on laenulepingu nr XXXXXX lisas 3 leppinud kokku nelja laenulepingu (XXXXXX, XXX, 4L17 ja 32L17) sisulise kokkuliitmise, vormistades selle kõige suuremamahulisema laenulepingu nr XXXXXX lisana. Siinjuures leppisid pooled kokku, et ülejäänud 3 laenulepingut (XXX ja selle lisa, 4L17, 32L17) kuuluvad lõpetamisele ja edasi täidetakse ühtset laenu nr XXXXXX lisa 3 järgi (lisa 3 p 1.6) Igal juhul ei saa olla vaidlust, et
laenulepingu XXXXXX jääk 371 962, 51 eurot on sisaldumas lisa nr 3 sees ja hageja on andnud hüpoteegi sellest laenulepingust ja lisadest tulenevate nõuete katteks. Hageja on andnud tagatise ja nõusoleku, et kui põhivõlgnik OÜ Foorum Puit ja MES peaksid laenulepingule nr XXXXXX sõlmima lisa või muudatuse, siis tagab hagejale kuuluv kinnisasi ka sellisest lisast või muudatusest tulenevaid kohustusi. Selleks ei pea olema hageja nõusolekut, nagu hageja on oma seisukohtades ekslikult väljendanud. Laenulepingu nr XXXXXX alusel väljastatud laen (lisa 3 allkirjastamise ajal oli jääk 371 065, 28 eurot) on endiselt tagastamata. OÜ Foorum Puit pankroti väljakuulutamisega 11. detsembril 2019 muutusid kõik Foorum Puit OÜ laenud seaduse kohaselt sissenõutavaks. Kostja ei nõustu hageja 11. aprillil 2022 esitatud väidetega lisa 3 käsitlemises iseseisva lepinguna. Lisa 3 alusel ei antud laenusaajale täiendavat laenu, lisasse koondati lihtsalt kokku neli erinevat laenu ja kokkuleppeliselt on teiste laenude jääkide võrra suurendatud laenulepingu nr XXXXXX laenusummat. Pooled on vabad leppima konkreetse laenulepingu lisas (muudatustes) kokku ka muudes tingimustes, mis puudutavad teisi laenulepinguid ja nende lõpetamisi nõnda, et edasiselt jäi poolte vahel täitmiseks ühtne lepingudokument (vaadeldav lisa 3). Laenusaaja 30.10.2017 taotluses nelja erineva laenulepingu refinantseerimiseks üheks pikaajaliseks laenulepinguks on viidatud, et laenu jääksid tagama varasemad tagatised, st. ka hagejale kuuluv kinnistu, ja hageja Leila Kroonberg on taotluses nimetatud laenusaaja esindusõiguslikuks isikuks (tl 124-125). Samuti on hageja osalenud 30.04.2018 koosolekul, kus on arutatud laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 sõlmimist ja selgitatud selle mõtet ning tingimusi (tl 127).
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 30. septembri 202 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõistis maakohus kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1852,50 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: - kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas kostja (sissenõudja) avalduse alusel hageja (võlgniku) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/7245; - täitedokumendiks on Tartu notar Anne Priks-Toomi 14.12.2015 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 2105, millega seati hagejale kuuluvale kinnisasjale aadressil XXXXXX alevik, XXXXXX vald hüpoteek summas 100 000 eurot kostja (hüpoteegipidaja) kasuks; - hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (hüpoteegi seadmise lepingu p 3.2.1); - hüpoteegi seadmise lepinguga on tagatud kõik kostja (hüpoteegipidaja) nõuded Foorum Puit OÜ (pankrotis) vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXXXXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest (hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1) ja laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegi seadmise lepingu p 4.2); - võlgnik ja kostja sõlmisid laenulepingu nr XXXXXX lisa 3, milles leppisid kokku: „muuta laenulepingut nr XXXXXX ja selle lisasid ning laenusumma kujunes laenulepingute nr XXXXXX, XXX, 4L17 ja 32L17 alusel väljamakstud laenusummadest (laenulepingu nr XXXXXX lisa 3, p 1.1); - hageja ei ole ühegi eelnimetatud laenulepingu, sh laenulepingute nr XXXXXX, XXX ega XXXXXX lisa 3, pooleks; - kostja ütles laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 üles 19.09.2018.
TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel, saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kooskõlas AÕS § 279 lg-s 7 sätestatuga võib kinnistu omanik, kes ei ole võlgnik, esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja, ning esitada vastuväiteid ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Seega võib kinnistu omanik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid nii laenulepingust tuleneva nõude kui ka selle tagatiseks antud hüpoteegi seadmise lepingu (tagatiskokkuleppe) kohta. Hüpoteegiga on võimalik tagada nii hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku vastu kui ka nõudeid kolmanda isiku vastu, st võlgnik ja pantija kui koormatud kinnisasja omanik võivad erineda (VÕS § 278). Pooled ei vaidle, et täitmisavalduse esitamise ajal oli kostjal laenusaaja vastu sissenõutav nõue. Hageja on hüpoteegi seadmise lepingu p-s 4.1 andnud nõusoleku laenulepingule nr XXXXXX ja selle lisadest tulenevate nõuete täitmisele allumiseks. Hüpoteegi seadmise lepingu p-st 3.1 nähtub, et hageja seab hüpoteegipidaja kasuks kinnisasjale hüpoteegi summas 100 000 eurot ning kohustub hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (lepingu p 3.2.1). Poolte vaidlus seisneb eelkõige selles, kas hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.1 saab tõlgendada nii, et see tagab ka laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 täitmist. Hageja väidab, et hüpoteegi seadmise leping ei taga laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 täitmist, sest see pole laenulepingu nr XXXXXX lisa hüpoteegi seadmise lepingu tähenduses. Menetluse kestel on hagejal saanud peamiseks argumendiks see, et lisa nr 3 puhul on tegemist iseseisva lepinguga. Maakohus leidis, et hageja kinnistule seatud hüpoteek tagab ka laenulepingu nr XXXXXX lisast 3 tulenevaid nõudeid. Menetluse kestel on kostja viidanud korduvalt tsiviilasjale nr 2-18-19030 (Foorum Puit OÜ hagi MES-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks), milles oli poolte vahel vaidlus, kas laenulepingu lisa 3 on kehtivalt sõlmitud. Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2019 kohtumääruse p-i 14 kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et laenulepingu lisa 3 jõustus 30. aprillil 2018 ning MES on lepingu kehtivalt üles öelnud alates 26. septembrist 2018. Seega on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata võlgniku (Foorum Puit OÜ) hagi MES-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Selles tsiviilasjas on analoogne olukord, kus hageja on andnud tagatise ja nõusoleku, et juhul, kui põhivõlgnik OÜ Foorum Puit ja MES peaksid laenulepingule nr XXXXXX sõlmima lisa või muudatuse, siis tagab hagejale kuuluv kinnisasi ka sellisest lisast või muudatusest tulenevaid kohustusi. AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei ole hüpoteek tagatava nõudega seotud. Hüpoteek on poolte vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingus selgelt piiritletud. Asjaolu, et hüpoteek kanti sisse 2 aastat enne lisa 3 sõlmimist ei tähenda, et hüpoteek ei taga lisast tulenevaid nõudeid. Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1 kohaselt on mh tagatud kõik kostja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXXXXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Seega on hüpoteegiga tagatud ka laenulepingu nr XXXXXX lisast nr 3 tulenev nõue. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga selles, et laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 on iseseisev leping. Foorum Puit OÜ ja MES on laenulepingu nr XXXXXX lisas 3 kokku leppinud
nelja laenulepingu sisulise kokkuliitmise, vormistades selle kõige suuremamahulisema laenulepingu nr XXXXXX lisana (lisa 3 p 1.1). Seejuures leppisid võlgnik ja MES kokku, et ülejäänud laenulepingud kuuluvad lõpetamisele ja edasi täidetakse ühtset laenu nr XXXXXX lisa 3 järgi (lisa 3 p 1.6). Seega on laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 näol tegemist laenulepingu nr XXXXXX lisaga. Vastupidise väitmiseks ei ole hageja kohtu ette põhjendatud asjaolusid toonud. Seega saab eeltoodust tulenevalt kohustuse sissenõutavaks muutumisel rakendada sissenõude pööramist hüpoteegile. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole laenulepingu nr XXXXXX lisaga, on võlgnikul täitmata laenulepingust nr XXXXXX tulenevad kohustused summas 371 065,28 eurot ning vastavat nõuet tagab hageja kinnisasjale seatud hüpoteek. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2021/7245. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palus nõuda kostjalt välja krediidikomitee 7. detsembri 2017 protokoll nr 1-3.1/246 ja krediidikomitee 22. detsembri 2017 protokoll nr 1-3.1/249. Maakohus on kõik hageja väiteid ja viited tõenditele tähelepanuta jätnud ning avaldanud kohtuotsuse p-s 9 üldsõnaliselt, et kohus ei nõustu, et laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 on iseseisev leping. Tegemist on iseseisva lepinguga. Analüüsides Foorum Puit OÜ (pankrotis) 30.10.2017 esitatud laenutaotlust koostoimes 27.12.2017 koostamiskuupäevaga dokumendiga „LAENULEPING nr XXXXXX lisa 3“, nähtub viimasest (p-st 1.2.), et Foorum Puit OÜ (pankrotis) soovis refinantseerida laenulepinguid nr XXX, 4L17, 32L17. Lisaks nähtub MES-i 27.04.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud 30.04.2018 kohtumise protokollist nr 3-1/623, et MES ise käsitles, et Foorum Puit OÜ (pankrotis) poolt esitatud laenutaotlus on valesti täidetud ning Foorum Puit OÜ (pankrotis) peab esitama uue laenutaotluse. Seejuures nähtub vastavast koosoleku protokollist, et MES ise pidas vajalikuks ka kohustusi tagavate käenduslepingute uuesti sõlmimist (allkirjastamist). Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-18-19030 tehtud Tartu Ringkonnakohtu lahendit saab selles asjas analoogia korras kohaldada. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et isegi kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole laenulepingu nr XXXXXX lisaga, on võlgnikul täitmata laenulepingust nr XXXXXX tulenevad kohustused summas 371 065,28 eurot ning vastavat nõuet tagab hageja kinnisasjale seatud hüpoteek. Kohtu viidatud seisukoht ei ole kooskõlas täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttega, mille kohaselt ei lahenda kohtutäitur sundtäitmist läbi viies sisulisi juriidilisi küsimusi, vaid lähtub täitedokumendist ning nii menetluse alustamiseks kui ka kindlate toimingute tegemiseks on vajalik teatud formaalsete asjaolude esinemine. 08.12.2015 sõlmitud laenuleping nr XXXXXX ei ole lõppenud ülesütlemisega. MES on üles öelnud 19.09.2018 avaldusega (nr 3-1/1200) üksnes dokumendi – laenulepingu nr XXXXXX lisa 3. OÜ Foorum Puit (pankrotis) pankroti välja kuulutamine ei asenda lepingu lõpetamist, mis veelkord kinnitab, et sundtäitmine on selle eelduste puudumise tõttu lubamatu. Lepingulise esindaja selgitus ei ole tõend. MES-i lepingulise esindaja 30.06.2022 kohtule ja menetlusosalistele saadetud e-kiri ei ole käsitletav dokumendina TsMS § 272 tähenduses. Seega ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendit selle kohta, millest koosneb MES väidetav kogunõue summas 711 884 eurot.
Hageja arvates oli vaidlus käsitletav osana MES-i põhitegevusest ja kostjal puudus vajadus osta õigusteenust. Tegemist on mittevajaliku ja põhjendamatu kuluga, mille väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 ei ole iseseisev leping. MES ja Foorum Puit OÜ (põhivõlgnik) on laenulepingu XXXXXX lisas nr 3 leppinud kokku nelja varasema laenulepingu (nr XXXXXX, XXX, 4L17 ja 32L17) sisulise kokku liitmise, vormistades selle kõige suuremamahulisema laenulepingu nr XXXXXX lisana. Siinjuures leppisid pooled kokku, et ülejäänud 3 laenulepingut (XXX ja selle lisa, 4L17, 32L17) kuuluvad lõpetamisele ja edasi täidetakse ühtset laenu nr XXXXXX lisa nr 3. Puudub vaidlus, et laenulepingu nr XXXXXX lisas 3 sisaldub kogu laenulepingu nr XXXXXX laenujääk summas 371 065, 28 eurot ja teiste tasumata laenude jäägid. Lisas nr 3 lepiti kokku kõikide tagastamata laenude maksmise tingimustes ehk et laenujäägid summeeriti ja võimaldati laenusaajale tähtaja pikendamist. Lisa nr 3 alusel ei antud laenusaajale täiendavat laenu, siia lisasse koondati lihtsalt kokku neli erinevat laenujääki ja kokkuleppeliselt on teiste laenude jääkide võrra suurendatud laenulepingu nr XXXXXX laenusummat. Laenulepingute koondamine ühtsesse lepingudokument ja tähtaja pikendamine toimus laenusaaja enda taotlusel ja selliselt tuli MES laenusaajale vastu. MES on esitanud 27.04.2022 seisukohtade lisana nr 1 laenusaaja Foorum Puit OÜ 30.10.2017 taotluse nelja erineva laenulepingu refinantseerimiseks üheks pikaajaliseks laenulepinguks. Selles taotluses on viidatud, et laenu jääksid tagama varasemad tagatised, s. ka hagejale kuuluv kinnistu, ja hageja on siin nimetatud laenusaaja esindusõiguslikuks isikuna. Samuti on hageja osalenud 30.04.2018 koosolekul, kus on arutatud laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 sõlmimist ja selgitatud selle mõtet ning tingimusi. Maakohus ei ole öelnud, et tsiviilasjas nr 2-18-19030 tuvastatud asjaolud oleksid siduvad, vaid et tegemist on analoogilise olukorraga ja puuduvad uued asjaolud, mis lubaksid selles asjas tõlgendada tagatiskokkulepet ja laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 teisiti, kui jõustunud lahendis. MES ei ole haldusorgan vaid eraõiguslik juriidiline isik ja tegemist on tsiviilkohtumenetlusega, võistleva kohtumenetlusega, mille puhul peab hageja arvestama, et hagi rahuldamata jätmisega võivad kaasneda kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustus. Ainult haldusorganis ei hüvitata üldiselt välise õigusabi kasutamist.
6.Ringkonnakohus jättis 8. mai 2023 määrusega rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt välja krediidikomitee 7. detsembri 2017 protokoll nr 1-3.1/246 ja krediidikomitee 22. detsembri 2017 protokoll nr 1-3.1/249. Maakohus jättis 2. juuni 2022 määrusega tõendite kogumise taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Krediidikomitee protokollid on kostja sisedokumendid, mis ei ole asjakohased vaidluse lahendamisel. Sellistel dokumentidel ei ole välist mõju ning neid ei saa arvestada lepingu tõlgendamisel ega kohustuste sisustamisel. Nimetatud protokollid ei ole lepingu osaks, lepingu sisu kindlakstegemisel saab lähtuda lepingust enesest. Asjakohatut tõendit ei võeta vastu muu hulgas põhjusel, et see koormab menetlust ja venitab asja lahendamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ning on hageja nõude õigesti
jätnud rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses esmalt sellele, et Foorum Puit OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 on iseseisev leping ja seda lepingut ei taga hageja kinnisasjale seatud hüpoteek. Kosta väitel puudub laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 osas hageja ja kostja vahel tagatiskokkulepe. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Tagatis on igasugune põhikohustuse täitmist tagav õigus. Tagatiseks muudab õiguse tagatiskokkulepe, mis seob õiguse realiseerimise või kasutamise põhikohustuse täitmise või täitmata jätmisega. AÕS § 346 lg 2 järgi kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Hageja ja kostja sõlmisid 14. detsembril 2015 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingus tagatiskokkuleppe, millega hageja tagas endale kuuluva kinnistuga XXXXXXXXXXXX mh MES-i nõudeid Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad MES-i ja Foorum Puit vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest (lepingu p 4.1). Tagatiskokkuleppes määratlesid hageja ja kostja, milliseid kohustusi hageja kinnisasi tagab. Maakohus tuvastas õigesti, et laenuleping XXXXXX lisa 3 ei ole iseseisev leping, vaid tegemist on lepinguga, mis on hõlmatud poolte vahel sõlmitud tagatiskokkuleppega.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti viidanud teise tsiviilasja (nr 2-18-190309) asjaoludele. Maakohus ei lugenud teises tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid käesolevas vaidluses siduvaks. Arvestades vaidluse all olevaid asjaolusid oli asjakohane märkida, et analoogses vaidluses on jõustunud kohtulahend.
10.Ringkonnkohus peab sisutuks hageja väidet, et kostja ei ole üles öelnud Foorum Puit OÜga sõlmitud laenulepingut nr XXXXXX. Asjas ei ole vaidlust, et Foorum Puit OÜ ja kostja vahel sõlmiti laenuleping nr XXXXXX lisa 3, millega lepingupooled vormistasid senised kohustused ümber. Tagatiskokkuleppe hõlmab nii laenulepingut nr XXXXXX, kui selle lisasid ja muudatusi. Tagatiskokkuleppes on hageja kinnisasja vastutus piiritletud 100 000 euroga. Kohus on õigesti tuvastanud, et täitmisele pööratud lepingu lisast 3 tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks ja on sundtäidetav. Eeltoodu tõttu ei ole praeguse vaidluse raames ka hüpoteetiliselt alust anda hinnangut laenulepingule nr XXXXXX.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja väited nõude suuruse ebaselguse kohta ei ole asjakohased. Hageja kinnitas hagiavalduses, et laenulepingu XXXXXX jääk enne lisa 3 sõlmimist oli 385 000 eurot (tl 23). 27. detsembril 2017 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 p-s1.1. on märgitud laenu suuruseks 636 962,51 eurot, millest laenulepingu XXXXXX alusel on välja makstud 371 065,28 eurot (tl 30). Lepingu ülesütlemise teatises 19. septembrist 2018, on kostja märkinud põhivõlgnevuse suuruseks 636 962,51 eurot (tl 54). Ringkonnakohtu arvates on eelnimetatud tõendite ja hageja osalise omaksvõtuga tõendatud, et kostjal on oluliselt suurem nõue, kui tagatiskokkuleppega kokkulepitud hüpoteegi summa 100 000 eurot. Hageja ei ole väitnud, et laenusumma on tasutud, hageja ei ole selle kohta ka tõendite kogumist taotlenud. Asjaolu, et kõrvalnõuete suurus on aja jooksul muutunud ei muuda kostja nõuet ebaselgeks ja hageja väide, et see on tõendamata ei ole põhjendatud.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.
Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kuna laenude andmine on kostja põhitegevus, siis puudus kostjal põhjus kohtuvaidluses õigusteenuse kasutamiseks ja õigusabi kulud tuleks kostja enda kanda jätta. Ringkonnakohus leiab, et eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus õigusabi kasutada. Kohus saab TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata õigusabikulude suurust ja mõistab menetluskulude jaotuse alusel kohustatud poolelt välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja järgi kulus esindajal apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisele aega 9,25 tundi (130 ja 140 eurot h), kokku 1245 eurot. Arvestades, et hageja esindajal kulus õigusabi osutamisele 12,5 tundi, samuti sellega, et hageja ei vaidlustanud kostja menetluskulude suurust, loeb ringkonnakohus kostja taotluse põhjendatuks ning mõistab 1245 eurot hagejalt kostja kasuks välja
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.