L. K. i hagi Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetlusstaadium
ja
nende Hageja: L. K. (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat K. L. ja vandeadvokaat R. S. (e-post XXX) Kostja: Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245, aadress Oru 21, 71003, Viljandi, e-post [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat R. Varul (e-post XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata L. K. i hagi Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 22.12.2021 hagi tagamise määrus.
Rahuldada Maaelu Edendamise Sihtasutuse taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
5.Välja mõista L. K. ilt Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks menetluskulud summas 1852,50 eurot.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA VASTUVÄITED
1.L. K. (hageja) esitas 07.12.2021 Tartu Maakohtule hagi ja 09.12.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (kostja, edaspidi MES) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei algatanud kostja avalduse alusel hageja suhtes täiteasja nr XXX. Täitedokumendiks on Tatu notar Anne Priks-Toomi XX.XX.XXXX notariaalne dokument XXX (notariaalne leping). Notariaalse lepinguga seati hageja kinnistule kostja kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot. Vastavalt notariaalse lepingu p-le 4.1 on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Täiteasi nr XXX on algatatud laenulepingu nr XXX lisast 3 ja selle suhtes esitatud ülesütlemisavaldusest väidetavalt tuleneva nõude sundtäitmiseks.
Tsiviilasi nr 2-18-3175 Sundtäitmiseks esitatud nõue on alusetu. Foorum Puit OÜ (pankrotis) ei ole rikkunud laenulepinguid nr XXX ega XXX ning nimetatud lepingud on kehtivad. Kostja ütles üles Foorum Puit OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe nimega laenuleping nr XXX lisa 3, mille kohaselt leppisid Foorum Puit OÜ (pankrotis) ja kostja kokku, et laenulepingust nr XXX , laenulepingust nr XXX , laenulepingust nr XXX ja laenulepingust nr XXX tulenevad Foorum Puit OÜ kohustused kokku 636 962,51 eurot. Laenulepingu nr XXX lisa 3 kohaselt pidi eelnimetatud lepingutest tulenevat laenusummat tagama mh I järjekorra hüpoteek summas 100 000 eurot kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Hageja keeldus laenulepingu nr XXX lisa 3 allkirjastamast. Kostja vormistas laenulepingu nr XXX lisa 3, et sundida hagejat andma nõusoleku ka muudest laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks hagejale kuuluva kinnistuga. Laenuleping nr XXX lisa 3 ei seo hagejat. Samuti ei ole tegemist kehtiva dokumendiga, kuna tagatise andjad ei ole selle kehtimiseks nõusolekut andnud. Laenuleping nr XXX lisa 3 ei ole laenulepingu nr XXX võimalik lisa ja muudatus hüpoteegi seadmise lepingu p-de 4.1 ja 4.2 tähenduses. Küsitav on sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus. Kostja ei ole hagejale esitanud nõude arvestust ega laenulepingu ülesütlemise avaldust. Hüpoteegi tagamise kokkulepe nr 2105 on ainus kokkulepe, mille hageja on kostjaga sõlminud.
11.aprilli 2022 seisukohas on hageja asunud positsioonile, et laenulepingu nr XXX lisa 3 on täiesti iseseisev leping, millest tulenevad nõuded ei ole tagatud hageja kinnistule seatud hüpoteegiga. Iseseisvat lepingut tõendavad järgmised asjaolud: lisa 3 järgne laenulepingu summa on nelja erineva laenulepingu alusel välja makstud erinevatest laenudest; laenu kasutamise sihtotstarve tuleneb laenulepingutest nr XXX , XXX , XXX ; laenulepingu nr XXX lisaga ei saa lõpetada teisi laenulepinguid, arvestades, et lisa 3 preambula kohaselt on lisa sõlmitud selleks, et muuta laenulepingut nr XXX ja selle lisasid; lisa 3 p-st 1.6.4 tuleneb laenusaaja kohustus muuta hüpoteekidega tagatavaid nõudeid viisil, et käesolevast laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded oleksid tagatud hüpoteekidega olukorras, kus hüpoteegilepingu p 1.4 kohaselt tagab hageja kinnistule seatud hüpoteek kõiki MES-i kui hüpoteegipidaja nõudeid Foorum Puit OÜ (pankrotis) vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse peatada sundtäitmine täiteasjas nr XXX . Kohus rahuldas hagi tagamise 22.12.2021 määrusega ning peatas sundtäitmise täiteasjas nr XXX .
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on esitanud täitmiseks hageja ja MES-i vahel 14.12.2015 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu, millega hageja tagas endale kuuluva kinnistuga XXX mh MES-i nõudeid Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad MES-i ja Foorum Puit vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest (lepingu p 4.1). Laenuleping XXX ja selle lisa 3 (mis jõustus 30.04.2018) on kostja poolt kehtivalt üles öeldud alates 26.09.2018. MES ja Foorum Puit OÜ on laenulepingu nr XXX lisas 3 leppinud kokku nelja laenulepingu (XXX , XXX , XXX ja XXX ) sisulise kokkuliitmise, vormistades selle kõige suuremamahulisema laenulepingu nr XXX lisana. Siinjuures leppisid pooled kokku, et ülejäänud 3 laenulepingut (XXX ja selle lisa, XXX , XXX ) kuuluvad lõpetamisele ja edasi täidetakse ühtset laenu nr XXX lisa 3 järgi (lisa 3 p 1.6) Igal juhul ei saa olla vaidlust, et laenulepingu XXX jääk 371 962, 51 eurot on sisaldumas lisa nr 3 sees ja hageja on andnud hüpoteegi sellest laenulepingust ja lisadest tulenevate nõuete katteks. Kostja 15. veebruari 2022 vastusest nähtub, et laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete ja selle võimalike lisade ning muudatuste katteks on antud hüpoteegid kahele kinnistule – Foorum Puit OÜ kuulunud XXX kinnistule ja hagejale kuuluvale XXX kinnistule. Tagatiskokkuleppe sõnastus on mõlema hüpoteegi seadmise puhul olnud samane – mõlemad hüpoteegid on taganud hüpoteegipidaja (MES) ja Foorum Puit OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest tulenevaid nõudeid. Hageja on andnud tagatise ja nõusoleku, et kui põhivõlgnik OÜ Foorum Puit ja MES peaksid laenulepingule nr XXX sõlmima lisa või muudatuse, siis tagab hagejale kuuluv kinnisasi ka sellisest lisast või muudatusest tulenevaid kohustusi. Selleks ei pea olema hageja
Tsiviilasi nr 2-18-3175 nõusolekut, nagu hageja on oma seisukohtades ekslikult väljendanud. Laenulepingu nr XXX alusel väljastatud laen (lisa 3 allkirjastamise ajal oli jääk 371 065, 28 eurot) on endiselt tagastamata ja kui hageja ei vastuta laenulepingu nr XXX lisa 3 alusel, siis laenulepingu nr XXX järgi vastutab ta endiselt. OÜ Foorum Puit pankroti väljakuulutamisega 11.12.2019 muutusid kõik Foorum Puit OÜ laenud seaduse kohaselt sissenõutavaks, mis tähendab seda, et sissenõutavaks muutusid nii laenulepingu nr XXX kui ka selle lisast 3 tulenevad nõuded. Kostja ei nõustu hageja 11. aprillil 2022 esitatud väidetega lisa 3 käsitlemises iseseisva lepinguna. Puudub vaidlus, et laenulepingu nr XXX lisas 3 sisaldub kogu laenulepingu nr XXX laenujääk summas 371 065,28 eurot ja lepiti kokku mh selle summa tagastamise tingimustes (lisaga 3 võimaldati laenusaajale nelja erineva laenulepinguga võetud laenude tasumise tähtaja pikendamist). Seega on keeruline väita, et laenuleping nr XXX ja selle lisa 3 on iseseisvad lepingud ning nende vahel puudub seos. Lisa 3 alusel ei antud laenusaajale täiendavat laenu, lisasse koondati lihtsalt kokku neli erinevat laenu ja kokkuleppeliselt on teiste laenude jääkide võrra suurendatud laenulepingu nr XXX laenusummat. Pooled on vabad leppima konkreetse laenulepingu lisas (muudatustes) kokku ka muudes tingimustes, mis puudutavad teisi laenulepinguid ja nende lõpetamisi nõnda, et edasiselt jäi poolte vahel täitmiseks ühtne lepingudokument (vaadeldav lisa 3). Laenulepingute koondamine ühtsesse lepingudokumenti ja ühtlasi tähtaja pikendamine oli laenusaaja enda soov ning kokkulepete tehniline vormistamine suurima jäägiga laenulepingu lisaks oli loogiline ning sellisena hästi teada ka hagejale. Laenusaaja 30.10.2017 taotluses nelja erineva laenulepingu refinantseerimiseks üheks pikaajaliseks laenulepinguks on viidatud, et laenu jääksid tagama varasemad tagatised, st. ka hagejale kuuluv kinnistu, ja hageja L. K. on taotluses nimetatud laenusaaja esindusõiguslikuks isikuks (tl 124-125). Samuti on hageja osalenud 30.04.2018 koosolekul, kus on arutatud laenulepingu nr XXX lisa 3 sõlmimist ja selgitatud selle mõtet ning tingimusi (tl 127). Seega ei saa hageja väita, et lisa 3 oleks olnud sõlmitud tema teadmata või et ta pidanuks kuidagi mõistma, et lisa 3 näol on tegemist täiesti eraldiseisva lepinguga. Laenulepingu nr XXX alusel väljastatud laen (lisa 3 allkirjastamise ajal oli jääk 371 065, 28 eurot) on endiselt tagastamata ja kui hageja ei vastuta laenulepingu nr XXX lisa nr 3 alusel, siis laenulepingu nr XXX järgi vastutab ta endiselt.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: - kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas kostja (sissenõudja) avalduse (tl 46-47) alusel hageja (võlgniku) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXX ; - täitedokumendiks on Tartu notar Anne Priks-Toom XX. tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 2105, millega seati hagejale kuuluvale kinnisasjale aadressil XXX hüpoteek summas 100 000 eurot kostja (hüpoteegipidaja) kasuks (tl 13-16); - hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (hüpoteegi seadmise lepingu p 3.2.1); - hüpoteegi seadmise lepinguga on tagatud kõik kostja (hüpoteegipidaja) nõuded Foorum Puit OÜ (pankrotis) vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest (hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1) ja laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegi seadmise lepingu p 4.2); - võlgnik ja kostja sõlmisid laenulepingu nr XXX lisa 3, milles leppisid kokku: „muuta laenulepingut nr XXX ja selle lisasid ning laenusumma kujunes laenulepingute nr XXX , XXX , XXX ja XXX alusel väljamakstud laenusummadest (laenulepingu nr XXX lisa 3, p 1.1);
Tsiviilasi nr 2-18-3175 - hageja ei ole ühegi eelnimetatud laenulepingu, sh laenulepingute nr XXX , XXX ega XXX lisa 3, pooleks; - kostja ütles laenulepingu nr XXX lisa 3 üles 19.09.2018 (tl 54);
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel, saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg-s 7 sätestatuga võib kinnistu omanik, kes ei ole võlgnik, esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja, ning esitada vastuväiteid ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Seega võib kinnistu omanik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid nii laenulepingust tuleneva nõude kui ka selle tagatiseks antud hüpoteegi seadmise lepingu (tagatiskokkuleppe) kohta (vt ka Riigikohtu 07.11.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-2982, p 14). Hüpoteegiga on võimalik tagada nii hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku vastu kui ka nõudeid kolmanda isiku vastu, st võlgnik ja pantija kui koormatud kinnisasja omanik võivad erineda (VÕS § 278). Kohus selgitab hagejale, et pantimisest ei teki võlausaldajal kolmanda isiku vastu isiklikku nõuet (st õigust nõuda pantijalt tagatud nõude rahuldamist), vaid üksnes asjaõiguslik nõue pandieseme realiseerimiseks tagatud nõude ulatuses (st nõue pantija vastu kohustamaks teda taluma pandieseme realiseerimist). Pooled ei vaidle, et täitmisavalduse esitamise ajal oli kostjal laenusaaja vastu sissenõutav nõue. Hageja on hüpoteegi seadmise lepingu p-s 4.1 andnud nõusoleku laenulepingule nr XXX ja selle lisadest tulenevate nõuete täitmisele allumiseks. Hüpoteegi seadmise lepingu p-st 3.1 nähtub, et hageja seab hüpoteegipidaja kasuks kinnisasjale hüpoteegi summas 100 000 eurot ning kohustub hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (lepingu p 3.2.1).
7.Poolte vaidlus seisneb eelkõige selles, kas hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.1 saab tõlgendada nii, et see tagab ka laenulepingu nr XXX lisa 3 täitmist. Hageja väidab, et hüpoteegi seadmise leping ei taga laenulepingu nr XXX lisa 3 täitmist, sest see pole laenulepingu nr XXX lisa hüpoteegi seadmise lepingu tähenduses. Menetluse kestel on hagejal saanud peamiseks argumendiks see, et lisa nr 3 puhul on tegemist iseseisva lepinguga. Kostja hageja seisukohtadega ei nõustu, kuna hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1 kohaselt on kokkuleppeliselt hüpoteegiga tagatud kõik MESi nõuded Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad MESi ja Foorum Puit OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Hageja on andnud tagatise ja nõusoleku, et ka laenulepingule sõlmitud lisa või muudatuse korral tagab hagejale kuuluv kinnisasi ka lisast või muudatusest tulenevaid kohustusi. Selleks ei pea olema hageja nõusolekut. Kostja viitab ka, et sundtäitmine on lubatud igal juhul, kuna laenulepingu nr XXX alusel väljastatud laen (jääk 371 065,28 eurot) on käesoleva ajani tagastamata ja kui hageja ei vastuta laenulepingu nr XXX lisa 3 alusel, siis laenulepingu nr XXX järgi vastutab ta endiselt.
8.Kohus on seisukohal, et hageja kinnistule seatud hüpoteek tagab ka laenulepingu nr XXX lisast 3 tulenevaid nõudeid. Laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete ja selle võimalike lisade ning muudatuste katteks on seatud hüpoteegid kahele kinnistule – Foorum Puit OÜ-le kuulunud XXX kinnistule ja hagejale kuuluvale XXX kinnistule. Tagatiskokkuleppe sõnastus on mõlema hüpoteegi seadmise puhul olnud samane – mõlemad hüpoteegid on taganud hüpoteegipidaja (MES) ja Foorum Puit OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest tulenevaid nõudeid. Menetluse kestel on kostja viidanud korduvalt tsiviilasjale nr 2-18-19030 (Foorum Puit OÜ hagi MESi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks), milles oli poolte vahel vaidlus, kas laenulepingu lisa
Tsiviilasi nr 2-18-3175 3 on kehtivalt sõlmitud. Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2019 kohtumääruse p-i 14 kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et laenulepingu lisa 3 jõustus 30. aprillil 2018 ning MES on lepingu kehtivalt üles öelnud alates 26. septembrist 2018. Kuigi käesoleva tsiviilasja hageja ei olnud tsiviilasja nr 2-18-19030 pooleks on võlgniku ja MES-i suhtes kohtuotsusega pooltele siduvalt kindlaks tehtud, et MES-il on võlgniku vastu laenulepingust nr XXX lisa 3 tulenev nõue ja see on tagatud võlgniku kinnistule seatud hüpoteegiga. Seega on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata võlgniku (Foorum Puit OÜ) hagi MES-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Vaidlustatud täitemenetluses oli täitedokumendiks võlgniku kinnistule (XXX kinnistu) seatud hüpoteek ja täidetavaks nõudeks laenulepingust nr XXX lisa 3 tulenev nõue. Käesolevas tsiviilasjas on analoogne olukord, kus hageja on andnud tagatise ja nõusoleku, et kui põhivõlgnik OÜ Foorum Puit ja MES peaksid laenulepingule nr XXX sõlmima lisa või muudatuse, siis tagab hagejale kuuluv kinnisasi ka sellisest lisast või muudatusest tulenevaid kohustusi. AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei ole hüpoteek tagatava nõudega seotud. Hüpoteek on poolte vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingus selgelt piiritletud. Asjaolu, et hüpoteek kanti sisse 2 aastat enne lisa 3 sõlmimist ei tähenda, et hüpoteek ei taga lisast tulenevaid nõudeid. Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1 kohaselt on mh tagatud kõik kostja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Seega on hüpoteegiga tagatud ka laenulepingu nr XXX lisast nr 3 tulenev nõue.
9.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et laenulepingu nr XXX lisa 3 on iseseisev leping. Foorum Puit OÜ ja MES on laenulepingu nr XXX lisas 3 kokku leppinud nelja laenulepingu sisulise kokkuliitmise, vormistades selle kõige suuremamahulisema laenulepingu nr XXX lisana (lisa 3 p 1.1). Seejuures leppisid võlgnik ja MES kokku, et ülejäänud laenulepingud kuuluvad lõpetamisele ja edasi täidetakse ühtset laenu nr XXX lisa 3 järgi (lisa 3 p 1.6). Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtetest tulenevalt võib lepingut muuta või seda lõpetada eelkõige ainult poolte kokkuleppel. Käesoleval juhul on võlgnik ja MES kokku leppinud nelja laenulepingu alusel väljamakstud laenusummade liitmise, kolme laenulepingu lõpetamise ja laenu tagastamiseks uue maksegraafiku sõlmimise. Seega on laenulepingu nr XXX lisa 3 näol tegemist laenulepingu nr XXX lisaga. Vastupidise väitmiseks ei ole hageja kohtu ette põhjendatud asjaolusid toonud. Seega saab eeltoodust tulenevalt kohustuse sissenõutavaks muutumisel rakendada sissenõude pööramist hüpoteegile.
10.Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole laenulepingu nr XXX lisaga, on võlgnikul täitmata laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused summas 371 065,28 eurot ning vastavat nõuet tagab hageja kinnisasjale seatud hüpoteek.
10.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi sundtäitmise täiteasjas nr XXX lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
11.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus 22. detsembri 2021 hagi tagamise määruse.
12.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostjat esindas vandeadvokaat tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
Tsiviilasi nr 2-18-3175 Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja 12.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja esindaja menetluses õigusabi kokku 14,25 h summas 1852,50 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskulude nimekirjale vastu, leides, et käesolev kohtuvaidlus on seotud laenude andmisega, mis on kostja põhitegevusalaks. Kuna tsiviilasja vaidlus on käsitletav osana kostja põhitegevusest, siis on õigusabiteenus näol tegemist mittevajaliku ja põhjendamatu kuluga. Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi järgmiste toimingutega: - 21.12.2021 tutvumine materjalidega, seisukoha koostamine L. K. i hagi tagamise taotlusele Tartu Maakohtule – 3 tundi; - 11.01.2022 vastuse koostamine L. K. i hagile – 2 tundi; - 15.02.2022 tutvumine kohtukirjaga, seisukohtade koostamine Tartu Maakohtule – 3 tundi; - 27.04.2022 tutvumine L. K. i seisukohtade ja taotlustega, vastuväidete koostamine Tartu Maakohtule – 4 tundi; - 22.06.2022 tutvumine hageja vastuväidetega kohtu tegevusele, seisukoha esitamine kohtule – 1 tund; - 30.06.2022 arvestus kohtule – 0,25 tundi; - 12.09.2022 lõplike seisukohtade esitamine, infovahetus kliendiga, menetluskulude nimekirja koostamine – 3 tundi. Kohtu hinnangul on arvestades asja keerukust ja mahukust kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud 14,25 tunni ulatuses, s.o summas 1852,50 eurot (käibemaksuta). Nimetatud summa kuulub L. K. ilt Maaelu Edendamise Sihtasutusele väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.