Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-2836 . Menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud Z.J-ile antud riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-2836 C.X-i hagi Z.J vastu kinnisasja ja sellel asuvate hoonete ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejal õigus nõuda kinnisasi kostja valdusest välja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt, sest hageja on kinnisasja omanik ning kostjal puudub kinnisasja valdamiseks õiguslik alus. Hageja on kinnisasja omanik alates 9. augustist 2007, mil ta päris selle enda vanematelt. Kostja kasuks kanti 19. jaanuaril 2007 kinnistusraamatusse isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on kostjal õigus vallata kinnisasjal asuva elamu teist korrust ja abihoone osa ruume. Kostja valdab hagejale kuuluvat kinnisasja. Kostja ainuvalduses on siiani kinnisasjal paikneva elamu teine korrus, kuhu pääseb eraldi sissepääsu kaudu ja mille võtmed on
2-21-2836 ainult kostjal. Kostja valdab ka abihoonet, hoides kuuriboksis oma esemeid, olgugi et abihoone võtmed on ka hagejal. Kostjal puudub kinnisasja valdamiseks õiguslik alus, sest Tallinna Ringkonnakohus kohustas 29. mai 2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-1044 kostjat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kostja kasuks kinnisasjale seatud isiklik kasutusõigus kustutati kinnistusraamatust 20. märtsil 2020. Kostja ei ole aga seni kinnisasja hagejale vabatahtlikult välja andnud. Hageja tegi 9. aprillil 2020 kostjale ettepaneku kinnisasja valdus hagejale üle anda, kuid kostja ei vastanud sellele. Samuti andis hageja 9. aprillil 2020 kostjale teada, et ütleb üles võimaliku tasuta kasutamise lepingu, mis võis olla pärandaja eluajal sõlmitud kostja ja pärandaja vahel. Pärandajaks oli kostja vanaisa ja hageja isa, kelle eluajal sai kostja enda valdusesse kinnisasjal asuva elamu teise korruse.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ta leidis, et hageja viidatud kohtuotsus varasemas asjas on ebaõige, sest see on vastuolus pärandaja tegeliku tahtega ja tuleneb sellest, et kostja vanaema, kellele kinnisasi samuti kuulus, ei teinud enda eluajal kostja õiguste tagamiseks vajalikke toiminguid. Hageja võttis pärandaja pärandi vastu, kuid ei ole täitnud pärandaja 18. augusti 2000. a testamendis (testament) seatud tingimust. Testamendi p 1.2 kohaselt oli hagejal kohustus võimaldada kostjal kasutada kinnisasja kostja eluajal.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2022. a otsusega hagi ja kohustas kostjat andma hageja valdusesse kinnisasi, sh sellel asuvad hooned, kuid jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17. augusti 2022. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat andma kinnisasi, sh sellel asuvad hooned, hageja valdusesse, ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja muutis menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal on valdamiseks AÕS § 83 lg 1 mõttes õiguslik alus. Maakohus jättis ebaõigesti hindamata kostja vastuväite, mille kohaselt on tal testamendi p 1.2 alusel õigus kinnistut vallata, sest pooled ei vaielnud testamendi kehtivuse ega sisu üle, mistõttu ei olnud kostjal vaja testamendi sisu tõendada. Ringkonnakohus märkis, et hageja võttis pärandaja pärandi vastu ning testamendi p-s 1.2 sisaldus korraldus, mille järgi oli hagejal kohustus võimaldada kostjal kasutada kinnisasja oma eluajal. Ringkonnakohus leidis, et kostjale jäetud kinnisasja eluaegne kasutusõigus oli annakukorraldus pärimisseaduse (PärS) § 56 lg-te 1 ja 2 mõttes. Kuna PärS § 57 lg 1 kohaselt on pärija kohustatud 2-21-2836 4(9) täitma annaku pärandist saadu ulatuses, on kostjal testamendi p 1.2 kohaselt õigus kasutada kinnisasja 5/12 suurust osa. Kostja on annaku vastu võtnud. Pärandaja suri 14. septembril 2006 ning kostja võttis annaku toona kehtinud pärimisseaduse (PärS 1997) § 63 lg 2, § 117 lg 3 ning § 118 kohaselt vastu, asudes valdama kinnisasjal asuva elamu teist korrust. Hagiavalduses on hageja tuginenud sellele, et kinnisasjal asuva elamu teine korrus oli kostja valduses juba pärandaja eluajal, ning kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kostja õigust kinnisasja kasutada ei saa küll kanda isikliku kasutusõigusena kinnistusraamatusse, kuid see ei tähenda, et testamendis tehtud korraldust ei saaks täita. Kostjal on aga õiguslik alus kasutada enda eluajal kinnisasja 5/12 suurust mõttelist osa testamendi p 1.2 kohaselt, sest poolte vahel on kehtiv annakuõigussuhe. Hageja on küll väitnud, et kostja valduse ulatus ületab kinnisasja 5/12 suurust mõttelist osa, kuid hageja ei täpsustanud enda väidet vaatamata sellele, et
2-21-2836 ringkonnakohus juhtis hageja tähelepanu vajadusele tuua välja, millises ulatuses on kinnisasi kostja valduses. Kuna kostjal on valdamiseks õiguslik alus AÕS § 83 lg 1 mõttes, tuleb jätta hagi rahuldamata.
6.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati (p-d 2, 5.1, 5.4), samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtusse. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.
7.07.06.2023 tegi Riigikohus otsuse, millega rahuldas C.X-i kassatsioonkaebus osaliselt, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2022. a ja Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-2836 ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
8.03.08.2023 määrusega maakohus jätkas tsiviilasja 2-21-2836 läbivaatamist asja sisulise arutamise staadiumis, andis pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi esitamiseks hiljemalt 13.09.2023, andis pooltele tähtaeg esitada seisukoht ja vajadusel täiendavad tõendid käesolevas määruses tõstatud küsimuste osas 03.10.2023 ning tähtaja vastaspoolte poolt esitatu osas seisukoha esitamiseks hiljemalt 23.10.2023.
9.13.08.2023 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja taotles TsMS § 429 lg.1 alusel asjas menetluse lõpetamist.
10.14.08.2023 kohtunõudega teatas kostjale hagist loobumisest ning küsis kostja seisukohta hagist loobumise kohta. Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, tuleb tal seda vastuses märkida ja esitada kohtule koos seisukohaga hagist loobumise osas ka menetluskulude nimekiri.
11.Kostja teatas 21.08.2023, et on hagist loobumisega nõus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Kohtumääruse põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 2 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
13.Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
14.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et hageja kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. kohus on kostjale selgitanud, et juhul kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, tuleb tal esitada kohtule koos seisukohaga hagist loobumise osas ka menetluskulude nimekiri. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest nähtuvalt 10.06.2021.a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb kostjale määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda.
15.TsMS § 150 lg 2 p-i 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
2-21-2836
16.TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.