S B (pankrotis) kaebus Tallinna kohtutäitur K P 16.08.2021 otsusele
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: S B (pankrotis) (isikukood: xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Suido Västra (e-post xxx); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur K P (registrikood: xxx, e-post xxx); Puudutatud isik II: pankrotihaldur Martin (isikukood: xxx; e-post xxx)
Krupp
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2023.a määrus.
2.Jätta tähelepanuta avaldaja 15.05.2023 esitatud kaebuse täiendus ja sellele lisatud tõendid.
3.Jätta S B (pankrotis) kaebus Tallinna kohtutäitur K P 16.08.2021 otsusele täiteasjas nr xxx rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
5.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.
Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.S B (pankrotis) esitas 26.08.2021.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur K P 16.08.2021 otsusele täiteasjas nr xxx. Kohus võttis 06.09.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Avaldaja tõi välja järgmised asjaolud: − Puudutatud isik I (kohtutäitur) jättis 16.08.2021 otsusega rahuldamata kaebuse kohtutäituri 10.05.2021 seisukoha peale, millega kohtutäitur keeldus algatamast täitemenetlust avaldaja 19.04.2021 täitmisavalduse alusel Viru Maakohtu 12.01.2016 määruse tsiviilasjas nr xxx (määrus I, täitedokument) sundtäitmiseks. Määrusega I kohustas kohus puudutatud isikut II (pankrotihaldur) tagama avaldajale tema sissetuleku, mida arestida ei saa, käsutamise õigus. − Kohtutäitur põhjendas otsust sellega, et kuigi määrus I on täitedokument, mille täitmisest keeldumisel saab puudutatud isikule II määrata sunniraha, ei alusta kohtutäitur selle täitedokumendi sundtäitmiseks täitemenetlust seetõttu, et määruse I resolutsioonis ei ole kohus määranud konkreetset summat ja avaldaja pankrotiasja järelevalvemenetlust läbi viiv kohus teises koosseisus on teinud 05.04.2021 määruse, millega jättis avaldaja taotluse kohustada pankrotihaldurit tagama avaldajale tema pensioni käsutamise õigus, rahuldamata. − 19.09.2019.a määrusega (määrus II) kohustas kohus puudutatud isikut II võimaldama avaldajal kasutada oma pensioni summas 5347,33 eurot. − Avaldajal on õigus saada pensioni alates 09.06.2011. − Viru Maakohus 05.04.2021 määrusega (määrus III) jättis rahuldamata avaldaja 18.01.2021 taotluse tema pangakontole pankrotimenetluse ajal üle kantud pensioni kättesaamiseks, mida määrusega II ei lahendatud. − Määruses II kohus nõustub avaldajaga, et mittearestitav sissetulek ei muutu pankrotivaraks ka olukorras, kui seda ei olnud kasutatud. Avaldaja taotleb eelnimetatud perioodil tema kontole laekunud mittearestitava sissetuleku kasutamise võimaldamist. − Määruses III viitab kohus 14.03.2016 määrusele (määrus IV), millega kohus jättis avaldaja 16.02.2016 taotluse oma sissetuleku käsutamiseks kohtu kaasabi saamiseks rahuldamata põhjendusega, et avaldajale on tagatud õigus oma sissetulekut käsutada internetipangas ning seega on avaldajal ligipääs oma sissetuleku mittearestitavale osale olemas. − Avaldaja ei ole internetipangas ega muul viisil raha oma pangakontol käsutanud. Avaldaja ei ole kontole laekunud pensioni kätte saanud kuni 03.05.2019 ja pärast seda 02.11.2020 määruse II alusel ühekordse väljamaksena saadud pensioni. Avaldaja ei osanud internetipanka kasutada ja tal ei ole olnud õigust käsutada oma igakuist pensioni internetipanga kaudu. − Kohtutäitur nõustub otsuses avaldajaga, et pankrotihalduri kohustamine tagada avaldajale tema pangakontol pensioni käsutamise õigus on määruse I alusel sundtäidetav. Seega kohtutäitur nõustub avaldajaga peamises, miks avaldaja täitmisavalduse määruse I sundtäitmiseks esitas. − Vaidlust ei ole selles, et täpne pensioni summa, mida kaebajal määruse alusel on õigus kätte saada, kuid mille avaldajale väljamaksmist on pankrotihaldur Swedbank AS-l keelanud, kajastub avaldaja pangakonto väljavõttes alates 09.06.2011.
− Määruse I sundtäidetavuse kaudu, st kohtutäituril on õigus määrata pankrotihaldurile sunniraha määruse I täitmisest keeldumise eest, on kohane viis avaldajal maksma panna oma õigus pension kätte saada. − Avaldaja on oma pensioni kättesaamist taotlenud pankrotihaldurilt ja pangalt aastaid, kuid edutult (Riigikohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr xxx, p 8). Avaldajal on õigus kätte saada oma pension, mida ta seni ei ole kätte saanud. − Pankrotihaldur ei ole andnud avaldajale nõusolekut perioodil alates 09.06.2011 avaldaja pangakontole laekunud pensioni vähemalt summas 27354,79 eurot kasutamiseks. − Määrus I on täitedokument, st sundtäidetav sõltumata määrusest III, sest: o kohtu põhjendus määruses III, et riiklik pension muutub pankrotivaraks ainuüksi seetõttu, kui teatud aja möödudes pankrotivõlgnikule pensioni välja ei maksta, kui ta seda kätte ei saa, seadusest ei tulene, kohus määruse III põhjenduses ühelegi õigusnormile ei viita; o avaldajal on õigus kaitsta oma õigust pension kätte saada määruse I sundtäitmise kaudu; o määrus III määruse I kehtivust ei mõjuta; o avaldaja ainus õiguskaitsevahend oma pensioni kättesaamiseks ei ole pankrotihalduri vastu hagi esitamine PankrS § 63 lg 1 alusel, vaid kohane viis selleks on ka määruse I sundtäitmine Avaldaja palub tühistada Tallinna kohtutäitur K P 16.08.2021 otsus täiteasjas nr xxx ja kohustada kohtutäiturit S B 19.05.2021 kaebust uuesti läbi vaatama. Kohtutäituri seisukoht
2.Kohtutäitur vaidleb avaldaja kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur tõi välja, et avaldaja soovib oma täitmisavalduse kohaselt sundtäitmisele esitada Viru Maakohtu 12.01.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxx (edaspidi: Täitedokument), millele tuginedes võlgnik (ehk pankrotihaldur) ei ole andnud sissenõudjale (ehk avaldajale) nõusolekut perioodil alates 09.06.2011 kuni 31.12.2018 sissenõudja pangakontole laekunud pensioni vähemalt summas 27354,79 eurot kasutamiseks. Seega on avaldaja täitmisavalduses piiritlenud oma nõude ajalise ja rahalise suuruse. Kohtutäitur märkis, et Kohtutäituri otsus on asjakohaselt põhjendatud ja õiguspärane, mistõttu puudub alus selle vaidlustamiseks. Vaidlustatud Kohtutäituri otsuses on kohtutäitur selgitanud asjaolusid, mis välistavad S B (pankrotis) täitmisavalduses toodud ajaliselt enne täitedokumendi andmist (alates 09.06.2011) kuni 31.12.2018 tekkinud väidetava võla täitmist, jäädes nimetatud seisukohtade juurde. Kohtutäituri hinnangul ületab avaldaja soovitud viisil Täitedokumendi täitmine kohtutäituri ametialast pädevust, kuna kohtutäituril puudub õigus anda iseseisvalt täitedokumendile täidetavat sisu. Kohtutäitur peab samas asjakohaseks viidata, et kohtutäitur on oma otsuses täitemenetluse algatamisest keeldumisel lähtunud faktilisest asjaolust, mis nähtub ka Täitedokumendi resolutiivosast - täitmisele esitatud Täitedokumendiga ei ole pankrotihaldurilt midagi välja mõistetud, sh ei ole midagi välja mõistetud ka mitte alates Täitedokumendi andmisest. Ka kõike toodut arvestades, on kohtutäitu jätkuvalt seisukohal, et Täitedokumendi täitmine on võimalik üksnes Kohtutäituri otsuse punktis 2.2. toodud viisil, seega ei ole avaldaja nõude täitmiseks täitmisavalduses toodud viisil täitemenetluse algatamine võimalik. Hetkeseisuga täitemenetlust algatatud ei ole, Kohtutäituri otsuses sisaldub ekslik viide täiteasja numbrile xxx, hetkel toimikul number puudub. Tulenevalt eeltoodust palub kohtutäitur jätta seega avaldaja kaebus täielikult rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Sissenõudja seisukoht Pankrotihaldur leiab, et avaldaja poolt kohtutäituri 16.08.2021 otsuse peale esitatud kaebus on alusetu. Kohtutäitur jättis oma 16.08.2021 otsusega avaldaja poolt 19.05.2021 täitemenetluse algatamisest keeldumise kohta kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjendatult rahuldamata. Kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt ei ole avaldaja 19.04.2021 täitmisavalduse ning sellele lisatud Viru Maakohtu poolt 12.01.2016 tsiviilasjas nr xxx tehtud määruse (edaspidi ka 12.01.2016 määrus) (täitedokument) alusel võimalik täitemenetlust algatada, on seaduslik ja põhjendatud. Pankrotihaldur esitas järgnevad vastuväited: − kohtutäitur ei saa 12.01.2016 määruse alusel täita nõuet, mille täitmist avaldaja soovib. Kohtutäitur ei saa 12.01.2016 määruse alusel läbiviidavas täitemenetluses kohustada pankrotihaldurit avaldajale välja andma alates 09.06.2021 avaldaja arvelduskontole väidetavalt laekunud pensioni summas 27 354,79 eurot. 12.01.2016 määruse resolutsioonist ei nähtu pankrotihalduri kohustus anda tagasiulatuvalt välja enne määruse tegemist avaldaja arveldukontole laekunud rahasummasid. Lisaks ei määratle 12.10.2016 määruse resolutsioon ajaperioodi, mille kestel laekunud rahasummadele peaks pankrotihaldur juurdepääsu tagama. 12.01.2016 määruse resolutsioon ei nimeta ka konkreetset rahasummat, millele pankrotihalduri peaks juurdepääsu tagama. Seega ei ole 12.01.2016 määrus selge, mistõttu ei ole seda võimalik sundtäita. − 12.01.2016 määruse täitmiseks puudub alus muu hulgas ka seetõttu, et pankrotihaldur on 12.01.2016 määruse täitnud. Asjaolu, et pankrotihaldur on avaldajale taganud pankrotivara hulka mittekuuluva sissetuleku kasutamise võimaluse, on tuvastatud ka Viru Maakohtu poolt samas tsiviilasjas 05.04.2021 tehtud määrusega. 14.03.2016 ja 05.04.2021 määrused on jõustunud ja TsMS § 457 lg 1 (TsMS § 463 lg 2 kaudu) tulenevalt avaldajale kohustuslikud. Seega on jõustunud kohtulahenditega avaldaja jaoks siduvalt tuvastatud, et pankrotihaldur on 12.01.2016 määrusest tuleneva kohustuse täitnud. Avaldaja ei saa nõuda täitemenetluse algatamist juba täidetud täitedokumentide sundtäitmiseks. − 12.01.2016 määruse täitmine avaldaja poolt soovitud viisil (kohustada pankrotihaldurit tagama juurdepääs avaldaja arvelduskontodele 27 354,79 euro kasutamiseks) ei ole ka õiguslikult võimalik. Viru Maakohtu poolt 05.04.2021 tsiviilasjas nr xxx tehtud määruse kohaselt ei saa avaldaja tagantjärgi kasutada varem kasutusse võtmata jäänud igakuist pankrotivara hulka mittekuuluvat sissetuleku osa. Viru Maakohtu 14.03.2016 ja 05.04.2021 määrustega tsiviilasjas nr xxx on aga tuvastatud, et pankrotihaldur on avaldajale taganud pensioni kasutamise võimaluse. − Eeltoodut arvestades tuleb avaldaja poolt esitatud kaebus rahuldamata jätta. Avaldaja seisukohad kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadele
3.Avaldaja esitas seisukoha puudutatud isikute I ja II seisukohtadele, tuues välja, et puudutatud isikud ei ole avaldaja kaebusele sisuliselt vastu vaielnud. Avaldaja jääb kaebuse juurde, palub kaebus rahuldada. Avaldaja tõi välja järgmist: − Viru Maakohtu 12.01.2016 määrus (määrus), millega kohus kohustas pankrotihaldurit tagama avaldajale juurdepääs avaldaja pensionile, on siiani täitmata ja alus määruse sundtäitmiseks ei ole ära langenud. Avaldaja ei ole kätte saanud oma pensioni, mis tal oli õigus saada alates 09.06.2011 kuni 12.01.2016 ega pärast seda kuupäeva kuni 2019 suveni ilma kohtulahendita, millega kohus pankrotihaldurit on selleks kohustanud. Perioodist alates 09.06.2011 kuni 2019 suveni on avaldaja 02.11.2020 kätte saanud oma pensioni perioodist november 2015 kuni detsember 2016 Viru Maakohtu 19.09.2019 määruse alusel tsiviilasjas nr xxx, st avaldaja pankrotiasjas. Avaldaja ülejäänud pensioni on
pankrotihaldur on keelanud Swedbank AS-l (pank) avaldajale välja maksta. Millises summas täpselt, avaldajal selle kohta konto väljavõtet ei ole. − Kohtutäitur ei ole keeldunud määruse sundtäitmisest mitte seetõttu, et selleks puudub õiguslik alus. − Pankrotihaldur väitis 17.06.2021 kirjas kohtutäiturile, et avaldaja on oma pensioni kätte saanud täitemenetluse väliselt, kuid oma väidet pankrotihaldur ei tõendanud. − Pankrotihaldur on nõustunud, et on olemas pensionisumma, mida avaldaja ei ole kätte saanud. − Pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohus 05.04.2021 määruses põhjendab pankrotihalduriga nõustumist, et avaldaja on kaotanud õiguse sellele pensionile, mida ta ei ole seni kätte saanud. − Pankrotihaldur andis pangale 02.11.2020 korralduse avaldaja pension perioodist november 2015 – detsember 2016 avaldajale välja maksta. Pankrotihaldur ei vaielnud sellele kohustusele vastu, kuigi justiitsministeerium oli oma seisukoha, mille alusel pensioni väljamaksmisest ikkagi keelduda, esitanud juba 2019 detsembris.
4.Edasistes seisukohtades jäid menetlusosaliselt varasemalt esitatud positsioonide juurde. Puudutatud isik esitas taotluse avaldaja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, viidates, et avaldaja kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna Viru Maakohtu poolt 12.01.2016 tsiviilasjas nr xxx tehtud määrust ei ole võimalik sundtäita ning lisaks on puudutatud isik II kõik 12.01.2016 määrusest tulenevad kohustused täitnud. Puudutatud isik II leiab, et avaldaja poolt kohtutäituri 16.08.2021 otsuse peale esitatud kaebus on alusetu. Kohtutäitur nõustub pankrotihalduri koondseisukohtades toodud seisukohtadega täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kehtivusest ning peab asjakohasteks toodud Riigikohtu seisukohti selle rakendamise kohta täitemenetluses. Kohtutäituri hinnangul on tähelepanuväärne samuti pankrotihalduri põhjendus täitedokumendist tuleneva nõude täitmise kohta, mille esinemisel puuduks üldse igasugune vajadus täitemenetluse algatamise osas mittearestitava sissetuleku võimaldamise tõttu.
5.Avaldaja esitas taotluse võtta asja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2023.a määrus ning 15.05.2023 kaebuse täienduse. Kohus teatas avaldajale, et 15.05.2023 esitatud täiendus väljub kohtule esitatud nõude raamest. Puudutatud isikud I ja II vaidlesid Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2023.a määruse asja materjalide juurde võtmise vastu, viidates, et kohtutäituri otsuse õiguspärasust saab hinnata üksnes kohtutäituri otsuse tegemise ajal olemas olnud dokumentaalsete tõendite ja kohtutäituri otsuses esitatud põhjenduste alusel.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Tallinna kohtutäitur on teinud 16.08.2021 otsuse, millega jättis avaldaja 19.05.2021 kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse 26.08.2021. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
9.Kohus peab vajalikuks selgitada, et hindab avaldaja kaebust kohtutäituri 16.08.2021 otsusele kohtutäituri otsuse ajal teadaolnud asjaoludest lähtuvalt.
10.Menetlusosalised ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude osas: − Puudutatud isik I (kohtutäitur) jättis 16.08.2021 otsusega rahuldamata kaebuse kohtutäituri 10.05.2021 seisukoha peale, millega kohtutäitur keeldus algatamast täitemenetlust avaldaja 19.04.2021 täitmisavalduse alusel Viru Maakohtu 12.01.2016 määruse tsiviilasjas nr xxx sundtäitmiseks. Määrusega kohustas kohus puudutatud isikut II (pankrotihaldur) tagama avaldajale tema sissetuleku, mida arestida ei saa, käsutamise õiguse.
11.Avaldaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kohtutäitur jättis põhjendamatult algatamata täitemenetluse Viru Maakohtu poolt 12.01.2016 tsiviilasjas nr xxx tehtud määruse sundtäitmiseks. Puudutatud isikud leiavad kokkuvõtlikult, et kohtutäituri otsus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja 26.08.2021 kaebus tuleb jätta täielikult rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
12.Avaldaja (kaebuse esitaja) vaidlustab Tallinna kohtutäitur K Pi 16.08.2021 otsust, millega jäeti avaldaja S B (pankrotis) 19.05.2021 kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Vaidluse faktiliste asjaolude esitas S B kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 12.01.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr xxx, mis jõustus 12.01.2016. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur keeldus põhjendamatult täitemenetluse algatamisest, sest kuigi nimetatud määrus on täitedokument, mille täitmisest keeldumise korral saaks kohtutäitur määrata puudutatud isikule II sunniraha, ei alustanud kohtutäitur täitedokumendi sundtäitmiseks täitemenetlust seetõttu, et määruse resolutsioonis ei ole kohus määranud konkreetset summat ning avaldaja pankrotiasja järelevalvemenetlust läbi viiv kohus teises koosseisus on teinud 05.04.2021 määruse, millega jättis avaldaja taotluse kohustada pankrotihaldurit tagama avaldajale tema pensioni käsutamise õigus, rahuldamata – avaldaja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Avaldaja hinnangul nähtub kohtutäituri otsusest, et 12.01.2016 kohtumäärus on sundtäidetav, mistõttu keeldus kohtutäitur põhjendamatult täitemenetluse algatamisest.
13.Kohus avaldaja seisukohtadega ei nõustu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega saab vastav kaebus puudutada eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument (RKTKo nr 3-2-1-42-08). Käesoleval juhul on täitedokument ilmselgelt olemas. Vaidlus puudub selles, et täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 12.01.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr. xxx, mis jõustus 12.01.2016.
14.Küll aga märgib kohus, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16.01.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11; Riigikohtu 16.11.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Riigikohus on samuti leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt nt Riigikohtu 15.05.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11; Riigikohtu 16.11.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-110-16, p 16).
15.Viru Maakohus määras 12.01.2016 määrusega järgmist: „1. Pankrotihalduril tagada võlgnikule S B juurdepääs arvelduskonto nr xxx AS Swedbank sissetuleku osa käsutamiseks, millele ei saa Täitemenetluse seadustiku § -de 131 ja 132 lg 1 alusel sissenõuet pöörata.
2.Juhul kui võlgniku S B`e pension laekub mõnele muule arveldusarvele, tagada võlgnikule S B juurdepääs sellel arvelduskontol oleva sissetuleku osa käsutamiseks, millele ei saa Täitemenetluse seadustiku §de 131 ja 132 lg 1 alusel sissenõuet pöörata.
3.Kohus kohustab pankrotihaldurit teatama 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kuidas antud küsimus on lahendatud.
4.Käesolev määrus ei ole vaidlustatav.“
16.Kohtutäitur on toonud oma 16.08.2021 otsuses välja, et − Täitedokument ei ole vaidlustatav ning on seega jõustunud 12.01.2016 ning täitedokumendi resolutiivosa iseenesest selge; − Kohtutäitur ei saa pankrotihaldurit kohustada võlgniku täitmisavalduses ja kaebuses esitatud nõude – alates 09.06.2011 kuni 31.12.2018 sissenõudja pangakontole laekunud pensioni, vähemalt summas 27354,79 eurot, täitmiseks, kuna nimetatud nõue väljub selgelt täitedokumendi resolutiivosas sätestatud kohustuste piiridest. − Lisaks ei sätesta täitedokumendi resolutiivosa pankrotihaldurile võimalikku saamata jäänud pensioni tagasiulatavat kasutada andmise kohustust (alates 09.06.2011) ega ka mitte ajaperioodi, millise ulatuses ja millises summas tuleb pankrotivõlgnikule pankrotihalduril tagada mittearestitava sissetuleku osa kättesaamine. Seega ei ole kohtutäituril alust pankrotihaldurit kohustada konkreetse summa pankrotivõlgnikule kätteandmisele tagasiulatuvalt saamata jäänud sissetulekule. − Täitedokumendis ei sisaldu seega rahasummat, mida kohtutäitur peaks täitedokumendi täitmisel tagasiulatuvalt pankrotihaldurilt välja nõudma või tagasiulatuvalt üleandmisele kohustama. − Kohtutäitur leiab, et kui pankrotihaldur on sissenõudjale juba võimaldanud pangakonto kasutamise täitedokumendis märgitus, siis saab lugeda täitedokumendi p-s 1 toodud kohustuse pankrotihalduri poolt täidetuks, kuid sissenõudja nõue on suunatud tagasiulatuva saamata sissetuleku saamisele, mida kohtutäitur täita ei saa.
17.Võttes arvesse Viru Maakohtu 12.01.2016 määruse resolutsiooni sõnastust, kohtutäituri 16.08.2021 otsust ning käesolevas menetluses avaldaja, puudutatud isik I ja puudutatud isik II poolt esitatud seisukohti, leiab kohus, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kohus nõustub puudutatud isikute I ja II poolt väljatooduga, millest lähtuvalt ei ole Viru Maakohtu 12.01.2016 kohtumääruses sätestatud kohustust pankrotihaldurile tagada tagasiulatuvalt ja/või tagasiulatuva pensioni osas kindla summa ulatuses juurdepääs sissetuleku osa käsutamiseks. Kohtu hinnangul on nimetatud määruse resolutsioonipunkt 1 sätestatud edasiulatuvana st alates määruse tegemisest sissetuleku osa käsutamiseks, millele ei saa pöörata sissenõuet. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kohtutäituril võimalik 12.01.2016 kohtumääruse alusel võimaliku läbiviidava täitemenetluse raames välja anda avaldaja arvelduskontole laekunud pensioni summas 27354,79 eurot. Kohus nõustub puudutatud
isikute I ja II seisukohaga, et Viru Maakohtu 12.01.2016 kohtumääruse resolutsioon ei ole võimaliku tagasiulatuva nõude osas selge ning ei ole seetõttu kohtutäituri poolt sundtäidetav.
19.Kohtu hinnangul on puudutatud isik II poolt välja toodud 14.03.2016 ja 05.04.2021 kohtumäärustega tsiviilasjas nt xxx tuvastatud, et puudutatud isik II on 12.01.2016 määrusest tuleneva kohustuse täitnud, millest lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et avaldaja on taotlenud täitemenetluse algatamist juba täidetud täitedokumendi alusel ning seetõttu esitanud kohtutäiturile perspektiivitu avalduse. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul ainetud avaldaja viited 12.01.2016 kohtumääruse täidetavuse osas, millest lähtuvalt on kohtutäituril võimalik määrata pankrotihaldurile sunniraha, tagamaks pankrotihalduri poolt nõude täitmise.
20.Kohus juhib tähelepanu ka, et ei hinda käesolevas menetluses avaldaja etteheiteid pankrotihalduri tegevusele – kohus on ka varasemalt avaldajale selgitanud, et menetleb käesolevas asjas võlgniku kaebust kohtutäituri 16.08.2021 otsusele ning ei hinda käesolevas menetluses vastuväiteid ja/või seisukohti, mis väljuvad käesoleva tsiviilasja raamest.
21.Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse algatamata jätmisel rikkunud täitemenetluse seadustikust sätestatud kohustusi ning on täitemenetluse algatamata jätmisel kohaselt lähtunud formaliseerituse põhimõttest, millest lähtuvalt ei saanud kohtutäitur võtta täitmisele täitedokumendi, mille resolutsioon ei ole kooskõlas avaldaja poolt esitatud avaldusega (sh tagasiulatuva sissetuleku käsutamise osas). Asjaolu, et täidetud olid täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused (TMS § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1) ei väära formaliseeritusse põhimõttest kõrvaldekaldumist, mistõttu oli täitemenetluse algatamata jätmine õiguspärane. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi (mis TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldub ka määrustele) peab kohtumääruse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi ülejäänud tekstita. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (vt nt RKTKm 04.11.2015 3-2-1-34-15, p 24). Kohtu hinnangul esinesid kohtutäituril antud juhul seaduses sätestatud põhjused täitemenetluse algatamata jätmiseks, mistõttu oli kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatamata jätma.
22.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Kohus märgib kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1). Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse (TsMS 172 lg 2). Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10).
24.TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
25.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.
26.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude
rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.