Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-17-17430
Kohtuasi
X hagi Y vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.03.2023 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 24.03.2023 määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 21.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 20.11.2020 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.02.2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid 13.06.2022 Riigikohtu otsusega, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja esitas 19.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud maakohtu menetluses koos käibemaksuga kokku 6655,79 eurot, sh õigusabikulu 4584,79 eurot, riigilõiv 1050 eurot ja ekspertiisitasu 1021 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot (enne 03.02.2020) ja 160 eurot (alates 03.02.2020) ajakuluga kokku 24 tundi 35 minutit. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb ta TsMS § 174 lgst 10 juhindudes menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
4.Hageja menetluskuluks ringkonnakohtus on 20.01.2022 nimekirja kohaselt õigusabikulu 694,40 eurot, s.o tunnihind 160 eurot (lisandub käibemaks) ja ajakulu 3 tundi ja 37 minutit. Kostja hageja menetluskuludele ringkonnakohtus vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 24.03.2023 määrusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7350,19 eurot ja viivis menetluskuludelt. Maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja ekspertiisitasu 760 eurot.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja tasunud maakohtu menetluses riigilõivu 1000 eurot hagiavalduselt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Kohus rahuldas nii hagi kui ka hagi tagamise avalduse. Riigilõivu kulu on põhjendatud ja vajalik.
7.Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on ka kulu, mis tekkis seoses ekspertiiside läbiviimisega. Kohus on määranud järgmised ekspertiisid ja hageja on tasunud ette nendega seonduva kulu: -
15.05.2018 postuumne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis, maksumus 1140 eurot, hageja on tasunud 15.01.2018 ette tasu 380 eurot;
-
24.09.2018 käekirjaekspertiis, maksumus 282 eurot, hageja on tasunud 15.08.2018 ette tasu 282 eurot;
-
01.07.2019 käekirjaekspertiis, maksumus 282 eurot, hageja on tasunud 06.04.2019 ette tasu 282 eurot;
-
01.07.2019 dokumendiekspertiis, maksumus 77 eurot, hageja on tasunud 02.07.2019 ette tasu 77 eurot.
2-17-17430
8.Ekspertiiside näol on tegemist asjakohaste tõenditega ja kohus on need vastu võtnud. TsMS § 143 p 2 kohaselt kuuluvad menetluskulude koosseisu ka dokumentaalse tõendi saamise kulud. Hageja ekspertiisikulu on kokku 1021 eurot (380+282+282+77), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
9.Hageja maakohtu menetluses kantud õigusabikulu on 19.10.2020 taotluse kohaselt 4584,79 eurot, s.o ajakulu kokku 24,35 tundi, millest 11,16 tundi tunnihinnaga 150 eurot, ning ajakulu 13,19 tundi, tunnihinnaga 160 eurot. Riigikohus on 02.02.2022 otsuses tsiviilasjas nr 220-6269 pidanud vandeadvokaadi tunnihinda 180 eurot mõistlikuks. Seega võibki sellist tunnitasu pidada kohtu hinnangul mõistlikuks tunnitasuks.
10.Hageja menetluskulude nimekirjades ei esine toiminguid, mida saaks lugeda põhjendamatuks professionaalse õigusabi osutamisel. Arvestades, et kostja õigusabi osutamise ajakulu maakohtu menetluses oli 82,21 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 11,5 tundi, saab hageja esindaja ajakulu (vastavalt 24 tundi 35 minutit ja 3 tundi 37minutit) lugeda mõõdukaks ja mõistlikus suuruses olevaks. Hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud kogu ulatuses.
11.Kokku on hageja menetluskulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses põhjendatud 7350,19 eurot (1000+50+380+282+282+77+4584,79+694,40) ja see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.Harju Maakohus määras tsiviilasjas 15.05.2018 komisjonilise kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogiaekspertiisi. Hageja tasus 15.01.2018 ette ekspertiisitasu 380 eurot. 05.10.2018 esitasid eksperdid eksperdiarvamuse akti ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arved kokku 1140 eurot. Kohus suurendas 17.10.2018 määrusega ekspertiisitasu, määrates ekspertiisitasuks kokku 1140 eurot. Sama määrusega määras kohus välja maksta riigi vahenditest ekspertiisitasu 760 eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ettemaksu 380 eurot ületavas osas kuulus ekspertiisitasu väljamõistmisele menetlusosalistelt lõpplahendiga, vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista ettemaksu ületavas osas ekspertiisitasu 760 eurot (1140- 380). Määruskaebus
13.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada kostjalt väljamõistetavaid menetluskulusid mõistliku suuruseni.
14.Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et kostja ei ole pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Tegemist oli kostja õe viimse soovi üle peetava vaidlusega. Seega ei ole mõistlik kostjalt üldse hageja kasuks menetluskulude väljamõistmine.
15.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Määrusest selliseid kaalutlusi ei nähtu.
16.Kohus on sedastanud, et kulud on olnud mõistlikud. Samas nähtub, et menetluskulude nimekirjas on ka kohtuasjaga mitte seotud kulutusi: -
01.08.2018 toimingu (s.o nõudeavalduse koostamine XXX korteri valduse taastamise nõudes ja kliendile koos selgitava e-kirjaga edastamine) puhul ei ole tegemist kohtumenetlusega seotud kuluga;
2-17-17430 -
põhjendatud ei ole 06.02.2019 toiming (s.o telefoninõupidamine kliendi esindajaga edasise tegevuskava üle), kuna kohtutoimikust nähtuvalt on kliendi esindajaks vandeadvokaat ise;
-
põhjendatud ei ole 21.05.2020 ja 22.05.2020 toimingud (s.o liikumispiirangutega seotud küsimuste analüüs ja kostja taotluse kohta seisukoha koostamine ja telefoninõupidamine kliendiga istungi korraldamisega seotud küsimustes. Kohtunõudele vastuse koostamine).
17.Käekirjaekspertiisi ja dokumendiekspertiisi kulu tuleb jätta hageja kanda. Kostja väited ei tinginud vajadust selliste tõendite kogumiseks, mistõttu ei saa kohus jätta selliseid kulusid ka kostja kanda. Lisaks on seetõttu põhjendamatu jätta tõendite kogumise taotlustega seonduvad kulud (s.o 18.02.2019 ja 05.03.2019 toimingud) kostja kanda. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
18.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.1.Maakohtule ei saa ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Kuna kostja esindajal õigusabile kulunud aeg oli 3 korda suurem hageja esindaja töömahust, siis ei saa olla vaidlust, et hageja esindaja ajakulu on mõõdukas ja põhjendatud.
18.2.Tõele ei vasta kostja väide, et kohus on välja mõistnud kohtuasjaga mitteseotud kulud. -
01.08.2018 toimingu kohta märkis hageja, et XXX korteri puhul on tegemist hageja ema peamise pärandvaraga ning selle varaga seoses menetluses esile kerkinud küsimuste lahendamist tuleb pidada kohtuasjaga seonduvateks kuludeks.
-
Hageja esindajaks oli menetluses lisaks lepingulisele esindajale ka tema isa C (vt 30.09.2020 kohtuistungi protokoll). Telefonikõne on peetud hageja esindajaga (kelleks oli C) ning see kõne käsitles kohtuasja edasist tegevuskava. Seega on tegemist põhjendatud ja hüvitamisele kuuluva kuluga.
-
21.05.2020 ja 22.05.2020 toimingute kohta märkis hageja, et hageja esitas seisukoha kostja taotlusele lükata edasi 26.05.2020 kohtuistung. Kuna kostja tugines oma taotluses COVID-19 seotud liikumispiirangutele, siis on hageja nimetatud küsimust analüüsinud ning seejärel koostanud taotluse kohta seisukoha. Seega on kulu põhjendatud.
18.3.Tõendite kogumisega seotud kulu on põhjendatud ja vajalik. Olukorras, kus kohus on hageja taotlused tõendite kogumiseks rahuldanud, oli tegemist põhjendatud taotlustega.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2-17-17430
21.Kostja palub määruskaebuses jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kolleegium märgib, et käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks maakohtu 20.11.2020 ja ringkonnakohtu 09.02.2022 otsustega. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui kostja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli mingis osas ebaõiglane (vt TsMS § 162 lg 4), siis pidi ta sellekohased vastuväited esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kostja selliseid vastuväiteid enam esitada ei saa.
22.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
23.Kostja leiab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Riigikohus on asunud seisukohale, et otsuse põhjenduste napisõnalisus toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude väljamõistmise osas (RKHKo 06.01.2021, 3-19-1207/21, p 29). Kolleegium leiab, et maakohus on hinnanud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 219-10324, p 17). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.
24.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et määruskaebuses välja toodud toimingute puhul ei ole tegemist kohtumenetlusega seotud kuludega. Kolleegium märgib, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550/80, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu.
25.Käesolevas asjas vaidlesid pooled selle üle, kas väidetavalt hageja ema W (testaator) allkirjastatud 14.08.2017 kuupäeva kandev kodune testament, milles oli ainsaks pärijaks märgitud testaatori vend (kostja), on tühine. Pärandvara hulka kuulus ka kinnisasi asukohaga XXX, Tallinn. 01.08.2018 toimingu (s.o nõudeavalduse koostamine XXX korteri valduse taastamise nõudes ja kliendile koos selgitava e-kirjaga edastamine) puhul on seega tegemist kohtumenetlusega seotud kuluga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pärandvaraga seoses menetluses esile kerkinud küsimuste lahendamist tuleb pidada kohtuasjaga seonduvateks
2-17-17430 kuludeks. 06.02.2019 toimingu puhul on hageja selgitanud, et menetluses oli hageja esindajaks lisaks tema isa C (vastav asjaolu nähtub ka 30.09.2020 kohtuistungi protokollist) ning telefonikõne on peetud hageja isaga. Kuivõrd maakohus on 20.05.2020 e-kirjaga küsinud hageja seisukohta kostja istungi edasilükkamise taotluse kohta (kostja tugines oma taotluses COVID-19 liikumispiirangutele) ning kohus otsustas 22.05.2020 määrusega istungi edasi lükata, siis tuleb hageja esindaja 21.05.2020 ja 22.05.2020 toimingud pidada põhjendatuks. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks tuleb lugeda ka 18.02.2019 taotluse koostamist ekspertiisi läbiviimiseks ja 05.03.2019 toiminguid seoses täiendavate taotluste ja tõenditega, kuna tegemist on hageja huvide esindamiseks vajalike toimingutega. 01.07.2019 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse käekirjaekspertiisi ja dokumendiekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisikulu on samuti põhjendatud kulu, mis tuleb kostja kanda jätta, olenemata sellest, et ekspertiisi läbiviimise taotluse esitas hageja. Maakohtu 20.11.2020 ja ringkonnakohtu 09.02.2022 otsustega jäid menetluskulud kostja kanda.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust, kuna kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud (riigilõivud, ekspertiisitasud ja õigusabikulu) kokku 7350,19 eurot olid põhjendatud ja vajalikud.
27.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.