A.W ja E.T hagi VKI Investments OÜ, CONDOR INKASSO OÜ ning P.D vastu hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamise, kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste saamise ja valduse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.03.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.W ja E.T apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
199 861,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Kostja I: VKI Investments OÜ (registrikood 11667894), seaduslik esindaja KK (endine KK) Kostja II: Condor Inkasso OÜ 11081243), seaduslik esindaja AR
(registrikood
Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja III: P.D (isikukood XXX) Kostja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A.W ja E.T taotlus nõuda VKI Investments OÜlt , Wlt ja P.Dlt välja W ja kostja I vahel sõlmitud võlaõiguslikud lepingud, mis tõendavad W rahalisi nõudeid kostja I vastu.
Jätta rahuldamata hagejate taotlus kuulata tunnistajana üle W.
3.Jätta vastu võtmata hageja 15.05.2025 arvamusele lisatud dokumentaalsed tõendid.
4.Jätta vastu võtmata kostja II 17.07.2025 seisukohale lisatud dokumentaalsed tõendid.
5.Jätta Harju Maakohtu 20.03.2024 otsus muutmata.
6.Jätta A.W ja E.T apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.W ja E.T kanda solidaarselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.W (hageja I) ja E.T (hageja II) esitasid 20.11.2013 Harju Maakohtule hagi kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse väljanõudmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kanti hageja I 24.10.2005 Tallinnas, Jakobi tn 22 asuva kinnisasja kaasomanikuna (511/5504 kaasomandist) kinnistusraamatusse. 18.12.2008 kinnistusraamatu kande alusel suurenes hageja I kaasomandiosa kinnistust 768/5044-ni.
1.2.06.12.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kanti 28.12.2006 Noel Enterprises OÜ-le kuuluvale kinnistu 1071/5504 mõttelisele osale hüpoteek summas 2 470 000 eurot. 26.04.2011 kanti kinnistu 1071/5504 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse VKI Investments OÜ (kostja I). 21.11.2011 sõlmiti kinnistu kaasomandiosa müügileping, hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingud, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega kostja I müüs 1071/5504 mõttelise osa kinnistust Condor Inkasso OÜ-le (kostja II) hinnaga 42 000 eurot ning W loovutas müügilepinguga kostjale II müüdud kinnistu kaasomandi 1071/5504 mõttelist osa koormava hüpoteegi Danske 2
2-15-2787 Bank A/S Eesti filiaalile. Kostja II kanti 1071/5504 mõttelise osa ulatuses kinnistu kaasomaniku kinnistusraamatusse 29.11.2011.
1.3.Hageja esitas 22.02.2012 notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse kinnistu 1071/5504 mõttelise osa ostmiseks. 31.05.2012 sõlmiti kinnistu kaasomandi 1071/5504 mõttelist osa koormava hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ning asjaõigusleping, millega Danske Bank A/S Eesti filiaal loovutas kostja II nõusolekul müügilepinguga kostjale II müüdud kinnistu kaasomandi 1071/5504 mõttelist osa koormava hüpoteegi P.D-le (kostja III).
1.4.Hagejad palusid kohtul tuvastada Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr 19166601 kantud kinnisasja 1071/5504 suurusele mõttelisele osale kostja III kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete puudumine. Üksnes eeltoodud tuvastusnõude rahuldamise korral palusid hagejad kohtul rahuldada järgnevad nõuded: 1) tuvastada, et kostjal II on kohustus anda nõusolek Tallinnas, Jakobi tn 22 asuva kinnisasja kohta tehtud kande kustutamiseks, mille kohaselt on 1071/5504 kaasomandi osa omanik kostja II; 2) tuvastada, et kostjal I on kohustus anda nõusolek Tallinnas, Jakobi tn 22 asuva kinnisasja kohta kande tegemiseks nõusoleku andmiseks, mille kohaselt on 1071/5504 kaasomandi osa omanik hageja I; 3) tunnustada hageja omandiõigust Tallinnas, Jakobi tn 22 asuva kinnisasja 1071/5504 mõttelisele osale ning nõuda see välja kostja II ebaseaduslikust valdusest. Samuti palusid hagejad hagi tagamise korras seada Tallinnas, Jakobi tn 22 asuvale kinnisasjale kostjale II kuuluvale 1071/5504 mõttelisele osale keelumärge käsutamise keelamiseks A.W kasuks. 21.11.2013 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse.
1.5.Hagejale I kui ostueesõigust teostanud kaasomanikule on vajalik enne edasiste asjaõiguslike toimingute ja kannete nõudmist selgus, kas vaidlusalust mõttelist osa koormab sisutühi hüpoteek või mitte. Kostjate vastuväited
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I kinnitas, et jagunemislepingu alusel on kõik 21.11.2011 müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud ABC Concept OÜ-le. Algne ostja (kostja II) on kogu ostuhinna kostjale I tasunud.
3.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II leidis, et hagejatel puudub tuvastushuvi, sest see saab olla vaid kinnistu omanikul. Hagejad on ostueesõigust teostanud tingimuslikult, mis ei ole AÕS § 120 lg 2 kohaselt lubatud. Hagejate müügilepingust tulenev nõue kostja I vastu on aegunud. Hagejad ei ole tasunud ostuhinda, mis välistab nende nõuded kaasomandi osa suhtes. Kostja II palus määrata, et teda kohustatakse andma nõusolek omanikukande kustutamiseks ja hagejate kandmiseks kinnistusraamatusse üksnes juhul, kui hagejad on eelnevalt tasunud ostuhinna (42 000 eurot).
4.Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal III on kehtivad nõuded kostja II vastu, mis on tagatud hüpoteegiga, ning hüpoteegi realiseerimiseks on alustatud täitemenetlus. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus jättis hagejate tuvastusnõude rahuldamata ning teised nõuded läbi vaatamata.
5.1.Maakohus tuvastas, et hagejad on abielus ja nende ühisvara režiim on varaühisus. Hagejate ühisomandisse kuulub Tallinnas Jakobi tn 22 asuva kinnisasja 768/5504 suurune 3
2-15-2787 kaasomandi mõtteline osa, mis on omandatud abielu ajal ja moodustab hagejate ühisvara. 21.11.2011 tõestas Tallinna notar Gunnar Savisaar kostja I, kostja II, W ja Danske Bank A/S vahelise kinnistu kaasomandi mõttelise osa müügilepingu, hüpoteegi loovutamise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kokkulepped ja hüpoteegi seadmise lepingu. Müügilepingu kohaselt võõrandas kostja I 42 000 euro eest kostjale II 1071/5504 suuruse kaasomandi mõttelise osa kinnistust Jakobi tn 22, Tallinn. Kostja II kanti 21.11.2011 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kaasomandi mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse 29.11.2011. Kostjale I kuulunud kaasomandi mõttelist osa koormas W kasuks seatud hüpoteek summaga 2 470 000 krooni. Samas notariaalaktis leppisid kostja II ja Danske Bank A/S kokku tagatiskokkuleppe muutmises selliselt, et alates müügilepingu sõlmimisest ei taga hüpoteek enam W nõudeid, vaid Danske Bank A/S nõudeid kostja II vastu.
5.2.Hagejad said 21.11.2011 sõlmitud müügilepingust teada 16.01.2012. Jõgeva notar Kaja Tenisson tõestas 22.02.2012 hagejate ostueesõiguse teostamise avalduse, millega hagejad teostasid kostja I ja kostja II vahelise müügilepingu esemeks oleva kaasomandi mõttelise osa suhtes ostueesõigust. Tallinna notar Aivar Mesikäpp tõestas 31.05.2012 Danske Bank A/S, kostja III ja kostja II vahel sõlmitud hüpoteegi loovutamise lepingu ja tagatavate nõuete muutmise lepingu, mille alusel loovutas Danske Bank A/S kaasomandi mõttelist osa koormava hüpoteegi kostjale III. Ühtlasi leppisid Danske Bank A/S, kostja III ja kostja II kokku, et alates 31.05.2012 ei taga kostjale III loovutatud hüpoteek Danske Bank A/S nõudeid kostja II ega kolmandate isikute vastu, vaid hüpoteegiga on tagatud kostja III nõuded kostja II vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud laenulepingust ning muudest lepingutest.
5.3.16.09.2013 sõlmiti kostja I kui jaguneva ühingu ja ABC Concept OÜ kui omandava ühingu vahel jagunemisleping, mille alusel andis jagunev ühing omandavale ühingule üle kõik jaguneva ühingu õigused ja kohustused, mis tulenesid 21.11.2011 notariaalselt tõestatud müügilepingust, millega kostja I müüs kostjale II kinnistu 1071/5504 mõttelise osa hinnaga 42 000 eurot. Jagunemine kanti äriregistrisse 27.01.2015.
4
2-15-2787
5.4.Kuigi hagejad ei teosta ostueesõigust tingimuslikult, tuleb tuvastushagi lahendamisel kontrollida õigusliku huvi olemasolu. AÕS § 349 lg 1 järgi võib hüpoteegi kustutamist või selle kandmist enda nimele nõuda koormatud kinnisasja igakordne omanik; hagejad ei ole vaidlusaluse mõttelise osa omanikud, ei ole sõlminud asjaõiguslepingut ega ole kantud kinnistusraamatusse, mistõttu puudub neil õigus nõuda hüpoteegi kustutamist ja sellest johtuvalt ka hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamist oma õiguste kaitseks. Varasemates menetlustes (2014. aasta otsused) oli tuvastatud 31.05.2012 tagatiskokkuleppe muutmise kehtetus, kuid üksnes see asjaolu ei muuda hüpoteegikannet ebaõigeks ega anna hagejatele kui mitteomanikele iseseisvat nõuet hüpoteegi kustutamiseks.
5.5.Isegi kui kohus tuvastaks praegu tagatavate nõuete puudumise, ei välistaks see tulevikus uute nõuete tekkimist kehtiva tagatiskokkuleppe alusel või selle õiguspärase muutmisega; seetõttu ei ole ainuüksi negatiivse asjaolu tuvastamine hagejate nõutava lõpptulemuse (hüpoteegivaba omandi omandamine) saavutamiseks sobiv ega piisav õiguskaitsevahend.
5.6.Kuna hagejad olid palunud kõiki järgnevaid nõudeid (kannete kustutamise nõusolekud, asjaõiguslepingu tahteavaldus, hüpoteegi kustutamise tahteavaldus, valduse üleandmine) menetleda ja rahuldada üksnes juhul, kui tuvastatakse hüpoteegiga tagatud nõuete puudumine, jättis kohus need nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, lähtudes hagejate enda nõuete järjestusest ja tingimuslikust seotusest. Apellatsioonkaebus
6.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.1.Kohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus jättis tuvastusnõude rahuldamata ning ülejäänud nõuded läbi vaatamata, kuigi hagejad olid palunud nende järjestikust läbivaatamist. Kohus eiras TsMS § 370 lg 1 põhimõtet, mille kohaselt võib hageja esitada mitu nõuet ja paluda nende menetlemist kindlas järjekorras. Selle asemel hindas kohus esmalt hüpoteegi kustutamise nõuet, mis oli hagi lõpus, ja andis sellele sisulise hinnangu, kuigi formaalselt jättis selle läbi vaatamata.
6.2.Hagejatel on selge õiguslik huvi tuvastada, kas hüpoteegiga tagatud nõuded puuduvad. Nad on teostanud ostueesõigust ja sõlminud müügilepingu kostjaga I, mistõttu sõltub nende omandiõiguse vormistamine hüpoteegi õiguslikust seisundist. Kui hüpoteek tagab tegelikke nõudeid, võib tekkida olukord, kus hagejad tasuvad ostuhinna, kuid kaotavad omandi sundtäitmise tõttu. Seetõttu on tuvastusnõue otseselt seotud hagejate õiguste kaitsega ja ei ole piiratud üksnes kinnisasja omanike õigusega.
6.3.Maakohus tõlgendas AÕS § 349 lg 1 ja TsMS § 368 lg 1 valesti, järeldades, et tuvastusnõue ei ole esitatud hagejate õiguste kaitseks. Seadus ei piira tuvastushagi esitamise õigust üksnes kinnisasja omanikule, vaid nõuab õigusliku huvi olemasolu. Hagejad on põhjalikult motiveerinud, miks neil on õigustatud huvi hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks, ning selgitanud, et see mõjutab otseselt nende õigust omandada kinnistu hüpoteegivabalt. Maakohus jättis need seisukohad tähelepanuta ja piirdus formaalse põhjendusega, et hagejad ei ole omanikud.
6.4.Maakohtu otsus on vastuoluline, ühes punktis leiab kohus, et hagejatel puudub tuvastushuvi, teises aga, et selle olemasolu ei ole kindel, ning lisab, et hagi on ilmselgelt põhjendamatu. Selline arutluskäik on õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis 5
2-15-2787 lubab tuvastushagi ka isikutele, kelle õigused sõltuvad tuvastatavast asjaolust. Õiguslik huvi on olemas, kui tuvastatav asjaolu mõjutab isiku õiguslikku positsiooni või toob kaasa õiguslikke tagajärgi.
6.5.Maakohus eiras varasemaid jõustunud kohtulahendeid, millega on tuvastatud, et 31.05.2012 sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine oli tühine ja kehtivat tagatiskokkulepet ei ole. Sellest tulenevalt ei saa hüpoteek tulevikus tagada uusi nõudeid, mistõttu maakohtu oletuslik arutlus võimalike tulevaste nõuete kohta on põhjendamatu. Kohus ei saa rajada otsust oletustele, vaid peab lähtuma tuvastatud asjaoludest ja kehtivast õigusest. Seetõttu on otsus sisuliselt ja menetluslikult vigane. Vastustajate seisukoht
7.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Edasine menetlus
8.Ringkonnakohus arutas asja kohtuistungil 24.04.2025. Kolleegium leidis, et hagi ese on puudusega TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes ja andis TsMS § 340 1 järgi hagejatele võimaluse nõude täpsustamiseks. Hagejatel tuli hagi esemes välja tuua, kes on võlausaldaja (eeldatavalt W) ja kes võlgnik (kostja I) õigussuhtes, mille puudumist palutakse tuvastada. TsMS § 370 lg 2 ega ükski teine säte menetlusseadustikus ei võimalda nõuet esitada nii, et kui rahuldatakse esimene nõue, siis vaadata läbi ka teised nõuded.
9.Hagejad esitasid ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Hagis toodud viisil nõuete järjestamine on lubatud. Õiguskirjanduses on leitud, et Saksa erialakirjanduses on tunnustatud võimalust esitada kaks nõuet selliselt, et hageja palub kohtul tagumises järjekorras esitatud nõuet menetleda üksnes juhul, kui eespoolne nõue rahuldatakse. Ilmselt peaks sellisel viisil nõuete järjestamine olema lubatud ka TsMS järgi, kuigi § 370 lg 2 nimetab vaid nõuete järjestamist juhuks, kui eespool nõuet ei rahuldata.
9.1.Hagejatel on TsMS § 368 lg 1 alusel õiguslikult kaitstud tuvastushuvi hagis märgitud viisil nõuete esitamiseks. Kostja III kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi 14.04.2011 tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid kostja I vastu. Wl puuduvad mistahes hüpoteegiga tagatud nõuded kostja I vastu.
9.2.Hagejad paluvad ringkonnakohtul nõuda kostjalt I, W ja kostjalt III originaaleksemplaridena välja W ja kostja I vahel sõlmitud võlaõiguslikud lepingud, nende võimalikud muudatused ja/või lisad, mis tõendavad W rahalisi nõudeid kostja I vastu. Hagejad paluvad tunnistajana üle kuulata W.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hagejad kannavad menetluskulud ringkonnakohtus.
11.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejatel ei ole tuvastushuvi hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks ja tulenevalt hagejate nõude esitamise 6
2-15-2787 tingimustest tuleb ülejäänud nõuded jätta läbi vaatamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
12.Täiendavalt märgib kolleegium, et lisaks tuvastushuvi puudumisele ei ole võimalik hagejate nõudeid rahuldada seetõttu, et hagis toodud viisil nõuete esitamine ei ole võimalik TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi.
13.TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. TsMS § 370 lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Õiguskirjanduses on märgitud, et objektiivse nõuete paljususe korral, mida § 370 reguleerib, peavad kõik nõuded olema esitatud sama hageja poolt sama kostja vastu (TsMS II komm, § 370 p 3.4.b). Menetlusseadustik ei reguleeri küsimust, kas hageja võib esitada mitu nõuet selliselt, et palub menetleda mõnda nõuet üksnes juhul, kui esimene nõue rahuldatakse.
14.Kolleegium mõistab viidatud sätteid selliselt, et TsMS § 363 lg 1 p 1 ja § 370 lg 1 ja 2 järgi ei ole igal juhul võimalik esitada nõudeid selliselt, et hageja palub rahuldada nõuded kostjate I, II ja III vastu üksnes juhul, kui kostja III vastu rahuldatakse nõue, millega tuvastatakse kohustuse puudumine menetlusosaliseks mitte oleva isiku ees.
15.Viidatud kujul nõude esitamisel on esimeseks takistuseks see, et nõuded ei ole esitatud sama kostja vastu. Praegusel juhul on hagejad esitanud nõude hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks kostja III vastu. Ülejäänud nõuetest on hagejad esitanud nõude kostja III vastu eraldiseisvalt üksnes hüpoteegikande kustutamiseks. Teistes nõuetes on kostjateks kostja III koos teiste kostjatega või kostja III osalus puudub.
16.Maakohus on selgitanud, et hüpoteegikande kustutamise eeldus AÕS § 349 lg 1 järgi on, et nõude esitaja on saanud kinnisasja omanikuks, kuid hagejad ei ole seda asjaolu esile toonud. Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja märgib täiendavalt, et ka hagejate kõikide nõuete rahuldamisel ja vastava kohtuotsuse jõustumisel ei saaks hagejad kohe kinnisasja omanikeks, vaid see eeldab kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemist (AÕS § 64 1) ja võib vajada ka eelnevalt ostuhinna tasumist. Seetõttu ei ole asjakohane hagejate arusaam, et AÕS § 349 lg 1 järgi esitatava nõude materiaalne eeldus võiks saabuda samaaegselt ülejäänud hageja nõuete rahuldamisega.
17.Teiseks takistuseks nõuete menetlemisel hagis toodud kujul on asjaolu, et hagejad paluvad hüpoteegiga tagatud nõuete puudumise tuvastamiseks teha kindlaks, et Wl ei ole nõudeid kostja I vastu olukorras, kus W ei ole menetlusse kaasatud ning ülejäänud nõuded temaga ei seondu. Hagejad tõid 15.05.2025 seisukohas esile, et kostja III hüpoteegi 14.04.2011 tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid kostja I vastu. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks, et Wl ei ole nõudeid kostja I vastu, ei oleks selline kohtulahend Wle siduv TsMS § 457 lg 1 järgi ega takistaks hüpoteegi realiseerimist.
18.Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus eiras varasemaid jõustunud kohtulahendeid, millega on tuvastatud, et 31.05.2012 sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine oli tühine ja kehtivat tagatiskokkulepet ei ole. Maakohus tegi õigesti kindlaks, et 31.05.2012 sõlmitud tagatiskokkuleppe muutmine on tühine osas, millega sooviti tagatiskokkulepet muuta nii, et tagatud oleksid kostja III nõuded kostja II vastu. Sellest ei saa aga järeldada, et kehtivat tagatiskokkulepet ei ole, vaid sel juhul kehtib enne 31.05.2012 kehtinud tagatiskokkulepe. 14.04.2011 tagatiskokkuleppe järgi tagab hüpoteek W võimalikke nõudeid kostja I vastu. 7
2-15-2787
19.Kolleegium juhtis hagejate tähelepanu sellele, et hagis toodud viisil nõuete esitamine ei ole võimalik TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi, kuid hagejad oma nõudeid ei muutnud. Et hagejate nõuete menetlemine ei ole võimalik, ei ole asjakohased hagejate ja kostja II taotlused tõendite kogumiseks ning need tuleb jätta rahuldamata TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 171 lg 1 järgi jätab kolleegium menetluskulud ringkonnakohtus hagejate kanda solidaarselt. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.