Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
11. november 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-6613
Tsiviilasi
Ahti Tilga (pankrotis) pankrotimenetlus. Häälte arvu määramine võlausaldajate üldkoosolekul
aidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. augusti 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AML Services Limited määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): Ahti Tilk (pankrotis; isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik: pankrotihaldur Sirje Tael Puudutatud isik (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): AML Services Limited (Malta registrikood C 72048), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Puudutatud isik (võlausaldaja): Tootem OÜ (registrikood 12294260), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Puudutatud isik (võlausaldaja): osaühing Centuurios (registrikood 10103818), esindaja juhatuse liige Priit Kirss
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. augusti 2020. a määrus muutmata.
Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta AML Services Limited kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse menetluskulude jaotuse osas Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (määruse resolutsiooni p 3). Muus osas ei ole kohtumäärus vaidlustatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg 4 ja § 5 lg 2).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Tartu Maakohtu 4. juuli 2019. a määrusega kuulutati välja Ahti Tilga (võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael (pankrotihaldur).
2.Pankrotihaldur määras 4. juuli 2019. a võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võlausaldajatele hääled järgnevalt (1000 eurot andis ühe hääle): Tootem OÜ-le (võlausaldaja, Tootem) 41 häält ja OÜ-le Walton (võlausaldaja, Walton) 156 häält.
11.oktoobri 2019. a nõuete kaitsmise koosolekul esitas Waltoni nõudele vastuväite Tootem täies ulatuses ning pankrotihaldur 109 735 euro ulatuses. Walton loovutas enda nõude võlgniku vastu AML Services Limited-le (võlausaldaja, AML), kes esitas kohtusse hagi 155 635 euro suuruse nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses (hagi menetletakse tsiviilasjas nr 2-19-17635).
28.augustil 2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek võlgniku esitatud kompromissettepaneku läbivaatamiseks. Pankrotihaldur määras sellel üldkoosolekul võlausaldajatele hääled järgnevalt: Tootemile 40 häält, osaühingule Centuurios (kes oli omandanud osa Tootemi nõudest) ühe hääle ja AML-ile 46 häält. Pankrotihalduri põhjenduste kohaselt on ta kontrollinud Waltoni majandusaasta aruandeid, milles oli kajastatud võlgnevus seotud isikute ees (45 900 eurot). Kuivõrd võlgnik on Waltoni juhatuse liige, leidis pankrotihaldur, et Waltoni nõue saab olla võlgniku vastu 45 900 eurot. AML ei nõustunud pankrotihalduri poolt talle määratud häälte arvuga, leides, et pankrotihaldur jättis põhjendamatult 110 häält määramata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus määras 31. augusti 2020. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses AML-i häälte arvuks 46 häält.
Määruse kohaselt ei nõustunud AML temale pankrotihalduri poolt määratud häälte arvuga. AML taotles häälte arvu määramist kogu nõude, s.o 155 635 euro ulatuses. AML-i nõudele esitas nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite Tootem täies ulatuses ja pankrotihaldur 109 735 euro ulatuses. Pankrotihaldur tugines vastuväite esitamisel Waltoni majandusaasta aruandele, mille järgi on võlgnevus seotud isikute ees 45 900 eurot. Võlgnik on Waltoni juhatuse liige. Kuivõrd majandusaasta aruanne annab selle koostamise ajal eelduslikult kolmandatele isikutele õiget teavet lähikondsetega seotud tehingute kohta, saab võlgniku võlgnevus AML-i ees olla samuti 45 900 eurot. Maakohus leidis, et võlgniku pankrotimenetluses on PankrS § 82 lg 7 kohaselt ilmnenud uued asjaolud võlausaldajale teistsuguse häälte arvu määramiseks. Seetõttu on põhjendatud määrata AML-i häälte arvuks 46 häält. Nõuete kaitsmise järgselt ei ole põhjendatud lähtuda häälte määramisel formaliseerituse põhimõttest, vaid võimalik on hinnata nõude olemasolu tõenäosust. Seda just kompromissotsuse tegemisel, kus PankrS § 180 lg 3 järgi osaleb võlausaldaja hääletamisel vastavalt PankrS § 82 lg-s 4 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule. Vaidlus AML-i nõude võimaliku tühisuse või aegumise üle lahendatakse nõude tunnustamise hagimenetluses tsiviilasjas nr 2-19-17635.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.AML palub 15. septembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning määrata talle võlgniku pankrotimenetluses 156 häält. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei esine praegusel juhul ühtegi uut asjaolu, mis õigustaks PankrS § 82 lg 7 kohaldamist. Pankrotihaldur ja maakohus on asunud läbi viima nõude sisulist kontrolli. Pankrotihalduril kui ka teistel võlausaldajatel oli enne varasemaid võlausaldajate üldkoosolekuid võimalik tutvuda AML-i nõudeavalduse ja selle aluseks olevate dokumentidega. Samuti on Waltoni majandusaasta aruanded äriregistris avalikult kättesaadavad. Lisaks on Tootem Waltoni osanik. AML-ile 2. augusti 2019. a võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvule ükski võlausaldaja vastuväidet ei esitanud. Asjaolu, et pankrotihaldur on esitanud võlausaldaja nõudele vastuväite ning kohtumenetluses on hagi nõude tunnustamise üle, ei ole uus objektiivne asjaolu PankrS § 82 lg 7 tähenduses, mis annaks haldurile aluse varasemast teistsuguse häälte arvu määramiseks (häälte andmata jätmiseks). AML ei nõustu pankrotihalduri ja maakohtu põhjendustega, et häälte arvu määramine on põhjendatud Waltoni majandusaasta aruandes kajastatud andmete alusel. Majandusaasta aruanne on ühingusisene dokument, mis ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi. Konto väljavõtetega on tõendanud, et Waltoni juhatuse liige (võlgnik) on äriühingu pangakontodelt võtnud välja või kandnud enda kontole üle 155 635 euro. Tegemist on vaidlusega, mis tuleb lahendada nõude tunnustamise menetluses, mitte häälte määramisel. Häälte arvu määramise menetluses saab eelduslikult välistada üksnes selliseid nõudeid, mida nende õiguslikust
põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saa. AML-i nõude puhul ei ole tegemist sellise nõudega, mis tuleks ilmselgelt jätta pankrotimenetluses tunnustamata. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu annaks kompromissi kinnitamise üle otsustamine alust häälte teistsuguseks määramiseks. Häälte määramisel ei saa lähtuda sellest, et võlausaldajal on seoses mingi arvu häältega võimalus otsustada pankrotimenetluses tähtsust omavate küsimuste üle.
7.Tootem palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud AML-i kanda. Samuti palub Tootem nõuda AML-ilt välja nõuete loovutamise lepingu, veendumaks, et tegemist on võlausaldajaga võlgniku pankrotimenetluses. Tootem nõustub pankrotihalduri ja maakohtu seisukohtadega AML-ile häälte arvu määramisel. Kui võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratakse hääled esialgsete andmete järgi, siis järgneb sellele põhjalikum nõude põhjendatuse kontroll enne nõuete kaitsmise koosolekut. Nõuete kaitsmise koosolekuks on haldur ja teised võlausaldajad saanud nõudega tutvuda, mh kontrollida majandusaasta aruandeid, mille kohaselt on võlgnevus seotud isikute ees 45 900 eurot. Majandusaasta aruannetes deklareeritu on uus asjaolu, mis annab aluse häälte ümberhindamiseks. Samuti on uueks asjaoluks PankrS § 82 lg 7 mõistes pankrotihalduri poolt nõudele esitatud vastuväide. Haldur on võrreldes esialgsete andmete esitamisega hinnanud uute asjaolude kaudu nõude põhjendatuse ümber. Pankrotihalduri käitumine oleks vastuoluline, kui ta esitab võlausaldaja nõudele vastuväite, kuid määraks pärast seda hääled kogu võlausaldaja nõude ulatuses. Pankrotimenetluses tuleks ilmselgelt jätta tunnustamata AML-i nõude osa, millele pankrotihaldur on vastuväite esitanud,. AML-i õiguseelneja (Walton) on nõudeavalduses väitnud, et on andnud juhatuse liikmele (võlgnikule) laenu. Äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1 kohaselt ei või osaühing anda laenu oma juhatuse liikmele. Sama sätte lõike 4 järgi on vastavat keeldu rikkuv tehing tühine. Järelikult on selline nõue laenu tagastamiseks seadusevastane ja ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks on AML nõude tunnustamise vaidluses alternatiivselt leidnud, et tegemist võiks olla alusetu rikastumise nõudega. Sellisel juhul on nõue 45 900 eurot ületavas osas aegunud. Eelduslikult soovib võlgnik seotud võlausaldaja kaudu vältida talle kuuluva kinnistu (1⁄2 kaasomandist) müüki. Waltoni enamusosanik on võlgniku abikaasa. See ei ole kooskõlas võlausaldajate huvidega. Kompromissi tegemine seotud isikute häälte kaudu on heade kommetega vastuolus ning kompromissi kinnitamata jätmise aluseks.
8.Pankrotihalduri hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palub pankrotihaldur jätta AML-i kanda. Pankrotihaldur jääb 28. augustil 2020 esitatud seisukohtade juurde.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited
ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
11.AML on määruskaebuses taotlenud maakohtu määruse tühistamist. Samas nähtub määruskaebuse põhjendustest, et AML vaidlustab maakohtu määruse osas, milles jäeti talle hääled määramata (110 häält). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus AML-ile hääled määras (46 häält). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebuses vaidlustatud osas.
12.Asja materjalidest nähtuvalt esitas Walton võlgniku pankrotimenetlusse 155 635 euro suuruse nõude (I kd, tl-d 166–190). Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määras pankrotihaldur Waltonile 156 häält (I kd, tl 148). Kuigi Tootem leidis, et Waltoni nõue on ebausutav, siis ta loobus Waltonile määratud häälte vaidlustamisest (I kd, tl-d 143–144). Nõuete kaitsmise koosolekul esitas Waltoni nõudele vastuväite Tootem täies ulatuses ning pankrotihaldur 109 735 euro ulatuses. Pärast seda koosolekut loovutas Walton enda nõude võlgniku vastu AML-ile, kes esitas kohtusse hagi 155 635 euro suuruse nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Seda hagi menetletakse tsiviilasjas nr 2-19-17635 (I kd, tl 152). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt asjas veel menetlust lõpetavat lahendit tehtud ei ole. Pankrotimenetluses toimus 28. augustil 2020 võlausaldajate üldkoosolek võlgniku esitatud kompromissettepaneku läbivaatamiseks (I kd, tl 163). Pankrotihaldur, lähtudes PankrS § 82 lg-st 7, määras AML-ile 46 häält ning jättis 110 häält määramata (I kd, tl-d 152– 153). Pankrotihalduri põhjenduste kohaselt on ta kontrollinud Waltoni majandusaasta aruandeid, milles oli kajastatud võlgnevus seotud isikute ees (45 900 eurot). Pankrotihaldur järeldas, et kuivõrd võlgnik on Waltoni juhatuse liige (I kd, tl-d 75–76), saab Waltoni nõue olla ka võlgniku vastu üksnes 45 900 eurot (I kd, tl 152). AML ei nõustunud talle määratud häälte arvuga ning leidis, et talle peaks määrama 156 häält. Maakohus, nagu ka pankrotihaldur, määras vaidlustatud määrusega AML-ile 46 häält, s.o 110 häält vähem kui Waltoni nõudele määrati hääli võlausaldajate esimesel koosolekul.
13.AML ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et talle jäeti põhjendamatult 110 häält määramata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal ka selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
ning
kooskõlas
Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Võlausaldajate häälte arvu määramine pankrotimenetluses on sätestatud PankrS §-s 82. Selle sätte lõike 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. PankrS § 82 lg 4 kohaselt kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle
halduri poolt määratud häälte arvuga, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. PankrS § 82 lg-st 6 tuleneb, et kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. PankrS § 82 lg 7 järgi kui võlausaldaja häälte arv on määratud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Viidatud sätete koosmõjust tuleneb, et PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p 12). Järelikult võimaldab PankrS § 82 lg 7 häälte arvu muuta ka hilisemas menetluses.
13.2.AML-ile on määratud 28. augusti 2020. a üldkoosolekul teistsugused hääled, kui
2.augusti 2020. a esimesel üldkoosolekul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väide, nagu ei oleks praegusel juhul uusi asjaolusid ilmnenud ning puudus alus teistsuguse häälte arvu määramiseks (PankrS § 82 lg 7 kohaldamiseks).
13.2.1.Iseenesest nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt üksnes pooleliolev kohtuvaidlus nõude tunnustamise üle ei saa olla asjaoluks, mis annaks haldurile PankrS § 82 lg-s 7 sätestatud aluse varasemast teistsuguse häälte arvu määramiseks (mitteandmiseks) (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12507, p 10; 6. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12507, p 6). See puudutab siiski olukorda, kus pankrotihaldur ei ole nõudele nõuete kaitsmise koosolekul ise vastuväidet esitanud. Samuti ei anna ainuüksi kompromissettepaneku otsustamine võlausaldajate üldkoosolekul alust võlausaldajale teistsuguse häälte arvu määramiseks. Siiski ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu oleks häälte määramine pankrotimenetluses pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist sedavõrd formaalne, et pankrotihalduril oleks kohustus määrata võlausaldajale samad hääled, mis esimesel üldkoosolekul, kui ta on võlausaldaja nõudele nõuete kaitsmisel vastuväite esitanud.
13.2.2.Pankrotihaldur on PankrS § 101 lg 1 kohaselt kohustatud enne nõuete kaitsmise koosolekut kontrollima esitatud nõuete põhjendatust. Nõuete kaitsmisel toimub nõude sisuline kontroll ning haldur on kohustatud esitama vastuväite, kui selleks on alust. Kui sellel koosolekul selgub, et nõudeavalduses sisalduv nõue on põhjendamatu ning pankrotihaldur esitab põhistatud vastuväite, siis ei ole pankrotihalduril alust hiljem selle nõude alusel võlausaldajale hääli määrata, v.a juhul, kui kohus on võlausaldaja hagi alusel tema nõuet tunnustanud. Nõuete kaitsmisel pankrotihalduri poolt nõuete sisulisel kontrollimisel võivad selguda uued asjaolud, mis tingivad võlausaldajale teistsuguse häälte arvu määramise (PankrS § 82 lg 7 kohaldamise). Järelikult võib pankrotihaldur pärast nõuete kaitsmist toimuvatel koosolekutel võlausaldajale häälte arvu määramisel lähtuda nõuete sisulisel kontrollimisel selgunud uutest asjaoludest. Senine kohtupraktika, mille kohaselt häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-144-11, p 14), puudutab häälte määramist enne nõuete kaitsmist toimunud koosolekutel.
Ringkonnakohus lisab, et kui nõudeavalduse on esitanud võlgnikuga seotud isik (lähikondne PankrS § 117 tähenduses), siis on pankrotihalduri nõuete kontrollimisel ja häälte määramisel kõrgendatud kontrollikohustus.
13.2.3.Ka praegusel juhul määras pankrotihaldur AML-ile teistsugused hääled (jättes 110 häält määramata), kuna ta tuvastas nõuete kontrollimisel enne nõuete kaitsmise koosolekut Waltoni majandusaasta aruandes nähtuvate andmete alusel, et AML-i nõue on 109 735 euro ulatuses põhjendamatu. Järelikult ilmnesid sellised uued asjaolud, mis tingisid võlausaldajale teistsuguse häälte arvu määramise kui võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (PankrS § 82 lg 7).
13.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka määruskaebuses esitatud väited, nagu ei oleks pankrotihaldur saanud tugineda võlausaldaja nõude kontrollimisel majandusaasta aruandest nähtuvatele andmetele ning võrrelda neid võlausaldaja nõudeavaldusele lisatud konto väljavõtetega.
13.3.1.Raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on mh kolmandate isikute kaitseks kehtestatud normid (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 19 ja 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12). Osaühingu majandusaasta aruandes tuleb tagada aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest (raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 1 ja ÄS § 179 lg 1). RPS § 15 lg 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda mh kolmandatele isikutele (sh võlausaldajatele) teavet raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja majandustulemustest. Järelikult peab see kajastama äriühingu majanduslikku olukorda ning majandusaasta jooksul tehtud tehinguid õigesti. Kui selles sisaldub vaidluse lahendamiseks vajalik informatsioon, on tegemist kohase tõendiga (TsMS § 238 tähenduses), millest saab järeldada äriühingu majandusliku olukorda või tehtud tehinguid. Seda toetab ka asjaolu, et majandusaasta aruande allkirjastanud juhatuse liikmed vastutavad selles esitatud andmete õigsuse eest (ÄS § 183 ja § 187 lg-d 2 ja 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043).
13.3.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei minetanud pankrotihaldur õigust AML-ile teistsuguse häälte arvu määramiseks seetõttu, et majandusaasta aruanded olid talle kättesaadavad ka võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Nagu eespool märgitud, siis PankrS § 82 lg 4 mõtte ja kehtiva praktika kohaselt saab pankrotihaldur määrata võlausaldajale teistsuguse häälte arvu, võrreldes võlausaldajate esimesel koosolekul määratuga (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p 13). Lisaks puudus pankrotihalduril alus võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (s.o enne nõuete kaitsmist) nõuet sisuliselt kontrollida.
13.3.3.Järelikult oli pankrotihalduril õigus tugineda AML-i nõude kontrollimisel ja häälte määramisel Waltoni majandusaasta aruandes nähtuvatele andmetele.
13.4.Nagu eespool märgitud, ei anna ainuüksi kompromissettepaneku üle otsustamine alust võlausaldajale teistsuguse arvu määramiseks (PankrS § 82 lg 7 kohaldamiseks). Ringkonnakohus siiski lisab, et kui kompromissettepaneku otsus põhineb suuresti võlgnikust sõltuvate võlausaldajate, s.o PankrS §-s 117 toodud lähikondsete, häältel, on kohtul selle kinnitamisel kõrgendatud kontrollikohustus. Pankrotimenetluses otsustava tähtsusega
küsimustes ei saa otsuseid vastu võtta peamiselt võlgnikuga seotud võlausaldajate häältega, kuna see võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ja kahjustada mitteseotud võlausaldajate ühiseid huve (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 ja VÕS § 6 lg 1). Kui võlgnikuga seotud võlausaldajatel on häälteenamus, ei ole teistel võlausaldajatel sisuliselt võimalust oma huvide rahuldamiseks otsust mõjutada.
13.6.Eelmärgitust tulenevalt on pankrotihaldur põhjendatult jätnud AML-ile 110 häält määramata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses märkinud menetluskulude jaotust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd määrus häälte määramise kohta on lõpplahend, märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse.
14.1.Häälte määramine pankrotimenetluses toimub eelkõige menetlusosaliste endi huvides. Seetõttu on põhjendatud jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätab ringkonnakohus kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel AML-i (määruskaebuse esitaja) kanda.
14.2.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud kohtumääruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, puudub ringkonnakohtul TsMS § 174 lg 4 järgi alus menetluskulude rahalist suurust määruskaebuse lahendamisel kindlaks määrata. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.3.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (PankrS § 5 lg 2 ja § 82 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.