Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise koht ja aeg
10. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-2685
Tsiviilasi
Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus. Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I Madis Karelsoni määruskaebus II OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja I (võlausaldaja): Madis Karelson, ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja: Oliver Ennok Määruskaebuse esitajad II (võlausaldajad): OÜ Dixer, rk 16046277; Sense Concept OÜ, rk 12572925 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eerik Entsik Võlgnik: Sense OÜ (pankrotis), rk 12093366, lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaat Liisi Kents Pankrotihaldur: Vladimir Kutšmei Võlausaldajad:
1.osaühing RODODENDRON, rk 10946095
2.Tarmo Tamm, ik XXXXXXXXXXX
3.TARTS OÜ, rk 10911458
4.Sense Holding OÜ (pankrotis), rk 14131987, pankrotihaldur Küllike Mitt
6.Antti Hovintalo, ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Noormets
7.aktsiaselts Eleväli, rk 10274158, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
8.osaühing Termeco, rk 10152415, esindaja juhatuse liige Alo Veenpere
9.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), rk 70000349, esindaja Ulrika Kõiv
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Madis Karelsoni taotlus võtta asja juurde järgmised tõendid: 1) 11. oktoobri 2021. a vastus pankrotihaldur V. Kutšmeile; 2) 2018. a energiamärgise arvutuse lähteandmed; 3) fotod puitraamist. Jätta rahuldamata OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ taotlus võtta asja juurde järgmised tõendid: 1) M. Karelsoni poolt 10. aprillil 2018 allkirjastatud protokollid; 2) Termopilt OÜ 31. jaanuari 2022. a energiaarvutused; 3) OÜ Ehitusekspert eksperdi Ü. Lainsalu 4. veebruari 2022. a arvamus
2.Tühistada Tartu Maakohtu 22. detsembri 2021. a määrus osas, millega maakohus tunnustas Madis Karelsoni nõuet osaliselt summas 227 844,84 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 4. alapunkt 3 ja p 5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnustada Madis Karelsoni 4055,55 euro suurune nõue
2.rahuldamisjärgu nõudena ja muuta vastavalt jaotiseid. Jätta tunnustamata Madis Karelsoni nõue 678 013,95 euro osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3.Jätta Madis Karelsoni määruskaebus rahuldamata.
4.Rahuldada Dixer OÜ ja OÜ Sense Concept määruskaebus osaliselt.
5.Lugeda Tartu Maakohtu sõnastatuks järgmiselt:
22.detsembri
2021. a
määruse
resolutsioon
5.1.Rahuldada Eesti Vabariigi taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja ennistada Eesti Vabariigi 06.09.2021 esitatud tingimusliku nõudeavalduse esitamise tähtaeg Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Lugeda maksuvõla nõude edasilükkav tingimus saabunuks Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivarast võlgniku töötajatele nõuete katteks väljamaksete tegemisega. 5.2 Jätta rahuldamata osaühing RODODENDRON, Tarmo Tamme, Sense Concept OÜ, Sense Holding OÜ (pankrotis), TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ taotlus tõendite kogumiseks ning Eesti krediidiasutustelt välja nõudmata andmed selle kohta, kui palju, millal ja millise selgitusega on Tarmo Tamme ja viidatud äriühingute poolt kantud raha üle Sense OÜ (pankrotis) ning ühinemisel osalenud äriühingute Sense Building OÜ (kustutatud), Sense Trust OÜ (kustutatud) ja Sense Factory OÜ (kustutatud) arvelduskontodele.
5.3.Jätta rahuldamata Madis Karelsoni taotlus tõendite kogumiseks ning jätta välja nõudmata Sense OÜ (pankrotis), Sense Building OÜ (kustutatud), Sense Trust OÜ (kustutatud), Sense Factory OÜ (kustutatud), osaühing RODODENDRON, Sense Concept OÜ, TARTS OÜ, Sense Holding OÜ
(pankrotis) ja Novellus OÜ bilansid 31.12 seisuga aastate 2014 kuni 2020 kohta, samuti nimetatud äriühingute majandusaasta aruanded viidatud aastate osas.
5.4.Kinnitada võlausaldajate nimekiri Sense OÜ (pankrotis, registrikood 12093366) pankrotimenetluses järgnevalt:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk nr
Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood
Nõude suurus
Jaotis
Martin Jõgi (isikukood XXXXXXXXXXX)
415,90
0,012%
Kinnisvaraportaal OÜ (registrikood 10680295)
1188,00
0,034%
Madis Karelson (isikukood XXXXXXXXXXX)
4055,55
0,114%
osaühing RODODENDRON (registrikood 10946095)
314 895,00
8,880%
Tarmo Tamm (isikukood XXXXXXXXXXX)
22 400,00
0,632%
Sense Concept OÜ (registrikood 12572925)
5900,00
0,166%
TARTS OÜ (registrikood 10911458)
62 000,00
1,748%
OÜ Dixer (registrikood 16046277)
54 712,31
1,543%
Andre Lainola (isikukood XXXXXXXXXXX)
2431,65
0,069%
Aktsiaselts 11948506)
22 471,25
0,634%
Sense Holding OÜ (pankrotis) (rk 4131987)
Novellus OÜ (registrikood 10171754)
Eneli Markvart (isikukood XXXXXXXXXXX)
5467,63
0,154%
Antti Hovintalo (isikukood XXXXXXXXXXX)
15 129,89
0,427%
Auna Ehitus OÜ (registrikood 12412914)
40 877,57
1,153%
aktsiaselts Eleväli (registrikood 10274158)
43 583,40
1,229%
Mario Tammaru (isikukood XXXXXXXXXXX)
11 908,44
0,336%
Jaanus Hallik (isikukood XXXXXXXXXXX)
10 799,43
0,305%
osaühing Radani Grupp (registrikood 11106977)
7114,20
0,201%
Eesti Vabariik1 (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349)
235 624,77
6,645%
Ilya Shepelenko (isikukood XXXXXXXXXXX)
151,11
0,004%
Tanel Pallo (isikukood XXXXXXXXXXX)
3176,00
0,090%
osaühing Termeco (registrikood 10152415)
3000,00
0,085%
Eesti Vabariik3 (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349)
23 411,14
0,660%
KredEx
Krediidikindlustus
(registrikood
Kokku:
2 061 325,01 58,130% 593 993,57 16,751%
3 546 031,82 100,00%
Eesti Vabariigi nõudest on 214 894,82 eurot loetud kaitsmiseta tunnustatuks (PankrS § 1003 lg 4 p 5)
Osaühing Termeco pandiõigust laopinnal Oja 7b, Luke küla, Nõo vald, Tartumaa asunud vara suhtes on tunnustatud
Eesti Vabariigi nõue 23 411,14 eurot on tingimuslik nõue
3.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3)
Jrk nr
Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood Tarmo Tamm (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kokku:
Nõude suurus
Jaotis
14 343,85
100,00%
14 343,85
100,00%
5.5.Jätta Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Madis Karelsoni (isikukood XXXXXXXXXXX) nõue summas 678 013,95 eurot.
5.6.Jätta Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata osaühing RODODENDRON (registrikood 10946095) nõue summas 389 809,54 eurot.
5.7.Jätta Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Tarmo Tamme (isikukood XXXXXXXXXXX) nõue summas 59 179,75 eurot.
5.8.Jätta Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Sense Concept OÜ (registrikood 12572925) nõue summas 6799,75 eurot.
5.9.Jätta Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata TARTS OÜ (registrikood 10911458) nõue summas 91 986,25 eurot.
5.10.Jätta Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Novellus OÜ (registrikood 10171754) nõue summas 497 441,53 eurot.
5.11.Jätta Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Antti Hovintalo (isikukood XXXXXXXXXXX) nõue summas 6225 eurot (bruto).
5.12.Jätta menetlusosaliste menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
6.Menetluskulud määruskaebemenetluses jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosaline võib määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 5. aprilli 2021. a määrusega välja Sense OÜ (võlgnik) pankroti nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Pankrotihaldur avaldas 23. augustil 2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise kohta. Kõik vastuväited, samuti seisukohad vastuväidetele esitati tähtaegselt. Võlgnik ühelegi nõudele vastuväiteid ei esitanud.
2.Martin Jõgi, Kinnisvaraportaal OÜ, Andre Lainola, Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, Eneli Markvarti, Auna Ehitus OÜ, aktsiaselts Eleväli, Mario Tammaru,
Juhani Võiki, Jaanus Halliku, osaühing Radani Grupp, Eesti Vabariigi (avalik-õiguslik rahaline kohustus), Ilya Shepelenko ja Tanel Pallo nõue tunnustati täies ulatuses. Madis Karelsoni nõuet ei tunnustatud. Nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite osaühing RODODENDRON, Tarmo Tamm, Sense Concept OÜ, Sense Holding OÜ (pankrotis), TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ. Osaühing RODODENDRON, Tarmo Tamme (laenud), Sense Concept OÜ, TARTS OÜ ja Novellus OÜ nõuet ei tunnustatud. Nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite Madis Karelson ja aktsiaselts Eleväli. OÜ Dixer nõuet ei tunnustatud. Nõudele esitas täies ulatuses vastuväite aktsiaselts Eleväli. Sense Holding OÜ (pankrotis) ja Tarmo Tamme (töötasu) nõuet ei tunnustatud. Nõudele esitas täies ulatuses vastuväite Madis Karelson. Antti Hovintalo nõuet tunnustati osaliselt summas 22 020,44 eurot. Nõudele esitas osaliselt summas 6225 eurot vastuväite pankrotihaldur. Osaühing Termeco pandiõigust laopinnal Oja 7b, Luke küla, Nõo vald, Tartumaa asunud vara suhtes on tunnustatud. Osaühing Termeco nõuet tunnustati osaliselt summas 2500 eurot. Nõudele esitas osaliselt summas 500 eurot vastuväite pankrotihaldur. Eesti Vabariik esitas 6. septembril 2021 võlgniku töötajate töölepingutest tulenevate nõuete rahuldamisel tasumisele kuuluvate maksude nõude summas 23 411,14 eurot.
3.Pankrotihaldur esitas 24. oktoobril 2021 kohtule taotluse lõpliku võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus kinnitas 22. detsembri 2022. a määrusega võlausaldajate nimekirja Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Maakohus tunnustas muu hulgas Madis Karelsoni nõude summas 227 844,84 eurot teises rahuldamisjärgus muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2) (resolutsiooni p 4) ning jättis osaliselt tunnustamata Madis Karelsoni nõude summas 454 224,66 eurot (resolutsiooni p 5).
4.1.Madis Karelson esitas Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse (I kd tl 8) summas 682 069,50 eurot, millest 169 997,40 eurot on leppetrahv, 486 118,14 eurot kahjuhüvitis ja 25 953,96 eurot alates 5. augustist 2020 kuni 5. aprillini 2021 kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras arvutatud viivis. Nõude aluseks on võlausaldaja ja Sense Trust OÜ (kustutatud) vahel 1. juulil 2017 sõlmitud projekteerimise ja ehituse töövõtuleping ning nõue tuleneb lepingu rikkumisest. Nõue ei ole pandiga tagatud. Nõuet ei loeta kaitsmiseta tunnustatuks. Tegemist ei ole solidaarkohustusega ega tingimuslikust tehingust tuleneva nõudega. Madis Karelsoni nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite osaühing RODODENDRON, Tarmo Tamm, Sense Concept OÜ, Sense Holding OÜ (pankrotis), TARTS OÜ, OÜ Dixer ja Novellus OÜ (II kd tl 172-178).
4.2.Vaidlust ei ole selles, et Madis Karelson ja Sense Trust OÜ (kustutatud) on 1. juulil 2017 sõlminud projekteerimise ja ehituse töövõtulepingu nr 2017_01_ST (I kd tl 52-57) Tatrajõe kinnistule rajatava villa projekteerimiseks ja ehitamiseks maksumusega 1 699 974 eurot. Lepingu kohaselt peavad tööd olema tellijale lõplikult üle antud hiljemalt 21. juunil 2019. Lepingu lisaks on maksumushinnang nr 2017-8 ja eskiisprojekt (I kd tl 48-51).
Asja materjalidest nähtuvalt on Madis Karelson 26. märtsil 2020 (II kd tl 38-41) hoiatanud töövõtjat lepingulise suhte lõpetamisest, kui töövõtja 30 päeva jooksul ehitustöid lõplikult ei teosta, ning 16. aprillil 2020 töövõtulepingu lõpetanud (II kd tl 47-50), tuginedes lepingu ülesütlemise teates kohustuse rikkumisele töövõtja poolt, milleks on eeskätt lepingu tähtaja järgimata jätmine. Teates on toodud loetelu lepinguga määratud töödest, mis on 16. aprilli 2020 seisuga kas tegemata või lõpetamata (vaegtööd).
4.3.Maakohus märkis, et töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga. Vastuväite esitajad ei ole vaidlustanud töövõtulepingu ühepoolset lõpetamist võlausaldaja poolt, mistõttu ei hinda kohus, kas tellija teadet lepingu ülesütlemiseks käsitada taganemisvõi ülesütlemisavaldusena.
4.4.Võlausaldaja on esitanud leppetrahvi nõude summas 169 997,40 eurot seonduvalt kohustuse mitteõigeaegse täitmisega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on tegemist kokkuleppelise õiguskaitsevahendiga. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses töövõtulepingus kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustuses töövõtja (võlgniku) poolse lepingu rikkumise, sh tähtaegadest mittekinnipidamise puhuks. Kuna lepingu poolte vahel puudub kehtiv leppetrahvikokkulepe töövõtjapoolse lepingu rikkumise puhuks, jättis maakohus Madis Karelsoni leppetrahvi nõude summas 169 997,40 eurot tunnustamata.
4.5.VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on leitud, et lepingu tähtaja järgimata jätmine võib olla lepingurikkumine, mis annab lepingupoolele õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid. Lepingust nähtuvalt tuli tööd tellijale lõplikult üle anda hiljemalt 21. juunil 2019. Tööde lõpptähtaega oli pooltel õigus kirjaliku kokkuleppena muuta tööde teostamise ajakava koostamisel. Kohtule ei ole teada kirjaliku kokkuleppe sõlmimine. Lepingu kohaselt pikeneb tööde lõpptähtaeg automaatselt ilma lepingus muudatust tegemata järgmistel juhtudel: projektimuudatuste korral, mida ei olnud võimalik lepingu sõlmimisel ette näha, tellija viivitab oma kohustuste täitmisega, töövõtjal tuleb teostada lisa- ja/või muudatustöid, tööde tegemine on takistatud ilmastikutingimuste tõttu, tööd peatatakse mis iganes põhjusel vastavalt lepingu punkti 11 tingimustel. Asja materjalide kohaselt on lisa- ja muudatustöid tehtud kümnel korral (II kd tl 4-13). Vastavaid kirjalikke kokkuleppeid hagist nähtuvalt sõlmitud ei ole, mistõttu ei ole kohtule teada lisa- ja muudatustööde mõju tööde lõpptähtajale.
4.6.Maakohus tuvastas, et töövõtja andis korduvalt lubaduse ehitustööd lõpetada, kuid ei järginud seda. Seejärel andis tellija 26. märtsil 2020 (II kd tl 38-40) töövõtjale tööde lõpetamiseks aega 30 päeva. Töövõtja peatas 13. aprillil 2020 objektil tööd, sest tellija ei ole talle esitanud sisetööde lõpetamiseks omapoolseid lahendusi ega teostanud vajalikke tarneid, samuti on töövõtjale tehtud töö eest tasumata 131 203,90 eurot (II kd tl 44-45). Tellija lõpetas
16.aprillil 2020 lepingulised suhted ühepoolselt töövõtjapoolse lepingu rikkumise – lõpptähtaja ületamise – tõttu (II kd tl 47-49). Tellija kinnitusel on ta tasunud arved, mida ta
on aktsepteerinud ning on edastanud kogu info sisekujunduslike lahenduste osas, kui töövõtjalt on selleks laekunud vajalikud lähteandmed. Tatrajõe eramu ekspertiisi (II kd tl 67-98) järgi on teostatud tööde osakaal 3. augusti 2020. a seisuga 82,79% ja ehitise erakorralise auditi (II kd tl 181-200, III kd tl 1-55) järgi
13.septembri 2021. a seisuga 94,90%. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et tööde peatamise (13. aprill 2020) ja lepingu lõpetamise (16. aprill 2020) ajaks ei olnud elamu rajamiseks vajalikud lepingujärgsed ehitustööd lõpule viidud. Ekspertiisist ega auditist ei tulene, et tööd on jäänud lõpetamata üksnes tellijast tingitud põhjustel, eeskätt töövõtjaga lepingu täitmiseks vajaliku koostöö tegemise kohustuse (VÕS § 652) rikkumise tõttu. Maakohus leidis, et võlgnik töövõtjana on lepingut rikkunud (võlgnetav töö ei valminud õigel ajal).
4.7.Võlausaldaja hinnangul on tema kahjuks töövõtjale tegelikult teostatud tööde eest enam tasutud 395 646,02 eurot. Nõude suuruse tõendamiseks esitas võlausaldaja ekspert Hannes Kase poolt 3. augustil 2020 koostatud Tatrajõe eramu ekspertiisi (II kd tl 67-98). Võlausaldaja on kahju suuruse leidmiseks lahutanud eksperdi poolt leitud tööde lepingulisest maksumusest (1 478 587,07 eurot) ekspertiisiga tuvastatud teostatud tööde rahalise maksumuse (1 148 882,05 eurot), lisades tulemusele käibemaksu. Maakohtu hinnangul on võlausaldaja poolt taotletav kahju töövõtja kohustuse rikkumise korral hüvitatav ka töö vastuvõetuks lugemisel. Tööde vastuvõetuks lugemine ei välista tellija õigust tugineda asjaolule, et töö on osaliselt tegemata, või asjaolule, et töövõtja poolt tehtud töö on lepingutingimustele mittevastav. Ekspertiisist nähtuvalt sisaldab võlausaldaja kahju tegelikult teostatud tööde eest enam tasutut, lepingutingimustele mittevastavate tööde parandamise kulusid ja vaegtöödele tehtavaid kulutusi. Ehitise erakorralises auditis (II kd tl 181-200, III kd tl 1-55) on arvamust andes lähtutud 3. augusti 2020. a ekspertiisis toodust (punktid 1.4.1 ja 2.1.4), seega sisaldab ka 13. septembri 2021. a audit puuduste parandamisele ja vaegtöödele tehtavaid kulutusi, mistõttu ei ole õige vastuväite esitajate seisukoht, et antud asjas ei ole esitatud tõendeid puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta. Kohus leiab, et ekspertiisi alusel tuleb põhjendatud tööde maksumuseks lugeda 1 449 630,64 eurot (ilma käibemaksuta 1 208 025,53 eurot). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud töövõtjalt täiendavalt kinni pidada 2 × 29 571,74 eurot + käibemaks, sest ekspert on kinnipidamisi tehes tuginenud ehituse töövõtulepingu üldtingimustele olukorras, kus lepingupoolte vahel puudub kokkulepe viidatud üldtingimuste töövõtulepingu osaks saamise kohta. Kahe erineva eksperdi arvamused erinevad 236 454,36 euro võrra (1 686 085 – 1 449 630,64). Tellija ega töövõtja ei ole taotlenud kohtuliku ekspertiisi määramist 3. augusti 2020. a ekspertiisis ja 13. septembri 2021. a auditis sisalduvate erimeelsuste ja/või vastuolude väljaselgitamiseks.
4.8.Maakohtu hinnangul ei saa eelistada ühe eksperdi arvamust teise eksperdi arvamusele. Kuigi maakohtul ei ole alust kahelda kummagi eksperdi erapooletuses ega asjatundlikkuses, ei saa maakohtu hinnangul praegusel juhul nõude täpse suuruse kindlakstegemisel usaldusväärselt tugineda üksnes ekspertiisis või üksnes auditis antud arvamusele. Olukorras, kus varaline nõue on õigustatud, kuid selle täpse suuruse kindlakstegemine on nõude iseloomust tulenevalt ülemäära keerukas või kulukas, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6). Maakohus märkis, et võtab diskretsiooniotsuse tegemisel aluseks nii ekspertiisis kui auditis toodud arvamused põhjendatud tööde maksumuse kohta, leides kahju kõrvaldamiseks tehtava töö summa esitatud arvamuste aritmeetilise keskmise alusel (so liites kokku mõlemad põhjendatud tööde maksumused ja jagades tulemi kahega). Eeltoodust tulenevalt luges
maakohus põhjendatud 1 686 085) : 2).
tööde
maksumuseks
1 567 857,82 eurot
((1 449 630,64
+
Ekspertiisi punkt 6.6 järgi on lepingu maksumuseks koos lisa- ja muudatustöödega 1 774 304,48 eurot (ilma käibemaksuta 1 478 587,07 eurot) ja auditi punkt 4.1 järgi 1 877 448 eurot, kuna projekteerimise käigus tehtud muudatuste tõttu tõusis ehitustööde maksumus 177 474 euro võrra. Kohtu hinnangul tuleb lepingu maksumuseks koos lisa- ja muudatustöödega pidada 1 774 304,53 eurot (lepingu hind 1 699 974 eurot + lisa- ja muudatustööde maksumus 74 330,53 eurot). Lahutades lepingu maksumusest 1 774 304,53 eurot põhjendatud tööde maksumuse 1 567 857,82 eurot, on võlausaldaja kahjunõude suuruseks 206 446,71 eurot. Kuivõrd tegemist ei ole üksnes tegelikult teostatud tööde eest enam tasutuga, vaid ka lepingutingimustele mittevastavate tööde parandamisele ja vaegtöödele tehtavate kulutustega, tuleb kahjunõuet vähendada elamu valmis ehitamiseks kantud täiendavate kulutuste võrra summas 80 622,12 eurot. Vastasel juhul rikastuks võlausaldaja võlgniku kahju hüvitamise kohustuse läbi (VÕS § 127 lg 5). Eeltoodust tulenevalt tunnustab kohus võlausaldaja kahjunõuet summas 125 824,59 eurot (206 446,71 – 80 622,12).
4.9.Nõudeavalduse kohaselt on võlausaldaja kahjuks täiendavad kulud elamu valmis ehitamiseks summas 80 622,12 eurot, ekspertiisi maksumus 6000 eurot ja üüritasu 3850 eurot. Vastuväite esitajad on Madis Karelsoni nõudele esitanud vastuväite täies ulatuses, kuid ei ole nimetatud kahju osas põhistatud vastuväiteid esitanud. Vaidlust ei ole selles, et lepingu lõpetamisel ei olnud ehitustööd valminud lepingus kokkulepitud mahus. Saavutamaks lepinguga silmas peetud tulemust, lasi võlausaldaja kolmandatel isikutel lepingukohased tööd lõpuni teha, määrates töövõtjale eelnevalt täiendava tähtaja täitmiseks ja hoiatades töövõtjat selliste kulutuste tekkimisest. Kulutuste kandmise kohta summas 80 622,12 eurot on võlausaldaja esitanud erinevate töövõtjate arved (hagi lisa 40): Pegatron OÜ summas 3646,04 eurot, OÜ Ruumer summas 2493,60 eurot, 5996,40 eurot ja 11 484 eurot, Osaühing Malmerk Klaasium summas 1600 eurot, Tribiani Ehitus OÜ summas 28 606,20 eurot, 3356,76 eurot ja 11 372,40 eurot ning Marx OÜ summas 3528 eurot ja 8538,72 eurot (II kd tl 53-60 pöördel). Vastuväiteid ei ole esitatud osas, et tegemist ei ole vajalike ja lepingujärgsete töödega või et arvetel märgitud tööd olid juba töövõtja poolt tehtud. Kohtupraktikas on asjatundja arvamuse saamise kulu kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks peetud vajalikuks, st VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikuks kuluks. Kohtu hinnangul oli tõendi (Tatrajõe eramu ekspertiis) hankimine võlausaldaja seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb arvamuse andmiseks tehtud rahalist kulu ka suurusjärguna pidada mõistlikuks. Eksperdikulu summas 6000 eurot (II kd tl 100, 101) ei ole kohtu arvates ebamõistlikult suur. Vastuväite esitajad ei ole kulude vajalikkuse ja põhjendatuse väitele vastu vaielnud. Eluruumi üürimise kulu võib olla käsitatav kahjuna siis, kui eluruumi kasutamine oli võlausaldajale vajalik. Võlausaldaja on selgitanud hagis (punkt 2.27), et arvestades töövõtja lubadusega ehitustööde lõpetamise kohta veebruaris 2020 ning elamu lõppviimistlusele ja mööbli paigaldamisele kuluva ajaga kolm kuud, sai sõlmitud kokkulepe võlausaldaja pere senise eluaseme müügiks 22. mail 2020, aga kuna elamu lepingukohased ehitustööd jäid lõpetamata, oli võlausaldaja sunnitud otsima ajutise eluaseme. Sõlmitud eluruumi üürilepingu 15062020 (II kd tl 63-65) punkt 2.1 järgi kohustus üürnik tasuma üürileandjale eluruumi
kasutamise eest üüri 700 eurot kuus. Vastuväite esitajad ei ole eluruumi üürimisele tehtud kulutuse suurusele (kokku 3850 eurot) ega vajalikkusele vastu vaielnud. Maakohtu hinnangul on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule (professionaalile) üldjuhul ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), et kohustuse rikkumisel tuleb tal tellijale tagastada tegelikult teostatud tööde eest enam tasutu, samuti võib kohustuse rikkumine tuua teisele lepingupoolele kaasa kohustuse hüvitada kolmandale isikule tema kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kulud ning kahju kindlakstegemise ja eluruumi üürimise kulud. Selline kahju on kohustuse rikkumise korral hüvitatav, samuti on sellist liiki kahju hõlmatud ka rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kohtu arvates on töövõtulepingu rikkumine kahju vajalikuks põhjuseks VÕS § 127 lg 4 mõttes, sest töövõtjale etteheidetava rikkumise ärajäämise tagajärjel oleks ära jäänud võlausaldajal antud kahjuliku tagajärje tekkimine. Eeltoodu põhjal tunnustas maakohus võlausaldaja kahjunõuet summas 216 296,71 eurot (125 824,59 + 80 622,12 + 6000 + 3850).
4.10.Võlausaldaja on esitanud nõudeavalduses VÕS § 113 lg 2 alusel viivise nõude, taotledes võlgnikult kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates
5.augustist 2020 kuni
5.aprillini 2021 (hagiavalduse esitamisest pankroti väljakuulutamiseni). Vastuväite esitajad on leidnud, et põhjendamatu on viivise nõue määras 0,15% päevas ehk võlgniku poolt võlausaldajale esitatud arvetel näidatud määras. Maakohus leidis, et Madis Karelsoni viivise nõue on põhjendatud. Maakohus selgitas, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei taga viivis võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud võlgnikust enesest. Maakohus mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt 216 296,71 eurolt ajavahemiku eest 5. augustist 2020 kuni 5. aprillini 2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on 11 548,13 eurot.
4.11.Maakohus leidis, et Madis Karelsoni nõue kuulub tunnustamisele osaliselt summas 227 844,84 eurot (216 296,71 + 11 548,13). Maakohus jättis Madis Karelsoni nõude tunnustamata osaliselt summas 454 224,66 eurot (682 069,50 – 227 844,84).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Madis Karelson palub 4. jaanuaril 2022 esitatud määruskaebuses (määruskaebus I) tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 5 osas, millega jäeti Madis Karelsoni nõue Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 281 227,26 euro ulatuses rahuldamata ja teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnustatakse Madis Karelsoni nõuet teise järgu nõudena summas 512 072,10 eurot, muutes vastavalt tunnustatud nõuete nimekirja. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei vaidlusta Madis Karelson leppetrahvi nõude rahuldamata jätmist. M. Karelson palub võtta tõenditena asja juurde määruskaebuse lisad: 1) M. Karelsoni
11.oktoobri 2021. a vastus pankrotihaldur V. Kutšmeile; 2) 2018. a energiamärgise arvutuse lähteandmed; 3) fotod puitraamist. Dokumente polnud võimalik varem esitada, kuna nende vajadus polnud M. Karelsonile teada. Kuigi ekspertarvamused võivad olla usaldusväärsuselt võrdsed, on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et eksperdiarvamuste lähtekohad ja eeldused on erinevad ning M. Karelsoni kahjunõude üle otsustades ei saa neid võrdseks lugeda. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et H. Kase ekspertiis on koostatud vahetult peale töövõtulepingu
ülesütlemist ja ekspert on isiklikult kohapeal asjaoludega vahetult tutvunud. Ü. Lainsalu audit on koostatud 1,5 aastat peale töövõtulepingu ülesütlemist ehk 13. septembril 2021 ja Ü. Lainsalu ei ole asjaoludega ise vahetult kohapeal tutvunud. Audit tugineb pankrotivõlgniku juhatus liikme T.Tamme selgitustele ja edastatud materjalidele. Ebaõigete lähteandmete ja tellija esindaja T. Tamme poolt Ü. Lainsalule eksitava info andmist kinnitab energiatõhususe problemaatika. Ü. Lainsalu auditis toodu kinnitab eksperdi erapoolikust. Ü. Lainsalu auditi läbiv väide on, et elamu ehitusmaht muutus M. Karelsoni nõudel ehitustööde käigus oluliselt. Ü. Lainsalu auditi keskne väide on ka, et M. Karelsoni nõudel telliti ehitustööde käigus olulisel määral lisa- ja muudatustöid. M. Karelson leiab, et tegemist oli väheste lisa- ja muudatustöödega, mille maksumus oli kokku 74 330,53 eurot (koos km-ga), moodustades vaevalt 4% lepingu mahust. Kolmandaks on vale Ü. Lainsalu töö metoodika, mis ei võimalda teha kindlaks lepingulisi õigusi ja kohustusi. Tellijal on õigus saada kokkulepitud tingimustel ehitatud ehitis ja kui töövõtja seda ei tee, siis nõuda kahju, sh kulutuste hüvitamist, mis ehitise lepingukohasesse seisundusse viimiseks kulub. M. Karelsoni nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda vaid H. Kase ekspertiisist, mille kohaselt on M. Karelson tasunud töövõtjale 395 646,02 eurot (koos km-ga) enam kui töid teostati, mis on tellija kahju. Sellele lisandub H. Kase ekspertiisi maksumus 6000 eurot, puuduste kõrvaldamise kulu 80 622,12 eurot ja hageja üüritasu summas 3850 eurot, kokku on M. Karelsoni kahjunõue seega 486 118,14 eurot, viivise nõue 25 953,96 eurot, kokku 512 072,10 eurot.
6.OÜ Dixer, Sense Consept OÜ, osaühing RODODENDRON, Tarmo Tamm, TARTS OÜ ja Novellus OÜ (võlausaldajad) paluvad jätta Madis Karelsoni määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastusele on lisatud: 1) Madis Karelsoni poolt 10. aprillil 2018 allkirjastatud protokollid; 2) Termopilt OÜ 31. jaanuari 2022. a energiaarvutused; 3) OÜ Ehitusekspert eksperdi Ülo Lainsalu 4. veebruari 2022. a arvamus.
7.Dixer OÜ ja OÜ Sense Concept paluvad 11. jaanuaril 2022 esitatud määruskaebuses (määruskabus II) tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 4 osas, millega maakohus tunnustas osaliselt Madis Karelsoni nõuet Sense OÜ (pankrotis) vastu summas 227 844,84 eurot ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Madis Karelson nõue Sense OÜ (pankrotis) vastu Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustamata. OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ hinnangul on maakohus väljunud Madis Karelsoni nõudeavalduse raamidest ning tunnustanud Madis Karelsoni nõude teisel õiguslikul alusel ja teistel faktilistel asjaoludel, kui oli toodud nõudeavalduses. Sellega on OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ hinnangul maakohus oluliselt rikkunud PankrS § 94 lg1 ja PankrS § 107, samuti TsMS § 376 lg 1 ja lg 2. Maakohus leidis, et võlgnik oli töövõtjana lepingut rikkunud eelkõige põhjusel, et võlgnetav töö ei valminud õigel ajal ning sellega tekkis kahju. Madis Karelson nõudeavaldusest ega hagiavaldusest ei nähtu, kas üldse ja kui suure kahju põhjustas tellijale võlgnetava töö väidetav mitteõigeaegne valmimine. Määruskaebuse II esitajad leiavad, et Sense OÜ (pankrotis) õiguseelneja Sense Trust OÜ ei hilinenud tööde lõpetamisega, kuivõrd töö üleandmise tähtaeg oli automaatselt ilma lepingus muudatust tegemata pikenenud lepingu punkti 4.5 alusel.
Madis Karelson nõudeavalduses tugineti Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude esitamisel eelkõige asjaolule, et Madis Karelson tasus tööde eest Sense OÜ (pankrotis) õiguseelnejale Sense Trust OÜ väidetavalt liiga suure summa. Madis Karelson ei saa VÕS § 643 ja VÕS § 644 lg 1 ja 3 kohaselt enam tugineda teostatud töö väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele või töö üleandmise aktides kajastatud ehitustöö maksumuse väidetavale ülemäärasusele, kuna kõik vastavasisulised vastuväited oleks ta pidanud esitama tööde üleandmisel-vastuvõtmisel. OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ rõhutavad, et eksperdi Hannes Kase 3. augustil 2020 esitatud seisukohad ja järeldused lükkas 13. septembril 2021 ümber riiklikult tunnustatud ekspert Ü. Lainsalu. Ü. Lainsalu auditist tuleneb, et tellija poolt projekteerimise käigus teostatud muudatuste tõttu suurenes Tatrajõe elamu kasulik pind võrreldes algse 628 m2-ga vahepeal hoopis 988,7 m2-ni ning et projekteerimisel on hoone esialgsete pindade ja mahtude suurused muutunud, millest tulenevalt on muudatusprojekti põhjal elamu suletud netopind 753,6 m2 ja hoone brutopind on 900,9 m2. Ü. Lainsalu auditist tuleneb, et töövõtja poolt reaalselt teostatud lepingukohaste ehitustööde põhjendatud maksumus, mis arvestab lisa- ning tegemata töid koos kuludega mõningate tööde parandamiseks, on hinnanguliselt kokku koos käibemaksuga 1 686 085,00 eurot, millest tellija on tasunud 1 580 733,93 eurot ning tellija tasumata osa on 105 351,07 eurot. Esitatud arvete kohaselt on tellijal kokku tasumata 143 393,67 eurot. Kuna kahe eksperdi seisukohtades sisaldusid erimeelsused ja vastuolud, mille väljaselgitamiseks Madis Karelson ei taotlenud kohtulikku ekspertiisi, siis oleks maakohus pidanud asuma seisukohale, et Madis Karelsoni kahju hüvitamise nõue on tõendamata ning jätma nimetatud nõude täies ulatuses tunnustamata. OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ hinnangul on maakohus vääralt tunnustanud Madis Karelsoni nõude ka täiendavate kulude osas elamu valmisehitamiseks summas 80 622,12 eurot, ekspertiisi maksumuse 6000 euro osas ja üüritasu 3 850 euro osas, kokku summas 90 472,12 eurot. Vaidlust ei ole iseenesest asjaolus, et lepingu lõpetamisel ei olnud ehitustööd valminud lepingus kokkulepitud mahus, samas saaks kahju tekkida asendustöö tellimise puhul üksnes juhul, kui asendustööde maksumus ületab algse lepingu maksumuse, millest on maha arvatud tasutud summad (VÕS § 135 lg 1). Juhul, kui täielikult aktsepteerida Madis Karelson nõudeavalduse ja hagiavalduse väidet, et vaidlusaluse elamu valmisehitamise kulu on summas 80 622,12 eurot, kuid arvestada asjaoluga, et Madis Karelsonil on töövõtjale Sense Trust OÜ tasumata 193 570,60 eurot, siis tegelikult ei ole Madis Karelson mistahes varalist kahju kannatanud. OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ hinnangul täielikult põhjendamatu ning alusetu Madis Karelsoni viivisenõue 25 953,96 eurot. Kuivõrd PankrS § 107 sätestab pankrotimenetluses olulise erisättena, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõudeavalduses, siis OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ leiavad, et maakohus ei saanud Madis Karelsoni viivisenõuet tunnustada teisel õiguslikul alusel ja teistel faktilistel asjaoludel, kui oli toodud Madis Karelsoni nõudeavalduses. Selles ei olnud viivisenõue esitatud ka alternatiivsetel õiguslikel alustel. Järelikult oli maakohtu poolt õigusvastane tunnustada Madis Karelsoni viivisenõuet hoopis seadusjärgses määras.
8.Madis Karelson palub jätta OÜ Dixer ja Sense Concept OÜ määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata ja mõista menetluskulud välja solidaarselt määruskaebuse esitajatelt.
9.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tunnustas Madis Karelsoni nõuet summas 227 844,84 eurot teises rahuldamisjärgus (maakohtu määruse resolutsiooni p 4 alapunkt 3 ja p 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tunnustab Madis Karelsoni nõuet 3850 euro ja viivise 205,55 euro osas, kokku 4055,55 eurot ja ülejäänud osas jätab Madis Karelsoni nõude tunnustamata, samuti muudab vastavalt jaotiseid. TsMS § 654 lg 22 järgi esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Madis Karelsoni määruskaebus jääb rahuldamata, Dixer OÜ ja OÜ Sense Concept määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
11.Määruskaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus ei tunnustanud M. Karelsoni deposiiti tasutud 3000 euro ja leppetrahvi 169 997,40 euro nõuet. Ringkonnakohus nimetatud nõuete osas maakohtu määruse seaduslikkust ei kontrolli.
12.Ringkonnakohus jätab rahuldamata taotlused võtta asja juurde määruskaebusele I ja määruskaebuse I vastusele lisatud tõendid. Ringkonnakohus märgib, et pankrotimenetlus on kollegiaalne menetlus ja käesoleval juhul esindasid nõude tunnustamise menetluses menetlusosalisi vandeadvokaadid, kellelt saab eeldada esindatava huvides väidete ja tõendite õigeaegset esitamist ning nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse tundmist. Pankrotiseaduses on sätestatud eriregulatsioon nõuete tunnustamiseks ning nõude tunnustamist ei menetleta hagimenetluse sätete järgi. Seetõttu ei ole alust lugeda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks seda, et maakohus ei määranud pankrotimenetluses täiendavaid tähtaegu ega selgitanud menetlusosalistele tõendamiskoormist. Nõude tunnustamisel pankrotimenetluses esitatakse haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks (PankrS § 94). PankrS § 1003 lg 1 kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. PankrS § 1003 lg 1 kolmanda lause kohaselt hindab kohus koos võlausaldajate nimekirjaga esitamata jäänud tõendeid üksnes juhul, kui menetlusosaline, kes tõendi esitab, põhjendab, miks asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast käesoleva seaduse § 1001 lõikes 3 või 5 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu. Ringkonnakohus leiab, arvestades nõudeavalduse esitamise korda pankrotimenetluses ja nn eelmenetlust halduri juures, on PankrS § 1003 kolmas lause erisäte TsMS § 662 lg 3 suhtes. Nõude tunnustamise õiguspärasuse kontrollimisel hindab ringkonnakohus üksnes neid asjaolusid ja tõendeid, mis olid maakohtul määruse tegemise aluseks. Erandiks on olukord, kus maakohtule saab ette heita olulist menetlusnormi rikkumist. Ringkonnakohus sellist rikkumist käesolevas asjas ei näe ning ka menetlusosalised ei ole tuginenud määruskaebustes väitele, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse II esitajatega, et maakohus väljus M. Karelsoni nõudeavalduse raamidest ja rikkus PankrS §-i 94 ja §-i 107 ning menetlusseadust. Asja materjalidest nähtub, et M. Karelson esitas nõudeavalduse, milles märkis, et tema nõue pankrotivõlgniku vastu tuleneb 1. juulil 2017 sõlmitud projekteerimise ja ehituse töövõtulepingu (edaspidi leping) olulisest rikkumisest ja ta taotles, et lisatud hagiavaldust käsitletakse nõudeavalduse lahutamatu osana. M. Karelsoni nõudeavalduses olid järgmised nõuded: 1) leppetrahv 169 997,40 eurot; 2) kahjuhüvitis 486 118,14 eurot; 3) kahjuhüvitiselt arvestatav viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses vahemikus 05.08.2020 kuni 05.04.2021, s.o summas 25 953,96 eurot. Lisaks on pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutud 3000 eurot. Haldur luges avalduse nõuetekohaseks ja ei pidanud vajalikuks määrata PankS § 94 lg 3 alusel täiendavat tähtaega. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja ei ole kohustatud omal algatusel nõudeavaldust täiendama ega muutma, kui haldur peab nõudeavaldust koos lisadega kohaseks, saab kohus asja läbivaatamisel arvestada nõudeavalduse ja selle lisadega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et halduril on kohustus nõudeavalduse ja selle lisadega tutvuda ning juhul kui nõudeavaldus on ebaselge, tuleks halduril määrata nõude esitajale tähtaeg pankrotiseadusele vastava selge nõudeavalduse esitamiseks. Võlausaldaja peab ka ise nõudeavalduse koostamisel hoolas olema, sest üksnes nõudeavalduse ja selle lisade alusel hindab kohus pankrotimenetluses nõude põhjendatust.
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et töövõtulepingut ei saa rikkumise tõttu üles öelda. Nõudeavalduses toodu põhjal puudus maakohtul alus lepingu lõpetamise õiguslik alus kvalifitseerida ülesütlemisest lepingust taganemiseks. Lepingust taganemise kohta ei ole töövõtulepingu puhul erisätteid ja lähtuda saab VÕS-i üldosa §-st 116. Maakohus märkis küll õigesti, et reeglina saab üles öelda kestvuslepingut, kuid jättis tähelepanuta, et töövõtulepingu puhul on ülesütlemiseks erisäte. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 kohaselt lõiget 1 ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Töövõtulepingu võib tellija üles öelda igal ajal ning lepingu rikkumine omab tähtsust üksnes töövõtja poolt kokkulepitud tasu nõudmise ulatuse määramisel. Nõude aluseks olevas lepingus leppisid pooled samuti kokku ülesütlemise. Lepingu p.16.2. kohaselt võib tellija võib lepingu üles öelda, kui töövõtja on lepingut rikkunud, eelkõige kui töövõtja mahajäämus lõpptähtajast on rohkem kui 4 (neli) kalendrikuud. Ringkonnakohus leiab, et M. Karelson ütles lepingu 16. aprill 2020 kehtivalt üles.
15.Määruskaebuse II esitajate väitel pikenes lepingu lõpptähtaeg automaatselt ja seetõttu ei ületanud töövõtja lepingus ettenähtud tööde valmimise tähtaega enam kui 4 kuud. Maakohus tuvastas, et 13.aprillil 2020 ehitustööde peatamise ning 16. aprillil 2020 lepingu ülesütlemise ajal ei olnud töövõtja objektil töid lõpetanud. Teostatud tööde maht oli vahemikus 82,79 % (ekspertiisi järgi) kuni 94,90 % (erakorralise auditi järgi). Lepingust nähtuvalt tuli tööd tellijale lõplikult üle anda hiljemalt 21.06.2019 (lepingu punkt 4.1). Maakohus märkis õigesti, et asja materjalide kohaselt on lisa- ja muudatustöid tehtud kümnel korral, kuid kuna lisa- ja muudatustööde osas puuduvad lepingus ( (lepingu punkt 4.2) ettenähtud korras sõlmitud kirjalikud kokkulepped ei ole kohtule teada lisa- ja muudatustööde mõju tööde lõpptähtajale.
Lepingu rikkumiseks on kohustuse täitmisega viivitamine. Viivitamine võib olla vabandatav, kuid kuna M. Karelsoni väitel lisa- ja muudatustööd ei muutnud lõpptähtaega, siis oli vastuväite esitanud võlausaldajatel tõendamiskoormis tõendada, et viivitust ei olnud või see oli vabandatav. Võlausaldajad oma väiteid tõendanud ei ole. Ü. Lainsalu auditi p-s 3.1.4 on märgitud, et läbiviidud uuringute põhjal on elamu suletud netopind 845,8 m2. Arvestades asjaolu, et algselt oli Tatrajõe elamu kasulik pind 628 m2, on tegemist märkimisväärse pinna suurenemisega ning ei ole eluliselt usutav, et töövõtja tegi ühepoolselt tellijaga kooskõlastamata projekteerimise käigus nii mahukaid muudatusi, samas ei ole see piisav, et tuvastada lepingu tähtaja automaatne pikenemine (lepingu p 4.5.1). Kokkulepete vormistamata jätmine on eelkõige töövõtja risk. Eeltoodu alusel saab tuvastada, et töövõtja rikkus lepingust tulenevat kohustust, kuna oli lepingu täitmisega viivituses.
16.Ringkonnakohus märgib, et ka juhul kui töövõtja rikkus lepingut, siis lepingu ülesütlemisel ei vabane tellija VÕS § 655 lg 2 alusel enne ülesütlemist töövõtja poolt lepingu täitmisel teostatud tööde eest tasu maksmise kohustusest. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 655 lg 2 ei välista töövõtja tasunõuet juba tehtud töö eest (RKTKo 5. juuni 2013, nr 3-2-1-59-13, p 14).
17.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse II esitajatega, et M. Karelsoni kahju hüvitamise nõue on osaliselt põhjendamatu. Asja materjalidest nähtub, et M. Karelson ütles lepingu üles tööde teostamisega viivitamise tõttu, lugedes seda lepingu rikkumiseks. Ülesütlemise avalduses ei tuginetud väitele, et tööd on teostatud puudustega. Pärast lepingu ülesütlemist tellis M. Karelson teostatud töödele ekspertiisi, millele ta tugineb nõudeavalduses. M. Karelsoni nõudele vastuväite esitanud võlausaldajad tuginesid elamule tehtud auditile, väites, et see võtab arvesse ka poolte vahel kooskõlastatud projektimuudatused. Põhjendatud ei ole M. Karelsoni väited auditi erapooliklikkuse osas. Nõustuda tuleb sellega, et ekspertiisi ja auditi koostanud asjatundjad on osalt lähtunud erinevast metoodikast. Ringkonnakohus leiab, et kui pankrotimenetluses esitati nõudeavaldusega koos ekspertiis ja vastuväite esitanud võlausaldajad esitasid auditi, mille tulemusel oli kohtul hindamiseks kaks samaväärset, kuid erinevale järeldusele viinud asjatundja arvamust, seetõttu ei saanud maakohus lugeda M. Karelsoni nõuet tõendatuks ekspertiisiga.
18.Kuna M. Karelson ütles lepingu üles, sai ta nõuda nn väikest kahju. Kahju hüvitamise nõude täiendavad eeldused tulenevad VÕS §-dest 115 ja 127. M. Karelson tellijana pidi tõendama kohustuse rikkumise töövõtja poolt ning põhjusliku seose esinemise kahju ning töövõtja rikkumise vahel (§ 127 lg-d 2 ja 3). Pärast lepingu ülesütlemist tellis M. Karelson töövõtja teostatud töödele ekspertiisi. Ekspertiisis andis asjatundja lepingut aluseks võttes oma kogemusele tuginedes hinnangu, millised puudused on tema arvates tehtud töödes, milline oleks nende eest tasumisele kuuluv mõistlik ja põhjendatud hind ja kui suures osas on leping jäänud täitmata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse II esitajatega, et nõudeavalduses ja selle lisades toodud tõendite, sh ekspertiisi, alusel ei saa tuvastada, et M. Karelsoni nõue (tegelikult teostatud tööde eest enam tasutud 395 646,02 eurot) oleks põhjuslikus seoses M. Karelsoni poolt esile toodud lepingu rikkumisega ehk täitmise viivitusega. Töövõtja viivitusega saab põhjuslikus seoses olla asendustööde eest tasutud 80 622,12 eurot ja üüritasu 3850 eurot.
19.Ringkonnakohus märgib, et kuigi M. Karelson ütles lepingu üles viivituse tõttu, siis iseenesest ei välista see võlaõigusseaduses sätestatud eelduste järgimise korral kahjunõude esitamist puudustega tööde eest.
Asja materjalide kohaselt ei esitanud M. Karelson töid vastu võttes tööde kvaliteedi osas pretensioone ega nõudeid. Töövõtja vastutus on välistatud juhul, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Sellisel juhul ei või tellija töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3).
19.1.Ringkonnakohus leiab, et M. Karelson ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda puudustest teatamata jätmine mõistlikult vabandatavaks (VÕS § 641 lg 3) või tuvastada, et lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale (VÕS § 645 lg 1). M. Karelson ei ole esile toonud ka seda, kas ja millised väidetavad puudused saaks lugeda varjatud puudusteks. Tegemist on pankrotimenetluses nõude tunnustamisega, kus nõudeavalduse esitaja peab arvestama pankrotiseaduses sätestatud nõue esitamise ja põhjendamise tingimustega. Kohtul ei ole pädevust nõude faktilist alust muuta, samuti puudub kohtul kohustus mahukatest asjatundjate arvamustest otsida nõudeavalduses toodud väidete tõendamiseks sobivaid asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et M. Karelson ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda puudustest teatamata jätmine mõistlikult vabandatavaks. Kui M. Karelson soovis tugineda asjaolule, et tööd ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 77 mõttes, siis selleks, et ta saaks tellijana õiguskaitsevahendeid kasutada, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et M. Karelson tellijana ei saa töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3), siis ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu ega nõuda, et töövõtja hüvitaks ekspertiisis märgitud kahju.
19.2.Ringkonnakohtu arvates sarnaneb eksperdi hinnangu alusel M. Karelsoni esitatud nõue kõige enam tasu vähendamisega (VÕS § 648 ja § 112). Tasu vähendamist ei saa M. Karelson tellijana kasutada, kuna tuvastatud on, et töövõtja rikkumine seisnes lepingu mittetäitmises ja täitmisega viivitamises. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas nõude osalisel rahuldamisel alusetult diskretsiooni. Käesolevas asjas ei ole täidetud diskretsiooni kohaldamise eeldused, kuna asjas on esitatud asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, mida kohus sai hinnata tõendamiskoormist arvestades.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tunnustas M. Karelsoni üüritasu nõuet. Maakohus viitas M. Karelsoni selgitusele hagi (punkt 2.27), et arvestades töövõtja lubadusega ehitustööde lõpetamise kohta veebruaris 2020 ning elamu lõppviimistlusele ja mööbli paigaldamisele kuluva ajaga kolm kuud, sai sõlmitud kokkulepe võlausaldaja pere senise eluaseme müügiks 22. mail 2020, aga kuna elamu lepingukohased ehitustööd jäid lõpetamata, oli võlausaldaja sunnitud otsima ajutise eluaseme. Seega jäi töövõtja lepingu rikkumise tõttu M. Karelson ilma võimalusest oma kinnisasja ise kasutada (kasutamiseelisest). Kui omanik jääb asja kasutusõigusest ilma, on tal võimalus nõuda selle eest hüvitist (VÕS § 132 lg 4). Vastuväite esitajad ei ole eluruumi üürimisele tehtud kulutuse suurusele (kokku 3850 eurot) vastu vaielnud. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega, et tähtaja ületamise tõttu kaasnenud üüritasu nõudeõigus oli töövõtjale ettenähtav ning hõlmatud ka rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).
21.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et töövõtja poolt tegemata jäänud tööde teostamise eest kolmandatele isikutele makstud tasu 80 622,12 eurot on kvalifitseeritav kulutuste hüvitamise nõudena.
21.1.VÕS § 646 lg 5 kohaselt saab nõuda kulutuste hüvitamist, mis kulub eelkõige töövõtja eest tehtud tööde (parandamiseks, puuduste kõrvaldamiseks) tasumiseks kolmandatele isikutele ja mille eelduseks on tellija poolt kulude kandmine. M. Karelsoni esitatud asjaoludel tellis ta kolmandatelt isikutelt tööd, mille töövõtja viivituses olemise tõttu oli jätnud tegemata ja mille eest ei olnud talle tasutud. Ringkonnakohtu arvates võiks tegemist olla kahjuhüvitisnõudega töövõtja vastu, mis seisneb hinnavahe hüvitamises. M. Karelsoni kahjunõude õiguslik alus võiks olla VÕS § 115 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. Kohane on VÕS § 135 lg 1, mis ei ole iseseisev kahju hüvitamise nõude alus (vt Riigikohtu 5. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179- 15, p 27 koos selles viidatud praktikaga). Nimetatud paragrahv sisaldab üksnes kahjuhüvitise arvutamist lihtsustavaid sätteid juhtudeks, kui üks lepingupool on teise lepingupoole lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetanud.
21.2.VÕS § 135 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtjalt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinnavahe tasumist, kui tellija tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing). Kui tellija taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal töövõtja lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. Kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg.
22.2.Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole vaidlust, et töövõtulepinguga selle eesmärke ei saavutatud ning lepingu ülesütlemise tõttu oli M. Karelson sunnitud tellima ülesütlemise hetkeks teostamata jäetud tööde lõpetamise kolmandatelt isikutelt. M. Karelson esitas 80 622,12 euro kahju tõendamiseks erinevate töövõtjate arved. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kahju hüvitamise tunnustamiseks on piisav M. Karelsoni väide, et tegemist oli vajalike ja lepingujärgsete töödega ja arvetel märgitud tööd olid töövõtja poolt tegemata.
22.3.Maakohus määras M. Karelsonile tähtaja seisukoha esitamiseks vastusena võlausaldajatele, kes vaidlesid 80 622,12 euro kahjunõudele vastu põhjusel, et see ei ole tõendatud. Seega oli M. Karelsonil maakohtus tagatud võimalus oma nõuet selgitada. Nõude põhjendamiseks sai M. Karelson selgitada, millised lepingu ülesütlemise avalduses loetletud tegemata tööd ja millise hinnaga on kolmandate isikute poolt teostatud ning kui palju läks see kallimaks võrreldes lepingus kokkulepitud hindadega. See tähendab, et kahjunõude tunnustamise eeldusena tuli kindlaks teha töövõtja poolt lepingurikkumisega (viivitusega) põhjustatud varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes. Tõendamiskoormus nende kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude osas lasus TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel M. Karelsonil (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 15 ja 16). Nõudeavaldusele lisatud arvetel esitatud kirjeldused ei ole seostatavad lepingujärgsete tegemata töödega. Näiteks Tribian Ehitus OÜ arve nr 14 kirjeldus on „sisetööd 1.05.-25.06.20“. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
M. Karelson tõendanud, et kolmandate isikutega sõlmitud lepingud (millega lõpetati töövõtja pooleli jäänud tööd) olnuks asendustehingud VÕS § 135 lg 1 mõttes ning et väidetavalt tekkinud varaline diferents on põhjuslikus seoses lepingurikkumisega.
23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tunnustas 6000 euro nõuet eksperdikulu osas. Riigikohus on leidnud, et asjatundja koostatud dokumentaalse tõendi saamise kulule kohaldatakse kahju hüvitamise üldreeglit, sh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikud kulud. Kohus saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks (vt Riigikohtu 3. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Ringkonnakohus jätab tunnustamata M. Karelsoni nõude asjatundja arvamuse kulu osas, kuna asjatundja arvamuse alusel ei ole võimalik nõude alusena esitatud faktiliste asjaolude tuvastamine. M. Karelsoni nõue põhineb lepingu rikkumisel, mis seisnes viivituses, kuid asjatundja hindas arvamuses eelkõige teostatud tööde vastavust algsele projektile.
24.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse II väitega, et maakohus rahuldas M. Karelsoni viivise nõude põhjendamatult. Õige on osundus, et nõude aluseks olevas hagis palus M. Karelson välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 alusel lepingu poolte poolt vaikimisi aktsepteeritud määras ehk 0,15% päevas. Maakohus märkis eksitavalt, et viivise nõue on põhjendatud, kuid kohaldas samas seadusjärgset viivise määra. Ringkonnakohtu arvates saab maakohtu lahendist siiski üheselt järeldada, et kohus pidas arvetel märgitud viivisemäära põhjendamatuks. Seadusjärgses määras viivise arvestamine on õiguse kohaldamine, mida kohus võis teha. Kuna seadusjärgne määr on väiksem, kui nõudeavalduses märgitu, siis ei ületanud maakohus nõude piire ega muutnud ka nõude aluseks olevaid asjaolusid. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ringkonnakohus lähtub viivise väljamõistmisel samuti seadusjärgsest määrast. Ringkonnakohus tunnustas M. Karelsoni nõuet 3850 euro ulatuses ja mõistab välja viivise ajavahemiku 5. august 2020 kuni 5. aprill 2021 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on 205,55 eurot.
25.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse II osalise rahuldamise tõttu TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.