Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kohtutäitur tegi 25.02.2022. a täitemenetluse lõpetamise (nõude aegumine) ja kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse. Võlgniku 07.03.2022. kaebuse kohtutäituri otsuse peale lahendas kohtutäitur 28.03.2022 otsusega mitte rahuldada A.T. kaebust 25.02.2022. a. Täitemenetluse osalise lõpetamise (nõude aegumine) ja kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse tühistamise kohta. Kohtutäitur ei ole oma varasemas otsuses 25.02.2022. a, viidanud õigusnormile KTS § 35 lg 1 ja see viide õigusnormile KTS § 35 lg 1 on ebaõige. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi KTS § 41-2 kohaselt menetluse lõpetamisel makstava kohtutäituri põhitasu määraks kehtestatakse 50% algsest põhitasu määrast, arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Kuna arvestada tuleb sisse nõudmata jäänud summasid, siis ei kohaldu täituri viidatud KTS § 35 lg 1, mille pealkiri on sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad. Kohtutäituri algseks põhitasu määraks lähtuvalt 06.05.2004 kehtinud kohtutäituri tasu seaduse § 251, ilma käibemaksuta on, eurodesse arvestatuna, 383,47 eurot, millest lahutatakse käibemaksuta summa 10,33 eurot. Käibemaksuga koos on see summa 12,40 eurot ning see laekus Kohtutäiturile 07.04.2008. Seega sissenõudmata rahalise nõude summaks jääb kokku 373,14 eurot, millest omakorda KTS § 412 alusel 50% on 186,57 eurot, sellelt käibemaks 20% on 37,31 eurot, seega Kohtutäituri poolt väljamõistetav põhitasu summa peab olema 186,57+37,31=223,88 eurot. Kohtutäitur viitab otsuses Pärnu Maakohtu 03.09.2020. a kohtumäärusele nr 2-20-12030, mis ei ole avalikus arvutivõrgus kättesaadav ja mille saamise taotluse rahuldamisest Pärnu maakohus keeldus. Seega ei ole kohtutäituri poolt viidatud kohtumäärus nr 2-20-12030 analüüsitav, ega mõjuta käesoleva kaebuse rahuldamist. Nimetatud Pärnu Maakohtu kohtumääruses nr 2-20-12030 on kohtutäituri väitel viidatud Riigikohtu 13.10.2009 otsusele kohtuasjas 3-2-1-88-09, punktile 11, kuid sellest viidatud lause„See ei muuda aga kohtutäituri tasu täitmisteate kättetoimetamise hetkest veel sissenõutavaks.“ ei mõjuta käesoleva kaebuse rahuldamist. Kohtutäituri viidatud Riigikohtu 16.12.2015. a kohtuasjas 3-2-1-108-15, lahendi punktis 11 olev lause- „Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms).“- ei mõjuta käesoleva kaebuse rahuldamist. Riigikohus viitab õigusnormile KTS § 41 lg 2, mis ei ole sama õigusnorm, kui on käesolevas menetluses kohane KTS § 412. Kohtutäituri viidatud Tartu Maakohtu kohtumääruse 08.09.2021. a kohtuasjas 2-21-12854 ei ole avalikus arvutivõrgus kättesaadav, ei ole seega analüüsitav, ega mõjuta käesoleva kaebuse rahuldamist. KTS § 412 kohtutäituri poolsel viisil grammatiliselt tõlgendamine ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, sest sellist põhitasu rakendamist ei saanud võlgnik kuidagi ette näha, ning see kahjustab tema omandit, kui ta peaks maksma põhitasu muu põhitasu määra järgi, võrreldes algse põhitasu määraga, kui see teeb põhitasu pea kaks korda kallimaks, kui põhitasu oleks arvestatud algse põhitasu määra järgi.

Kohtutäitur Raigo Pärs kinnitab, et jääb oma 28.03.2022 otsuses avaldatud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks kõiki otsuses ära toodud seisukohti üle korrata. Kohtutäituri põhitasu arvutatakse tulenevalt KTS § 35 ja seega jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide, et viide õigusnormile KTS § 35 lg 1 on ebaõige. Kaebuse esitaja tugineb suuresti oma kaebuses Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale ja sellest tulenevalt väidab, et kohtutäituri põhitasu aegumise korral tuleb arvestada algsest põhitasu määrast, mitte ei koostata uut põhitasu otsust lähtudes hetkel kehtivatest põhitasu määradest. Kohtutäitur leiab, et antud käsitlus on vale juba põhjusel, et kuidas on võimalik täna koostada uus põhitasu otsus ja samas lähtuda 2004.a. kehtinud KTS-ist. TMS § 48-1 kohaselt täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Seega on üheselt arusaadav, et võlgnik on kohustatud maksma kohtutäituri tasu olenemata sellest, et põhinõue on aegunud. Pärnu Maakohtu 03.09.2020.a. määruses 2-20-12030 on kohus analüüsinud sama teemat ja jõudnud järeldusele, et kohtutäituri põhitasu välja mõistmisel on täitur kohustatud lähtuma täna kehtivast õigusnormist, mitte seadusest, mis kehtis ca 20.a. tagasi. Riigikohus on 9. jaanuaril 2019. a asjas nr 2-17-11697 tehtud otsuses leidnud, et kohtutäituri põhitasu määramisel ei saa aluseks võtta varem kehtinud ning põhiseadusega vastuolus olevaid põhitasu määrasid, vaid kohtutäituril tuleb lähtuda kehtivatest tasumääradest. Kohtupraktikas on jõutud ühtsele ja ainuõigele arusaamisele, et kohtutäituri põhitasu 50% ulatuses kuulub välja mõistmisele hetkel kehtiva KTS alusel, mitte varem (so täiteasjas nr 158/2004/943), kehtinud KTS alusel (so 2004.a.). Kaebuse esitaja aursaam eelnõu rollist ei ole arvestatav, sest seletuskiri ei ole omaette seadus, millest lähtuda. Tulenevalt eelnevast on esitatud kaebus põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused TMS § 218 lg 2 kohaselt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. TMS § 218 lg 3 kohaselt kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja kohtutäituri 28.03.2022 otsuse tühistamiseks alus puudub. Kohus nõustub kohtutäituri põhjendustega. 25.02.2022.a. on kohtutäitur Raigo Pärs koostanud Täitemenetluse osalise lõpetamise (nõude aegumine) ja kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse, millega on võlgnikult A.T. välja mõistetud 50% kohtutäituri põhitasust summas 420 eurot. Kohtutäituri põhitasu on arvestatud vastavalt KTS § 35 lg 1 sätestatust. Põhinõude jääk seisuga 25.02.2022.a. oli summas 7276.73 eurot. Kohtutäituri tasu nimetatult summalt on 700 eurot + käibemaks so 840 eurot.

Kohtutäitur on 25.02.2022.a. koostatud põhitasu väljamõistmise otsuse, millega on võlgnikult A.T. välja mõistnud 50% põhitasust so 420 eurot. Kohus nõustub täituriga, et võlgniku omapoolne arvutus kohtutäituri põhitasu osas on vale. Kui kohtutäituri põhitasu täitemenetluse algatamise hetkel so 6000 krooni so 383.47 eurot ja 50% sellest summast oleks 191.74 eurot + käibemaks, siis õige summa on 230.09 eurot, mitte kaebuse esitaja poolt arvutatud 223.88 eurot. KTS § 41 ülamärkega 2 sätestab, et Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohtutäituri viidatud kohtulahendid kogumis- Riigikohtu 13. oktoober 2009. a lahend nr 3-2-188-09 ja 16. detsember 2015. a asjas nr 3-2-1-108-15- on käsitlenud kohtutäituri põhitasuga seotud küsimusi ning on selgitanud, et Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta KTS § 32 lg 4 kolmanda lause kohaselt põhitasu maksma üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. KTS § 32 lg 4 teise lause järgi näidatakse põhitasu otsuses ka vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust. Kohtutäituril on õigus tasule pärast täitetoimingute tegemist (täitmisteate kättetoimetamist). Kuna käesoleval juhul lõpetati täitemenetlus aegumise tõttu, siis tulenevalt KTS § 412 oli kohtutäituril õigus nõuda põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, mida on käesolevalt ka tehtud. Kohus leiab, et avaldaja seisukohad ei anna alust kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks ning põhjendatud on täituri seisukoht, et uue kohtutäituri põhitasu otsuse tegemisel tuleb lähtuda kehtivatest tasumääradest, mitte 06.05.2004 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest, kuivõrd KTS §-st 41-2 tuleneb selgelt, et kohtutäitur võtab aluseks pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, mitte pool varasemalt väljamõistetud ning tasumata kohtutäituri tasu jäägilt. Kohtutäituri 28.03.2022 otsus on kehtiv ja seega 07.04.2022 kaebuses esitatud taotlused: kohustada täiturit üle vaatama avaldaja kaebus täituri 25.02.2022 otsusele, taotlus tühistada 25.02.2022 otsus täituritasuna 420 eurot väljamõistmiseks ning kohustada täiturit tegema uut otsus täituritasuna 223,88 eurot väljamõistmiseks, jäävad tähelepanuta. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebust kohtutäituri otsuse peale ei rahuldata, jäävad nii avaldaja enda kui ka puudutatud isiku võimalikud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel avaldaja kanda. Puuduvad andmed, menetluskulusid.

et

kohtutäituril

oleks

tekkinud

rahaliselt

kindlaksmääratavaid

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 5. mai 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 05.05.2022 kohtumäärus 2-22-5148 jõustus 21.12.2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjasataud digitaalselt/ Elena Jõgis referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.