Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

vastavalt iga korteriomaniku korteri suurusele. Remondifond, mis on vastu võetud 1999. a üldkoosolekul ning on tänaseni püsinud muutumatuna, s.o 383 eurot 47 senti kuus, arvutatakse vastavalt korteri suurusele ning ühe ruutmeetri eest tasutakse 0,228 eurot. Ka peakaitse eest tasutakse vastavalt korteriomandi suurusele. Puudutatud isik on arveid tasunud osaliselt. Kuna puudutatud isik ei ole võlga tasunud, pidi avaldaja pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo LMP poole, millest on avaldajale tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes 193 eurot 20 senti. Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märgib avaldaja, et üldkoosolekud toimuvad iga aasta, kuid neid ei protokollita, majanduskavad kinnitatakse suuliselt. Olenemata majanduskava olemasolust on puudutatud isikul kohustus tasuda vähemalt halduse, prügi, peakaitse, elektri, üldelektri ning vee eest. Avaldaja lähtub majandamiskulude jaotuse arvutamisel kinnistusraamatu andmetest, mille kohaselt on kogupind 1680,3 m2. Ehitusregistri andmed on valed. Algselt koosnes XXXXXX ühiselamu kahest maja poolest, selle kaheks jaotamisel tekkisid XXXXXX ja XXXXXX. Mingil põhjusel registreeriti korteriomand nr 128, mis asub küll XXXXXX majapooles, XXXXXX poolele. Kuivõrd korter 128 saab oma arved ja teenused KÜ XXXXXX kaudu, lahutab avaldaja kinnistusraamatus nähtavast kogupinnast korteri 128 suuruse 18,3 m2 ning XXXXXX kogupinnaks jääb 1662 m2, mis nähtub ka korteriomanikele esitatavatelt arvetelt. Küttekulu arvutamiseks jagatakse küttearve kaugkütte kasutajatega, kaugkütet kasutab 1437,55 m2, mitte kogu maja.

MAAKOHTU LAHEND

avaldaja väitel toimuvad üldkoosolekud iga aasta, ei ole need protokollitud. Avaldaja esitas kohtule 2017. ja 2019. a üldkoosoleku protokollid (IV kd, tl 2, 41), millest nähtuvalt on 2017. a üldkoosolekul kinnitatud 2011. kuni 2016. aastaaruanded ja 2018. a majandustegevus, milleks on teise korruse koridori kapitaalremont (IV kd, tl 2) ja 2019. a üldkoosolekul (IV kd, tl 41) kinnitatud 2017. ja 2018. aastaaruanded ja majanduskava. Seega on majanduskava kehtestatud tagantjärgi. Samuti on majanduskavade järgi majandamise periood oktoobrist septembrini, kuigi äriregistri andmetel on selleks kalendriaasta. Samas ei tähenda majanduskava puudumine, et puudutatud isik ei peaks tarbitud teenuste eest tasuma. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule kuulub korteriomand (pindala 15,7 m2) asukohaga XXXXXX ning puudutatud isik on XXXXXX korteriühistu liige. Samuti on puudutatud isik tasunud alates juuli 2016 kuni september 2020 koostatud ja esitatud arvete alusel osaliselt vee ja elektri eest kokku 353 eurot 55 senti (I kd, tl 18-25), mille avaldaja on arvestanud võla katteks vastavalt puudutatud isiku selgitustele. Puudutatud isikul on osaliselt või täielikult tasumata avaldaja esitatud arved ajavahemiku juuli 2016 kuni september 2020 eest kogusummas 2398 eurot 49 senti (I kd, tl 9-17). Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei ole tarbinud vett, elektrit, kütet ning kasutanud prügiteenust, seega saab lähtuda avaldaja esitatud kommunaalarve kujunemise arvestusest (II kd, tl 6), mille kohaselt jagatakse prügikulu, küttekulu, peakaitsekulu ja üldelekter korteriomandite üldpinnaga ja saadud summa korrutatakse korteriomandi ruutmeetritega ning vee ja elektri eest tasutakse vastavalt korteriomandi vee- ja elektrimõõtja näidule. Seega tuleb prügikulu, küttekulu, peakaitsekulu ja üldelektri eest tasuda vastavalt korteriomandi suurusele ning vee ja elektri eest tegeliku tarbimise alusel ning arvestamisel lähtuda vaidlusalusel perioodil teenusepakkujate esitatud arvetest (II kd, tl 4-209; III kd, tl 1-153). Kohus nõustus avaldaja põhjendatusega aluseks võetud ruutmeetrite suuruse osas ning kontrollis, et arvetel esitatud arvutused on vastavuses põhikirjas kokkulepitud arvestuse alustega (korteriomandi osa suurusega). Kuigi puudutatud isiku väitel on arvutused ebatäpsed ja valed, sest ei ole aru saada milline ruutmeetrite arv on aluseks võetud, ei ole puudutatud isik toonud esile, milline ruutmeetrite suurus tuleks arvestuse aluseks võtta. Avaldaja haldus- ja remondifondi maksete nõuetel puudub õiguslik alus, kuivõrd põhikirja p 6.3.9 järgi määrab üldkoosolek kindlaks nii remondifondi kui halduskulu, ent ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks eelnimetatud kulude suurus, jaotus ja tasumise kord. See aga ei tähenda, et puudutatud isik ei peaks kaasomandi eseme valitsemisse ega korrashoidu panustama. Korteriühistu juhatusel on võimalus puudused kõrvaldada järgmisel üldkoosolekul. Kohus arvestas avaldaja juuli 2016 kuni septembri 2020 eest esitatud arvetest maha halduse (2016. a 18,997 eurot kuus, 2017. a 20,787 eurot kuus, 2018. a 22,062 eurot kuus, 2019. a 23,880 eurot kuus ja 2020. a 25,841 eurot kuus) ja remondifondi (3,622 eurot kuus) eest küsitavad summad. Kuivõrd puudutatud isik on osaliselt vee ja elektri eest tasunud, mille avaldaja on jooksvalt maha arvestanud ning see on kajastatud ka tasumisele kuuluvatel arvetel, on avaldajal juuli 2016 kuni septembri 2020 eest esitatud arvete alusel tasumata vee, elektri, prügi, kütte, peakaitse ja üldelektri eest kokku 1066 eurot 47 senti (2398 eurot 49 senti – 1332 eurot 2 senti). Puudutatud isiku seisukoht, et tal on õigus keelduda kulude kandmisest kuni talle ei ole selgitatud arvetel märgitud summade kujunemist ning esitatud raamatupidamisdokumente, on ebaõige. Asjaolu, et juhatus või selle esimees ei ole puudutatud isiku pöördumistele reageerinud või on seda teinud ebapiisavalt, ei anna õigust KrtS § 40 lg 3 alusel keelduda kulude kandmisest. Tõenditest nähtuvalt on juhatus puudutatud isikule kahel korral vastanud (I kd, tl 73-75). Puudutatud isik saanuks keeldumise korral kasutada KrtS § 45 lg-st 3 tulenevat õigust, mida ta teinud ei ole. Kuivõrd korteriühistu saab rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks vaid

ühistu liikmetelt ning olukorras, kus üks ühistu liige otsustab keelduda korteriühistu arvete tasumisest või tasuda neid vastavalt enda äranägemisele, kannatavad teised ühistu liikmed. Põhikirja p 9.4.3 ja 9.4.8 näevad ette, juhatuse pädevuses on ühistu töötajate töölevõtmine ja raamatupidaja ning teiste palgaliste töötajate ametikoha moodustamine, töölevõtmine ning töötasu määramine. Kuivõrd antud juhul on juhatus kolmeliikmeline ning töölepingute (I kd, tl 69-72) sõlmimisel on avaldajat esindanud teised juhatuse liikmed, ei ole töölepingute sõlmimine juhatusse kuuluva isiku perekonnaliikmetega seaduse või põhikirjaga vastuolus. Avaldaja taotletud kohtumenetluse eelse õigusabikulu 193,20 euro hüvitamise osas ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud. Nimetatud kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Avalduse rahuldamise ulatust arvestades pidas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teisest lausest lähtudes õiglaseks jaotada menetluskulud selliselt, et riigilõiv jätta puudutatud isiku kanda ja avaldaja lepingulise esindaja kulud jätta võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku kanda. Kohus pidas avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 18 tunni ja 29 minuti asemel 14,76 tunni ulatuses 2066 eurot 40 senti (tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta). Kohus ei pidanud põhjendatuks kulutusi toimingute eest, mis puudutavad suhtlusi, materjalide edastamist ja kirjavahetust kliendiga, kuna see ei ole eraldi kontrollitav ning tuleb lugeda hõlmatuks dokumendi koostamise ajakuluga. Samuti leidis kohus, et arvestades avalduse sisu ja mahukust, on avalduse koostamise ja täiendamise ajakulu (sh puuduste kõrvaldamiseks) põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses ning 3. mai 2021 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (milles on enamasti korratud juba varasemat) 2 tunni ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Avaldaja ei nõustu ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääratud suurusega. Kui ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse, tuleb ka menetluskulud maakohtus TsMS § 162 ja 172 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku arvutuskäigud tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on valed ning esitatud hilinenult. Puudutatud isik pole hilinemist TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 4 kohaselt põhjendanud. Avaldaja pole nõus uute asjaolude ja tõendite vastuvõtmisega. Ka puudutatud isiku seisukoht menetluskulude jaotuse osas on väär. Menetluskulud on tekkinud seetõttu, et puudutatud isik pole oma kohustust avaldaja ees täitnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kulude jaotust reguleerib korteriühistu põhikirja p 3.15, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt osa- ja sihtotstarbelised maksed, ühistu tegevuse kulude katteks, samuti tasuma kõik korteriomandi mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kandma avalikõiguslikud reaalkoormatised võrdselt temale kuuluva mõttelise osa suurusega. 10.2 Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Seega on KrtS-i järgi majandamiskulude nõudmise aluseks eelkõige korteriomanike vastu võetud majanduskava. Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et korteriühistu eesmärgiks on majandada korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike ühistes huvides, on korteriühistul õigus ka olukorras, kus korteriomanikud ei ole majanduskava vastu võtnud, esitada enda nimel AÕS § 75 lg-st 1 tuleneva nõude korteriomaniku vastu ühise asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutuste hüvitamiseks. Vastupidine seisukoht tooks kaasa selle, et ainsaks lahenduseks olukorrale, kus majanduskava ei ole vastu võetud, oleks korteriühistu pankrot, mida ei saa pidada mõistlikuks tulemuseks, mida seadusandja oleks KrtS-i vastuvõtmisel soovinud. AÕS § 75 lg 1 järgi saab aga nõuda üksnes tegelike kulude hüvitamist, mitte aga koguda vahendeid tuleviku tarbeks (nt remondifondi maksed).

11.3 Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et 18. septembri 2019. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda (KrtS § 20 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et see vastuväide on põhjendatud. KrtS § 29 lg 1 kohaselt toob üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. KrtS § 20 lg 4 kohaselt, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Avaldaja märkis vastuses ringkonnakohtule, et 18. septembri 2019. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade riputati üles trepikoja sissekäigu juurde nähtavale kohale ja igale korrusele (kokku 6 teadet). Avaldaja märkis, et teadet ei saadetud korteriomanike eposti aadressile, kuna korteriühistule ei olnud teada kõigi korteriomanike e-posti aadressid ning korteriomanikud (sh ka puudutatud isik) olid avaldanud korteriühistu esimehele, et nad ei soovi teateid e-postile saada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik on avaldanud, et ta ei soovi teateid e-postile saada. Puudutatud isik on juba vastuses avaldusele (I kd, tl 89 pöördel ja 90) tuginenud sellele, et ta on teatanud avaldajale enda e-posti aadressi, kuhu ta soovis saada teavet avaldaja tegevuse kohta. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule seisukoha ja tõendi, et ta on 1. jaanuaril 2018 saatnud korteriühistu ametlikule e-posti aadressile [email protected] kirja, milles ta palub edaspidi saata kõik korteriühistuga puudutav info ja arved e-posti aadressile XXXXXXXX (IV kd, tl 126). Tsiviilasjas esitatud materjalidest nähtub, et puudutatud isik on esitanud korteriühistule aruandluse nõudeid, milles on palunud vastata kirjalikult e-posti aadressile XXXXXXXX. Sealhulgas on tsiviilasja toimikus tõendid selle kohta, et avaldaja ja puudutatud isik on suhelnud korduvalt e-posti teel (IV kd, tl 114-139). 11.4 Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et e-posti aadress [email protected] ei ole korteriühistu ametlik e-posti aadress. Äriregistri andmete kohaselt on korteriühistu asutamisest alates kuni käesoleva ajani korteriühistu e-posti aadressina registrisse kantud [email protected]. Kuigi tegemist on informatiivse kandega, peab avaldaja arvestama, et olukorras, kus ta on e-posti aadressi enda kontaktandmetesse lasknud märkida, peab ta korraldama ka sellele saadetud kirjade endani jõudmise. 11.5 Eelnevast tuleneb, et korteriühistule oli puudutatud isiku e-posti aadress teada, sh oli puudutatud isik edastanud korteriühistule selge tahteavalduse teadete ja materjalide edastamiseks e-posti aadressile ning puudutatud isik võis mõistlikult eeldada, et seda kasutatakse talle teabe edastamiseks. Seega rikkus korteriühistu KrtS § 20 lg-t 4, kui ei saatnud vaidlusaluse koosoleku teadet ega materjale avaldajale e-kirjaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole KrtS § 20 lg 4 nõude eiramine alati oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Rikkumise olulisuse määramisel on esmatähtis hinnata, kas puudutatud isik sai üldkoosolekust õigeaegselt tegelikult teada ja kas tal oli võimalik koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused võivad olla täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on KrtS § 20 lg 4 rikkumine siiski koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Puudutatud isik ega tema volitatud esindaja ei osalenud 18. septembri 2019. a üldkoosolekul. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik oli tegelikult üldkoosoleku toimumisest teadlik ning tal oli võimalus üldkoosoleku materjalidega tutvuda. Ainuüksi see, et avaldaja riputas teate üldkoosoleku toimumise kohta trepikodadesse, ei tõenda, et puudutatud isik sai koosolekust õigeaegselt teada. Puudutatud isik on avaldanud, et korteris ei ela tema, vaid tema isa. Tsiviilasja toimikus puuduvad tõendid, millest nähtuks, et puudutatud isik oli üldkoosolekust teadlik.

Järelikult on KrtS § 20 lg 4 rikkumine oluline ja toob kaasa vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse, st otsus, millega kinnitati 2017. a ja 2018. a majanduskavad, on KrtS § 29 lg 1 järgi tühine. 11.6 Ringkonnakohus märgib vastuseks avaldaja määruskaebuse väidetele, et remondifondi maksed ei ole oma olemuselt teenus, mida korteriomanikele osutatakse, vaid korteriühistu kogutav sihtotstarbeline makse. Seega ei ole võimalik selle nõude rahuldamine lähtudes korteriühistu tegelikult kantud kuludest korteriomanikele teenuse osutamisel, vaid remondifondi moodustamine eeldab alati vastavat üldkoosoleku otsust. Maakohus on jätnud avalduse remondifondi maksete nõudes õigesti rahuldamata. 11.7 Haldusteenuse kuluks on avaldaja määruskaebuse kohaselt juhatuse liikme Rein Värvi ja Sirle Värvi (majahoidja, koristaja ja raamatupidaja) töötasu. KrtS § 24 lg 1 ja MTÜS § 281 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikme tasu suurus kindlaks üldkoosoleku otsusega. Seega olukorras, kus avaldaja ei ole esitanud vastavasisulisi üldkoosoleku otsuseid, ei ole tõendatud, et juhatuse liikme tasu maksmiseks olnuks avaldajal õiguslik alus. Seega ei saa selle hüvitamist ka puudutatud isikult nõuda. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebuse väited on põhjendatud osas, milles avaldaja nõuab puudutatud isikult haldusteenuse kulu hüvitamist katmaks S. Värvile makstud töötasu. Avaldaja on esitanud kohtule S. Värviga sõlmitud töölepingud (I kd, tl 69, 70 ja 72). Neist nähtub, et S. Värvi tööülesanneteks on koristustööd maja sees ja väljas ning raamatupidamine. Ringkonnakohtu hinnangul on korteriomanike kaasomandis oleva maja ja kinnisasja koristamiseks ning maja haldava korteriühistu raamatupidamiseks tehtud kulud majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 järgi ning samuti ühise asja valdamise ja kasutamisega seotud kuluks AÕS § 75 lg 1 mõttes. Seega saab avaldaja nõuda puudutatud isikult kuludest tema kanda jääva osa katmist. Esitatud töölepingute järgi oli töötasuks kokku kahekordne miinimumpalk. Avaldaja on esitanud kulude suuruse tõendamiseks maksudeklaratsioonid, millest nähtub, et S. Värvi töötasuks koos maksudega kulus 2016. a-l 1143 eurot 80 senti kuus (nt II kd, tl 9) 2017. a-l 1250 eurot 20 senti kuus, 2018. a-l 1330 eurot kuus (nt II kd, tl 183), 2019. a-l 1436 eurot 40 senti kuus (nt III kd, tl 7) ning 2020. a-l 1553 eurot 44 senti kuus (nt III kd, tl 119). Seega avaldaja nõude aluseks oleva ajavahemiku 2016. a juuni kuni 2020. a september kogukulu oli 70 186 eurot

senti (1143,8×7+1250,2×12+1330×12+1436,4×12+1553,44×9). Kinnistusraamatu kohaselt kuulub puudutatud isikule 157/16862 suurune mõtteline osa kinnisasjast. Seega vastutab ta nii avaldaja põhikirja p 3.15 kui ka AÕS § 75 lg 1 kohaselt samas proportsioonis korteriühistu majandamiskulude kandmise eest. Seega on maakohus jätnud põhjendamatult avaldaja nõude 653 euro 50 sendi ulatuses rahuldamata.

12.2 Puudutatud isik on vastuses määruskaebusele esitanud vastuväite, et avaldaja ei ole tõendanud XXXXXX maja ruutmeetrite suurust ja seda, kas majandamiskulude arved on koostatud õigete ruutmeetrite suuruse järgi. Avaldaja esitatud arvetest ja majanduskavadest nähtub, et avaldaja on arvestanud kogu maja ruutmeetrite suuruseks 1662. Avaldaja on selgitanud, et majandamiskulude jaotuse arvutamisel on arvestatud kinnistusraamatu andmeid, mille kohaselt on XXXXXX kortermaja kogupind 1680,3 m2, millest avaldaja on maha arvestanud korteri nr 128 suuruse (18,3 m2), kuna vastav korter saab oma arved ja teenused KÜ XXXXXX kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb majandamiskulude jagamisel lähtuda kinnistusraamatus olevatest andmetest. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama jaotuspõhimõte tuleneb ka AÕS § 75 lg-st 1. Ka avaldaja põhikirja p 3.15 kohaselt jaotatakse korteriühistu majandamiskulud vastavalt korteriomanike kaasomandite suurusele. Järelikult tuleb majandamiskulud jagada korteriomanike vahel lähtudes kaasomandi suurusest, mille kohta on andmed toodud kinnistusraamatus. Sellest tulenevalt ei ole oluline see, kui suur on maja üldpind, vaid olulised on korteriomanike kaasomandi osade suurused. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub puudutatud isikule 157/16862 suurune mõtteline osa kinnisasjast. Seega vastutab ta samas proportsioonis korteriühistu majandamiskulude kandmise eest. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on jätnud majandamiskulude jaotamisel põhjendamatult arvestamata korteriomandiga nr 128. Kinnistusraamatu andmete järgi kuulub korteriomand nr 128 XXXXXX kinnisasja koosseisu ning sellega tuleb majandamiskulude jagamisel arvestada. Kui avaldaja leiab, et korteriomand nr 128 ei kuulu tegelikult XXXXXX kinnisasja koosseisu, siis tuleb avaldajal võtta ette samme kinnistusraamatu andmete muutmiseks. 12.3 Eeltoodust tulenevalt on maakohus lähtunud ekslikult avaldaja esitatud ruutmeetripõhisest majandamiskulude jaotusest, mis tingib maakohtu määruse osalise tühistamise. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, milles lähtub hageja nõude rahuldamisel kütte, prügi ja peakaitse kulu osas puudutatud isiku kaasomandi osa suurusest 157/16862. 12.4 Ringkonnakohtu arvutuste (KÜ-le esitatud arve alusel teenuse kogumaksumus×157/16862) kohaselt on puudutatud isik peakaitse tasu eest võlgu kokku 32 eurot 73 senti ((3 kuud × 0,51) + (9 kuud × 0,52) + (39 kuud × 0,68)). Avaldaja esitatud kommunaalteenuste arvete kohaselt on puudutatud isiku peakaitse tasu võlg 33 eurot 17 senti ((3 kuud × 0,52) + (9 kuud × 0,526) + (39 kuud × 0,689). Sellest järeldub, et avaldaja on peakaitse tasu eest küsinud rohkem 44 senti (33 eurot 17 senti – 32 eurot 73 senti), mille väljamõistmise osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldaja nõue rahuldamata jätta. 12.5 Ringkonnakohtu arvutuste (vt tabel allpool) kohaselt on puudutatud isik prügiveo teenuse eest võlgu 95 eurot 94 senti. Arve

Aug 16 Sept 16 Okt 16 Nov 16 Dets 16 Jaan 17 Veebr 17

Prügiteenuse maksumus kokku 153,07 191,34 171,07 133,44 166,80 133,44 133,44

KÜ-le esitatud arve alusel prügiteenuse maksumus × 157/16862 Jaan 19 Veebr 19 Märts 19 Aprill 19 Mai 19 Juuni 19 Juuli 19 August 19

1,43 1,78 1,59 1,24 1,55 1,24 1,24

208,18 207,78 260,22 208,18 260,22 207,78 208,18 259,82

1,94 1,93 2,42 1,94 2,42 1,93 1,94 2,42

Märts 17 Aprill 17 Mai 17 Juuni 17 Juuli 17 Aug 17 Sept 17 Okt 17 Nov 17 Dets 17 Jaan 18 Veebr 18 Märts 18 Aprill 18 Mai 18 Juuni 18 Juuli 18 Aug 18 Sept 18 Okt 18 Nov 18 Dets 18

166,80 133,44 182,64 239,04 191,23 191,65 239,84 192,02 192,82 241,02 192,82 192,82 241,02 192,82 192,42 241,02 192,42 241,02 192,82 192,82 241,02 192,42

1,55 1,24 1,70 2,23 1,78 1,78 2,23 1,79 1,80 2,24 1,80 1,80 2,24 1,80 1,79 2,24 1,79 2,24 1,80 1,80 2,24 1,79

Sept 19 Okt 19 Nov 19 Dets 19 Jaan 20 Veebr 20 Märts 20 Aprill 20 Mai 20 Juuni 20 Juuli 20 Aug 20 Sept 20

208,18 208,57 267,58 208,18 266,22 208,18 208,18 208,57 259,82 207,78 260,22 208,18 208,18

1,94 1,94 2,49 1,94 2,48 1,94 1,94 1,94 2,42 1,93 2,42 1,94 1,94 95,94

Avaldaja esitatud arvete kohaselt on puudutatud isik võlgu prügiveo teenuse eest 98 eurot 49 senti (1,430 + 1,430 + 1,564 + 1,605 + 1,292 + 1,576 + 1,261 + 1,261 + 1,576 + 1,261 + 1,261 + 2,723 + 1,806 + 1,806 + 2,258 + 1,814 + 1,821 + 2,277 + 1,821 + 1,821 + 2,277 + 1,821 + 1,818 + 2,277 + 1,818 + 2,277 + 1,821 + 1,821 + 2,277 + 1,818 + 1,967 + 1,963 + 2,458 + 1,967 + 2,458 + 1,963 + 1,967 + 2,454 + 1,967 + 1,970 + 2,528 + 1,967 + 2,458 + 1,967 + 1,967 + 1,970 + 2,454 + 1,963 + 2,458 + 1,967 + 1,967). Avaldaja nõue on seega põhjendamatu 2 euro 55 sendi ulatuses (98 eurot 49 senti – 95 eurot 94 senti). 12.6 Puudutatud isik vaidleb vastu ka küttekulude suurusele, sh küttekulude arvestuse aluseks olevale köetava pinna suurusele. Avaldaja on märkinud, et küttekulude arvestamise aluseks on maja köetav pind, milleks on 1437,55 m2. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis tuleb majandamiskulude jagamisel lähtuda nii KrtS § 40 lg 1, AÕS § 75 lg 1 kui ka avaldaja põhikirja p 3.15 kohaselt korteriomanike kaasomandi osa suurustest. Sellest tulenevalt ei ole oluline see, kui suur on maja köetav pind. Seega vastutab puudutatud isik kogu maja küttekuludest enda kaasomandi osa suurusele, s.o 157/16862 vastavas proportsioonis. Ringkonnakohtu arvutuste (vt tabel allpool) kohaselt on puudutatud isik kütte eest võlgu 483 eurot 75 senti. Arve

Juuli 16 Aug 16 Sept 16 Okt 16 Nov 16 Dets 16

Kütteteenuse maksumus kokku 1246,03 1960,32 2144,10

KÜ-le esitatud arve alusel kütteteenuse maksumus × 157/16862 11,60 18,25 19,96

Jaan 19 Veebr 19 Märts 19 Aprill 19 Mai 19 Juuni 19

3026,40 1978,80 1687,80 756,60 337,56 -

28,18 18,42 15,71 7,04 3,14 -

Jaan 17 Veebr 17 Märts 17 Aprill 17 Mai 17 Juuni 17 Juuli 17 Aug 17 Sept 17 Okt 17 Nov 17 Dets 17 Jaan 18 Veebr 18 Märts 18 Aprill 18 Mai 18 Juuni 18 Juuli 18 Aug 18 Sept 18 Okt 18 Nov 18 Dets 18

2629,44 2211,12 1792,80 1135,44 257,57 1475,47 1733,04 2151,36 2405,88 2757,96 2112,48 762,84 96,83 1135,46 2112,48 2288,52

24,48 20,59 16,69 10,57 2,40 13,74 16,14 20,03 22,40 25,68 19,67 7,10 0,90 10,57 19,67 21,31

Juuli 19 August 19 Sept 19 Okt 19 Nov 19 Dets 19 Jaan 20 Veebr 20 Märts 20 Aprill 20 Mai 20 Juuni 20 Juuli 20 Aug 20 Sept 20

302,64 1105,80 1804,20 1513,20 1629,60 1862,40 1746,00 1280,40 516,24 -

2,82 10,30 16,80 14,09 15,17 17,34 16,26 11,92 4,81 483,75

Avaldaja esitatud arvete kohaselt on puudutatud isiku võlgu kütte eest kokku 567 eurot 95 senti (13,826 + 21,507 + 23,678 + 28,711 + 24,146 + 19,576 + 12,398 + 2,636 + 16,288 + 18,924 + 23,495 + 26,274 + 30,119 + 23,070 + 8,332 + 1,057 + 12,400 + 23,070 + 24,993 + 33,051 + 21,611 + 18,432 + 8,260 + 3,687 + 3,305 + 12,076 + 19,704 + 16,511 + 17,794 + 20,336 + 19,065 + 13,981 + 5,637). Avaldaja nõue on seega põhjendamatu 84 eurot 20 sendi osas (567 eurot 95 senti – 483 eurot 75 senti), mille osas tuleb jätta see rahuldamata. 12.7 Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks viivise väljamõistmise osas. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja on majandamiskulude jaotamisel eksinud, ei vabasta puudutatud isikut majandamiskulude tasumise kohustusest. Puudutatud isik ei ole majandamiskulude eest tasunud ka osas, milles ta ise peab neid määruskaebuses põhjendatuks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke

/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.