Määrus 805/2004

Artikkel 1 Käesoleva määruse eesmärgiks on luua Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuetele, mis lubaks, kehtestades selleks miinimumstandardid, kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide vaba ringlust kõikides liikmesriikides ilma mis tahes vahemenetlusteta, mida oleks liikmesriigis vaja kehtestada enne kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist.

Artikkel 2 1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes või erikohtutes. Käesolev määrus ei laiene tulude, tolli ega haldusasjadele ning riigi vastutusele riigiasutuse seaduste ja puuduste täitmise suhtes (acta iure imperii). 2. Käesolevat määrust ei kohaldata: a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes; c) sotsiaalkindlustuse suhtes; d) vahekohtute suhtes. 3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste “liikmesriigid” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taanit.

Artikkel 3 1. Käesolevat määrust kohaldatakse vaidlustamata nõudeid käsitlevate kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Nõue on vaidlustamata kui: a) võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud oma nõusolekut omaksvõtuga või otsusega, mis on kohtu poolt heaks kiidetud või koostatud kohtumenetluste käigus või b) võlgnik ei ole kunagi päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet esitanud või c) võlgnik ei ole ilmunud või esindatud vastavat nõuet puudutaval kohtumenetlusel pärast esialgse vastuväite esitamist kohtumenetluse käigus, eeldusel, et nimetatud käitumine võrdub nõude või võlgniku esitatud väidetavate faktide möönmisega vastavalt päritoluriigi seadustele või d) võlgnik on oma nõusolekut selgesõnaliselt ametlikus juriidilises dokumendis väljendanud. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka otsuste suhtes, mis on tehtud järgmiste kohtuotsuste, kohtulahendite ja Euroopa täitekorraldusena kinnitatud autentsete juriidiliste dokumentide vaidlustamise kohta.

Artikkel 4 Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. kohtuotsus – liikmesriigi kohtu või erikohtu igasugune lahend, kuidas tahes seda nimetatakse, sealhulgas seadlus, korraldus, otsus või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta; 2. nõue – nõue teatava rahasumma tasumiseks, mis kuulub maksmisele või mille maksetähtpäev on määratud kohtuotsuse või ametliku juriidilise dokumendiga; 3. ametlik juriidiline dokument – a) dokument, mis on koostatud või registreeritud ametliku juriidilise dokumendina ning mille õigsus: i) lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ja ii) mis on kehtestatud päritoluriigi avaliku võimu kandja või muu vastava võimu poolt või b) haldusasutuse määratud või tema poolt kinnitatud kohustuste jätkumisega seotud kokkulepe. 4. päritoluliikmesriik – liikmesriik, milles otsus on välja kuulutatud, kohtuotsus kinnitatud või lahendatud või ametlik juriidiline dokument koostatud või registreeritud ning mis kinnitatakse Euroopa täitekorraldusena. 5. jõustumise liikmesriik – liikmesriik, milles taotletakse Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse, -lahendi või ametliku juriidilise dokumendi täitmisele pööramist. 6. päritoluriigi kohus – kohus või erikohus, kus toimub kohtumenetlus artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c kirjeldatud tingimuste täitmiseks. 7. Rootsis hõlmab mõiste “kohus” maksmismääruste (betalningsföreläggande) ja abiga (handräckning) seotud lihtmenetluste korral ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).

Artikkel 5 Kohtuotsus, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teistes liikmesriikides täitmisotsuse vajaduseta ning võimaluseta esitada selle tunnustamisele vastuväiteid.

Artikkel 6 1. Liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus kinnitatakse päritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui: a) otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav ja b) otsus ei ole vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise peatüki 3. ja 6. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega ja c) päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt artikli 3 lõike 1 punktides b või c sätestatud tähendusele ja d) otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui — nõue on vaidlustamata artikli 3 lõige 1 punktide b või c määratletud tähenduses ja — nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepingule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist või elukutsest väljaspool olevaks ja — võlgnik on tarbija. 2. Kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus on kaotanud täitmisele pööratavuse või selle jõustamine on peatatud või katkestatud, antakse päritoluriigi kohtule mis tahes ajal esitatud avalduse põhjal välja IV lisas esitatud tüüpvormi kohane tõend, mis näitab täitmisele pööratavuse puudumisi või piiranguid. 3. Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 2 kohaldamist, kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 on tehtud otsus Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse vaidlustamise kohta, antakse välja mis tahes ajal kohaldatav asendustõend V lisa kohase tüüpvormi järgi, kui kõnealune otsus vaidlustamise kohta on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav.

Artikkel 7 Kui kohtuotsus sisaldab täitmisele pööratavat lahendit kohtumenetlustega seotud kulude, sealhulgas intressimäära kohta, kinnitatakse see Euroopa täitekorraldusena, võttes arvesse kulusid, kui võlgnik ei ole esitanud eraldi vastuväidet oma kohustuse suhtes kanda vastavad kulud kohtumenetluste käigus ning kooskõlas päritoluliikmesriigi seadusega.

Artikkel 8 Kui käesoleva määruse tingimusi täidab vaid osa kohtuotsusest, siis antakse vastavate osade jaoks välja Euroopa täitekorralduse osaline tõend.

Artikkel 9 1. Euroopa täitekorraldus antakse välja I lisas esitatud tüüpvormi kohaselt. 2. Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.

Artikkel 10 1. Vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täitekorraldus: a) korrigeeritakse, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja tõendi vahel; b) võetakse tagasi, kui see on selgelt valesti antud, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõudeid. 2. Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmise kohta kehtivad päritoluliikmesriikide seadused. 3. Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmise avalduse esitamiseks võib kasutada VI lisas esitatud tüüpvormi. 4. Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmist ei saa vaidlustada ükski apellatsioon.

Artikkel 11 Euroopa täitekorralduse tõend jõustub ainult kohtuotsuse täitmise tagamise piires.

Artikkel 12 1. Vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktides b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes võib kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad käesolevas peatükis sätestatud menetlusnõudeid. 2. Samad nõuded kehtivad Euroopa täitekorralduse tõendi või asendustõendi väljaandmisel artikli 6 lõikes 3 määratletud tähenduses kohtuotsuse vaidlustamise järel langetatud otsuse kohta, kusjuures otsustamise hetkel on täidetud artikli 3 lõike 1 punktide b või c nõuded.

Artikkel 13 1. Menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument võidakse võlgnikule kätte toimetada kasutades üht järgmistest viisidest: a) kättesaamistõendiga tõendatud isiklik kättetoimetamine, sealhulgas kättesaamise kuupäev, millele on alla kirjutanud võlgnik; b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud volitatud isiku allkirjaga teatis, et võlgnik on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast ilma mis tahes õigusliku põhjenduseta; c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, sealhulgas kviitungi kuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud võlgnik; d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, sealhulgas kviitungi kuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud võlgnik; ▼M4 e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 ( 1 ) artiklites 19 ja 19a sätestatud kättetoimetamine elektrooniliste vahendite abil. ▼B 2. Vastavalt lõikele 1 võib võlgnikule kätte toimetada mis tahes kohtuliku arutamise kohtukutse või anda see eelmisel kohtuistungil sellesama nõude kohta suuliselt ning kinnitada see kõnealuse eelmise kohtuistungi protokollis.

Artikkel 14 1. Menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse dokumendi või mis tahes kohtukutse kohtuistungile võib kätte toimetada ühel järgmistest viisidest: ▼C1 a) isiklik kättetoimetamine kostja isiklikul aadressil isikutele, kes elavad kostjaga samas leibkonnas või töötavad seal; ▼B b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral kättetoimetamine võlgniku äriruumides isikutele, kes on võlgniku palgal; c) dokumendi toimetamine võlgniku postkasti; d) dokumendi toimetamine postkontorisse või pädevatesse ametiasutusse ning võlgniku postkasti sellest vastava kirjaliku teatise jätmine, kusjuures kirjalik teatis sedastab selgelt dokumendi kohtuliku iseloomu ja teatise õigusliku mõju kättetoimetamisdokumendina ning seades jooksvad tähtajad. e) kättetoimetamine posti teel ilma kviitungita vastavalt lõikele 3, kui võlgniku aadress on päritoluliikmesriigis; f) elektrooniliste vahendite abil, kusjuures saadetise kättesaamise automaatne teade on tõendatud, juhul kui võlgnik on eelnevalt selgesõnaliselt vastava kättetoimetamisviisiga nõustunud. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada. 3. Kättetoimetamine lõike 1 punktide a–d põhjal tõendatakse: a) kätte toimetanud pädeva isiku alla kirjutatud dokumendiga, nimetades: i) kasutatud kättetoimetamisviisi ja ii) kättetoimetamise kuupäeva ja iii) selle, kas dokument on toimetatud kätte muule isikule kui võlgnikule, kõnealuse isiku nimi ning seos võlgnikuga või b) lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kviitungi kinnitus isikult, kellele dokument kätte toimetati.

Artikkel 15 Lähtuvalt artiklites 13 ja 14 kirjeldatud viisidest võib dokumendi kätte toimetada ka võlgniku esindajatele.

Artikkel 16 Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmise tagamiseks peab menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument sisaldama järgmist: a) poolte nimed ja aadressid; b) nõude suurus; c) kui nõudelt taotletakse intressi, lisanduvad laenusummale vastavalt päritoluriigi seadusele automaatselt intressimäär ning ajavahemik, mille eest intressi taotletakse; d) selgitus nõude põhjenduse kohta.

Artikkel 17 Järgnev peab olema selgesõnaliselt väljendatud menetluse algatusdokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes kohtukutses või sellega kaasnevas dokumendis: a) nõude vaidlustamise menetlusnõuded, sealhulgas nõude vaidlustamise tähtaeg kirjalikult või kohtuliku arutamise aeg, nagu on sätestatud, asutuse nimi ja aadress, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda, nagu on sätestatud, ning kas advokaadi esindatus on kohustuslik; b) võimaluse korral vastuväite puudumise või mitteilmumise tagajärjed, võimalus, et otsus langetatakse või pööratakse täitmisele võlgniku vastu koos kohtumenetlusega seotud kulude eest vastutamisega.

Artikkel 18 1. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta artiklites 13 ja 17 sätestatud menetlusnõuetele, tuleb selline mittevastavus heastada ning kohtuotsuse võib Euroopa täitekorraldusena kinnitada, kui: a) kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13 ja 14 nõuetele ja b) võlgnikul oli võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaatamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õigeaegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sealhulgas asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ning vajadusel selle tähtaeg ja c) võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vastavuses vaidlustanud. 2. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei ole vastavuses artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusnõuetega, heastatakse selline mittevastavus, kui võlgnik kohtuliku arutamise käigus tõestab, et ta on piisavalt aegsasti isiklikult kätte saanud oma kaitse korraldamiseks vajaliku dokumendi.

Artikkel 19 1. Lisaks artiklitele 13 kuni 18 võib kohtuotsuse kinnitada Euroopa täitekorraldusena, kui võlgnikul on vastavalt päritoluliikmesriigi seadusele õigus taotleda otsuse läbivaatamist, kusjuures: a) i) menetluse algatusdokument või samaväärne dokument või kohtukutse toimetati kätte artiklis 14 kirjeldatud viisil ja ii) kätte ei toimetatud piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud võlgnikul temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada või b) võlgnikku takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või võlgnikust sõltumatud erakorralised asjaolud, eeldusel, et mõlemal juhul tegutseb võlgnik viivitamatult. 2. Käesolev artikkel ei piira võimalust, et liikmesriigid lubavad kohtuotsuse läbivaatamist leebematel tingimustel kui on nimetatud lõikes 1.

Artikkel 20 1. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust liikmesriigi seadus, kus sätted täitmisele pööratakse. Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus pööratakse täitmisele samadel tingimustel kui kohtuotsus, mis on langetatud liikmesriigis, kus otsus jõustus. 2. Võlausaldaja peab muretsema liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, pädevatele jõustamisasutustele järgmised dokumendid: a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ja b) Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ja c) vajaduse korral Euroopa täitekorralduse ärakiri või selle tõlge liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, riigikeelde või kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis selle paiga, kus täitmisele pööramist taotletakse, kohtumenetluses kasutatavasse riigikeelde või ühte ametlikku keelde kooskõlas kõnealuse liikmesriigi seadustega, või mõnda teise keelde, mida liikmesriik, kus otsus täitmisele pööratakse, aktsepteerib. Iga liikmesriik teeb teatavaks Euroopa Ühenduse institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud tõendit ta aktsepteerib. Tõlke kinnitab selleks volitatud isik ühes liikmesriigis. 3. Asjaosaliselt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis langetatud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta kuidas tahes kirjeldatud kautsjoni, võlakirja ega sissemakset selle alusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.

Artikkel 21 1. Vastavalt võlgniku avaldusele keeldub liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, pädev kohtuasutus otsust täitmisele pööramast, kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus on vastuolus liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasema otsusega, võttes arvesse, et: a) varasem kohtuotsus oli seotud sama hagi alusega ning leidis aset samade osapoolte vahel ja b) varasem kohtuotsus langetati liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati, või täidab tunnustamiseks vajalikke tingimusi liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati ja c) vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus. 2. Mitte mingitel asjaoludel ei vaadata kohtuotsust või selle kinnitamist Euroopa täitekorraldusena sisuliselt uuesti läbi liikmesriigis, kus otsus täitmisele pöörati.

Artikkel 22 Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigid kohustusid enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumist Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama tsiviil- ja kaubandusasju, eelkõige teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsust isiku kohta, kelle alaline või peamine elukoht on selles kolmandas riigis, kui artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.

Artikkel 23 Kui võlgnik on — vaidlustanud kohtuotsuse, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, sealhulgas esitanud avalduse läbivaatamiseks artiklis 19 sätestatud korras või — taotlenud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimist või tagasivõtmist artiklis 10 sätestatud korras võib liikmesriigi, kus otsus täitmisele pöörati, pädev kohus või asutus vastavalt võlgniku taotlusele: a) piirata täitemenetluse kaitsemeetmetega või b) määrata täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrates kindlaks selle suuruse või c) erakorraliste asjaolude puhul täitemenetluse peatada.

Artikkel 24 1. Nõuet käsitlev kohtulahend artikli 4 lõikes 2 määratletud tähenduses, mis on kohtuasja arutamise käigus kohtu poolt heaks kiidetud või vastu võetud ning kuulub täitmisele liikmesriigis, kus see heaks kiideti või vastu võeti, kuulub II lisas esitatud tüüpvormi järgi kinnitamisele Euroopa täitekorraldusena vastavalt selle heaks kiitnud või vastu võtnud kohtule esitatud avaldusele. 2. Kohtulahend, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena päritoluliikmesriigis, jõustub teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada täitmisele pööratavus või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pööratavust. 3. Vastavalt vajadusele kohaldatakse II peatüki, välja arvatud artikli 5, artikli 6 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ja IV peatüki, välja arvatud artikli 21 lõike 1 ja artikli 22, sätteid.

Artikkel 25 1. Artikli 4 lõikes 2 määratletud tähenduses nõuet käsitlev ametlik juriidiline dokument, mis on täitmisele pööratav ühes liikmesriigis, kuulub päritoluliikmesriigi poolt nimetatud asutuse poolt kinnitamisele Euroopa täitekorraldusena, kasutades III lisas esitatud vormi. 2. Ametlik juriidiline dokument, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena päritoluliikmesriigis, kuulub täitmisele pööramisele teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada täitmisele pööratavus või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pööratavust. 3. Vastavalt vajadusele kohaldatakse II peatüki, välja arvatud artikli 5, artikli 6 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ja IV peatüki, välja arvatud artikli 21 lõike 1 ja artikli 22, sätteid.

Artikkel 26 Käesolevat määrust kohaldatakse vaid langetatud kohtuotsuste, heaks kiidetud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ning dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või registreeritud ametlike juriidiliste dokumentidena pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 27 Käesolev määrus ei mõjuta võimalust taotleda vaidlustamata nõudeid käsitlevate kohtuotsuse, kohtulahendite või ametlike juriidiliste dokumentide tunnustamist ning täitmisele pööramist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 44/2001.

Artikkel 28 Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1348/2000 kohaldamist.

Artikkel 29 Liikmesriigid teevad koostööd avalikkusele ning ametlikele ringkondadele teabe jagamiseks: a) liikmesriikides kasutatavate täitemeetodite ja -menetluste kohta ja b) liikmesriikide pädevate täitevasutuste kohta, eriti Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu tsiviil- ja kaubandusasjades kooskõlas otsusega 2001/470/EÜ. ( 2 )

Artikkel 30 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile: a) artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrigeerimise ja tagasivõtmise ning artikli 19 lõikes 1 sätestatud läbivaatamise menetlused; b) artikli 20 lõike 2 punkti c alusel võetud meetmeid; c) artiklis 25 sätestatud ametiasutuste nimekirjad ning mis tahes järgnevad muudatused. 2. Komisjon teeb nimetatud teabe vastavalt lõikele 1 avalikult kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel ning kõigi muude asjakohaste vahenditega.

Artikkel 31 Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta tüüpvormide ajakohastamiseks lisasid.

Artikkel 31a 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. oktoobrist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 3 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 33 Käesolev määrus jõustub 21. jaanuaril 2004. Seda kohaldatakse alates 21. oktoobrist 2005, välja arvatud artiklid 30, 31 ja 32, mida kohaldatakse alates 21. jaanuarist 2005.