Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi G.N-i (G.N) vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
G.N-i 22.02.2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
G.N-i apellatsioonkaebuse hind 70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja G.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta G.N-i taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks (sõiduki XXXXXX tehniline pass) rahuldamata. Tagastada nimetatud tõend selle esitajale elektrooniliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.01.2024 otsus osas, milles G.N-ilt mõisteti välja leppetrahvid Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 40 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.
4.2.Mõista G.N-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja leppetrahvid 40 eurot.
4.3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda.
2-21-141014 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 18.01.2022 Harju Maakohtule Y. G.N-i (endine kostja) vastu hagi, milles palus Y. G.N-ilt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 80 eurot, millest 70 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot sissenõudekulud. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 25.01.2022 määrusega menetlusse.
2.09.12.2022 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks koos hagiavaldusega G.N-i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvide võlgnevuse summas 70 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja opereeritavasse parklasse pargib. Sõiduk Lexus riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX (edaspidi sõiduk XXXXXX, VIN kood JTJBC11A602428721) oli 10.12.2018 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale aadressil Tartu mnt 1. Sõiduk Volkswagen New Beetle, riikliku registreerimisnumbriga VVV ( edaspidi sõiduk VVV, VIN kood WVWZZZ9CZ7M556841) oli pargitud 12.12.2019 hageja opereeritavale parkimisalale Veerenni Baltika kvartal ning 03.09.2021 parkimisalale Mahtra (EP89). Sõidukite parkimisega avaldas sõiduki kasutaja nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Parkimise kontrollimisel tuvastas hageja, et sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna tasumata oli parkimistasu. Seetõttu väljastas hageja 10.12.2018 ja 12.12.2019 leppetrahvinõuded, kumbki summas 30 eurot ning 03.09.2021 leppetrahvinõude summas 10 eurot. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõidukite XXXXXX ja VVV omanik leppetrahvinõuete esitamise ajal Y. G.N-i. Kohtule esitatud tõendi kohaselt kasutas sõidukeid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kostja. Parkimislepingute rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on siiani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid vaidlustanud. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2
2-21-141014
5.Kostja leidis, et hageja ei ole väidetavaid rikkumisi tõendanud. Hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, mis viitaksid sellele, et tegemist on tasulise parklaga ning millelt nähtuks ka viide parkimistingimustele. Sõidukid olid kolmandate isikute kasutuses ja kostja ei kasutanud sõidukeid ajal, mil hageja trahvid väljastas. Hageja pole tõendanud, et ta oleks üritanud kostjale leppetrahvinõudeid kätte toimetada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 kohaselt ei või leppetrahvinõuet esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kostja sai leppetrahvinõuetest teada alles kohtumenetluse käigus peale tema vastu hagi esitamist. Kostja oli seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Lisaks on kostjal Mustakivi Keskuse juures õigus tasuta parkimisele, kuna Dodo Pizza üürib Mustakivi Keskus AS-ilt Volex ruume ja hageja ei ole tõendanud, et AS Volex pole leppetrahve tühistanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 12.01.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 70 (30+30+10) eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulu 494,15 eurot hageja kasuks, sh koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Maakohus pidas põhjendamatuks kostja väiteid, et hageja pole tõendanud, et tegemist oli tasuliste parklatega ega ole tõendanud ka parkimistingimusi. Hageja on esitanud fotod tasuliste parklate märkidest ja parklate parkimistingimusi sisaldavatest märkidest (dtl 399– 405, 406–414 ja 415–422). Juhul, kui kostja väidab, et liiklus- ja teavitusmärkide, sh tingimuste sisu ja asetus oli või võis olla hageja esitatud tõenditest nähtuvast erinev, siis on kostjal kohustus seda väidet tõendada. Kostja vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud.
8.Maakohus tuvastas kostja 28.11.2022 kinnituse alusel, et sõidukeid kasutas ja parkis eelviidatud aegadel kostja. Kostja esitatud volikirjadest (dtl 638–639) nähtub, et Ql oli ajavahemikul 01.12.2018–31.12.2020 õigus kasutada sõidukeid XXXXXX ja VVV ning Wl oli sõiduki VVV kasutamise õigus ajavahemikul 01.09.2021–31.12.2021. Samas on kostja ise esitanud kohtule 28.11.2022 kinnituse, milles kinnitab, et sõidukid VVV ja XXXXXX olid vaidlusalusel kuupäeval tema kasutuses (dtl 424). Kuivõrd viidatud volikirjadega on tõendatud üksnes asjaolu, et Ql ja Wl oli sõidukite kasutamise õigus, siis ei tõenda nimetatud tõendid, et kostja sõidukeid 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021 ei kasutanud.
9.Maakohus leidis, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
10.Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja nõuded on aegunud. Hageja esitas leppetrahvinõuded 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021. 10.12.2018 leppetrahvi maksetähtaeg oli 24.12.2018 (dtl 371), 12.12.2019 leppetrahvi maksetähtaeg oli 26.12.2019 (dtl 381) ja 03.09.2021 leppetrahvi maksetähtaeg oli 17.09.2021 (dtl 391). Seega muutus 10.12.2018 leppetrahvinõue sissenõutavaks 25.12.2018 ning oleks aegunud 26.12.2021, 12.12.2019 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 27.12.2019 ja oleks aegunud 28.12.2022. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvinõuete tasumata jätmisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks 08.12.2021 (dtl 1). Seega esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule enne nõuete aegumist ning nõuete aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Asjaolu, et esialgne avaldus, mille osas menetlus läks üle hagimenetluseks, oli esitatud muu isiku vastu, kelle kohus 30.01.2023 määrusega kostjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 alusel asendas 3
2-21-141014 tähendust ei oma. Riigikohus on selgitanud, et ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud (RKTKo 10.11.2010, 3-2-1-105-10, p 16).
11.Maakohtu hinnangul on paljasõnaline kostja väide, et tal oli Mustakivi Keskuse juures õigus tasuta parkida. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et leppetrahvid oleksid juba tasutud. Seega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvid kokku summas 70 eurot.
12.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 494,15 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palub kohaldada aegumist ning lõpetada tsiviilasja menetlus aegumise tõttu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
14.Kostja leiab, et hageja esitas kostja vastu nõuded alles 30.01.2023. Mõistlik aeg leppetrahvinõuetest teatamiseks ei pea olema seotud aegumistähtajaga. Maakohus jättis hindamata kostja väite, et arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, on mõistlikuks tähtajaks 1–3 kuud, äärmisel juhul 6 kuud. Maakohus jättis arvestamata ka sellega, et hea usu põhimõttest lähtudes tekkis kostjal õigustatud ootus, et konkreetse parkimise eest hageja leppetrahvi ei nõua ja hageja on kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2 alusel.
15.Maakohus ei saanud teha ka sisulist otsust, vaid pidi kohaldama aegumist ja lõpetama asja menetluse. Kuna nõuded on tekkinud 5, 4 ja 3 aastat tagasi, siis ilmselgelt on hageja nõue aegunud. Vaidlust ei saa olla selles, et hagejal oli piisavalt aega nõude esitamiseks, kuid hageja ei ole seda mõistliku aja jooksul teinud. Hageja pole viidanud, et kostja oleks takistanud hagejat oma nõuetest tulenevate õiguste realiseerimisel. Hageja peab kandma ise õiguslikud tagajärjed, mis tekivad õigustatud poolel seoses nõuetest tulenevate õiguste mittetähtaegse realiseerimisega.
16.Kostja on seisukohal, et kohus jättis hindamata kostja esitatud usaldusväärsed tõendid sõidukite üleandmise kohta. Maakohus viitas sellele, et kostja on ise kinnitanud, et sõidukid asuvad tema valduses. See tähendab, et kohus hindas konkreetselt ainult ühte tõendit, jättes teised tõendid kogumis hindamata. Maakohus jättis esiteks hindamata selle, et kostja kinnituse puhul oli sisuliselt tegemist vaid seisukohaga, kus endine kostja on küsinud praeguselt kostjalt, kas sõidukid asusid tema valduses. Kostja ei ole selgitanud, et sõidukid oleksid olnud tema valduses ja et ta püsivalt nendega iga päev sõitis. Teiseks jättis maakohus hindamata, et volikirjades toodud ajavahemik klapib hagi asjaoludes toodud trahvide kuupäevadega. Kostja on esitanud kohtule volikirjad, millega on tõendanud, et otsene sõidukite valdus sai üle antud teistele isikutele. Selleks on kostja esitanud ka passikoopiad. Tavapäraselt antaksegi sõiduk isiku valdusesse volikirjaga. Käesoleval juhul andis kostja isikutele sõidukid kasutamiseks pitsade koju vedamiseks. Sellest johtuvalt ei pidanudki kostja vormistama üürilepingut sõiduki valduse üle andmiseks. Maakohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis kohustaks täiendavalt sõiduki valdajat lisaks volikirjale tegema ka veel sõiduki rendi- või üürilepingut. Lisaks oli kostjal hoopis teine auto, mille tõendamiseks esitab kostja sõiduki tehnilise passi. Seda küsimust ei ole maakohtus arutatud, mistõttu on tõend esitatud 4
2-21-141014 tähtaegselt. On ilmselge, et kostja ei vaja korraga kolme autot. Seda enam, et kostjal oli vaid kaudne sõidukite valdus, kuna otsene sõidukite valdus anti volikirjadega kolmandatele isikutele üle.
17.Kostja hinnangul on kohtu välja mõistetud hageja menetluskulud ebamõistlikult suured. Hageja esindaja märgitud aeg oma tegevusele on liiga pikk. Hageja ei ole koostanud uut hagi, tegemist on sisuliselt eelmise hagi teksti kopeerimisega, mistõttu on põhjendatud kulu 0,25 t. Hageja esindajale olid asjaolud juba tuttavad, mistõttu ei kulunud vastusega tutvumisele ega taotluse koostamisele enam palju aega, põhjendatud on 0,1 t. Hageja vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 0,5 t ulatuses ning 14.12.2023 menetlusdokumendi koostamine 0,1 t ulatuses. Lisaks on hageja esindaja tunnihind liiga kõrge (TlnRnKm 22.03.2019, 2-17-13321, p 11). Põhjendatud tunnihinnaks on käesolevas asjas 70 eurot. Hageja poolt riigilõivu 100 eurot nõudmine on põhjendamatu. Kostja ei ole sõidukeid kasutanud ning on esitanud andmed isikute kohta, kes olid volitatud sõidukeid kasutama. Kuni kostja asendamiseni jäeti kõik kulud poolte endi kanda 03.07.2023 määrusega. Riigilõiv on seotud eelmise kostjaga. Õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ei ole samuti põhjendatud, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei ole hageja kostja vastu kunagi esitanud. Vastustaja seisukoht
18.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
Menetluse käik
19.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.03.2024 määrusega kostja apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmata hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3) ning võttis apellatsioonkaebuse menetlusse menetluskulude kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4–5). Ringkonnakohus kohustas hagejat esitama ringkonnakohtule kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele selle menetlusse võetud osas. Hageja esitas oma seisukohad 26.03.2024.
20.Riigikohus tühistas 27.11.2024 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2024 määruse osaliselt ning saatis asja tühistatud osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et kuivõrd maakohus eksis hagi rahuldades aegumise sätete kohaldamisel ja see võis oluliselt mõjutada maakohtu otsust, ei olnud ringkonnakohtul alust keelduda TsMS § 637 lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlemisest haginõude lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas.
21.Tallinna Ringkonnakohus võttis 05.02.2025 määrusega menetlusse kostja apellatsioonkaebuse ka osas, millega rahuldati haginõue ja jaotati menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3) ning kohustas hagejat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele ka selles osas. Hageja esitas oma seisukohad 13.03.2025.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis välja kostjalt leppetrahvid 40 eurot ületavas osas. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 5
2-21-141014
23.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
24.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud täiendava tõendina sõiduki reg märgiga XXXXXX tehnilise passi, et tõendada, et tema kasutada oli hoopis teine auto ning kostjal oli sõidukite kaudne valdus. Kostja ei esitanud nimetatud tõendit maakohtus, sest seda küsimust ei ole maakohus arutanud. Hageja vaidleb tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõend sõiduki XXXXXX tehnilisest passist asjakohane, kuivõrd see ei tõenda sõidukite kasutamist leppetrahvinõuete väljastamise kuupäevadel, sh ei tekkinud tõend pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 238, § 652 lg 3). Seega ei võta ringkonnakohus nimetatud tõendit asja materjalide juurde ning tagastab selle kostjale.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja 28.11.2022 kinnituse alusel on tuvastatud, et sõidukeid kasutas ja parkis eelviidatud aegadel kostja (dtl 355) ja vastavaid põhjendusi ei korda. Maakohus on õigesti leidnud, et viidatud volikirjadega (dtl 638–639) on tõendatud üksnes asjaolu, et Ql ja Wl oli sõidukite kasutamise õigus, kuid nimetatud tõendid ei tõenda, et nemad 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021 sõidukeid kasutasid. Seda ei tõenda kolleegiumi hinnangul ka kostja esitatud passikoopiad (dtl 640–641). Seda arvestades leidis maakohus õigesti, et parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja ning vastavate eelduste täitmisel tuleb nõutud leppetrahvid temalt välja mõista. Muid tõendeid selle kohta, et sõidukeid kasutas vaidlusalustel kuupäevadel keegi teine, ei ole kostja esitanud. Lisaks on maakohus käsitlenud kostja VÕS § 159 lg 2 alusel esitatud vastuväidet ning asunud õigele seisukohale, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
26.TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on oma 27.11.2024 määruses märkinud, et maakohus on ekslikult pikendanud aegumistähtaega ning jätnud tähelepanuta, et kostja kohustuste täitmise tähtpäevad 24.12.2018 ja 26.12.2019 olid riigipühad ja puhkepäevad. Kuna leppetrahvi maksmise kohustused tuli täita hiljemalt 27.12.2018, 27.12.2019 ja 17.09.2021, aegunuks need nõuded vastavalt 27.12.2021, 27.12.2022 ja 17.09.2024 südaööl, s.o kell 24.00. Lisaks leidis kolleegium, et nõude aegumise peatab üksnes hagi või sellega võrdsustatud avalduse esitamine õige võlgniku (kostja) vastu. Seega ei peatunud hageja leppetrahvinõuete aegumine maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamisega sõidukite omaniku vastu. Hageja nõuete aegumine võis peatuda TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega kostja vastu, kui selleks ajaks ei olnud aegumistähtaeg möödunud. Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et kostjast sai menetlusosaline TsMS § 208 lg 1 alusel kostja asendamise kaudu. Kuna TsMS § 362 on üksnes menetlusõigusliku tähendusega (RKTKo 11.04.2008, 3-2-1-14-08, p 16), ei muuda selles sätestatu hageja ja kostja vahelises õigussuhtes TsÜS-iga reguleeritud nõude aegumise kulgemist, peatumist ega katkemist. Samuti ei mõjuta hageja nõude aegumist asjaolu, et ta ei teadnud, kes sõidukeid tegelikult kasutas. Kostjale ei saa ette heita, et sõiduki omanik esitas sõidukite tegeliku kasusaaja andmed alles 11 kuud pärast tema vastu nõude esitamist. Seega tuleb ringkonnakohtul käesolevaga hinnata, lähtudes Riigikohtu seisukohtadest õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel, kas hageja leppetrahvinõuete aegumistähtaeg oli kostja vastu hagi esitamise ajaks möödunud.
27.Hageja esitas 09.12.2022 taotluse kostja asendamiseks koos hagiavaldusega uue kostja vastu. Lähtudes eeltoodust on hageja nõuete aegumine sellisel juhul TsÜS § 160 lg 1 alusel 6
2-21-141014 kostja vastu peatunud alates 09.12.2022. Arvestades, et hageja nõuded aegunuks vastavalt 27.12.2021, 27.12.2022 ja 17.12.2024 südaööl, s.o kell 24.00, siis on praegusel juhul hageja 10.12.2018 väljastatud leppetrahvinõue (leppetrahvi nr 1291 0121 8093 9570) summas 30 eurot, aegunud. Seega on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui jättis hageja 10.12.2018 leppetrahvinõude osas aegumise kohaldamata ning mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles rahuldati hagiavaldus tervikuna ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 40 eurot ületavas osas ning teha uus otsus, millega rahuldatakse hageja hagiavaldus osaliselt ning mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel muuta vastavalt menetluskulude jaotust.
30.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel. Hageja esitas hagiavalduses nõudeid summas 70 eurot. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot. Seega rahuldatakse hageja hagi ca 57% ulatuses (40/70), mistõttu on põhjendatud maakohtu menetluskulud jätta 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad ka ringkonnakohtu menetluses menetluskulud TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda. Ka Riigikohtus kantud menetluskulud jäävad sõltuvalt menetluse tulemusest TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda.
31.Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda. Maakohus ei ole kostja menetluskulusid kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 20–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.