Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post xxx) Kostja: G.N (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
vastu
70 eurot
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista G.N-ilt leppetrahvid 70 eurot OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks.
3.Menetluskulud jätta G.N-i kanda.
4.Mõista G.N-ilt välja menetluskulu 494,15 eurot OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb G.N-il tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on
30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja poolt opereeritavasse parklasse pargib. Sõiduk Lexus riikliku registreerimisnumbriga xxx (VIN kood xxx) oli 10.12.2018 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale aadressil Tartu mnt 1. Sõiduk Volkswagen New Beetle riikliku registreerimisnumbriga xxx (VIN kood xxx) oli pargitud 12.12.2019 hageja opereeritavale parkimisalale Veerenni Baltika kvartal ning 03.09.2021 hageja opereeritud parkimisalale Mahtra (EP89). Sõidukite parkimisega avaldas sõiduki kasutaja nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Parkimise kontrollimisel tuvastas hageja, et sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna tasumata olid parkimistasud. Seetõttu väljastas hageja 10.12.2018 ja 12.12.2019 leppetrahvinõuded, kumbki summas 30 eurot ning 03.09.2021 leppetrahvinõude summas 10 eurot. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki Lexus riikliku registreerimisnumbriga xxx ja sõiduki Sõiduk Volswagen New Beetle riikliku registreerimisnumbriga xxx omanik leppetrahvinõuete esitamise ajal C.C. Kohtule esitatud tõendi kohaselt kasutas sõidukeid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kostja. Parkimislepingute rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on siiani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid vaidlustanud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevused kokku 70 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole väidetavaid rikkumisi tõendanud, hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parklaga ja viitega parkimistingimustele. Sõidukid riiklike registreerimisnumbritega xxx ja xxx olid kolmandate isikute kasutuses ja kostja ei kasutanud sõidukeid ajal, mil hageja trahve koostas. Hageja pole tõendanud, et ta oleks üritanud leppetrahvinõudeid kostjale kätte toimetada. VÕS § 159 lg 2 kohaselt ei või leppetrahvinõuet esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kostja sai leppetrahvinõuetest teada alles kohtumenetluse käigus peale tema vastu hagi esitamist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Lisaks on kostjal Mustakivi Keskuse juures õigus tasuta parkimisele, kuna Dodo Pizza üürib Mustakivi Keskuses AS-ilt Volex ruume ja hageja ei ole tõendanud, et AS Volex pole leppetrahve tühistanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõuded parkimislepingute tingimuste rikkumise eest. VÕS (võlaõigusseadus) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled vaidlevad, kas hagi on esitatud õige kostja vastu ning kas hageja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud või mitte.
5.Hageja on esitanud leppetrahvi nõude (dtl 371-372) ja fotod hageja opereeritavast Tartu mnt 1 asuvast parkimisalast (dtl 373-380 ja 399-405), millest nähtuvalt on sõiduk registreerimisnumbriga
xxx 10.12.2018 pargitud nimetatud parkimisalale. Fotolt (dtl 373) nähtub, et leppetrahvi nõue on 10.12.2018 jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti on hageja esitanud leppetrahvi nõude (dtl 381-382) ja fotod hageja opereeritavast Veerenni Baltika kvartalis asuvast parkimisalast (dtl 383-390 ja 406-414), millest nähtuvalt on sõiduk riikliku registreerimisnumbriga xxx 12.12.2019 pargitud nimetatud parkimisalale. Fotolt (dtl 385) nähtub, et leppetrahvi nõue on 12.12.2019 jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Lisaks on hageja esitanud leppetrahvi nõude (dtl 391-392) ja fotod hageja opereeritavast Mahtra parkimisalast (dtl 393-398 ja 415-422), millest nähtuvalt on sõiduk registreerimisnumbriga xxx 03.09.2021 pargitud nimetatud parkimisalale. Fotolt (dtl 395) nähtub, et leppetrahvi nõue on 03.09.2021 jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et kostja väited, et hageja pole tõendanud, et tegemist oli tasuliste parklatega ega ole tõendanud parkimistingimusi, on põhjendamatud. Hageja on esitanud fotod tasuliste parklate märkidest ja parklate parkimistingimusi sisaldavatest märkidest (dtl 399-405, 406-414 ja 415-422). Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada (2-15-3430, p 18). Seega juhul, kui kostja väidab, et liiklusja teavitusmärkide, s.h tingimuste sisu ja asetus oli või võis olla hageja esitatud tõenditest nähtuvast erinev, siis on kostjal kohustus antud väidet tõendada. Kostja vastavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kostja väited, et sõidukeid xxx ja xxx kasutasid leppetrahvide tegemise ajal kolmandad isikud ning seetõttu on hagi esitatud vale kostja vastu, on tõendamata. Kostja poolt kohtule esitatud volikirjadest (dtl 638-639) nähtub, et S M oli ajavahemikul 01.12.2018 – 31.12.2020 õigus kasutada sõidukeid xxx ja xxx ning O B oli sõiduki xxx kasutamise õigus ajavahemikul 01.09.2021 – 31.12.2021. Samas on kostja ise esitanud kohtule 28.11.2022 kinnituse, milles kinnitab, et sõidukid xxx ja xxx olid vaidlusalusel kuupäeval tema kasutuses (dtl 424). Kuivõrd viidatud volikirjadega on tõendatud üksnes asjaolu, et S M ja O B oli sõidukite kasutamise õigus, siis ei tõenda nimetatud tõendid, et kostja sõidukeid 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021 ei kasutanud. Kohus tuvastab kostja 28.11.2022 kinnituse alusel, et sõidukeid kasutas ja parkis eelviidatud aegadel kostja. Viidatud fotode alusel tuvastab kohus, et sõidukid olid 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021 pargitud hageja opereeritud parklates ning hageja jättis leppetrahvi nõuded sõidukite esiklaasile kojamehe vahele.
6.Kohus leiab, et kostja väide leppetrahvi nõuetest teavitamise osas alles peale hagiavalduse esitamist ei ole tõendatud. Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõuetest, pannes vastavad teated sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõuetest vahetult pärast rikkumiste avastamist. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel
tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
7.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõuded on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning sama paragrahvi lg 2 p 3 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas leppetrahvinõuded 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021. 10.12.2018 leppetrahvi maksetähtaeg oli 24.12.2018 (dtl 371), 12.12.2019 leppetrahvi maksetähtaeg oli 26.12.2019 (dtl 381) ja 03.09.2021 leppetrahvi maksetähtaeg oli 17.09.2021 (dtl 391). Seega muutus 10.12.2018 leppetrahvinõue sissenõutavaks 25.12.2018 ning oleks aegunud 26.12.2021, 12.12.2019 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 27.12.2019 ja oleks aegunud 28.12.2022. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 20.12.2021 määrusest nähtuvalt esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvinõuete tasumata jätmisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks 08.12.2021 (dtl 1). Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitanud enne nõuete aegumist ning aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Asjaolu, et esialgne avaldus, mille osas menetlus läks üle hagimenetluseks, oli esitatud muu isiku vastu, kelle kohus 30.01.2023 määrusega kostjaga TsMS § 208 lg 1 alusel asendas tähendust ei oma, Riigikohus on selgitanud, et ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud (3-2-1-105-10, p 16).
8.Parkimistingimuste kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi kokku summas 70 eurot. Kostja väide, et tal oli Mustakivi Keskuse juures õigus tasuta parkida, on paljasõnaline. Kostja ei ole ka tõendanud, et leppetrahvid oleksid juba tasutud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid kokku summas 70 eurot VÕS § 158 lg 1 alusel. Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 514,15 eurot, so kulu riigilõivule ja lepingulisele esindajale. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihinnale vastav riigilõiv on 100 eurot, mis on nähtuvalt kohtute infosüsteemist tasutud.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et maksekäsu kiirmenetluses on ta kandnud õigusabikulusid summas 20 eurot (TsMS § 4842). Hagimenetluses on hageja esindaja teinud järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toimingud Aeg
1.hagi koostamine ja seonduvad toimingud 2h
2.kostja 14.02.2023 vastusega tutvumine ning sellele hageja taotluse 20 min koostamine ja maakohtule esitamine
3.kostja 14.02.2023 ja 28.02.2023 vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine
4.Menetluskulude nimekirja koostamine
KOKKU
1h 15 min 3h 35 min
12.Kohus leiab, et kui maksekäsu kiirmenetlus jätkub hagimenetlusena, ei ole TsMS § 4842 kohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et nimekirjas märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt põhjendamatu. Seoses kostja asendamisega on hageja koostanud uue hagi. Õigusteenus tunnihinnaga 110 eurot ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 394,15 eurot ja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 494,15 eurot, mille kohus mõistab hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja kostjalt.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2025. a otsusega nr 221-141014
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.