Harju Maakohtu 8. veebruari 2021. a kohtuotsus Novatours OÜ 5. märtsi 2021. a apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende
7830 eurot Hageja (vastustaja): XX (isikukood xxxxxxxxxx), esindajad
ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Kostja (apellant): Novatours OÜ (registrikood 11013879), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karl Kask ja Albert Linntam Kohtuistungi toimumise aeg
10.05.2021. a
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2021. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-8989, millega maakohus rahuldas XX hagi Novatours OÜ vastu osaliselt, s.o tuvastas kostja poolt poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 125 ülesütlemise tühisuse 18.12.2017, lõpetas nimetatud töölepingu alates 18.02.2018 ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 7830 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hüvitisenõude 5220 euro ulatuses.
Teha uus otsus, millega jätta XX hagi Novatours OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu 18.02.2018 lõpetamise ning hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 7830 eurot nõudes rahuldamata.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.Jätta rahuldamata XX hagi Novatours OÜ vastu tuvastada kostja poolt 18.12.2017 töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping nr 125 TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.02.2018 ja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hageja viie kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 13 050 eurot.
6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.XX (hageja) esitas 15.01.2018 töövaidluskomisjonile avalduse Novatours OÜ (kostja) vastu, millega palus tuvastada kostja poolt 18.12.2017 töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping nr 125 TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.02.2018 ja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hageja viie kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 13 050 eurot. Töövaidluskomisjon tegi 10.05.2018 töövaidlusasjas nr 4-1/113/18 otsuse, millega jättis hageja töövaidlusavalduse kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Hageja esitas 11.06.2018 Harju Maakohtule hagi, milles kordas töövaidluskomisjonile esitatud nõudeid. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 05.09.2007 xxxxxxxx. Hageja ja kostja muutsid 02.01.2015 töölepingu punkti 4.2 ning leppisid kokku hageja uues töötasus 2610 eurot kuus. Kostja peatas hagejaga sõlmitud yyyyyyyyyy lepingu 20.09.2017 ning ei andnud hagejale töölepingus kokkulepitud tööd. 18.12.2017 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse tuginedes TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 7. Ülesütlemisavalduse kohaselt loeti töösuhe lõppenuks alates 21.12.2017. Ülesütlemisavaldus on tühine, kuna hageja ei ole käitunud viisil, mis võimaldaks töösuhet TLS § 88 lg 1 p 5 või 7 kohaselt lõpetada. Kostja ütles
2(11)
töölepingu üles 4-päevase etteteatamistähtajaga, kuid oleks pidanud järgima TLS § 97 lg 2 p-st 3 tulenevat etteteatamistähtaega.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ajal, mil hageja töötas kostja xxxxxxxx, tehti kostja kontodelt alusetult hagejaga seotud äriühingutele väljamakseid. Kostja ei olnud maksetest teadlik, ei andnud korraldusi topeltxxxxxxxxxxx, ei hävitanud xxxxxxxdokumente ega muutnud xxxxxxx xxxxxxprogrammis. Hageja tegi alusetult makseid nii endaga seotud äriühingutele kui ka iseendale perioodil 23.08.2013–07.09.2017 586 633,84 euro ulatuses. Hagejal oli ametiseisundi tõttu juurdepääs kostja kontodele. Äriühingud, kellele alusetuid makseid tehti, ei osutanud kostjale teenuseid. Kostja põhikirja punkti 5.14. kohaselt võeti kõigi kolme äriühinguga sõlmitud nn lepingutes kostjale rahalisi kohustusi rohkem kui 40 000 euro eest, tehingute sõlmimise pidanuks otsustama juhatus. Juhatus ei ole lepingute sõlmimist otsustanud. Hageja on kostja kontolt kandnud endale 92 167,98 eurot töötasu ja kuluhüvitistena rohkem, kui oli töölepingus kokku lepitud ning poolte vahel puudus kokkulepe kulude hüvitamise kohta.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas kostja poolt poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 125 ülesütlemise tühisuse 18.12.2017, lõpetas nimetatud töölepingu alates 18.02.2018 ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 7830 eurot. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja töötas kostja xxxxxxxx 05.09.2007–18.12.2017 määramata tähtajaga töölepingu alusel; - hageja töösuhe oli 20.09.2017–18.12.2017 peatatud ning hagejal oli keelatud viibida kostja kontoris või territooriumil, v.a kostja nõudmisel; - kostja maksis hagejale töötasu ajavahemikul 20.09.2017–18.12.2017 vastavalt töölepingu tingimustele; - kostja teavitas 20.09.2017 hagejat kirjalikult, et kostja on avastanud, et hageja võib olla rikkunud oma töökohustusi ning kostja peab täpsemalt uurima sellise potentsiaalse rikkumisega seotud asjaolusid ning alates 20.09.2017 kuni edaspidise teatamiseni (uurimisperiood) viib kostja äriühingus läbi sisejuurdluse seoses võimaliku töökohustuste rikkumisega hageja poolt; - kostja esitas 18.12.2017 töölepingu ülesütlemiasvalduse, millega ütles hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu üles alates 21.12.2017 TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel, põhjendades ülesütlemist asjaoluga, et hageja on aastatel 2013–2017 otseselt seotud kokku 586 633,84 euro väljaviimisega kostja pangakontodelt tema enda ja tema emaga otseselt seotud 3(11)
äriühingutele Gabriell OÜ, Triocrew OÜ ja LR Vokof Group OÜ (edaspidi kolm äriühingut) ilma, et selle raha eest oleks osutatud ühtegi kostja äritegevuses tegelikult vaja läinud teenust ja millega on tekitatud kostjale kahju; - kostja sisejuurdluse järeldused on PLC „Novaturas“ kontserni xxxxxxxx SSe poolt alla kirjutatud 27.02.2018; - hageja allus tööalaselt YYile, kes oli Novatours OÜ juhatuse liige 17.11.200920.09.2017; - kolm äriühingut olid hageja kontrolli all ning ühelgi neist äriühingutest ei olnud töötajaid; - OÜ-le Vokof Group kanti kostja Swedbank kontolt 04.09.2013-07.09.2017 üle 427 944,76 eurot; - OÜ-le Triocrew kanti kostja Swedbank kontolt 18.10.2016–02.05.2017 üle 40 685,75 eurot; - OÜ-le Gabriell kanti kostja Swedbank kontolt 23.08.2013–22.05.2017 üle 110 392,33 eurot ja Danske Bank Eesti filiaali kontolt 7611 eurot; - Swedbanki ja Danske kontode kasutamise õigus oli 23.08.2013–07.09.2017, s.o hagejale ette heidetavate ülekannete tegemise ajavahemikul, ainult hagejal ja YYil.
Pooled on üksmeelel selles, et tõendina on võimalik arvestada tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud transkriptsiooni 20.09.2017 vestlusest hagejaga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pärast 20.09.2017 vestlust ja selle ajal esitatud küsimusi kuni töölepingu ülesütlemiseni 18.12.2017 või esitanud hagejale sisejuurdluse tulemusi; samuti ei ole kohtule esitatud sisejuurdluse tulemuste osas kuni töölepingu ülesütlemiseni 18.12.2017 hageja poolt kostjale antud selgitusi. Ei ole tõendatud, et 18.12.2017 töölepingu ülesütlemise ajal esinesid TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud erakorralise ülesütlemise aluseks olevad asjaolud. Pole tõendatud, et alates 20.09.2017 algatatud sisejuurdluse tulemusel kaotas kostja usalduse hageja vastu. Sisejuurdluse järeldused on allkirjastatud 27.02.2018, mistõttu ei saanud kostja sisejuurdluse põhjal 18.12.2017 töölepingu ülesütlemise ajal üheselt väita, et hageja oli toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu ning oli tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju kostja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Pole tõendatud, et kostja sisejuurdluse tulemused oleksid selgunud enne töölepingu ülesütlemist hagejaga. 18.12.2017 töölepingu ülesütlemise ajal ei olnud sisejuurdluse lõppejärelduste puudumise tõttu leidnud kinnitust hageja võimaliku töökohustuste rikkumise ulatus, et oleks põhjendatud töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta. Kostja ei ole tõendanud, et 18.12.2017 seisuga oli hageja toime pannud sellise rikkumise, mis ei oleks võimaldanud tal oma käitumist parandada. Kostja oleks pidanud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaega. Maakohus leidis, et puudub alus TLS § 109 lg-s 1 sätestatud minimaalsest hüvitise summast kõrvalekaldumiseks. Hageja ei ole põhistanud, et töövaidluskomisjonile või kohtumenetluses esitatud dokumentides avaldatud teabega oleks kahjustatud hageja mainet või et kostja on töölepingu ülesütlemisega vähendanud hageja võimekust tulevikus sarnasel töökohal töötada või vähendanud võimekuse teenida sissetulekut nullini.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4(11)
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi osaliselt rahuldati ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning oluliselt rikkunud otsuse põhjendamiskohustust ja tõendite hindamiskohustust. Maakohus ei viidanud põhjendavas osas ühelegi tõendile, vaid keskendus kostja sisejuurdluse lõppearuandele ja selle allkirjastamise ajale ning jättis seetõttu tuvastamata, kas hageja rikkus xxxxxxxx töökohustusi, mis andsid aluse töölepingu lõpetamiseks. Töölepingu lõpetamise aluseks on töölepingu rikkumine, mitte sisejuurdluse lõpparuande allkirjastamise kuupäev. Kostja ei oleks pidanud ootama ühegi dokumendi koostamist või vormistamist, et hageja rikkumise alusel tööleping lõpetada. Maakohus ei hinnanud, kas 23.08.2013–07.09.2017 kostja kontodelt tehtud ülekanded summas 586 633,84 eurot kanti üle põhjendatult. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuivõrd maakohus jättis hindamata sisejuurdluse järeldustes toodud asjaolud, kuid leidis, et tõendatud ei ole 18.12.2017 töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolude esinemine. Maakohus oleks pidanud võrdlema töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust ja hilisemat sisejuurdluse lõpparuannet, mitte lähtuma üksnes aruandest. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kohtuistungi protokolli kohaselt langesid AA ja SS ütlused kokku, et vaidlusalustest ülekannetest saadi teada 2017. a septembris. Seega oli kostja hagejaga töölepingu lõpetamise hetkel teadlik lepingu rikkumisest ja materiaalsetest alustest töölepingu lõpetamiseks. Asjaolu, et kostja teadis töölepingu lõpetamise põhjustanud kannetest 2017. a septembris, tõendab ka hagejaga 20.09.2017 peetud vestluse transkriptsioon. Maakohus on tuvastanud, et hagejaga seotud äriühingutele on perioodil 23.08.2013–07.09.2017 kostja kontodelt üle kantud 586 633,84 eurot. Neil asjaoludel ei saanud TLS § 88 lg 3 kohaselt rikkumise erilise raskuse tõttu kostjalt hoiatamist oodata. Eelviidatud asjaolu tõttu ei pidanud kostja andma ka hagejale võimalust käitumise parandamiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 97 lg-t 3, kuna kostjalt ei saanud mõistlikult nõuda hagejaga töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Maakohtu otsus on üllatav osas, mis puudutab sisejuurdluse aruande allkirjastamise aja seost töölepingu rikkumisest teadasaamise ajaga. Maakohus nimetatud küsimust pooltega ei arutanud. Kui maakohus kahtles, kas kostja teadis töölepingu lõpetamisel, et hageja on töölepingut rikkunud, pidanuks ta rahuldama kostja taotluse tunnistajate (AA ja SS) ülekuulamiseks, mitte piirduma tsiviilasjas nr x-xx-xxxx protokollitud samade isikute ütluste vastuvõtmisega. Kuna kohus ei toonud eelmenetluses esile, et kostja selgitused ei ole veenvad, siis ei olnud kostjal võimalik esitada dokumentaalset tõendit 01.06.2018 kriminaalmenetluse alustamise ja uurimisalluvusse saatmise kohta. Maakohtu tegevus selles küsimuses kujutab menetlusõiguse olulist rikkumist, mistõttu esitab kostja tõendi ringkonnakohtule ja taotleb selle vastuvõtmist. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.
5(11)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi maakohtu poolt rahuldatud ulatuses rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hüvitisenõude 5220 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel. - hageja töötas kostja xxxxxxxx 05.09.2007–18.12.2017 määramata tähtajaga töölepingu alusel; - hageja töösuhe peatati 20.09.2017–18.12.2017 ning hagejal oli keelatud viibida kostja kontoris või territooriumil, v.a kostja nõudmisel, kuid hagejale maksti palka; - kostja teavitas 20.09.2017 hagejat kirjalikult, et on avastanud hageja töökohustuste võimaliku rikkumise ning viib sellega seoses läbi sisejuurdluse; - kostja ütles avaldusega 18.12.2017 töölepingu üles alates 21.12.2017 TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel põhjusel, et hageja on aastatel 2013 – 2017 seotud 586 633,84 euro väljaviimisega kostja pangakontodelt tema enda ja tema emaga otseselt seotud kolmele äriühingule ilma, et selle raha eest oleks osutatud ühtegi kostja äritegevuses tegelikult vaja läinud teenust ja millega on tekitatud kostjale kahju; - kostja sisejuurdluse järeldused on PLC „Novaturas“ kontserni xxxxxxxx SS poolt alla kirjutatud 27.02.2018; - hageja allus tööalaselt YYile, kes oli Novatours OÜ juhatuse liige 17.11.2009– 20.09.2017; - kolm äriühingut olid hageja kontrolli all ning ühelgi neist äriühingutest ei olnud töötajaid; - OÜ-le Vokof Group kanti kostja Swedbank kontolt 04.09.2013–07.09.2017 üle 427 944,76 eurot; - OÜ-le Triocrew kanti kostja Swedbank kontolt 18.10.2016–02.05.2017 üle 40 685,75 eurot; - OÜ-le Gabriell kanti kostja Swedbank kontolt 23.08.2013–22.05.2017 üle 110 392,33 eurot ja Danske Bank Eesti filiaali kontolt 7611 eurot; - Swedbanki ja Danske kontode kasutamise õigus oli 23.08.2013–07.09.2017, s.o hagejale ette heidetavate ülekannete tegemise ajavahemikul, ainult hagejal ja YYil. I
8.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohtadega nagu poleks kostja tõendanud töölepingu ülesütlemise ajal 18.12.2017 esinenud erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid.
8.1.Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel saab lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kostja ülesütlemisavalduse (III kd, tl 23) sõnastuses on põhjendatud töölepingu erakorralist 6(11)
lõpetamist nii vastava viitega töölepinguseaduse normile, selle sisule kui ka töötaja konkreetsetele etteheidetavatele tegudele (p-d a-f).
8.2.TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt kehtib ülesütlemine ka siis, kui seal üldse põhjendused puuduvad või kui mõni põhjendus on välja jäänud, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Puudub vaidlus, et tööandja nõuab töötajalt kahju ja sellekohane menetlus kestab maakohtus teises tsiviilasjas. Kui töötaja otsustab ülesütlemise vaidlustada, saab ja peab kohus avaldust läbi vaadates hindama kõiki ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ka siis, kui neid ei ole ülesütlemise avalduses esitatud (vt RKTKo nr 3-2-121-14, p 12). Tööandja peab oskama nimetada põhjuse, miks ta soovib töölepingut lõpetada. Tööandja avaldusest on aru saada, mis põhjusel ta soovis töölepingu erakorraliselt lõpetada ja tööandja on seda käesolevas kohtumenetluses täiendavalt põhjendanud. Seega ei ole ülesütlemine tühine põhjusel, et avalduses ei olnud märgitud asjaolusid, mis ilmnesid tööandja 27.02.2018 sisejuurdluse kirjalikust aruandest või hiljem.
8.3.Sisejuurdluse järeldused allkirjastati 27.02.2018, kuid see ei tähenda, et tööandja ei olnud töölepingu ülesütlemise ajaks teadlik töötajale etteheidetavatest ja töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest. Seega võis kostja kaotada töötaja vastu usalduse ka enne sisejuurdluse lõppjärelduste kirjalikult taasesitatavas vormis valmimist. Maakohtus on jätnud poolte väited töötaja töökohustuste rikkumise iseloomu ja ulatuse kohta analüüsimata. Ringkonnakohus saab nimetatud vea kõrvaldada. II
9.Ringkonnakohus leiab, et esinesid materiaalsed alused hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7alusel.
9.1.Eelnimetatud normid annavad tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu, samuti kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu.
9.2.Maakohus tuvastas, et kolm äriühingut, kellele hageja vaidlusaluseid summasid kandis, olid hageja kontrolli all ja neil ei olnud töötajaid. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttega (III kd, tl 42-43) on tõendatud, et xxxxxx OÜ juhatuse liige on xxxx. aastal sündinud DD. Harju Maavalitsuse vastusega (III kd, tl 44) on tõendatud, et viimane on hageja ema. Maakohus tuvastas ka maksete tegemise ulatuse ja perioodi kolmele äriühingule ning asjaolu, et vastavatelt kostja kontodelt tehtud maksed said teha üksnes hageja ja YY neil olnud juurdepääsu tõttu kontodele.
9.3.Hageja leiab, et sisejuurdluse aruanne on ebausaldusväärne tõend, kuna see on koostatud kaks kuud pärast ülesütlemisavalduse esitamist ja väljavõtteid raamatupidamissüsteemist on olnud tööandjal võimalik kaks kuud muuta. Hageja toob esile, et 20.09.2017 keelati hagejal ligipääs oma kontole, kostja
7(11)
raamatupidamissüsteemile oli ligipääs ka teistel isikutel ja kostja võis raamatupidamiskandeid manipuleerida. Hageja väidab, et tal ei ole võimalik esitada tõendeid maksete kajastamise kohta raamatupidamissüsteemis. Hageja väited on ümber lükatud vandeaudiitor KK 20.04.2019 aruandega (II kd, tl 168-182), mille kohaselt pärinevad kõik kolme äriühingut puudutavad kanded algselt kostja raamatupidamisprogrammist ning on autentsed.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt määrav, kuidas ja kas hageja endaga seotud äriühingutele makseid raamatupidamissüsteemis kajastas. Kostja peamine väide on, et hageja ei teinud ülekandeid reaalsete teenuste eest.
10.1.Isegi kui hageja tegi seda teiste juhatuse liikmete / YYi või töötajate teadmisel, ei välista see hageja vastutust kostja kui tööandja ees. Töötaja vastutust ei välista asjaolud, kui ka teised juhatuse liikmed teadsid ülekannetest, et tööandjal oli kaks audiitorit, kostja esitas igaaastaselt majandusaasta aruandeid ja juhatuse liikmed ei leidnud neis kontrollimisel vigu hageja töös. Kui juhatuse liikmed või audiitorid on sellega rikkunud oma kohustusi, vastutavad nad hagejast sõltumatult kostja ees. Eeltoodu tõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut järgmistele tõenditele: kostja isikuandmete väljatrükk (II kd, tl 9-10), kostja majandusaasta aruanded perioodil 2013 – 2014 (III kd, tl 11-45), kostja põhikiri (I kd, tl 142-145).
10.2.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et talle omistatakse YYi tegusid. Hageja ei ole eitanud, et tegi vaidlusaluseid maksed ise ja nimetatu on tõendatud ka panga vastusega kostjale (I kd, tl 108, tõlge 108 pöördel -109).
11.Kostja on põhistanud ja muutnud usutavaks, et kolm äriühingut tegelikult teenuseid ei osutanud ja hageja tegi endaga seotud äriühingutele alusetuid ülekandeid.
11.1.Diktofonisalvestuse transkriptsioonist (I kd, tl 110-114) nähtub, et 20.09.2017 on hageja selgitanud järgmist: keegi peale hageja ja YYi ei teadnud, mis teenuseid kolm äriühingut osutasid, hageja osutas ise kolme äriühingu poolt osutatud teenuseid, mh raamatupidamisteenust lisatööna, mingeid kirjalikult taasesitatavas vormis kokkuleppeid YYiga selle kohta ei ole. Hageja ei oska anda selgitusi tehtud ülekannete ega äriühingute töö kohta, ei oska öelda, kas kostjal olid sõlmitud lepingud kolme äriühinguga, ei suuda meenutada midagi konkreetset tasu maksmise kokkulepete kohta, väidab, et 76 000 eurot on sularahakassas, aga ei tea, kus see kassa on. Hageja väidab, et pole saanud tulu kolmelt äriühingult.
11.2.Maakohus tuvastas, et YY oli vaidlusaluste maksete tegemise ajal (23.08.2013– 07.09.2017) kostja tegevjuht ja hageja allus talle. YYi kinnituskiri (I kd, tl 11 ja notariaalses vormis II kd, tl 157-159) ei legitimeeri töötaja rikkumisi. YY ei kiida selles tagantjärele tehinguid heaks ega saaks seda 22.08.2019 endise juhatuse liikmena ka teha. YYi ütlused TVK istungil selle kohta, et kolme äriühinguga sõlmiti lepingud, saadi reaalselt teenuseid ja tehti ülekandeid vastavalt kokkulepetele, ei ole kooskõlas asjas esitatud teiste tõenditega.
8(11)
11.3.YY kinnitab kinnistuskirjades seda, et ta on sõlminud kolme vaidlusaluse äriühinguga lepingud reaalsete teenuste saamiseks, kinnituses märgitud arved on tasutud reaalsete tööde eest ja kõik on toimunud juhatuse liikmete teadmisel ja korraldusel ning eelneval heakskiidul; maksete tegemise vajadus tekkis seoses kostja käibe ja raamatupidamise mahu olulise suurenemisega ja täiendava töö sisseostmise vajadusega. Kostja juhatus pidas sellist maksmisviisi kõige efektiivsemaks arvestades ka äriühingu soovi hoida konfidentsiaalne info võimalikult väikses isikute ringis. Juhatuse liikmed AA ja LL olid maksete aluseks olevates kokkulepetes osalejad ja seejärel tehtud maksetest teadlikud. Kõiki väljamakseid kajastati kostja majandusaasta aruannetes, mis olid allakirjutatud juhatuse liikmete poolt ja auditeeritud audiitorite poolt. Osutatud raamatupidamisteenused väljusid hagejaga sõlmitud töölepingu raamest ja olid nt uue raamatupidamisprogrammiga seonduvad tööd, kannete sisestamine ja käsitsi ülekandmine uude raamatupidamisprogrammi ning nende andmete süvaanalüüs; due diligence läbiviimine, laiendatud konfidentsiaalsuskohustuse hoidmine ja meetmete tarvituselevõtt selleks, et konkurendid ei saaks kaitstud andmeid. Samuti osutasid nimetatud äriühingud inkassaatoriteenust raha panka viimisel jne. Kõiki teenuseid osutati turutingimustel, v.a inkassaatoriteenuseid, mida osutati madalama hinnaga kui turutingimustel, arvestades kõrgendatud riski ja vastutust. YYi kinnitusest ei selgu tehingute sisu.
11.4.Kolmele äriühingule esitatud arvetelt (II kd, tl 48-156) nähtub arvete esitamine kirjetega „vastavalt lepingule“, „arhiveerimine“, „lisatöö“, kuid tööde kirjeldus, ühikud vms arvetelt ei nähtu. Arved ei tõenda kostjale teenuste osutamist ega teenuse sisu.
12.Hageja on esitanud teenuse osutamise lepingu Lermes Right OÜ-ga (II kd, tl 46-47), mille kohaselt on kostjale osutatud CRM kliendihaldusprogrammi NORM juurutamise, kasutamise ja hoolduse teenust, mille täpse loetelu ja kirjelduse lepivad pooled kokku täiendavalt ja tööpositsioonide arv on kuni 35 tk. Kostja väitel pole ettevõttes kunagi kasutanud raamatupidamisprogrammi NORM. Nimetatu nähtub ka kostja töötaja 19.06.2018 e-kirjast (I kd, tl 137), mille kohaselt ei ole marketingi ja müügiosakonnal sellenimelise tarkvara ja firmaga kokkupuudet olnud. Hageja ei eita, et NORMi kasutama ei hakatudki, kuid pole suutnud selgitada, mille eest Lermes Right OÜ kostjale arveid esitas. Kokkuvõttes ei ole Lermes Right OÜ-ga sõlmitud leping usaldusväärne tõend selle kohta, et äriühingult osteti väidetud mahus teenuseid.
13.Hageja ei ole suutnud selgitada, mis konkreetset tööd, kui suures mahus ja milliste kokkulepete alusel kolm temaga seotud äriühingut kostjaga tegid. Kokkulepete tingimusi hageja ei tea või ei soovi avaldada.
14.Hageja väidetest saab ringkonnakohus aru, et suure koormuse tõttu kostja juures tegi ta raamatupidamistöö lisatööna ära läbi kolme äriühingu. Nimetatu ei ole loogiline, sest lisatöö oli väidetavalt vajalik just hageja suure töökoormuse tõttu. Teisalt ei ole hageja väitnud, et lisatööd tegi ära keegi kolmas ja maakohus tuvastas, et kolmes äriühingus ei olnud töötajaid. Asjaolu, et raamatupidajatel võis olla ülekoormus ja vajadus teha ületunde, ei tõenda kolme äriühingu poolt teenuste osutamist. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus hageja esitatud töökoormusega esitatud väiteid. Samas ei kinnita asjas esitatud tõendid, et kirjeldatud tööd ei suutnud hageja ja teine raamatupidaja kahekesi ära teha ja teenust tuli osta sisse.
9(11)
15.Hageja pole suutnud selgitada ka seda, milles seisnes konfidentsiaalsuskohustuse hoidmine, mille eest ühele äriühingutest tasuti.
16.Kostja väitel kolm äriühingut mingeid teenuseid ei osutanud, nendele tehti makseid alusetult ja nende alusetuse varjamiseks kajastati neid valedel arvestusridadel.
16.1.Kostja sisejuurdluse aruandest (III tl 45-46, tõlge 46 pöördel- 47, lisad tl 48-60) nähtub, et see viidi läbi kolmele äriühingule tehtud maksete uurimiseks ja selle tulemusena leiti, et hageja ei kajastanud arveid ega makseandmeid raamatupidamissüsteemis õigesti ning muutis kirjeid mitmeid kordi; hageja tegi kanded selliselt, et nii igakuise aruandluse kui ka auditite käigus oli väga raske avastada makseid kolmele äriühingule.
16.2.AA ütluste kohaselt tsiviilasja nr x-xx-xxxx kohtuistungil (I kd, tl 96-105) olid arvestuskanded kajastatud valedel ridadel, kontodel, mistõttu neid pikka aega aruannete kontrollimisel ei märgatud; osa kandeid täideti tagantjärgi, kui neid enam ei kontrollitud. 16.3. R. R ütluste kohaselt (samas) avastas ta vaidlusalused ülekanded 2017. a septembris juhuslikult, kui leidis kahtlase kande arvestusprogrammis, kontrollis ettevõtte rekvisiite ja avastas, et üks ettevõtte omanikest oli hageja. Juhtkonnale esitatud koondandmetest / aruannetest ei nähtunud algandmeid, mistõttu neid ülekandeid varem ei avastatud. Andmed olid varjatud, kuna neid kanti arvutisüsteemi sisse hiljem, neid ei arvestatud ettevõtte grupi arvestuspoliitika järgi ja ei kajastatud seal halduskulude juures nagu pidanuks. Need kanti kas bilanssi või varjati teistel kontodel, kus oli rohkem tehinguid, mis raskendas nende leidmist. Juhatuse liikmed AA ja LL eitavad kohtuistungi protokolli kohaselt teadlikkust kokkulepetest ja tehtud maksetest.
16.4.Ettevõtte grupi xxxxxxxx SS kinnituskirjast (I kd, tl 106, tõlge tl 107) nähtuvalt ei kajastanud hageja varjamise eesmärgil raamatupidamissüsteemis makseid oma äriühingutele nõuetekohaselt.
16.5.Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Hageja on seotud kõigi kolme äriühinguga ja saaks esitada asjas tõendid, mis kinnitaksid ülekannete toimumist reaalselt toimunud töö eest. Hageja esitatud arved ja leping ei ole usaldusväärsed tõendid teenuste osutamise kohta, kuna asjas esitatud eelpoolkäsitletud tõendid kogumis lükkavad hageja väited teenuste reaalse osutamise kohta ümber.
17.Hageja ei vaidlusta tööandja rahaliste vahendite kandmist 92 167,98 euro ulatuses töölepingus kokkulepitust enda kontole, kuid leiab, et kuna ülesütlemisavalduses sellele ei tuginetud, ei saa kostja praeguses vaidluses nimetatule tugineda. Nagu ringkonnakohus eelpool leidis, on nimetatud hageja seisukoht põhjendamata (vt eelpool p 8.2.). Juba üksnes hageja poolt raha alusetult enda kontole kandmise tõttu võib pidada tööandja poolt lepingu ülesütlemist põhjendatuks. Kuna hageja oli endale raha alusetult üle kandnud ja tõendamata on kolme äriühingu poolt teenuste osutamine kostjale, siis oli hageja töökohustusi rikkunud, millega hageja põhjustas kostjale kahju ja kostja usalduse kaotuse enda vastu. Järelikult esines alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel.
10(11)
18.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, et 18.12.2017 seisuga oli hageja toime pannud sellise rikkumise, mis ei oleks võimaldanud tal oma käitumist parandada. Arvestades hageja tööd vastutusrikkal xxxxxxxx ametikohal ja pika perioodi jooksul (23.08.2013 – 07.09.2017) toimepandud rikkumise ulatust ning iseloomu (586 633,84 euro aluseta ülekandmine ja ülekannete varjamine), ei pidanud kostja hagejat hoiatama ega talle enda parandamiseks võimalust andma (TLS § 88 lg 3 mõttes).
19.Eelnimetatut arvestades ei pidanud kostja järgima ka TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaega, sest TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
20.Kuna tööandja ülesütlemine ei ole tühine (TLS § 104 lg 1 mõttes), ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. III
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata. Seoses sellega tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta need hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebuse rahuldamisest tulenevalt jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
22.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
23.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.