Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2020. a, Tallinn Kohtuasja number
2-17-14786
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla hagi Terve Pere Apteek OÜ vastu ebaseaduslikus valduses olevate ruumide väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks Terve Pere Apteek OÜ vastuhagi sihtasutuse PõhjaEesti Regionaalhaigla vastu enam tasutud üüri tagastamise ning intressi nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. juuli 2020. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Terve Pere Apteek OÜ 27. juuli 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuhagis kostja): sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kolmas isik hageja poolel: BENU Apteek Eesti OÜ (registrikood 10709596), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andreas Veeret Kostja (vastuhagis hageja): Terve Pere Apteek OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Jüri-Karl Leppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 8. juuli 2020. a määrus muutmata ja Terve Pere Apteek OÜ 27. juuli 2020. a määruskaebus rahuldamata.
2-17-14786 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Harju Maakohtu menetluses oli Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hageja) hagi Terve Pere Apteek OÜ (kostja) vastu ebaseaduslikus valduses olevate ruumide väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks ning Terve Pere Apteek OÜ vastuhagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu enam tasutud üüri tagastamise ning intressi nõudes.
2.13. mai 2019 otsusega rahuldas Harju Maakohtu hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis nii hageja kui kolmanda isiku menetluskulud kostja kanda. 31. jaanuari 2020 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 13. mai 2019 otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis nii hageja kui kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. 15. aprilli 2020 määrusega jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja esitas 26. aprillil 2019, 14. jaanuaril 2020 ja 23. jaanuaril 2020 menetluskulude nimekirjad ning 30. aprillil 2020 menetluskulude koondnimekirja.
4.Kolmas isik hageja poolel esitas 23.04.2019, 14.01.2020 ja 24.01.2020 menetluskulude nimekirjad. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja palus jätta taotluse osaliselt rahuldamata.
6.Kostja hinnangul on hageja riigilõivu väljamõistmise nõue osaliselt põhjendamatu. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 7 340 eurot. Üle 500 000 eurose hagihinnaga hagilt makstakse riigilõivuna 3 400 eurot. Järelikult on hageja tasunud hagiavalduse täienduselt 3 940 eurot rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma. Kohus ei rahuldanud hageja 4. oktoobri 2017, 29. novembri 2017 ja 4. detsembri 2017 hagi tagamise taotlusi, mistõttu ei saa kostjalt väljamõistmisele kuuluda kolmelt põhjendamatult hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 150 eurot.
7.Hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi maht ei ole osaliselt põhjendatud. Kostja juhtis kohtu tähelepanu mitmetele menetlustoimingutele, mille maht on kostja hinnangul ülepaisutatud.
2-17-14786
8.Põhjendatud ei ole ka lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Kostjale ja kolmandale isikule on osutatud õigusabi tunnitasuga kuni 130 eurot. Kuigi kostja nõustub, et pooled on esitanud mitmeid menetlusdokumente, ei too see asjaolu iseenesest kaasa asja keerukust, vaid põhjustab üksnes täiendava ajakulu. Samuti ei ole asjakohane hageja viide hiljutisele Riigikohtu otsusele (mitte järjepidevale praktikale), kus Riigikohus on leidnud, et 200 euro suurune tunnihind oli tolles konkreetses tsiviilasjas põhjendatud. Kostja möönab, et kassatsioonimenetluses võivad tõusetunud küsimused olla nii keerulised, et selline tunnihind on põhjendatud, kuid käesolevas vaidluses on tõstatatud üksnes mõned keerulisemad õigusküsimused.
9.Käibemaksuseaduse sätted osalise käibemaksu mahaarvamise kohta ei saa kohalduda. Hageja kinnituse sisu on ebaõige, mistõttu ei saa kohus seda menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Seetõttu tuleb käesoleval juhul lähtuda üldreeglist, et käibemaksukohustuslasest menetlusosalisele hüvitatakse menetluskulud ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole välja toonud, kuidas vaidlus seondub tema maksustatava käibega ja kuidas maksuvaba käibega. Kui ettevõttel on võimalik oma raamatupidamises otseselt eraldada maksustatava käibe tarbeks või maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või teenuse sisendkäibemaks, siis nendelt kaupadelt ja teenustelt saab sisendkäibemaksu mahaarvamisel pidada otsearvestust. Ülejäänud kuludelt, mida kasutatakse nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks maha proportsionaalselt. Hagejal on võimalik eraldada käesoleva vaidlusega seonduvad kulud teistest kuludest. Seejuures ei ole hageja oma kinnituses välja toonud, miks tal ei ole käesoleva vaidlusega seonduvatelt kuludelt võimalik sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata, st milline osa vaidlusest puudutab maksuvaba käivet.
10.Kolmanda isiku menetluskuludele kostja vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 71 359.81 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Maakohus rahuldas kolmanda isiku avalduse ja mõistis kostjalt kolmanda isiku kasuks menetluskulud 6 705.83 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
12.Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja tasunud 4. oktoobri 2017 hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, 4. oktoobri 2017 hagiavalduse esitamisel 1 100 eurot,
15.veebruaril 2018 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot, 26. märtsil 2018 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot, 4. mail 2018 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot, 10. mail 2019 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot ja 29. jaanuaril 2020 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot. Põhjendatud on mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu kokku summas 3 650 eurot.
2-17-14786
13.Hagi tagamise taotluste esitamisel 4. oktoobril 2017, 29. novembril 2017 ja 4. detsembril 2017 on hageja tasutud riigilõive kokku summas 150 eurot. Need hagi tagamise taotlused jäid rahuldamata ja seetõttu ei ole riigilõivude väljamõistmine kostjalt põhjendatud.
14.Hageja palus kostjalt välja mõista 2 563.45 eurot (koos käibemaksuga) seoses kohtutäituri tasudega hagi tagamise määruste täitmisel, äriregistrisse ja kinnistusraamatusse päringute tegemisega ning asjatundjate arvamuste tellimisega. Maakohus luges kulud põhjendatuks summas 2 553.93 eurot. Asjas oli vajalik esitada tõenditena registrite väljavõtteid ja asjatundjate arvamusi ning pöörduda hagi tagamise määruste täitmiseks kohtutäituri poole. Kulu äriregistri päringutele, mis tehti pärast lõpplahendi jõustumist, ei ole põhjendatud.
15.Hageja õigusabikulud on taotluse kohaselt 69 436.42 eurot (koos käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt osutas hageja esindaja hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabi kokku 367 tundi 40 minutit. Esindaja toiminguid saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks 344 tunni 35 minuti ulatuses, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust, nendes sisalduvatest õiguslikest probleemidest ja esitatud lisadest ning toimingute vajalikkusest.
16.Hageja esindajal kulus tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, kostja 15.11.2017 vastusega hagiavaldusele tutvumiseks, positsiooni kujundamiseks tsiviilasjas esitatud nõuete, aga samuti kostja vastu võimalike täiendavate nõuete ja seotud menetluslike taotluste osas 23 tundi 38 minutit. Kohtu hinnangul on ajakulu põhjendatud 13 tunni 38 minuti ulatuses, võttes arvesse asja sisu, samuti novembriks 2017 esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja menetlusstaadiumit, sh tehtud toiminguid.
17.Hageja esindajal kulus tutvumiseks äriregistris avaldatud kostja 2016. a. majandusaasta aruandega, kostja majandusliku seisundi analüüsimiseks ja 4. detsembri 2017 täiendava hagi tagamise taotluse koostamiseks 6 tundi 39 minutit. Need toiminguid on põhjendatud 1 tunni 39 minuti ulatuses. Hagi tagamise taotluse koostamise kulude kostjalt väljamõistmine 5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud, sest 5. detsembri 2017 määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata.
18.Esindajal kulus 10 tundi 5 minutit seoses 15. veebruari 2018 hagi tagamise taotluse koostamisega. Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud 8 tunni ulatuses, võttes arvesse 15. veebruari 2018 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, esitatud lisasid ning varasemalt esitatud hagi tagamise taotluseid.
19.Kohus pidas ajakulu Harju Maakohtu 27. märtsi 2018 hagi tagamise määrusega tutvumisele, määruse kohtutäiturile täitmiseks edastamisele ja määruse täitmise kontrollimisele põhjendatuks 1 tunni 30 minuti ulatuses. Võttes arvesse hagi tagamise määruse sisu ning asjaolu, et hageja esindajal tuli määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole, sh esitada määrus täitmiseks kohtutäiturile ja suhelda määruse täitmise kontrollimiseks kohtutäituriga, peab kohus hageja esindaja eelnimetatud toiminguid 1 tunni 30 minuti osas põhjendatuks. Samadel asjaoludel pidas kohus põhjendatuks ka hageja esindaja 4. mai 2018 määrusega tutvumise, täitmisele esitamise ja määruse täitmise kontrollimise ajakulu 1 tunni 30 minuti ulatuses.
2-17-14786
20.Hageja esindajal kulus 4. mai 2018 hagi tagamise taotluse koostamiseks 3 tundi 30 minutit. Võttes arvesse hagi tagamise taotluse sisu, pidas maakohus ajakulu põhjendatuks.
21.Hageja esindajal kulus kostja 3. augusti 2018 määruskaebustele vastamiseks 13 tundi 13 minutit. Kohus pidas hageja 24. augusti 2018 seisukohtade koostamise ajakulu põhjendatuks osaliselt 7 tunni 13 minuti ulatuses, arvestades määruskaebuste ja hageja seisukohtade sisu ja mahtu.
22.Ülejäänud hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas nimetatud menetluskulud on põhjendatud. Hageja esindaja teostatud toiminguid on olnud vajalikud, esitatud dokumendid olnud argumenteeritud ning asjakohased ja nende koostamise ajaline kulu vastab hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitule. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajad osutanud kostjale õigusabi ainuüksi maakohtu menetluses 552 tunni 48 minuti ulatuses 55 826.06 euro (ilma käibemaksuta) eest (510 tundi 53 minutit seoses tsiviilasjaga 217-14786 ja 44 tundi 55 minutit seoses tsiviilasjaga 2-17-15127). Seega on hageja esindaja poolt kogu menetluses osutatud õigusabi ajakulu oluliselt väiksem kui kostja esindajate poolt osutatud õigusabi ajakulu ainuüksi maakohtu menetluses.
23.Hageja esindaja taotles menetluskulude väljamõistmist koos osalise käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu osaliselt tagasi arvestada, kuna valdav osa hageja käibest on maksuvaba. Hageja sai sisendkäibemaksuna maha arvata 2017. aastal 4%, 2018. aastal 2% ning 2019. ja 2020. aastal 1% arvete summast. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks kohtul kahtlus hageja kinnituse õigsuses. Menetluskulud tuleb välja mõista koos osalise käibemaksuga vastavalt hageja esitatud kinnitusele, s.t 2017. aastal kantud õigusabikuludelt koos 16% käibemaksuga, 2018. aastal kantud kuludelt koos 18% käibemaksuga ja 2019. ning 2020. aastal kantud kuludelt koos 19% käibemaksuga.
24.Hageja esindaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et põhjendatud tunnihind on 130 eurot. Asi oli keskmisest keerukam ning mahukam.
25.Kolmanda isiku menetluskulude nimekirjade kohaselt on kolmandale isikule osutatud õigusabi käesolevas menetluses 50 tunni 45 minuti ulatuses, millele lisandub 14. jaanuari 2020 kohtuistungil esindamise ajakulu vastavalt istungi kestusele. Kolmanda isiku esindaja menetluskulude nimekirjades nimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, neis sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kolmanda isiku esindaja esitatud menetlusdokumendid olnud argumenteeritud ning nende koostamise ajaline kulu vastab kolmanda isiku esindaja poolt nimetatud ajakulule. Kuna 14. jaanuari 2020 istung kestis 1 tund 5 minutit, peab kohus kolmanda isiku esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajakulu põhjendatuks kokku 51 tunni 50 minuti ulatuses. Kolmanda isiku esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.
2-17-14786 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
26.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitiseks mitte rohkem kui 47 798.61 eurot.
27.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud liialt ajamahukas järgmistel põhjustel.
28.Hageja esindaja on 7. detsembri 2017 arvel nr 2017203 välja toonud järgneva kulu: „TPA
15.novembri 2017. a vastusega hagiavaldusele, positsiooni kujundamine tsiviilasjas esitatud nõuete, aga samuti TPA võimalike täiendavate nõuete ja seotud menetluslike taotluste osas (23 tundi 38 minutit)“. Kohus pidas põhjendatuks ajakulu 13 tunni 38 minuti ulatuses. Kostja hinnangul on ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses.
29.8. märtsi 2018 arvel nr 201839 on hageja välja toonud järgneva kulu: 15. veebruari 2018 hagi tagamise taotluse koostamine (10 tundi 5 minutit). Kohus pidas põhjendatuks ajakulu 8 tunni ulatuses. Tegemist oli korduva hagi tagamise taotlusega, mistõttu leiab kostja, et ajakulu on põhjendatud kahe tunni ulatuses.
30.Arvel nr 201839 on hageja välja toonud järgneva kulu: tutvumine Harju Maakohtu 27. märtsi 2018 määrusega, määruse täitmisele esitamine Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanile, määruse täitmise kontroll (1 tund 30 minutit). Kohus pidas ajakulu täies mahus põhjendatuks. Kostja hinnangul võib ajakulu olla põhjendatud 30 minuti ulatuses.
31.31. mai 2018 arvel nr 2018099 on hageja välja toonud järgneva kulu: 4. mai 2018 hagi tagamise taotluse koostamine (3 tundi 30 minutit). Kohus leidis, et ajakulu on täies mahus põhjendatud. Kostja hinnangul on ajakulu põhjendatud ühe tunni ulatuses, sest tegemist oli korduva taotlusega.
32.31. mai 2018 arvel nr 2018099 on toodud järgnev kulu: tutvumine Harju Maakohtu 4. mai 2018 määrusega, määruse täitmisele esitamine Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanile, määruse täitmise kontroll (1 tund 30 minutit). Kohtutäituri poole pöördumiseks ja määruse täitmise kontrollimiseks saab põhjendatud ajakulu olla kuni 30 minutit.
33.28. septembri 2018 arvel nr 2018134 on toodud järgnev kulu: TPA 3. augusti 2018. a määruskaebustele 24. augustil 2018. a vastuste koostamine (13 tundi 13 minutit). Kohus luges põhjendatuks ajakulu 7 tundi ja 13 minutit. Kohus tuvastas, et hageja esindaja on 24. augusti 2018 esitanud kolm seisukohta kostja määruskaebustele. Riigikohus ei palunud hagejal esitada seisukoht enne kostja määruskaebuste menetlusse võtmist. Seetõttu on kogu menetlustoiming tervikuna põhjendamatu.
34.Kostja hinnangul on hageja esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge. Olenemata menetluse pikkusest, ei olnud tegemist õigusteoreetiliselt raske asjaga. Menetluses esitatud dokumentide maht ei tee asja tuuma raskemaks, vaid suurendab õigusteenusele kulutatud aega. Nii kostja kui ka kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnihind on 130 eurot (ilma käibemaksuta), mistõttu on kostja arvates hageja esindaja põhjendatud tunnihinnaks 130 eurot (ilma käibemaksuta).
2-17-14786
35.Hageja kohustuseks on tõendada käibemaksu tagasiarvestamise võimatust. Käibemaksuga menetluskulude hüvitamiseks peab pool esitama kinnituse, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus ei ole sätestanud tõendamiskoormise ümberpööramist, vaid seadnud poolele, kes soovib käibemaksuga menetluskulude hüvitamist, kohustuse seda ise taotleda. Järelikult, kui kostja on seadnud hageja käibemaksu tagasiarvestamise võimatuse kahtluse alla, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 alusel hagejal kohustus tõendada oma väidete õigsust.
36.Hageja menetluskulud pole seotud maksuvaba käibega, mistõttu ei kuulu menetluskulud käibemaksuga hüvitamisele. Hageja on käibemaksu tagasiarvestamise võimatust põhistanud asjaoluga, et tema kasutab käibemaksuseaduse (KMS) § 33 lõike 2 alusel proportsionaalse mahaarvamise meetodit, mille kohaselt arvatakse käibemaks maksustatava käibe ja kogukäibe suhte alusel maha kogu sisendkäibemaksust. Sellise süsteemi kasutamine on aga hageja enda valik. Hageja valiku tulemus ehk proportsionaalse käibemaksu mahaarvamise meetodi kasutamine ei tohi aga kaasa tuua kostja poolt põhjendamatut käibemaksu maksmist. Osalise mahaarvamise puhul on käibemaksuga menetluskulude hüvitamine põhjendatud juhul, kui menetluskulud on seotud maksuvaba käibega. Vaidluse sisuks on äriruumide üürilepingu esemeks olevate ruumide otsese valduse üleandmiseks kohustamine ning kahju hüvitamine, mis ei ole seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Menetluse edasine käik
37.Hageja ja kolmas isik vaidlesid määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
38.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
40.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on
2-17-14786 esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid.
41.Kontrollides maakohtu hinnangut kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kohus on käsitlenud menetlustoiminguid ja dokumente, mh hinnates nende vajalikkust ja jättes ebavajalike toimingutega seotud kulud välja mõistmata. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul ka selliseid põhjendusi, mida maakohus ei ole kaalunud ning mille alusel saaks asuda kulude vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale.
42.Maakohus on hinnanud hageja esindaja tunnihinda. Asjaolu, et kostja esindaja tunnihind oli madalam, ei anna alust hageja esindaja tunnihinna vähendamiseks. Erinevus keskmisest tunnihinnast on iseenesest lubatud ja praegusel juhul on maakohus keskmisest suuremat tasu põhjendatust kaalunud.
43.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul on hageja esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse käibemaksu osalise tagasiarvestamise võimatuse kohta ja selgitanud, et osalise tagasiarvestuse võimatus tuleneb sellest, et hageja kasutab KMS § 33 lg 2 mõttes proportsionaalse mahaarvamise meetodit. Maakohtu määrusest nähtuvalt ei ole maakohus heitnud kostjale ette oma väidete tõendamata jätmist, vaid märkinud, et kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest tulenevalt tekiks kohtul kahtlus hageja kinnituse õigsuses, s.o selles, et hageja kasutab KMS § 33 lg 2 mõttes proportsionaalse mahaarvamise meetodit.
44.Kohus ei saa tsiviilkohtumenetluses menetluskulude hüvitise hindamisel võtta seisukohta sellest, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata, s.o hinnata seda, kas isik on valinud õiguspärase sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodi. Kohtul tuli praegusel juhul tuvastada, millist sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodit hageja kasutas. Juhul, kui hageja oleks kasutanud otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit (KMS § 33 lg-d 1 ja 3), oleksid relevantsed kostja vastuväited sellest, kas hageja on tõendanud, et konkreetse kulu puhul ei ole hagejal võimalik sisendkäibemaksu maha arvestada. See, kas selle asja menetluskulud on või ei ole seotud maksuvaba käibega, ei oma praeguse juhul tähendust, sest hageja kasutab KMS § 33 lõike 2 mõttes proportsionaalse mahaarvamise meetodit. Proportsionaalse mahaarvamise puhul rakendatakse maksustatava käibe ja kogu käibe suhet kogu sisendkäibemaksu mahaarvamisel üksikuid kulusid eristamata (KMS § 33 lg 2 I lause). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe
2-17-14786 määratakse maksukohustuslase eelmise kalendriaasta käibe põhjal. Tulemust korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest.
45.Juhul, kui hageja saab sisendkäibemaksu arvata maha osaliselt, tuleb kohtul sellega arvestada menetluskulude väljamõistmisel vastavalt TsMS § 174 lg-s 10 sätestatule sõltumata sellest, et see võib olla kostjale ebasoodne.
46.Määruskaebus jääb eespool märgitud põhjustel rahuldamata.
47.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
48.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.