Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-20-12743
Kohtuasi
X kaebus kohtutäituri Mati Roodese 24.08.2020. a otsuse peale täiteasjas nr 007/2010/75613
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340), lepinguline esindaja DP
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.03.2021. a määrus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata X kaebuse 24.08.2020 täiteasjas nr 007/2010/75613 tehtud kohtutäituri otsuse peale osas, milles X palus lõpetada täitemenetluse nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kaebus 24.08.2020 täiteasjas nr 007/2010/75613 tehtud kohtutäituri otsuse peale nimetatud osas läbi vaatamata. Lisaks tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata X taotluse lõpetada täitemenetlus nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X nimetatud taotlus läbi vaatamata. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
4.1.Jätta X kaebus 24.08.2020 täiteasjas nr 007/2010/75613 tehtud kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata osas, milles X palus lõpetada täitemenetluse nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.
4.2.Jätta läbi vaatamata X taotlus lõpetada täitemenetlus nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.
4.3.Muus osas jätta X kaebus 24.08.2020 täiteasjas nr 007/2010/75613 tehtud kohtutäituri otsuse peale rahuldamata.
4.4.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (võlgnik) esitas 03.09.2020 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Roodese (kohtutäitur) 24.08.2020 täiteasjas nr 007/2010/75613 tehtud otsuse (24.08.2020. a kohtutäituri otsus) peale ja palus selle tühistada. Lisaks palus võlgnik lõpetada 06.11.2009 kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX (avalduses ekslikult märgitud nr X-XX-XXXXX) tehtud otsuse (06.11.2009. a kohtuotsus) alusel (täiendatud 25.06.2010 kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX tehtud kohtumäärusega (25.06.2010. a kohtumäärus)) toimuva täitemenetluse nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.
1.1.Avalduse kohaselt mõistis maakohus 06.11.2009. a kohtuotsusega võlgniku süüdi erinevate karistusseadustiku (KarS) sätete alusel ja karistas teda kokku nelja-aastase vangistusega, mille jättis KarS § 73 kohaselt tingimisi viieaastase katseajaga täitmisele pööramata. Maakohus luges katseaja alguseks 11.11.2008. Maakohus mõistis võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks 06.11.2009. a kohtuotsusega välja ka raha (kohtukulud, kuriteoga saadud vara konfiskeerimine). Kohtutäituri andmetel on 22.07.2020. a seisuga Eesti Vabariigil võlgniku vastu 9881 euro 99 sendi suurune põhinõue.
1.2.Võlgnik esitas kohtutäiturile täiteasjas nr 007/2010/75613 taotluse, mille kohaselt puudus 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmiseks alates 13.11.2018 seaduslik alus. KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt aegub kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmine viie aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Aegumine peatub KarS § 73 alusel määratud katseajaks (KarS § 82 lg 2 p 2). Seega hakkas 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise viieaastane aegumistähtaeg kulgema katseaja lõppemisel (12.11.2013). Alates 13.11.2018 ei saanud 06.11.2009. a kohtuotsust aegumise tõttu täita. Seega ei saanud alates 13.11.2018 täiteasjas nr 007/2010/75613 sundtäitmisega ühineda.
1.3.Võlgnik vaidlustas 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse täies ulatuses. Võlgniku suhtes tehtud 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmine oli KarS § 82 kohaselt aegunud ning kohtutäitur ei saanud vaidlusalust nõuet täita. Kui maakohtu 29.05.2018 (avalduses ekslikult märgitud 19.05.2018) kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX tehtud määrus (29.05.2018. a kohtumäärus) peatas
2-20-12743 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise 11 kuuks, aegus 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmine 13.10.2019 ning seda ei saa aegumise tõttu täita. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmist ei pikendanud 19.11.2018 tsiviilasjas nr 2-18-8472 tehtud määrus (19.11.2018. a kohtumäärus). Kriminaalasjas saab üksnes kriminaalmenetluses otsustada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise peatamise küsimust. Kohtutäituri väitel seda tehtigi 29.05.2018. a kohtumäärusega. Tsiviilkohtumenetluses tehtud lahend ei ole kriminaalmenetluses tähtis ning tsiviilkohtumenetluses ei saa pikendada või peatada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmist KarS § 82 mõttes. Seega jättis kohtutäitur põhjendamatult kohaldamata täidetava kohtuotsuse aegumise.
1.4.Võlgnik selgitas 04.10.2020. a menetlusdokumendis lisaks, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Seega kehtib raha sissenõudmisel KarS § 82 lg-s 5 sätestatud tähtaeg. Võlgniku suhtes tehtud 06.11.2009. a kohtuotsus jõustus riigiteataja.ee andmetel 20.11.2009. Kriminaalasjas nr 1- 13- 1099 tehtud kohtuotsuse kohaselt viibis võlgnik eelvangistuses 01.12.2011– 25.05.2012 (st viis kuud ja 25 päeva). Sel ajal oli aegumine KarS § 82 lg 5 järgi peatunud. Seega möödus seitsmeaastane aegumistähtaeg 15.05.2017. Eelnevast tulenevalt oli nõue võlgniku vastu aegunud alates 13.10.2019 või alates 15.05.2017 ning 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmine ei olnud seaduslik. Võlgnik tugines täitemenetluse lõpetamise nõudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg-le 1. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
2.1.Kohtutäituri vastuse kohaselt oli täiteasjas nr 007/2010/75613 sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse (varem Kohtute Raamatupidamiskeskus) kaudu; sissenõudja). Kohtutäitur alustas täitemenetlust 06.11.2009. a kohtuotsuse alusel (täiendati 25.06.2010. a kohtumäärusega) ning sissenõude sisu oli sundraha (jääk), kaitsjatasu ja kahjuhüvitis süüteoga saadud vara eest. Rahaline nõue kokku oli 9881 eurot 99 senti ning lisandusid täitemenetluse kulud 1145 eurot 98 senti. Täitmisel oleva võlanõude jääk oli 01.03.2021. a seisuga 7137 eurot 55 senti: põhinõue 6395 eurot 85 senti ja kohtutäituri tasu nõue 741 eurot 70 senti.
2.2.Kohtutäitur tegi 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse võlgniku 03.08.2020. a kaebuse ja taotluse kohta. Võlgnik vaidlustas 03.08.2020 kaebusega kohtutäituri 22.07.2020. a otsused, millega kohtutäitur lubas sissenõude pööramisel Tallinnas XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX; XXX kinnisasi) sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 ühineda Eesti Vabariigil (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu; täiteasi nr 195/2014/4313; kohtutäitur Kaja Lilloja), Aktiva Finants OÜ-l (registrikood 10746479; täiteasi nr 022/2019/7962, kohtutäitur Elin Vilippus); Eesti Vabariigil (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu; täiteasi nr 022/2019/6694, kohtutäitur Elin Vilippus). Võlgnik palus tühistada tema vastu algatatud teiste täitemenetluste ühinemised täitemenetlusega nr 007/2010/75613. Lisaks palus võlgnik 03.08.2020 lõpetada 06.11.2009. a kohtuotsuse alusel toimuva täitemenetluse nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur jättis 24.08.2020. a otsusega rahuldamata võlgniku 03.08.2020. a kaebuse kohtutäituri 22.07.2020. a otsuste peale ning 03.08.2020. a taotluse.
2.3.Maakohus nõustus 29.05.2018. a kohtumäärusega võlgniku taotlusel 06.11.2009. a kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude võla 742 euro 55 sendi ositi tasumisega üheksa kuu jooksul perioodil 19.08.2018–19.04.2019. KarS § 82 lg 5 ja KrMS § 423 alusel tuli 29.05.2018. a kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt lugeda 06.11.2009. a kohtuotsuse
2-20-12743 täitmise aegumine peatunuks alates 19.05.2018–19.04.2019. Maakohus rahuldas 19.11.2018. a kohtumäärusega võlgniku 01.06.2018 taotluse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 007/2010/75613 temalt 06.11.2009. a kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse ja täitekulude (kokku 7700 eurot 55 senti) tasumiseks igas kuus 283 euro 73 sendi suuruse osamaksega alates 26.11.2018 (27 kuud × 283 eurot 73 senti = 7660 eurot 71 senti + 39 eurot 84 senti). Võlgnik ei täitnud 29.05.2018. a kohtumäärust ega 19.11.2018. a kohtumäärust ning kohtutäitur jätkas täiteasjas nr 007/2010/75613 täitemenetlust sissenõude pööramisega XXX kinnisasjale.
2.4.Võlgniku kaebus oli kohtutäituri hinnangul alusetu ning 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise aegumine ei olnud täiteasja nr 007/2010/75613 rahaliste sissenõuete lõppemise aluseks. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip ning kohtutäitur peab kontrollima vaid seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (RKTKm 08.10.2004, 3- 2-1-104-04, p 12; RKTKm 16.10.2002, 3-2-1-119-02, p 8). Sõltumata sellest, kas 06.11.2009. a kohtuotsusest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised nõuded eraldi oleksid olnud aegunud, oli samas täiteasjas jätkuvalt täitmisel 19.11.2018. a kohtumäärus, mille kohaselt tuli võlgnikul täiteasjas nr 007/2010/75613 tasuda 06.11.2009. a kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevus ja täitekulud (kokku 7700 eurot 55 senti) igakuiste 283 euro 73 sendi suuruste osamaksetena alates 26.11.2018. Nimetatud kohtumäärus vastas formaalselt seaduse nõuetele ja kuulus täitmisele. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 007/2010/75613 jätkus õiguspäraselt, olid ka pärast 13.11.2018 teiste täitemenetluste ühinemised sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 XXX kinnisasja müügil õiguspärased. Kohtutäituri 04.08.2010. a otsus kohtutäituri tasu kohta (04.08.2010. a kohtutäituri tasu otsus) ei olnud aegunud (TMS § 2 lg 1 p 16; tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1; RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11). Kuna 01.03.2011 ei olnud vaidlusalune nõue aegunud, hakkas selle puhul 01.03.2011 kulgema kümneaastane aegumistähtaeg, mis oleks lõppenud 01.03.2021 (võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4; RKTKm 17.03.2014, 3-2-1-4-14, p 11). Seega oleks täitemenetlus täiteasjas nr 007/2010/75613 jätkunud vähemalt 04.08.2010. a kohtutäituri tasu otsuse osas.
2.5.Kuna sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei viinud nõude rahuldamiseni, esitas kohtutäitur 08.07.2019 avalduse kanda võlgniku XXX kinnisasjale keelumärge käsutamise keelamiseks. Kohtutäitur lubas 22.07.2020 õiguspäraselt sissenõude pööramisel võlgniku XXX kinnisasjale sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 ühineda Eesti Vabariigil ja Aktiva Finants OÜ-l (TMS § 149 lg 1).
2.6.Kohtutäitur selgitas 01.03.2021. a menetlusdokumendis, et maakohus tegi 19.11.2018. a kohtumääruse võlgniku 7700 euro 55 sendi suuruse võla (põhivõlg 6900 eurot 34 senti, kohtutäituri tasu nõue 800 eurot 21 senti) ajati tasumise kohta. Seejuures sisaldas 6900 euro 34 sendi suurune põhivõlg ka 29.05.2018. a kohtumäärusega ajatatud 742 euro 55 sendi suurust võlga, mille suhtes kohus lubas ositi tasumist 19.08.2018–19.04.2019. Võlgnik oli 01.03.2021. a seisuga 19.11.2018. a kohtumääruses kajastatud võlast tasunud 563 eurot (põhivõlg 504 eurot 49 senti ja kohtutäituri tasu 58 eurot 51 senti). Kohtutäitur tegi põhivõla tasumise osas 06.11.2009. a kohtuotsuse kohaselt ülekanded Rahandusministeeriumi pangakontole viitenumbriga 2800049777. Kohtutäituri hinnangul tuli sissenõudjal vastata, kas põhivõla tasumise maksed (kokku 504 eurot 49 senti) tehti süüteoga saadud vara või kriminaalmenetluse kulude katteks.
2-20-12743 Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 19. märtsi 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
3.1.Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle. Maakohus mõistis võlgniku 06.11.2009. a kohtuotsusega süüdi erinevate süütegude eest ja karistas teda kokku nelja-aastase vabaduskaotusega, mille jättis KarS § 73 alusel tingimisi viieaastase katseajaga täitmisele pööramata. Maakohus luges katseaja alguseks 11.11.2008. Maakohus mõistis 06.11.2009. a kohtuotsusega võlgnikult riigituludesse välja sundraha 10 875 krooni (695 eurot 4 senti) ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 743 krooni 40 senti (47 eurot 51 senti). Lisaks mõistis maakohus võlgnikult 25.06.2010. a kohtumäärusega riigi omandisse välja süüteoga saadud vara 144 501 krooni 20 senti (9235 eurot 31 senti). Kohtutäitur V. Kaasik algatas täitemenetluse sissenõudja 22.03.2009. a täitmisavalduse alusel. Võlgniku täitetoimik anti justiitsministri 15.05.2012. a käskkirjaga nr 54 üle kohtutäitur Mati Roodese menetlusse.
3.2.Maakohus tuvastas, et 06.11.2009. a kohtuotsuse ja 25.06.2010. a kohtumääruse kohaselt oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX algselt põhinõue 9977 eurot 86 senti (sh sundraha 695 eurot 4 senti, kaitsjatasu 47 eurot 51 senti ja süüteoga saadud vara 9235 eurot 31 senti). Täiteasjas nr 007/2010/75613 võlgniku suhtes täitmisel oleva võlanõude jääk oli 7137 eurot 55 senti (sh põhinõue 6395 eurot 85 senti ja kohtutäituri tasu nõue 741 eurot 70 senti). Maakohus tuvastas, et kohtutäitur ei eristanud täiteasjas nr 007/2010/75613 sisse nõutavate nõuete (sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara) suurust. Maakohtu hinnangul oli ilmselge, et võlgniku põhivõla maksed 504 eurot 49 senti ei katnud süüteoga saadud vara nõuet, sest 01.03.2021 oli sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara sisaldava põhivõla jääk 6395 eurot 85 senti. Seega oli süüteoga saadud vara puudutav põhivõla osa minimaalselt täitmata 5148 euro 78 sendi ulatuses (6395 eurot 85 senti – 695 eurot 4 senti – 47 eurot 51 senti – 504 eurot 49 senti).
3.3.Kuna võlgniku põhinõude (sunniraha, kaitsjatasu, süüteoga saadud vara) ja kohtutäituri tasu nõude täitmise aegumise alused on seaduse kohaselt erinevad, analüüsis maakohus nõuete täitmise aegumist eraldi. Lisaks analüüsis maakohus eraldi igat põhinõude täitmise aegumise peatumise alust (peatumine katseajaks, kohustuse täitmise ajatamise ajaks ja vangistuse ajaks).
3.4.Otsuse täitmise aegumine peatub KarS § 73 sätestatud alusel määratud katseajaks (KarS § 82 lg 2 p 2). Katseaeg hakkab KarS § 73 sätestatud juhul kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest (KarS § 78 p 1). Lahendi kuulutamise kuupäev oli 06.11.2009. a kohtuotsuse puhul 06.11.2009. Seega märkis maakohus 06.11.2009. a kohtuotsuses vääralt võlgniku katseaja alguseks 11.11.2008. Katseaeg hakkas kulgema 06.11.2009 ning kuna 06.11.2009. a kohtuotsusega jäeti võlgniku karistus tingimisi kohaldamata viieaastase katseajaga, oli katseaja viimane päev 06.11.2014. Maakohus luges 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise aegumise alguseks 07.11.2014 ehk kriminaalasjas määratud katseaja lõppemisele järgneva päeva. Viieaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema nimetatud kuupäevast. Seega oleks vaidlusaluses täitemenetluses põhinõude (sundraha, kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) viieaastane aegumistähtaeg möödunud 07.11.2019.
3.5.Maakohus viitas KarS § 82 lg 2 p-le 3, KrMS §-dele 423 ja 424 ning tuvastas täiteasja nr 007/2010/75613 materjalide, 29.05.2018. a kohtumääruse ja 19.11.2018. a kohtumääruse alusel, et võlgnik palus täiteasjas nr 007/2010/75613 võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa.
2-20-12743
3.5.1.Võlgniku 10.05.2018. a taotluse kohaselt puudus tal võimalus korraga tasuda 8000 euro suurune võlgnevus, kuna ta viibis alates 19.06.2017 vanglas. Võlgnik tunnistas, et tal esineb 06.11.2009. a kohtuotsuse alusel võlgnevus Eesti Vabariigi ees ning teavitas, et ei hoidu kohustuse täitmisest kõrvale. Võlgnik viitas, et asub kohe pärast vangistusest vabanemist tööle ning suudab võla tasuda 30 kuu jooksul alates 19.08.2018 igakuiste võrdsete osamaksetena. Sissenõudja nõustus 14.05.2018 võlgnevuse tasumisega 30 kuu jooksul. Maakohus rahuldas 29.05.2018. a kohtumäärusega võlgniku taotluse ja lubas 06.11.2009. a kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude võla (sundraha ja kaitsjatasu) 742 eurot 55 senti tasuda ositi üheksa kuu jooksul 19.08.2018–19.04.2019. Jõustunud 29.05.2018. a kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt oli KarS § 82 lg 5 ja KrMS § 423 alusel 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise aegumine peatatud 19.05.2018– 19.04.2019.
3.5.2.Maakohus viitas praeguses asjas 29.05.2018. a kohtumääruse resolutsiooni p-dele 1, 2 ja 4 ning selgitas, et kuna maakohus peatas 29.05.2018. a kohtumäärusega võlgnikult 06.11.2009. a kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude nõude täitmise aegumise 19.05.2018– 19.04.2019, peatus täiteasjas nr 007/2010/75613 võlgniku suhtes 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmine 19.05.2018 ja jätkus 20.04.2019. Seega lükkus sundraha ja kaitsjatasu puudutava 742 euro 55 sendi suuruse põhinõude algne aegumistähtaeg (07.11.2019) edasi 335 kalendripäeva võrra ning selleks oleks olnud 06.10.2020.
3.5.3.Maakohus ei rahuldanud 29.05.2018. a kohtumäärusega võlgniku taotlust tasuda ositi süüteoga saadud vara nõuet puudutav põhivõlg. Maakohus järeldas praeguses asjas 29.05.2018. a kohtumääruse resolutsiooni p-st 4, et kohus peatas 29.05.2018. a kohtumäärusega täiteasjas nr 007/2010/75613 kogu põhinõude täitmise aegumise. Võlgnik ei vaidlustanud, et temalt täiteasjas nr 007/2010/75613 sissenõutava põhivõla süüteoga saadud vara nõue ei olnud aegunud enne 13.11.2018, mil tekkis KarS § 82 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse täitmise aegumise peatumise alus (vt allpool). Seetõttu ei analüüsinud maakohus menetlusökonoomika põhimõtte kohaselt süüteoga saadud vara osas põhivõla täitmise aegumise alust KarS § 82 lg 2 p 3 järgi.
3.6.Maakohus selgitas, et KarS § 82 lg 5 ja KrMS § 423 kohaselt peatus põhinõude (sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara) täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Maakohus tuvastas karistusregistri andmete alusel, et võlgnik viibis kriminaalasjas nr 1- 13- 1099 tehtud kohtuotsuse kohaselt eelvangistuses 01.12.2011– 25.05.2012 (viis kuud ja 25 päeva). Lisaks kandis võlgnik 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja algusest (07.11.2014) kriminaalasjas nr 1-17-8851 tehtud kohtuotsuse alusel vabaduskaotuslikku karistust 19.06.2017–19.07.2018 (aasta ja üks kuu). Alates 29.03.2019 viibib võlgnik vanglas kriminaalasjas nr 1-19-7315 tehtud kohtuotsuse alusel, millega kohus määras võlgnikule 11 aastat vangistust. Eelnevast tulenevalt peatus põhinõude (sundraha, kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) täitmise aegumise tähtaeg 19.06.2017–19.07.2018 (üks aasta ja üks kuu) ning alates 29.03.2019. Kuna võlgniku vangistuses viibimise viimane tähtaeg algas enne aegumistähtaja (07.11.2019) möödumist (maakohtu lahendis ekslikult märgitud „algust“) ja kestab praeguseni (võlgniku vabanemise tähtaeg on 2030), ei olnud täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel oleva põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) täitmise aegumise tähtaeg saabunud. Täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel oleva 06.11.2009. a kohtuotsusest tuleneva põhinõude (sundraha, kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) puhul esines mitmeid paralleelseid (osaliselt kokkulangevaid) täitmise aegumise peatumise aluseid ning eelnimetatud nõude täitmise aegumine on eelduslikult peatunud 2030. aastani. Seetõttu ei pidanud maakohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajalikuks välja arvutada vaidlusaluse põhinõude täitmise aegumise lõpptähtaega.
2-20-12743
3.7.Maakohus selgitas 29.05.2018. a kohtumääruses, et täitemenetluse kulude ajatamist saab võlgnik taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras. Võlgnik esitas 01.06.2018 maakohtule avalduse täitemenetluse kulude ajatamiseks. Maakohus rahuldas 19.11.2018. a kohtumäärusega võlgniku avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 007/2010/75613 temalt 06.11.2009. a kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse ja täitekulude (kokku 7700 eurot 55 senti) tasumiseks iga kuus 283 euro 73 sendi suuruse osamaksega alates 26.11.2018. Maakohus tuvastas praeguses asjas, et maakohus lubas 19.11.2018. a kohtumäärusega võlgnikul ositi tasuda põhivõla 6900 eurot 34 senti (mh dubleerivalt 29.05.2018. a kohtumäärusega ajatatud sundraha ja kaitsjatasu summas 742 eurot 55 senti). Maakohus märkis, et nii 29.05.2018. a kohtumäärus kui ka 19.11.2018. a kohtumäärus, millega kohus võimaldas võlgnikul täiteasjas nr 007/2010/75613 tekkinud võlgnevuse ositi tasuda, olid jõustunud ning põhinesid võlgniku taotlustel tasuda täitemenetluses täitmisel olev võlgnevus ositi.
3.8.Maakohus viitas 01.07.2002 jõustunud ja 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg-le 1, TsÜS § 157 lg-le 2, VÕSRS 05.04.2011–20.03.2016 kehtinud ja alates 21.03.2016 kehtivale § 9 lg-le 4. Maakohus tuvastas, et täiteasjas nr 007/2010/75613 mõisteti võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasuna välja 17 869 krooni 63 senti (1142 eurot 8 senti), sh kohtutäitur V. Kaasiku 31.03.2010. a kohtutäituri tasu otsusega km-ga 2940 krooni ja kohtutäitur V. Kaasiku 04.08.2010. a kohtutäituri tasu otsusega km-ga 14 929 krooni 63 senti. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on 31.03.2010. a ja 04.08.2010. a kohtutäituri tasu otsused täitedokumendid.
3.8.1.Maakohus viitas TsÜS § 6 lg-tele 1–3, 01.01.2010–08.01.2018 kehtinud ja alates 09.01.2018 kehtiva kohtutäituriseaduse (KTS) § 15 lg-le 1. Maakohus selgitas, et pärast kohtutäitur V. Kaasiku surma anti võlgniku suhtes alustatud toimik (täiteasi) justiitsministri 15.05.2012. a käskkirjaga nr 54 üle kohtutäitur Mati Roodese menetlusse. Seega läks kohtutäiturile Mati Roodes õigusjärgluse korras üle kohtutäitur V. Kaasiku 31.03.2010. a ja 04.08.2010. a kohtutäituri tasu otsustest tulenev nõudeõigus.
3.8.2.Maakohus tuvastas, et alates 21.03.2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 ja TsÜS § 157 lg 1 kohaselt oleks 31.03.2010. a ja 04.08.2010. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste täitmise aegumistähtaeg olnud 05.04.2021.
3.8.3.Maakohus tuvastas, et täiteasjas nr 007/2010/75613 esineb alus 31.03.2010. a ja 04.08.2010. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste täitmise aegumise peatumiseks. Võlgnik esitas 01.06.2018 maakohtule avalduse täitemenetluse kulude ajatamiseks. Maakohus rahuldas 19.11.2018. a kohtumäärusega võlgniku avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 007/2010/75613 temalt 06.11.2009. a kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse ja täitekulude (kokku 7700 eurot 55 senti) tasumiseks igas kuus 283 euro 73 sendi suuruse osamaksena alates 26.11.2018 (27 kuud × 283 eurot 73 senti= 7660 eurot 71 senti + 39 eurot 84 senti). Nimetatud summast 800 eurot 21 senti oli kohtutäituri tasu nõue, millest võlgnik oli 01.03.2021. a seisuga tasunud 58 eurot 51 senti.
3.8.4.Maakohus viitas TsÜS §-le 162 ja § 167 lg-le 2 ning selgitas, et täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võib muu seaduses sätestatud alus, millal nõude täitmise aegumine võib peatuda, olla TsÜS § 162 kohaselt võlgnikule täitmiseks täiendava tähtaja andmine (nt maksegraafiku sõlmimine täitemenetluse kestel). Maakohus tuvastas, et võlgnik tunnistas 10.05.2018. a taotluses võlgnevust ja teavitas, et ei hoidu kohustuse täitmisest kõrvale. Maakohtu hinnangul nähtus võlgniku 10.05.2018. a taotlusest tema initsiatiiv tasuda võlgnevus ositi ja lükata seetõttu
2-20-12743 kohustuse täitmise aegumine edasi. Täiteasjas nr 007/2010/75613 peatus täitemenetluse kulude täitmise TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev kümneaastane aegumistähtaeg 19.05.2018. a kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt alates 19.05.2018. Maakohus selgitas, et 19.05.2018. a kohtumäärusega 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise aegumise peatamisega oli välistatud ka täitemenetluse kulude sissenõudmine, mille ositi tasumise soovi võlgnik kohtule väljendas.
3.8.5.Kuna võlgnik ei täitnud 19.05.2018. a kohtumäärusest ja 19.11.2018. a kohtumäärusest tulenevat võlgnevuse ositi tasumise kohustust nõuetekohaselt, jätkas kohtutäitur täitemenetlust täiteasjas nr 007/2010/75613. Sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei viinud täitemenetluses nõude rahuldamisele, seetõttu esitas kohtutäituri 08.07.2019 avalduse kinnistusregistrisse keelumärke kandmiseks XXX kinnisasja käsutamise keelamiseks. Maakohus tuvastas, et kuna kohtutäitur asus vaidlusaluses täiteasjas XXX kinnisasjaga toiminguid tegema alates 08.07.2019, lõppes täitmise aegumise peatumine 08.07.2019. Seega lõppes täitmise aegumise peatumine enne, kui möödus 19.11.2018. a kohtumääruses märgitud võlgnevuse igakuiste osamaksetena tasumise tähtaeg. Eelnevast tulenevalt oli täiteasjas täitmisele kuuluva täitemenetluse kulu täitmise aegumine peatunud 19.05.2018–08.07.2019 ehk 415 kalendripäeva. Seega oli täitemenetluse kulude sissenõudmise aegumistähtaeg 25.05.2022.
3.9.Maakohus viitas TMS § 149 lg-tele 1 ja 2 ning selgitas, et kuna 06.11.2009. a kohtuotsusest ja seda täiendavast 25.06.2010. a kohtumäärusest tulenevad põhinõuded ja täitemenetluse kulud ei olnud maakohtu lahendi tegemise ajaks aegunud, oli võlgniku kaebus sundtäitmisega ühinemise tühistamiseks alusetu. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri 24.08.2020. a otsus täitemenetluste sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 ühinemise kohta oli põhjendatud ja kohtutäituri tegevus vaidlusaluste täitemenetluste sundtäitmisega ühinemise lubatavuse otsustamisel TMS § 149 lg 1 kohaselt põhjendatud.
3.10.Maakohus viitas TMS § 48 lg 1 p-le 4, § 50 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 ning jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 24.08.2020. a otsuse peale seoses taotlusega lõpetada 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu täitemenetlus nr 007/2010/75613. Maakohus selgitas eespool, et täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel olev põhinõue (sundraha, kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) ei olnud aegunud KarS § 82 lg 5 (ehk võlgniku vangistuses viibimise tõttu). Lisaks ei olnud aegunud täitemenetluse kulude sissenõudmine. Seetõttu puudus kohtutäituril alus TMS § 207 lg-s 1 sätestatud alusel täiteasi nr 007/2010/75613 lõpetada.
3.11.Kuna maakohus jättis kaebuse rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1, 2 ja 10 alusel võlgniku kanda. Kuna tegemist oli keerulise menetlusega, oli maakohtu hinnangul menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg-d 2 ja 4 ning § 177 lg 2). Määruskaebus
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega tühistada 24.08.2020. a kohtutäituri otsus ning kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu lõpetada 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmine võlgniku suhtes.
4.1.Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et kohtuotsuse täitmine ei ole aegunud ning kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult 06.11.2009. a kohtuotsusega välja mõistetud raha tasumist. Maakohus kohaldas vääralt KarS § 82. Riigikohus on selgitanud, et varalise karistuse
2-20-12743 täitmise aegumise arvestamisel tuleb lähtuda kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud KarS § 82 redaktsioonist. Nii enne kui ka pärast 01.01.2010 kehtinud KarS § 82 seob otsuse täitmise aegumise tähtaja kulgemise alguse kohtuotsuse jõustumise hetkega. Seega saab isikul alles kohtuotsuse jõustudes tekkida ootus kohtuotsuse täitmise lõpptähtpäeva osas (mida hilisem ebasoodsam seadus riivaks). Otsustamaks, kas tegemist on seaduse tagasiulatuva kohaldamisega või mitte, tuleb lähtuda kohtuotsuse jõustumise, mitte süüteo toimepanemise ajast (RKKKm 16.02.2017, 3-1-1-92-16, p 27). Kriminaalmenetluses kehtib üldjuhul põhimõte, et materiaalõigusel (v.a süüdistava olukorda kergendaval seadusel) ei ole tagasiulatuvat jõudu. Eelnevast tulenevalt peab praeguse asja lahendamisel lähtuma KarS § 82 redaktsioonist, mis kehtis 06.11.2009. Võlgniku suhtes tehtud 06.11.2009. a kohtuotsus jõustus riigiteataja.ee andmetel 20.11.2009.
4.2.Ajal, mil võlgnik oli karistusest vabastatud katseajaga (11.11.2008–11.11.2013), 06.11.2009. a kohtuotsuse aegumine peatus ning kohtuotsuse aegumine hakkas uuesti kulgema 12.11.2013. Seega oli 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmine aegunud alates 12.11.2018. Viidatud kohtuotsuse täitmist ei peatanud 19.05.2018. a kohtumäärus, sest sellega ei pikendatud karistuse täitmisele pööramist, vaid üksnes ajatati raha tasumine. Isegi, kui 19.05.2018. a kohtumäärus peatas KarS § 82 mõttes kohtuotsuse täitmise, toimus see 11 kuuks ning 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmine aegus 13.10.2019.
4.3.Tsiviilasjas tehtud 19.11.2018. a kohtumäärusel ei olnud kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise pikendamise tähendust KarS § 82 lg 3 mõttes. Üksnes kriminaalmenetluses saab otsustada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise peatamise üle.
4.4.KarS § 82 lg 5 on lg-te 1–4 suhtes erinorm. Seadusandja kehtestas rahalise ja varalise karistuse peatumise ainult võlgniku vangis viibimise ajaks. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist reguleeriva KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Seega kehtib nende summade sissenõudmisel KarS § 82 lg-s 5 sätestatud tähtaeg. Kriminaalasjas nr 1-13-1099 tehtud kohtuotsuse kohaselt viibis võlgnik eelvangistuses 01.12.2011–25.05.2012 (viis kuud ja 25 päeva). Sel ajal oli aegumine KarS § 82 lg 5 kohaselt peatunud. Seetõttu sai aegumistähtaeg läbi 15.05.2017. Seega ei olnud asja lahendamisel tähtsad pärast aegumistähtaega tehtud kohtumäärused, mis justkui pikendasid aegumistähtaega. Menetlusosaliste seisukohad
5.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud võlgniku kanda.
5.1.Kohtutäitur selgitas, et kuna täitemenetlus täiteasjas nr 007/2010/75613 jätkus õiguspäraselt, olid pärast 13.11.2018 tehtud teiste täitemenetluste sundtäitmisega ühinemised Magdaleena 3- 29 kinnisasja müügil õiguspärased. Võlgnik pidi 19.11.2018. a kohtumääruse kohaselt võla tasuma 28 kuu jooksul ehk hiljemalt 2021. a märtsiks (27 kuud × 283 eurot 73 senti = 7660 eurot 71 senti + 39 eurot 84 senti). Kuna 19.11.2018. a kohtumäärus vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuulus see (seisuga 22.07.2020) kohtutäituri poolt täitmisele. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip ning kohtutäitur peab kontrollima vaid seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (RKTKm 08.10.2004, 3- 2-1-104-04, p-d 11 ja 12). Kohtutäituril ei olnud õigust hinnata täiteasjas nr 007/2010/75613 esitatud 19.11.2018. a kohtumäärust tühiseks ja seda mitte täita. Lisaks ei olnud 04.08.2010. a kohtutäituri tasu otsuse (st iseseisva täitedokumendi) täitmine 22.07.2020. a seisuga aegunud.
2-20-12743
5.2.Kui täitedokument on muutunud võlgniku hinnangul kehtetuks, saab ta oma õigusi kaitsta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mitte kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
7.Kohtutäitur teatas 27.03.2023, et täiteasi nr 007/201/75613 on lõpetatud raha laekumise tõttu. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse viidatud täiteasjas 20.03.2023. a otsusega. Kohtutäitur selgitas 25.04.2023. a menetlusdokumendis, et kohtutäitur Marek Laanemets müüs avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas XXX kinnisasja. XXX kinnisasjaga toimus 23.02.2023 notariaalne tehing, millest saadud rahast kanti kohtutäitur Mati Roodese ametialasele kontole täiteasjades nr 007/2010/75613 ja nr 007/2011/82398 täitmisel olnud võla jäägile vastav summa. Täiteasjas nr 007/2010/75613 oli põhivõla jääk 5733 eurot 15 senti ning lisandusid kohtutäituri tasud summas 741 eurot 70 senti (kokku 6474 eurot 85 senti). Laekunud raha kandis kohtutäitur sissenõudjatele ja lõpetas täitemenetlused.
8.Ka sissenõudja kinnitas, et nõue, mis tal oli võlgniku vastu, on kohtutäituri vahendusel rahuldatud.
9.Võlgnik selgitas 08.05.2023, et jääb määruskaebuse juurde. Võlgnik palub määruskaebuse rahuldada, maakohtu määruse ja 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse tühistada ning kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu lõpetada võlgniku suhtes 06.11.2009. a kohtuotsuse täitmise.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku kaebuse 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse peale osas, milles võlgnik palus 03.08.2020 lõpetada 06.11.2009. a kohtuotsuse alusel toimuva täitemenetluse nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Lisaks tuleb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 4 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse lõpetada täitemenetlus nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Muus osas jätab kolleegium maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus jäetakse rahuldamata.
11.Praeguses asjas vaidlustas võlgnik 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 22.07.2020. a otsuste peale lubada sissenõude pööramisel XXX kinnisasja sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 ühineda Eesti Vabariigil ja Aktiva Finants OÜ-l ning palus tühistada tema vastu algatatud teiste täitemenetluste ühinemised sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613. Lisaks vaidlustas võlgnik 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata tema taotluse lõpetada 06.11.2009. a kohtuotsuse alusel toimuv täitemenetlus nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu, ning palus 06.11.2009. a kohtuotsuse alusel toimuva täitemenetluse nr 007/2010/75613 lõpetada kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Eelnevast tulenevalt käsitleb ringkonnakohus alljärgnevalt eraldi nii võlgniku vastu algatatud teiste
2-20-12743 täitemenetluste sündtäitmisega ühinemist täiteasjas nr 007/2010/75613 kui ka täitemenetluse nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu lõpetamise küsimust.
12.Maakohus tuvastas menetlusõiguse normidega kooskõlas, et maakohus mõistis 06.11.2009. a kohtuotsusega võlgnikult riigituludesse välja sundraha 10 875 krooni (695 eurot 4 senti) ja kaitsjatasu 743 krooni 40 senti (47 eurot 51 senti) ning 25.06.2010. a kohtumäärusega võlgnikult riigi omandisse süüteoga saadud vara 144 501 krooni 20 senti (9235 eurot 31 senti). Kuna 06.11.2009. a kohtuotsuses ei märkinud maakohus, kelle kasuks süüteoga saadud vara võlgnikult välja mõistetakse, täiendas maakohus 25.06.2010. a kohtumäärusega 06.11.2009. a kohtuotsust nimetatud otsustusega, märkides, et süüteoga saadud vara tuleb kanda riigi omandisse (tl-d 42 ja 42 pöördel). Seega oli täiteasjas nr 007/2010/75613 võlgnikult riigituludesse välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu osas täitedokument 06.11.2009. a kohtuotsus ning riigi omandisse välja mõistetud süüteoga saadud vara puhul 25.06.2010. a kohtumäärus. Nimetatu nähtub ka 04.08.2010 täiteasjas nr 007/2010/75613 tehtud täitemenetluse uuendamise otsusest (tl 52). Lisaks tuvastas maakohus kooskõlas menetlus- ja materiaalõiguse normidega, et 31.03.2010. a ja 04.08.2010. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused on täiteasjas nr 007/2010/75613 iseseisvad täitedokumendid.
13.Ringkonnakohus käsitleb esmalt täitemenetluse nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu lõpetamise küsimust. Kuigi täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete aegumisele tuginemiseks kehtib erikord, on praeguse asja lahendamisel ringkonnakohtu hinnangul analoogia korras asjakohane ka tsiviilnõuete aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise regulatsioon ja selle kohta käiv kohtupraktika.
13.1.Õiguskirjanduse kohaselt kehtib täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete aegumisele tuginemiseks erikord. Kui täitedokumendiks olevat trahvi või rahalist või varalist karistust, menetluskulusid või muid avalik-õiguslikke rahalisi sissenõudeid ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 ettenähtud tähtaja jooksul, lõpetab täitur täitemenetluse sissenõudes täitmise aegumise tõttu (TMS § 202 lg 1, § 207 lg 1, §-d 209 ja 210). Selleks ei ole vaja sissenõudja nõusolekut ega võlgniku pöördumist kohtu poole ega maksta tasu või lõivu (KTS § 413). Kohtu poole saab võlgnik pöörduda kaebusega siis, kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.6.2.a). Eelnevast tulenevalt on võlgnikul süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete puhul võimalik kohtutäiturilt taotleda, et kohtutäitur täitemenetluse täitmise aegumise tõttu lõpetaks. Olukorras, kus kohtutäitur seda ei tee, saab võlgnik kohtutäituri otsustuse maakohtule esitatava kaebusega vaidlustada.
13.2.Täitemenetluse lõpetamise regulatsiooni lihtsustati tsiviilnõuete puhul täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 315 SE. Varasema regulatsiooni kohaselt tuli tsiviilnõuetes aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks võlgnikul esitada maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna TMS ei võimaldanud kohtutäituril (erinevalt eespool viidatud süüteomenetlusest tulenevatest riigi rahalistest nõuetest) lõpetada täitemenetlust tsiviilnõudes aegumise kohaldamisega (täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 315 SE seletuskiri (eelnõu 315 SE seletuskiri)). Kohtutäitur lõpetab 01.04.2021 jõustunud TMS § 481 lg 1 kohaselt täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui võlgnik on esitanud kohtutäiturile selleks avalduse, jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §- s 157 sätestatud tähtaeg ja sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust TMS § 481 lg 1 alusel, ei saa võlgnik esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras, vaid ta võib esitada kohtule
2-20-12743 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 alusel (TMS § 501 lg-d 4 ja 5). Seejuures on eelnõu 315 SE seletuskirjas märgitud, et tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega, vaid võlgnikul on õigus valida, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse või esitada avaldus kohtutäiturile.
13.3.Tsiviilnõuetes aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise nii varasema kui ka kehtiva regulatsiooni kohaselt oli/on võlgnikul võimalik vastava sisuga avaldust kohtule esitada täitemenetluse lõpuni (TMS § 2231 lg 5 ja § 221 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul on ka süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete puhul täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamist võimalik taotleda üksnes täitemenetluse lõpuni. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
13.3.1.Riigikohus selgitas TMS § 2231 alusel esitatava avalduse kontekstis, et kui täitemenetlus on lõpetatud, on võlgniku õiguslik huvi täitemenetluse lõpetamise vastu (õiguskaitsevajadus) ära langenud. Seda ka olukorras, kus täitemenetlust ei lõpetatud võlgniku soovitud õiguslikul alusel (RKTKm 11.05.2022, 2- 21- 10665/27, p 11). Lisaks on Riigikohus TMS § 221 lg 1 alusel esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul rõhutanud, et seda on võimalik esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus juhul, kui hageja tunnistab täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata. Kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Hagi võib eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975/58, p 11).
13.3.2.Eelnevast nähtuvalt on Riigikohus pidanud tsiviilnõuete puhul täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamisele suunatud nõuete esitamist pidanud pärast täitemenetluse lõpetamist perspektiivituks. Samas on Riigikohus aga tsiviilnõuetes aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise nii varasema kui ka kehtiva regulatsiooni kontekstis selgitanud, et võlgnik võib sissenõudja vastu esitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 jj alusel alusetust rikastumisest tuleneva nõude. VÕS § 1028 lg 2 p 2, mille kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud, ei kehti juhul, kui üleandmine VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ei toimunud vabatahtlikult (RKTKm 11.05.2022, 2- 21-10665/27, p 13; RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975/58, p 14.2). Lisaks on Riigikohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul märkinud, et võlgnikul võib olukorras, kus sissenõudja nõue on täitemenetluses vähemalt osaliselt täidetud ilma õigusliku aluseta, olla sissenõudja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj alusel (RKTKm 15.06.2022, 2- 20-9975/58, p 14.2). Seega on võlgnikul olukorras, kus sissenõudja nõue on täitemenetluses vähemalt osaliselt täidetud ilma õigusliku aluseta, võimalik aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamisele suunatud nõuete asemel kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.
13.3.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta võlgniku 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamist osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata tema taotluse lõpetada 06.11.2009. a kohtuotsuse alusel toimuv täitemenetlus nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu, ka võlgniku võimalik huvi, et kohus tuvastaks, et kohtutäitur jättis täitemenetluse õigusvastaselt lõpetamata.
13.3.3.1.Praeguse asja lahendamisel on asjakohane Riigikohtu poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kontekstis väljendatu, mille kohaselt ei ole võlgnikul olukorras, kus
2-20-12743 täitemenetlus lõpetatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajal, üldjuhul TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi alust muuta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuvastushagiks. Tuvastushagi esitamine eeldab TsMS § 368 lg 1 kohaselt õigustatud huvi olemasolu tuvastushagi poolte õigussuhte olemasolu või puudumise vastu. Kuna olukorras, kus lubamatu sundtäitmisega tekitatakse võlgnikule kahju või kui sissenõudja selle tõttu alusetult rikastub, saab võlgnik oma õigusi kaitsta rahalise hüvitise saamise hagi esitamisega ja sundtäitmise lubamatus on üks selle hagi rahuldamise eeldusi, ei ole lubatav esitada tuvastushagi sundtäidetava nõude puudumise tuvastamiseks (vt TsMS § 371 lg 1 p 5, § 423 lg 1 p 4; RKTKm 15.06.2022, 2- 20-9975/58, p 17).
13.3.3.2.Sarnaselt saab võlgnik ka praegu oma õigusi kaitsta VÕS § 1028 jj alusel alusetust rikastumisest tuleneva nõude sissenõudja vastu esitamisega. See, et kohustus, mille täitmisena sissenõudjale raha üle anti, langes hiljem ära, on üks nõude eeldusi (vt ka RKTKm 12.03.2018, 2-16-12972, p 26; RKTKm 04.03.2008, 3-2-1-3-08, p 16; TlnRnKo 27.06.2013, 2- 12-5897). Olukorras, kus võlgnik sooviks sissenõudja vastu esitada VÕS § 1028 jj alusel alusetust rikastumisest tuleneva nõude, ei saaks ta seda teha praeguses asjas esitatud nõude muutmise kaudu sõltumata menetlusfaasist. Hagita asjas, mille raames kohus vaatab läbi võlgniku poolt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust, ei ole võimalik lahendada võlgniku poolt sissenõudja vastu esitatavat võimalikku alusetu rikastumise nõuet, mida kohus vaatab läbi hagimenetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15). Kuigi välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (mh KTS) § 9; RKTKm 03.10.2013, 3-2-1-105-13, p 19), ei ole ka selle nõude kontekstis tuvastusnõude menetlemine põhjendatud.
13.3.4.Arvestades eespool viidatud tsiviilnõuetes aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise nii varasemat kui ka hetkel kehtivat regulatsiooni ning vastavat kohtupraktikat, on ringkonnakohtu hinnangul ka süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete puhul võimalik täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisele suunatud taotlusi esitada ning kohtutäituri poolt täitemenetluse nimetatud alusel lõpetamata jätmist vaidlustada üksnes kuni täitemenetluse lõpuni. Kuigi täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete ja tsiviilnõuete täitmise aegumisele tuginemise puhul kehtivad erinevad korrad, on täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamisele suunatud taotluste eesmärk sama – saavutada täitemenetluse lõpetamine. Nimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada olukorras, kus täitemenetlus on juba (küll teisel õiguslikul alusel) lõpetatud. Kui lubamatu sundtäitmisega tekitatakse võlgnikule kahju või kui sissenõudja selle tõttu alusetult rikastub, saab võlgnik oma õigusi kaitsta rahalise hüvitise saamise hagi esitamisega. Võlgnikul puudub õigustatud huvi, et kohus tuvastaks lõpetatud täiteasjas kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse raames, et kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse täitmise aegumise tõttu lõpetama.
13.4.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus võlgniku kaebuse 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse peale TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku 03.08.2020. a taotluse lõpetada 06.11.2009. a kohtuotsuse alusel toimuv täitemenetluse nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Lisaks jätab ringkonnakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata võlgniku maakohtule esitatud taotluse lõpetada täitemenetlus nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Kuna ringkonnakohus jätab võlgniku avalduse nimetatud osas läbi vaatamata, ei analüüsi ringkonnakohus, kas kohtutäitur või maakohus oleks pidanud täitemenetluse täiteasjas nr 007/2010/75613 lõpetama täitmise aegumise tõttu.
2-20-12743
14.Võlgnik vaidlustas 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse ka osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse 22.07.2020. a kohtutäituri otsuste peale lubada sissenõude pööramisel XXX kinnisasja sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 ühineda Eesti Vabariigil ja Aktiva Finants OÜ-l ning taotluse tühistada tema vastu algatatud teiste täitemenetluste sundtäitmisega ühinemine täiteasjas nr 007/2010/75613. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus järgmiseks võlgniku vastu algatatud teiste täitemenetluste sundtäitmisega ühinemist täiteasjas nr 007/2010/75613.
14.1.Kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta (TMS § 149 lg 1). Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti (TMS § 149 lg 2). Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et sundtäitmisega ei saa ühineda täiteasjas, mille täitmine on aegunud. Seetõttu analüüsib ringkonnakohus, kas täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel olnud võlgniku vastu esitatud nõuete täitmine oli (vähemalt osaliselt) 22.07.2020. a kohtutäituri otsuse tegemise ajal aegunud. Kui täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel olnud võlgniku vastu esitatud nõuete täitmine ei olnud 22.07.2020. a (vähemalt osaliselt) aegunud, toimus täitemenetlus õiguspäraselt ning kohtutäitur lubas sissenõude pööramisel XXX kinnisasja sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 õiguspäraselt ühineda Eesti Vabariigil ja Aktiva Finants OÜ-l. Ringkonnakohus käsitleb alljärgnevalt täitmise aegumise küsimust erinevate täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel olnud nõuete ja kohtutäituri tasu nõude lõikes.
14.2.Täiteasjas nr 007/2010/75613 olid täitmisel järgmised nõuded.
14.2.1.Täiteasjas nr 007/2010/75613 oli täitmisel 06.11.2009. a kohtuotsusega võlgnikult KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse välja mõistetud sundraha nõue ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 p-de 3 ja 4 alusel välja mõistetud kaitsjatasu nõue. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu on menetluskulud (KrMS § 175 lg 1 p 9 ja enne 01.01.2010 kehtinud KrMS § 175 lg 1 p 4 (koostoimes KrMS § 3 lg-ga 2)). Menetluskulud on kriminaalmenetluse kulud (KrMS § 173 lg 1 p 1). Tegemist on kriminaalmenetluse kuludega, mille täitmisele kohaldatakse TMS § 207 (TMS § 210).
14.2.2.Lisaks oli täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel 06.11.2009. a kohtuotsuse ja 25.06.2010. a kohtumäärusega võlgnikult (st teo toimepanemise ajal 2008. a oktoobris ja novembris kehtinud) 01.02.2007. a jõustunud KarS § 84 alusel (koostoimes KarS § 5 lg-ga 1) riigi omandisse välja mõistetud süüteoga saadud vara. Viidatud sätte kohaselt võis kohus, kui süüteoga saadud vara oli võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine polnud muul põhjusel võimalik või otstarbekas, välja mõista summa, mis vastas konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et konfiskeerimine on formaalselt mittekaristuslik mõjutusvahend, kuid KarS-i alusel toimuval konfiskeerimisel on siiski karistuse tunnuseid. Süüteo toimepanijalt süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on formaalselt mõjutusvahend, kuid materiaalses mõttes karistus ning see paikneb KarS-is muude mõjutusvahendite all, sest konfiskeerimisel ei ole alati karistuslikku mõju (KarS komm (2021), § 83, p 6; RKÜKo 12.06.2008, 3-1-1-37-07, p-d 21–21.3). Täitemenetluse kontekstis on tähtis, et võlgnikult kohtulahendiga riigi omandisse välja mõistetud süüteoga saadud vara kuulub igal juhul TMS § 207 kohaldamisalasse, sest isegi kui tegemist ei ole varalise või rahalise karistusega, on igal juhul tegemist muu avalik-õigusliku rahalise sissenõudega TMS § 210 mõttes.
2-20-12743
14.2.3.Lisaks olid täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel 31.03.2010. a ja 04.08.2010. a kohtutäituri tasu otsused. Täitemenetluse kulusid ei saa pidada TMS §- s 210 nimetatud kriminaalmenetluse kuludeks ega muudeks avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete täitemenetluse. Täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 1 (RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11).
14.3.Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §- s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1). TMS §-s 207 sätestatut kohaldatakse mh kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude täitmisele (TMS § 210).
14.4.Süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete täitmise aegumise arvestamisel tuleb lähtuda kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud KarS § 82 redaktsioonist. Nii enne kui ka pärast 01.01.2010 kehtinud KarS § 82 seob otsuse täitmise aegumise tähtaja kulgemise alguse kohtuotsuse jõustumise hetkega. Seega saab isikul alles kohtuotsuse jõustudes tekkida ootus kohtuotsuse täitmise lõpptähtpäeva osas (mida hilisem ebasoodsam seadus riivaks). Otsuse täitmisele aegumistähtaegade sätestamise eesmärk on tagada kohaldatud karistuse täitmine mõistliku aja jooksul. Sellest tulenevalt ei reguleeri KarS § 82 mitte süüteo, vaid kohtuotsuse jõustumise õiguslikke tagajärgi. Nendel põhjustel tuleb selle üle otsustamiseks, kas tegemist on seaduse tagasiulatuva kohaldamisega või mitte, lähtuda mitte süüteo toimepanemise, vaid kohtuotsuse jõustumise ajast (RKKKm 16.02.2017, 3-1-1-92-16, p 27).
14.4.1.Praeguses asjas jõustus 06.11.2009. a kohtuotsus kohtute infosüsteemi kohaselt 16.11.2009 ning 25.06.2010. a kohtumäärus 20.07.2010. Seega tuleb 06.11.2009. a kohtuotsusega võlgnikult riigituludesse välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu puhul lähtuda 16.11.2009 kehtinud KarS § 82 redaktsioonist. Kuna 06.11.2009. a kohtuotsuses ei märkinud maakohus, kelle kasuks süüteoga saadud vara võlgnikult välja mõistetakse, täiendas maakohus 25.06.2010. a kohtumäärusega 06.11.2009. a kohtuotsust nimetatud otsustusega, märkides, et süüteoga saadud vara tuleb kanda riigi omandisse (tl-d 42 ja 42 pöördel). Seega tuleb võlgnikult riigi omandisse välja mõistetud süüteoga saadud vara puhul lähtuda 20.07.2010 kehtinud KarS § 82 redaktsioonist. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus ekslikult tähelepanuta, et kohtulahendid jõustusid erineval ajal, ning leidis vääralt, et kõikide süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete täitmise aegumistähtaeg oli viis aastat.
14.4.2.KarS § 82 lg 1 p 1, mis kehtis 16.11.2009, sätestas, et otsust ei asuta täitma, kui esimese astme kuriteo menetlemisel tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud viis aastat. Riigikohus selgitas 16.11.2009 kehtinud KarS § 82 kohta, et otsuse täitmine viidatud sätte tähenduses hõlmab kõike lahendi jõustumisele järgnevat – nii süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramist kui ka otsuse resolutiivosas märgitu reaalset täideviimist. Karistusseadustikus muudeti 01.01.2010 jõustunud seadusega kohtuotsuse täitmise aegumise regulatsiooni, eristades selgelt kohtuotsuse täitmisele pööramise üldiseid tähtaegasid (lg 1) ja rahatrahvi, rahalise karistuse ning varalise karistuse reaalse täitmise aegumise tähtaegasid (lg- d 4 ja 5). Kehtiv KarS § 82 lg 5 ls 1 sätestab, et täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud
2-20-12743 seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest (RKKKm 16.02.2017, 3- 1-1-92-16, p-d 24–25). Eelnevast tulenevalt tuleb välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu täitmise puhul lähtuda viieaastasest aegumistähtajast ja süüteoga saadud vara täitmise puhul seitsmeaastasest aegumistähtajast.
14.4.3.Nii 16.11.2009 kui ka 20.07.2010 kehtinud KarS § 82 lg 2 p 2 sätestas, et otsuse täitmise aegumine peatub KarS § 73 sätestatud alusel määratud katseajaks. Katseaeg hakkas KarS § 73 sätestatud juhul kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest (KarS § 78 p 1). Maakohus leidis kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega, et 06.11.2009. a kohtuotsusega kohaldatud viieaastane katseaeg hakkas võlgniku puhul kulgema 06.11.2009 ning selle viimane päev oleks olnud 06.11.2014 (TsÜS § 136 lg 2; RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p-d 29–30). Seega hakkas välja mõistetud sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara puhul täitmise aegumistähtaeg kulgema 07.11.2014.
14.4.4.Nii 16.11.2009 kui ka 20.07.2010 kehtinud KarS § 82 lg 2 p 3 sätestas, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Alates 01.01.2006 kehtiva KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Nimetatut järgitakse mh kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel (alates 01.01.2006 kehtiva KrMS § 423). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 29.05.2018. a kohtumäärusega oli 19.05.2018– 19.05.2019 peatatud 06.11.2009. a kohtuotsuse (st välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu) täitmise aegumine. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub 29.05.2018. a kohtumääruse resolutsioonist (ja ka põhjendustest) selgelt, et selles lahendis käsitles maakohus üksnes kohtuotsuse täitmise aegumise peatumist menetluskulude puhul. Maakohus viitas 29.05.2018. a kohtumääruses välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu suurusele vastavale summale ning selgitas, et avaldus rahuldatakse välja mõistetud menetluskulude osas.
14.4.5.Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (TMS § 45). Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud (RKTKm 11.05.2022, 2- 21- 10665/27, p 12.4). Riigikohtu praktikast nähtub, et TMS § 45 kohaldub ka kriminaalasjades tehtud lahendite täitmise puhul. Riigikohus selgitas, et täiendavat paindlikkust menetluskulude hüvitamise otsustuse täitmisel võimaldab mh TMS § 45 (RKKKo 20.06.2022, 1-20-6745, p 71). Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et 19.11.2018. a kohtumäärusel ei olnud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise pikendamisel tähendust. TMS § 45 alusel süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete täitmise ajatamine on (nii 16.11.2009 kui ka 20.07.2010 kehtinud redaktsiooni) KarS § 82 lg 2 p-s 3 (koostoimes TMS §-ga 210) sätestatud olukord, kus otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete täitmine on edasi lükatud või nende täitmise tähtaega on pikendatud. Maakohus ajatas 19.11.2018. a kohtumäärusega täiteasjas nr 007/2010/75613 täitemenetluse ning kohustas võlgnikku tasuma võlgnevuse koos täitekuludega summas 7700 eurot 55 senti
2-20-12743 kohtutäituri ametialasele arvelduskontole igakuiste 283 euro 73 sendi suuruste osamaksetena alates 26.11.2018. Kuigi maakohus viitas 19.11.2018. a kohtumääruse resolutsioonis üksnes 06.11.2018. a kohtuotsusele, nähtub 19.11.2018. a kohtumääruse resolutsioonist ja põhjendustest, et täitemenetlus ajatati kogu põhivõlgnevuse ja täitekulude osas (ringkonnakohus käsitleb täitekulude täitmise aegumisega seonduvat allpool). Maakohus tuvastas materiaal- ja menetlusõiguse normidega kooskõlas, et kuna võlgnik ei täitnud 19.05.2018. a kohtumäärusest ja 19.11.2018. a kohtumäärusest tulenevat võlgnevuse ositi tasumise kohustust nõuetekohaselt, jätkas kohtutäitur täitemenetlust täiteasjas nr 007/2010/75613. Maakohus tuvastas kooskõlas materiaal- ja menetlusõiguse normidega, et kuna kohtutäitur asus täiteasjas XXX kinnisasjaga toiminguid tegema alates 08.07.2019, lõppes aegumise peatumine 08.07.2019 (st enne, kui möödus 19.11.2018. a kohtumäärusega võlgnevuse igakuiste osamaksetena tasumise tähtaeg).
14.4.6.Nagu eespool selgitatud, tuleb süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete täitmise aegumise arvestamisel lähtuda kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud KarS § 82 redaktsioonist. Seetõttu peatus üksnes võlgnikult riigi omandisse välja mõistetud süüteoga saadud vara puhul otsuse täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks 01.01.2010 jõustunud KarS § 82 lg 5 teise lause kohaselt. Võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et alates 29.03.2019 viibib võlgnik vanglas kriminaalasjas nr 1-19-7315 tehtud kohtuotsuse alusel, millega kohus määras võlgnikule 11 aastat vangistust. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus kooskõlas menetlusõiguse ja materiaalõiguse normidega, et süüteoga saadud vara puudutavas osas kohtulahendi täitmise aegumine peatus alates 29.03.2019 ning täitmise aegumise peatumine oleks kestnud 2030. aastani. Maakohus leidis aga ekslikult, et kohtuotsuse täitmise aegumine peatus KarS § 82 lg 5 teise lause alusel ka välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu osas. Kuna nimetatud osas jõustus kohtulahend enne, kui seadusandja lisas KarS § 82 lg-sse 5 täiendava täitmise aegumise peatumise aluse, ei peatunud võlgniku vangistuse ajaks kohtulahendi täitmise aegumine sundraha ja kaitsjatasu osas.
14.4.7.Nagu viidatud, hakkas välja mõistetud sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara puhul täitmise aegumistähtaeg kulgema 07.11.2014. Välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu puhul oli täitmise aegumine peatunud 19.05.2018–08.07.2019 ehk 416 kalendripäeva. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et päev, millal peatumise asjaolu tekkis või lakkas, kuulub peatumise aja hulka. Aegumine jätkub järgmisest päevast pärast selle äralangemist (TsÜS komm (2023), § 168, p 3.1). Seega oleks sundraha ja kaitsjatasu puhul täitmise viieaastane aegumistähtaeg, arvestades täitmise aegumise peatumist möödunud 27.12.2020. Seega ei olnud sundraha ja kaitsjatasu osas täitmine 22.07.2020. a kohtutäituri otsuste tegemise ajal aegunud. Kuna võlgnikult riigi omandisse välja mõistetud süüteoga saadud vara puhul oleks otsuse täitmise aegumine olnud peatunud 2030. aastani, ei olnud ka selles osas otsuse täitmine 22.07.2020. a kohtutäituri otsuse tegemise ajal aegunud (ega oleks seda ka praegu).
14.5.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus kohtutäituri tasu nõude täitmise aegumisega seonduvat.
14.5.1.Ringkonnakohus selgitas eespool, et täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 1. Kohtutäituril on pärast karistuslike rahaliste nõuete ja nendega seotud kulude hüvitamise nõude täitmise aegumist õigus siiski jätkata täitemenetlust täitekulude sissenõudmiseks (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.6.2.a). Seega isegi olukorras, kus süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete (mh kohtulahendiga kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste
2-20-12743 sissenõuete) täitmise aegumise tõttu tuleks täitemenetlus nimetatud osas lõpetada (TMS § 207 ja § 210), tuleks täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud võlgnikul kanda hoolimata süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete täitmise aegumisest. Seega ei kaasneks süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete täitmise aegumisega süüteomenetlusest tulenevate nõuete täitmisega tekkinud täitekulude täitmise aegumine (RKTKm 02.11.2011, 3- 2-1-79-11, p 11).
14.5.2.Maakohus tuvastas kooskõlas materiaalõiguse (alates 21.03.2016 kehtiva VÕRS § 9 lg 4 ja alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1) ja menetlusõiguse normidega, et 31.03.2010. a ja 04.08.2010. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest tuleneva täitekulude nõude täitmise aegumistähtaeg oli 10 aastat, mis hakkas kulgema 05.04.2011. Eelnevast tulenevalt viitas maakohus põhjendatult, et 31.03.2010. a ja 04.08.2010. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest tuleneva täitekulude nõude aegumistähtaeg oleks lõppenud 05.04.2021. Seega ei olnud viidatud nõue kohtutäituri 22.07.2020. a otsuse tegemise ajaks aegunud.
14.5.3.Nagu eespool märgitud, ajatas maakohus 19.11.2018. a kohtumäärusega täitemenetluse täiteasjas nr 007/2010/75613 mh täitekulusid puudutavas osas. Maakohus leidis kooskõlas materiaalõiguse ja menetlusõiguse normidega, et täitekulude nõude täitmise aegumine oli seetõttu TsÜS § 162 alusel peatunud 19.11.2018–08.07.2019 (st 232 päeva). Seega oleks täitekulude nõude täitmine aegunud 23.11.2021.
14.6.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse rahuldamata osas, milles võlgnik vaidlustas tema vastu algatatud teiste täitemenetluste sundtäitmisega ühinemise täiteasja nr 007/2010/75613. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osaliselt ja jättis osaliselt läbi vaatamata võlgniku 24.08.2020. a kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ning maakohtule esitatud taotluse lõpetada täitemenetlus nr 007/2010/75613 kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu, ei anna see alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 168 lg 2, § 477 lg 1).
16.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.