Jaan Jürgensoni kaebused Põlva kohtutäitur Aive Kolsari
6.ja 7. jaanuari 2020 otsuste peale täiteasjas nr 170/2009/3718
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Jürgensoni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jaan Jürgenson (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar Puudutatud isik II (sissenõudja): Maksu- ja Tolliamet, lepinguline esindaja Kaie Kaju
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jaan Jürgensoni määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud Jaan Jürgensoni kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Jaan Jürgenson (avaldaja, kaebuse esitaja) esitas maakohtule 17. jaanuaril 2020 kaebuse ja
10.veebruaril 2020 täpsustatud kaebuse Põlva kohtutäitur Aive Kolsari (kohtutäitur) otsuste peale täiteasjas nr 170/2009/3718. Avaldaja palus kohtul tühistada kohtutäituri 6. jaanuari 2020 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019 tasu väljamõistmise otsuse peale ning kohtutäituri 7. jaanuari 2020 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 11. detsembri 2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse peale. Kaebuse kohaselt tühistati Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183 kohtutäituri 15. detsembri 2017 otsus täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 22. novembri 2017 kaebuse kohtutäituri 15. novembri 2017 rahalise nõude arestimise akti peale ja kaebus saadeti kohtututäiturile uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus määras, et kohtutäituri tasu saamiseks ja selle sundtäitmiseks peab kohtutäitur tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäitur koostas 9. detsembril 2019 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Avaldaja esitas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale 11. detsembril 2019 kaebuse, mille kohtutäitur jättis 7. jaanuari 2020 otsusega rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et kohtutäitur ei ole ringkonnakohtu määrust täitnud. Tasuotsus ei vasta Justiitsministri 15. detsembri 2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisas 9 toodud vormile. Otsusest ei ole arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses kaebuse esitajalt kohtutäituri tasu nõutakse. Kohtutäitur märkis 7. jaanuari 2020 otsuses, et ta on lähtunud tasu määramisel Riigikohtu 29. septembri 2019 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15. Kohtutäitur on tasu välja mõistnud võlgnikult. Kaebuse esitaja leidis, et KTS § 41 lg 2 alusel saab kohustatud isikuks olla üksnes sissenõudja. Kaebuse esitaja märkis, et Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019 määrusega mõisteti kohtutäiturilt välja 45 eurot menetluskulude katteks. Kohtutäitur kandis 45 eurot A.A. kontole. Kohtutäitur kandis 11. detsembril 2019 A.A. kontole 924 eurot 52 senti. Kaebuse esitaja leidis, et
kohtutäitur on ületanud oma volituste piire ja tunginud oma tegevusega A.A. ja Jaan Jürgensoni eraellu, rikkudes sellega Põhiseaduse §-i 26. Kohtutäitur on 11. detsembril 2019 teinud täiteasjas nr 170/2009/3718 täitemenetluse lõpetamise otsuse täitemenetluse seaduse (TMS) § 48 lg 1 p 3 alusel, kuna nõue on rahuldatud. Kaebuse esitaja esitas lõpetamise otsuse peale kaebuse kohtutäiturile, mille viimane jättis 7. jaanuari 2020 otsusega rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et kohtutäitur rikkus TMS § 217 lg-t 3. Samuti ei ole täitemenetluse lõpetamise otsuse autor kohtutäitur isiklikult nagu näeb ette kohtutäituri seaduse (KTS) § 7 lg 1 p 1. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas saab teha täitemenetluse lõpetamise otsust olukorras, kus pole seadusele vastavat tasu otsust ning täitmata on vastav ringkonnakohtu määrus.
2.Kohtutäitur leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohtutäitur tegi 9. detsembril 2019 uue kohtutäituri tasu otsuse, mis on võlgnikule soodsaim. Ülekannet tehes toimis kohtutäitur heas usus, et kanne jõuaks võimalikult kiiresti kaebuse esitajani. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse täiteasjas
11.detsembril 2019. Kohtutäiturile on arusaamatu maakohtule esitatud kaebus. Kaebuse esitaja on täitemenetluse lõpetamist taotlenud juba 2014. aastal.
3.Maksu- ja Tolliamet oli seisukohal, et avaldaja kaebused kohtutäituri otsustele on perspektiivitud, mistõttu esineb alus avalduse rahuldamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2020 määrusega kaebused ja tühistas kohtutäitur Aive Kolsari 6. jaanuari 2020 otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019 tasu väljamõistmise otsuse peale ning saatis kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur peab tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. Maakohus tühistas kohtutäituri
7.jaanuari
otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri
11.detsembri 2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse peale ning tühistas kohtutäituri
11.detsembri 2019 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Maakohus jättis kaebuste esitamisel tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda ja kõik muud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulu summas 15 eurot. Maakohus leidis, et antud asjas ei saa kaebustes esitatud asjaolude põhjal järeldada, et kaebuse esitaja õiguste rikkumine ei ole kaebuse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik või tõendeid hindamata järeldada, et kaebustega taotletavat eesmärki ei ole võimalik üldse saavutada. Taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et avaldaja vormilised etteheited kohtutäituri tasuotsuse kohta ei ole põhjendatud. Kohus nõustus avaldajaga, et 9. detsembri 2019 tasu väljamõistmise otsus ei ole vormistatud kohtutäiturimäärustiku lisaga 9 kehtestatud vormil, samas ei anna see asjaolu alust vastava otsuse tühistamiseks. Otsuses on olemas kõik kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-s 1 nõutud andmed, samuti lisa 9 vormil märgitud andmed. Tulenevalt kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-st 2 oli kohtutäituril õigus ja vajadusel ka kohustus lisada aktivormidele täiendavat teavet täitemenetluse kohta. Kohus nõustus kaebuse esitajaga, et 9. detsembri 2019 tasuotsuse tegemisel ei ole kohtutäitur järginud Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183 kohtutäiturile antud juhiseid. Eelkõige on täitmata ringkonnakohtu määruse nõue, et uue kohtutäituri tasu otsuse tegemisel peab avaldaja jaoks olema arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses temalt tasu nõutakse. Kohtutäituri tasuotsusest puuduvad täielikult otsuse sisulised põhjendused ja kaalutlused, kuidas kohtutäitur otsuseni jõudis. KTS § 32 lg 5 ja § 41 lg 2 kohaselt on kohtutäituri tasu suuruse määramisel oluline kohtutäituri poolt sisse nõutud ja sisse nõudmata
nõude osad, samuti kohtutäituri poolt enne nõude väljaspool täitemenetlust täitmist tehtud täitetoimingud. Vastavad andmed kohtutäituri tasuotsuses ei kajastu. Samuti puudub põhjendus, miks kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud subjekt on võlgnik, mitte sissenõudja. Kohus leidis, et kohtutäitur on küll põhjendanud kohtutäituri tasu suuruse kujunemist avaldaja kaebuse lahendamise otsuses, kuid vastavad põhjendused peavad sisalduma tasu kindlaksmääramise otsuses. Lisaks ei ole kohtu hinnangul võimalik jätkuvalt selgelt aru saada, miks tasu maksma kohustatud isikuks on määratud võlgnik. Vaidlust ei ole selle üle, et sissenõudja on vastavalt kohtutäituri arvele kohtutäituri tasu ära maksnud. Kui kohtutäitur leiab, et tasu maksma kohustatud isikuks peab olema ikkagi võlgnik, siis tuleb seda konkreetse täitemenetluse asjaolude pinnalt ka põhjendada. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et põhjendatud on tühistada kohtutäituri 6. jaanuari 2020 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019 tasu väljamõistmise otsuse peale ning kaebus tuleb saata kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur tegi 11. detsembril 2019 täiteasjas nr 170/2009/3718 otsuse lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Kuna asja menetlenud kohtutäitur on allkirjastanud täitemenetluse lõpetamise otsuse, siis saab lugeda, et kohtutäitur on vastava ametitoimingu teinud isiklikult. Asjaolu, et dokumendi tehnilistes andmetes on koostajana märgitud kellegi teise nimi või milliselt e-posti aadressilt on dokument välja saadetud, ei oma siinkohal tähtsust. Kohus nõustus aga avaldajaga selles, et kohtutäitur on teinud täitemenetluse lõpetamise otsuse ennatlikult, enne seda, kui on jõustunud kohtutäituri tasu otsus. Täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS §-s 48. Vaidlusaluses otsuses on kohtutäitur märkinud täitemenetluse lõpetamise alusena TMS § 48 lg 1 p 3, mis näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Kohtutäitur on otsuses märkinud täitemenetluse lõpetamise põhjusena, et nõue on rahuldatud. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluses on sissenõudja nõue rahuldatud. Kohus leidis aga, et TMS § 48 lg 1 p 3 järgi ei saa täitemenetlust lõpetada enne, kui tasutud on ka kohtutäituri tasunõue. Kohtutäitur on küll esile toonud, et kohtutäituri tasu on ära makstud. Samas avaldaja on kohtutäituri uue tasuotsuse vaidlustanud ja seega formaalselt kehtivat tasuotsust ei ole. Kohtutäituril tuleb teha uus täitemenetluse lõpetamise otsus pärast seda, kui on olemas kehtiv otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas esitatud kaebuste kontekstis on asjakohatud ja asjas tähtsust mitteomavad avaldaja väited täiteasjas nr 170/2009/3718 täitedokumendi, s.o Maksu- ja Tolliameti 22. juuli 2008 haldusakti, ehtsuse kohta. Kui avaldaja soovis vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument, oli tal võimalik TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul esitada kohtutäiturile kaebus täitemenetluse alustamise otsuse peale. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 kui avaldaja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaebust ei esita, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus leidis, et käesoleva asja (kaebused kohtutäituri otsustele, millega jäeti rahuldamata kaebused kohtutäituri tasu väljamõistmise ja täitemenetluse lõpetamise otsuse peale) lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust ja tuleb jätta arvesse võtmata ka avaldaja väited selle kohta, et võlgnikule tagastatavate summade kandmisega võlgniku abikaasa pangakontole on kohtutäitur tunginud vastavate isikute eraellu, rikkudes sellega isikute põhiõigusi. Kohus märgib, et kui kohtutäitur oma ametitegevuse käigus on süüliselt tekitanud kahju, siis KTS § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles nõustub kohtumääruse resolutsiooniga osas, millega tühistati kohtutäituri otsused, kuid vaidlustab maakohtu määruse põhjendusi kohtutäituri seaduserikkumiste osas. Avaldaja väitel on maakohus jätnud lahendamata avaldaja kaebuse Tartu Ringkonnakohtu
21.oktoobri 2019 määruse täitmata jätmise osas. Avaldaja hinnangul ei ole maakohus kajastanud õigesti menetluse käiku ja kaebuse esitaja nõudeid. Kohtutäituri 9. detsembri 2019 tasu otsus on koostatud kehtetu õigusnormi alusel. Tasu otsus ei vasta kohtutäiturimäärustiku lisas olevale vormile. Kohtutäituri 11. detsembri 2019 otsuse autoriks ei ole kohtutäitur. Täitemenetluse lõpetamise otsus ei vasta vormile. Täitemenetluse lõpetamise põhjustest ei ole arusaadav, milline nõue on rahuldatud. Maakohus ei ole rahuldanud kaebust tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus FIE Jaan Jürgensoni raha kandmisel kolmanda isiku (A.A.) arveldusarvele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei ole maakohtu vaidlustatud määruse muutmise aluseks.
7.Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta avaldaja maakohtu määruse resolutsiooni, millega avaldaja kaebused on rahuldatud ja tühistatud vaidlustatud kohtutäituri otsused (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3). Avaldaja on esitanud määruskaebuses põhjendusi seoses kohtutäituri väidetavate seaduserikkumistega ning leidnud, et maakohus on tuvastanud ebaõigesti asjaolusid, mis annavad aluse kohtutäituri otsuste tühistamiseks, s.o määruskaebuses esitatud väited seonduvad maakohtu põhjendustega vaidlustatud määruses.
8.TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei tulene seadusest ega määruse olemusest teisiti ning kohaldamisele kuulub otsuse kohta sätestatu. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtulahendi resolutsioon. Kuna kohtulahendi põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtulahend vaidlustatav selle resolutsiooni peale kaebust esitamata (Riigikohtu 31. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07, p 14; 7. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09, p 16; 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58; 7. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-17, p 15). Maakohus on käesolevas asjas rahuldanud avaldaja kaebused ja tühistanud vaidlustatud kohtutäituri otsused. Avaldaja kaebused on rahuldatud täies ulatuses olenemata sellest, et
maakohus ei nõustunud kõigi avaldaja kaebuste põhjendustega. Avaldaja ei ole määruskaebuses märkinud, et maakohus tegi vaidlustatud kohtutäituri otsuste tühistamise osas ebaõige lahendi, s.o avaldaja ei ole vaidlustatud määruse resolutsiooni. Sealhulgas on maakohus teinud positiivse otsustuse avaldaja jaoks ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu lahendis märgitud põhjendused, mille alusel kohus vastavate järeldusteni jõudis, ei loo iseseisvalt menetlusosalistele õigusi ega kohustusi, samuti ei ole need TsMS § 457 lg 1 mõttes kohustuslikud. Eeltoodust tulenevalt ei saa avaldaja vaidlustada maakohtu määruse põhjendusi osas, millega ta ei nõustunud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks vastata avaldaja määruskaebuses esitatud väidetele ja märgib järgmist.
9.1.Avaldaja väitel on maakohus jätnud lahendamata kaebuse Tartu Ringkonnakohtu
21.oktoobri 2019 määruse täitmata jätmise osas. Maakohus on vaidlustatud määruses nõustunud avaldajaga, et 9. detsembri 2019 tasuotsuse tegemisel ei ole kohtutäitur järginud Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183 kohtutäiturile antud juhiseid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvestanud avaldaja põhjendustega, mis olid esitatud seoses 6. jaanuari 2020 otsuse tühistamisega ning avaldaja etteheide, et maakohus on jätnud lahendamata kaebuse Tartu Ringkonnakohtu
21.oktoobri 2019 määruse täitmata jätmise osas, on ebaõige ja põhjendamatu.
9.2.Samuti on avaldaja määruskaebuses väitnud, et maakohus ei ole rahuldanud kaebust tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus FIE Jaan Jürgensoni raha kandmisel kolmanda isiku (A.A.) arveldusarvele. Maakohus leidis, et käesoleva asja (kaebused kohtutäituri otsustele, millega jäeti rahuldamata kaebused kohtutäituri tasu väljamõistmise ja täitemenetluse lõpetamise otsuse peale) lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust ja tuleb jätta arvesse võtmata avaldaja väited selle kohta, et võlgnikule tagastatavate summade kandmisega võlgniku abikaasa pangakontole on kohtutäitur tunginud vastavate isikute eraellu, rikkudes sellega vastavate isikute põhiõigusi. Siinkohal ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et tegemist on asjakohatu väitega
10.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus märgib, et asjas puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.