lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-18949/44

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-18949/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1637
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-18949

Tsiviilasi

June Paabori hagi Tõnu Laugmaa vastu kinnistu piiri kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

June Paabori määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): June Paabor (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Kostja (vastustaja): Tõnu Laugmaa (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaadi abi Tanel Kask

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. septembri 2020. a määrus osas, millega kohus jättis hageja 11. veebruaril 2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule 11. veebruaril 2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

June Paabor (hageja) esitas 14. detsembril 2018 kohtule hagi Tõnu Laugmaa (kostja) vastu kinnistu piiri kindlaksmääramiseks ja piirinaabri piiri kindlaksmääramises osalemiseks. Hageja palus määrata kindlaks X (katastritunnus 38301:002:0105) katastriüksuse ja X (katastritunnus 38301:002:0290) katastriüksuse vaheline piir selliselt, et piir läbiks kinnistutele jäävat elumaja sirgjooneliselt elumaja võrdselt pooleks jagavalt, ei läbiks kinnistutel asuvaid kõrvalhooneid ning kulgeks piirimärkide nr 13, 14 ja 15 vahel sirgjooneliselt.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Pärast 2003. a kostja avalduse alusel toimunud X katastriüksuse mõõdistamist ei ühti enam katastriüksuste X ja X piirid. 26. septembri 2018 koostatud piiri kindlakstegemise protokolli kohaselt ei saavutatud asjaosaliste vahel kokkulepet. Piirinaabrite omavahelise kokkuleppe mittesaavutamise tõttu on vajalik katastriüksuste X ja X ühise piiri kindlaksmääramine. Kinnistu X asukohaga X, registriosa nr 314204 omanikuks on 15. novembri 2013. a asjaõiguslepingu alusel sisse kantud hageja. Kinnistu X asukohaga X, registriosa nr 314104 omanikuna on 19. detsembri 1996. a kinnistamisavalduse alusel sisse kantud kostja. Hageja oli seisukohal, et katastriüksuste X ja X ühise piiri kindlakstegemisel tuleb aluseks võtta 1996. a katastriüksuse omanike poolt kaardistatud ja maamõõtja poolt looduses kätte näidatud tegelik olukord. Piiriprotokoll on ühiselt allkirjastatud.

2.Hageja esitas 11. veebruaril 2020. menetlusdokumendis alternatiivse nõude määrata kindlaks X katastriüksuse ja X katastriüksuse vaheline piir selliselt, et piir läbiks kinnistute piirile jäävat elumaja sama menetlusdokumendi lisa 6 plaanil projekteeritud täiendava vaheseina ning ruumide nr 3 ja nr 7 vahelise vaheseina telgjooni mööda. Olukorras, kus katastriüksuseid eraldav piir ei saa hoonet läbida sirgjooneliselt diagonaalis ning peab asetsema igal juhul hoone siseseina telgjoontel, on põhjendatud rajada elumajja täiendav vahesein. Vaheseinaga eraldatud ruumidele oleks hagejal ja kostjal ajalooliste uste olemasolu tõttu juurdepääs ning hageja ja kostja omandisse jääksid võrdväärse suurusega elumaja ehitisalused pinnad.
3.Kostja vaidles hageja alternatiivse nõude menetlusse võtmisele vastu, leides, et tegemist on põhimõtteliselt uue nõudega. Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks ja leidis, et hagi muutmiseks ei ole ka mõjuvaid põhjuseid. Hageja nõue pole enam suunatud piiri kindlaksmääramisele. Piiri kindlaksmääramine (asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-s 1 sätestatud norm) on tegevus, mis tugineb olemasolevale taristule (seinad, kraavid, hekid, puud jne). Hageja muudetud nõue sarnaneb kinnistu jagamise nõudega. Piiri ei saa kindlaks määrata mööda hüpoteetilist (tulevikus võib-olla tekkivat) vaheseina.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus jättis 14. septembri 2020. a määrusega 11. veebruaril 2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmata. Kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks taotletud viisil. Esitatud alternatiivne nõue ei ole piiri kindlaksmääramise nõue AÕS § 129 lg 1 alusel. Maakohus võttis tsiviilasja materjalide juurde hageja poolt 11. veebruaril 2020 esitatud tõendid.

Määruse kohaselt on hageja algselt esitanud kinnistu piiri kindlaksmääramise ja piirinaabri piiri kindlaksmääramises osalemise nõude. Kohus on nõuet menetlenud ja selle nõude menetlemisele on suunatud ka Maa-ameti toimingud vähemalt alates 2018. a. AÕS § 129 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 sätestab, et kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Nõuded piirivaidluse lahendamisele on sellised, et piiri kindlaksmääramine peab toimuma olemasoleva faktilise - looduses eksisteeriva või ehitistes nähtuva - olukorra alusel. Piiri kindlaksmääramise vaidlus ei saa minna üle uue olukorra loomiseks. Hageja täiendav nõue kujutab endast nõuet luua tulevikus uus ehituslik olukord. See ei ole enam piiri kindlaksmääramine seniste katastriüksuste vahel. Sellise nõude lahendamine ei muuda hagi lahendamist kiiremaks ega säästlikumaks. Kohus leidis, et esitatud nõue on suunatud uue olukorra loomisele, mis ei kujuta endast piiri kindlaksmääramist. Kohus leidis, et hageja uus, hagi muutmisele suunatud nõue tuleb jätta vastu võtmata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta alternatiivne nõue menetlusse või alternatiivselt anda nõusolek hagi muutmiseks taotletud viisil. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus edasikaevatav (sh määruse resolutsiooni p 1). Hageja hinnangul on kohus ekslikult käsitlenud hageja taotlust piiri kindlaksmääramise viisi osas kui nõuet uue olukorra loomiseks. Hageja rõhutab, et hageja ei soovi muuta juba kindlaksmääratud piiri asukohta, vaid esitas alternatiivse kirjelduse, kuidas hagiavalduses märgitud asjaoludel hagiavalduse märgitud piirilõigus piir alternatiivselt kindlaks määrata. Hageja nõue on seejuures jätkuvalt suunatud piiri kindlaksmääramiseks ning nõude aluseks olevad asjaolud on samad, mis on välja toodud hagiavalduses. Hageja on täpsustanud üksnes kindlaksmääratava piiri asukohta. Hageja hinnangul puudub hagejal menetlusökonoomiast lähtudes ratsionaalne põhjendatus esitada mitu alternatiivsel viisil piiri kindlaksmääramise taotlust eraldi menetlustes. Hageja eesmärgiks on käesolevas vaidluses saavutada piiri kindlaksmääramine selliselt, et arvestatud oleks maksimaalselt piirinaabritele kuuluvate omandiosade suurustega ning mõlemad piirinaabrid saaksid piirile jäävast elumajast enda mõttelistele osadele vastava reaalosa.
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja alternatiivne nõue ei ole suunatud piiri kindlaksmääramisele. Piiri ei saa kindlaks määrata mööda hüpoteetilist vaheseina ja kohustada ühte vaidluse osapoolt selline sein

rajama. Tegemist on taotlusega ehitise (maja) ümberehitamiseks viisil, kus maja olemasolevad vaheseinad lammutatakse ja ehitatakse uude kohta. Hetkel kehtiv kinnistu piir kulgeb maja siseselt sikk-sakiliselt mööda olemasolevaid vaheseinu ning selline piir on õiguspäraselt paika saanud tuginedes 2003. a toimunud piiri täpsustamisele. Piiri muutmise võimalikkus looduses (nö lageda põllu peal) ei ole võrreldav piiri muutmisega elumaja läbivas osas.

7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis hageja 11. veebruaril 2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule 11. veebruaril 2020 esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on ebaõigesti märkinud määruse resolutsiooni edasikaebamise korra. Maakohus on märkinud, et määruskaebuse võib esitada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 peale, mis sätestab, et kohus ei anna nõusolekut hagi muutmiseks taotletud viisil ning esitatud alternatiivne nõue ei ole piiri kindlaksmääramise nõue AÕS § 129 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse saab esitada maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 peale, mis sätestab, et hageja 11. veebruaril 2020 esitatud alternatiivne nõue tuleb jätta menetlusse võtmata (sest tegemist oleks hagi muutmisega). Maakohus on keeldunud alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Järelikult on maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 edasikaevatav. Määruse resolutsiooni punkt 2 ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebe korras vaidlustatav. Kohtu TsMS § 376 lg-te 1 ja 2 kohase otsustuse peale seadus määruskaebuse esitamise õigust ette ei näe (TsMS § 660 lg 1).
10.Hageja esitas 11. veebruaril 2020 nõude määrata hagiavalduses esitatud nõuetele alternatiivselt kindlaks X katastriüksuse ja X katastriüksuse vaheline piir selliselt, et piir läbiks kinnistute piirile jäävat elumaja 11. veebruaril 2020. a menetlusdokumendi lisaks 6 oleval plaanil projekteeritud täiendava vaheseina ning ruumide nr 3 ja nr 7 vahelise vaheseina telgjooni mööda. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et 11. veebruaril 2020 esitatud nõudega on hageja hagi muutnud. Kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks hageja taotletud viisil. Maakohtu hinnangul ei olnud kõnealune nõue AÕS § 129 lg 1 kohane piiri kindlaksmääramise nõue ning selline nõue tuli kohtu järelduste kohaselt jätta menetlusse võtmata.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, nagu oleks hageja 11. veebruari 2020. a menetlusdokumendis TsMS § 376 lg 1 tähenduses hagi muutnud. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Ringkonnakohus märgib, et alternatiivse nõude võib esitada lisaks ka juba menetluses olevale nõudele. See tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega. Uue nõude esitamist (kõrvuti algsega) TsMS § 376 ei reguleeri (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 55). Kui hageja esitas 11. veebruaril 2020. a menetlusdokumendis uue (alternatiivse) nõude, tulnuks maakohtul otsustada esmalt selle nõude menetlusse võtmine (TsMS § 372 lg 1) ning seejärel otsustada nõude liitmise üle n-ö põhimenetlusega (TsMS § 374). Kostja nõusolek selleks ei olnud vajalik. Ringkonnakohus rõhutab, et nõude menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS § 371 lg-tes 1 ja 2, mh on kohtul õigus hinnata nõude õiguslikku perspektiivi ning perspektiivi puudumisel kaaluda nõude menetlemisest keeldumist TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud alusel. Juhul kui menetlemisest keeldumise alused puuduvad, tuleb nõue kohtul läbi vaadata. Kui maakohus ei pea võimalikuks vaadata hageja uut nõuet läbi käesolevas tsiviilasjas (koos varem esitatud nõudega), tuleb see nõue läbi vaadata eraldi menetluses (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13).
12.Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks otsustanud hageja poolt esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmise. Ringkonnakohus ei ole ka tuvastanud, et seda nõuet vaadataks läbi mõnes teises tsiviilasjas. Seega tuleb hageja 11. veebruari 2020. a menetlusdokumendis sisalduv alternatiivne nõue saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik iseenesest ei näe ette, et alternatiivset nõuet peab menetlema esialgse nõudega samas menetluses. Arvestades alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on üldjuhul otstarbekas neid samas menetluses menetleda (vt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p-d 12 ja 13).
13.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja