L.M. hagi Narva linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3006,33 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. aprilli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Narva linn (linnavalitsuse linnamajandusameti kaudu), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): L.M. (ik:XXXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. aprilli 2020 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Narva linna (linnavalitsuse linnamajandusameti kaudu) kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.L.M. (hageja) esitas 28.06.2019 maakohtule Narva linna (linnavalitsuse linnamajandusameti kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja poolt poolte vahel 12.10.2016 sõlmitud töölepingu ülesütlemine 31.05.2019 on tühine, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, ja mõista kostjalt välja kolme kuu palga suurune hüvitis, 3006,33 eurot. Hageja väidete kohaselt asus hageja 01.12.2006 tööle Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusametis. 01.01.2017 asus hageja seoses linnavalitsuse struktuuri reorganiseerimisega 12.10.2016 sõlmitud soodustingimustega töölepingu nr 10924 alusel tööle linnamajandusametis kommunaal- ja ehitusosakonna linnaaedniku töökohal. 31.05.2019 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 89 lg 1 alusel. Avalduse kohaselt kaotatakse Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 alates 01.06.2019 linnamajandusameti kommunaal- ja ehitusosakonnas linnaaedniku töökoht. Linnaaedniku ametikoht koondatakse ning kohustused jagatakse teiste töötajate vahel. Kostja on rikkunud TLS § 88 lg 2 ja § 89 lg 3 sätteid, kuna ei pakkunud hagejale teist tööd. Linnavolikogu 25.04.2019 otsuses on välja toodud, et linnamajandusameti koosseisu on loodud haldusteenistus 4,5 teenistuskohaga, sh administraator, haldusjuht ja 2,5 valvuri töökohta. Uues struktuuris loodi ka sekretäri töökoht. Uus töötaja (Irina Smirnova) asus sekretäri tööülesandeid täitma 22.05.2019. 08.03.2019 oli kostjal kaks vaba heakorra vanemspetsialisti töökohta. Heakorra vanemspetsialisti (kelle tööülesanded kattuvad suures osas hageja tööülesannetega) töökuulutus avaldati 07.03.2019 ja kandideerimisdokumendid tuli esitada hiljemalt 22.03.2019. Need töökohad täideti 11.03.2019 ja 30.04.2019. 29.03.2019 käskkirja lisas 1 on märgitud vabade töökohtadena varade osakonnas juhataja ja spetsialist ning kommunaal- ja ehitusosakonnas heakorra vanemspetsialist ja keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialist. 26.04.2019 oli kostjal vähemalt kaks vaba töökohta: varade osakonnas juhataja ning kommunaal- ja ehitusosakonnas keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialist. Teistele koondatavatele töötajatele pakuti teisi töökohti. Kostja ei ole arvestanud hageja töökogemust, mille raames on ta linnavalitsuses töötanud ja täitnud erinevaid töökohustusi 12,5 aastat.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud kostjal hagejaga töölepingu ülesütlemise päeval vabu töökohti. Haldusteenistuse töökohti ei loodud, vaid teisest linnastruktuurist anti üle täidetud töökohad. Kostja ei ole võtnud peale hageja koondamist ühtegi uut töötajat tööle. Sekretäriga oli tööleping sõlmitud enne 25.04.2019.
Kostja selgitas vastuseks kohtu nõudele, et linnamajandusamet kuulutas konkursi välja kahe heakorra vanemspetsialisti leidmiseks. Sobivaks kandidaadiks osutus Jelena Magdina, kes asus tööle 11.03.2019. Töö vastu tundis huvi linnakantseleis töötav Jekaterina Širai, kes asus tööle 30.04.2019. 31.05.2019 olid linnamajandusametis täidetud kõik ametikohad, v.a keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialisti ametikoht, kuna see ametikoht anti 01.06.2019 üle ALPA-le. Nimetatud ametikohale korraldati konkurss, 02.05.2019 toimus kohtumine kandidaatidega ning teenistusse asus Jelena Molodtsova. 01.01.–31.05.2019 lahkus viis inimest: Andrei Mitkovets, keskkonna vanemspetsialist (katseajal 20.02.2019), Irina Smirnova, varade osakonna spetsialist (omal soovil 28.02.2019), Irina Kuzmina, heakorra vanemspetsialist (omal soovil 08.03.2019), Anna Pettšenko, varade osakonna juhataja (omal soovil 08.03.2019) ja hageja (koondamine 31.05.2019). Lahkunud töötajate kohad on täidetud järgmiselt: Sofia Pereskoka, keskkonna vanemspetsialist – 21.03.2019, Jelena Magdina, heakorra vanemspetsialist – 07.03.2019, Svetlana Nikiforova, varade osakonna spetsialist – 22.04.2019 ja Natalja Šibalova, varade osakonna juhataja – 13.05.2019. Varade osakonna juhataja ametikohale ei saanud hagejat üle viia, kuna hageja töötas töölepingu alusel ja ametnike ametikohad täideti konkursi korras. Hageja vabadele ametikohtadele ei kandideerinud. Lõppseisukohas märkis kostja, et sekretäri kohta ei saanud hagejale pakkuda, kuna Töötukassa kollektiivse koondamise otsus jõudis kostjani 27.05.2019, kui sekretärina töötas I. Smirnova.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 6. aprilli 2020 otsusega hagi ning tuvastas L.M. ja Narva linna linnamajandusameti kaudu vahel 12. oktoobril 2016 sõlmitud töölepingu 31. mai 2019 ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 31. maist 2019 ning mõistis Narva linnalt linnamajandusameti kaudu välja L.M. kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitise 3006,33 eurot (bruto). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tule hagejal töövaidluses tõendada, kas koondamise ajal oli vabu ametikohti/töökohti, vaid seda peab tegema kostja. Kostja ei ole seda teinud. Töölepingu kohaselt asus hageja 01.01.2017 kostja juures tööle linnaaedniku töökohal, kelle tööülesanneteks oli linna haljasalade, parkide jmt objektide projekteerimise, ehituse, remondi, hoolduse ja järelevalve korraldamine jne. 31.05.2019 ütles kostja hagejaga töölepingu üles TLS § 89 alusel seoses struktuuri muudatustega. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 on vähendatud ligi 30 töökohta. Kommunaal- ja ehitusosakonda jäi 12 töökohta, millest kolm on heakorra vanemspetsialisti ametikohad. Uues struktuuris puudub linnaaedniku töökoht. Varade osakonnas on uue struktuuri kohaselt 11 töökohta. Narva Linnavolikogu 17.05.2018 otsuse nr 34, mis kajastab Narva linna ametiasutuste varasemat struktuuri, kohaselt oli kommunaal- ja ehitusvaldkonnas 14 töökohta, sh kolm heakorra vanemspetsialisti ja üks linnaaednik, ning varade osakonnas 11 töökohta. Ajal, kui käisid konkursid, hageja ei teadnud, et tema koht kaotatakse. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (2-16-708), isegi kui töötaja oleks teadnud koondamisest, ei saanud tööandja eeldada, et teise töö pakkumise kohustus on täidetud võimalusega osaleda konkursil. Kostja 21.02.2020 vastuse kohaselt kuulutas kostja välja konkursi kahe heakorra vanemspetsialisti ametikohale. Töökuulutusest tuleneb, et see toimus 07.03.2019. Kuulutusest ei nähtu, et kohti oli kaks. Kostja vastusest nähtub, et üks koht täideti 11.03.2019 ja teine 30.04.2019, üks töötaja tuli üle teisest struktuuriüksusest. Keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialisti ametikohale oli 02.05.2019 korraldatud konkurss, mis said täidetud. Ajavahemikus 01.01.–31.05.2019 lahkus viis inimest: keskkonna vanemspetsialist katseajal 20.02.2019, varade osakonna spetsialist omal soovil 28.02.2019, heakorra vanemspetsialist
omal soovil 08.03.2019, varade osakonna juhataja omal soovil 08.03.2019 ja hageja koondamisega 31.05.2019. Lahkunud töötajate ametikohad on täidetud järgnevalt: keskkonna vanemspetsialist 21.03.2019, heakorra vanemspetsialist 08.03.2019, varade osakonna spetsialist 22.04.2019 ja varade osakonna juhataja 13.05.2019. Ei ole eluliselt usutav, et 07.03.2019 kuulutuse alusel täideti töökoht 11.03.2019, kuna dokumente oodati 22.03.2019. Seega täideti nimetatud koht alles 30.04.2019, pärast seda, kui kostja oli võtnud vastu otsuse teha struktuuris muudatusi. Kostja on avalik-õiguslik asutus, mis tegutseb eelarve piires. Seega peab kohalik omavalitsus personali planeerides oma vajadusi ette nägema pikemalt kui 1,5 kuud. Kui 2018. aastal kinnitatud struktuuri kohaselt oli 07.03.2019 seisuga täitmata kaks heakorra vanemspetsialisti ametikohta, on selgusetu, mis põhjusel ei suutnud kostja planeerida tööd viisil, mis taganuks hagejale töökoha. Selle asemel võttis kostja hageja töökohaga sarnasele ametikohale uue inimese ning tõi ühe töötaja üle teisest struktuuriüksusest. Eluliselt usutav ei ole kostja väide, et struktuurimuudatustest märtsis ei teatud. Sellised otsused planeeritakse ette pikemalt kui 1,5 kuud. 2018. aastal oli kommunaal- ja ehitusvaldkonnas 14 töökohta, millest 2019. aastal üks koondati. Samas täideti märtsis ja aprillis kahe heakorra vanemspetsialisti töökohad, mis on töökohustustelt sarnased hageja töökohaga ning mille suhtes ei oleks kostjal olnud vaja teha suuri kulutusi väljaõppele. Kostja käitumine hageja suhtes oli pahatahtlik ja lühinägelik. Eeltoodu alusel on hagejaga töölepingu ülesütlemine tühine, kostja ei ole täitnud kohustust pakkuda hagejale enne töölepingu ülesütlemist vabu ametikohti. Kostja pidi teadma tulevastest struktuurimuudatustest juba märtsis ja pidanuks nendega arvestama. Kohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.05.2019 ning mõistis kostjalt välja töölepingu ülesütlemise hüvitise hageja taotletud summas, 3006,33 eurot. Kohus arvestas töölepingu poolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, ülesütlemise asjaolusid, töötamise aega ning poolte huve.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Narva linn (linnavalitsuse linnamajandusameti kaudu) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 6. aprilli 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja hagejaga töölepingu ülesütlemisel seaduse nõudeid rikkunud. Kohus on valesti tuvastanud, millal tekkis kostjal kohustus pakkuda hagejale vabu töökohti. Nimetatud kohustus (nagu ka koondamissituatsioon) tekkis 30.05.2019, kui koondamine sai Töötukassa kooskõlastuse. Avalikus sektoris tegutseva avalik-õigusliku isiku puhul tuleb eristada mõisteid „koondamisprotsess“ (s.o tööandja koondamisotsuse vastuvõtmise protsess) ja „koondamissituatsioon“ (mis tekib koondamisprotsessi läbiviimiseks vajalike haldusotsuste jõustumise ja haldustoimingute teostamisega). Koondamisprotsess algatati linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20. Kuna tegemist oli kollektiivse töölepingute ülesütlemisega, ei olnud koondamise lõplik otsustamine TLS § 103 kohaselt võimalik enne Töötukassalt loa saamist. TLS § 89 lg 3 tuleb koosmõjus lõikega 1 tõlgendada selliselt, et kui tööandjal tekivad eeldused töökohtade koondamiseks (töömahu vähenemine või töö ümberkorraldamine), ei tohi tööandja täita olemasolevaid vabu töökohti enne, kui neid pakutatakse koondatavatele isikutele. Kostjal ei olnud koondamise päeval ega ka koondamisprotsessi ajal vabu töökohti. Kohus leidis, et 01.01.–31.05.2019 lahkus kostja juurest viis inimest (sh hageja). Kolm töökohta täideti enne linnavolikogu 25.04.2019 otsust, millest alates tekkis TLS § 89 lg 1 kohane eeldus koondamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 4 p-de 1 ja 2 järgi on linnavalitsus ja linnavolikogu kaks erinevat kohaliku omavalitsuse organit. Linna ametiasutuste struktuuri kinnitamine on KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt volikogu ainupädevuses. Enne
volikogu otsuse vastuvõtmist ei saa linnavalitsus eeldada volikogu otsuse sisu. Seetõttu ei saanud kostja pakkuda hagejale keskkonna vanemspetsialisti, heakorra vanemspetsialisti ja varade osakonna spetsialisti töökohti, mis vabanesid ja täideti 01.01.–25.04.2019. 30.05.2019 oli vaba varade osakonna juhataja (ametniku) ametikoht, kuid seda ei saanud hagejale pakkuda, kuna ametikoha täitmine toimus konkursi korras. Arvestades avaliku teenistuse seadusega (ATS) kehtestatud ametnike ja töötajate erinevaid õigusrežiime, kohaldatakse ametiasutuses TLS § 89 lg 3 juhul, kui ametiasutus koondab töökoha ja koondamise ajal on olemas vaba töökoht. Kui ametiasutus on kohustatud pakkuma töötajale koondamisel vaba ametikohta, siis ametikoha pakkumisel tuleb lähtuda ATS-st. Riigikohus on leidnud, et ametiasutus ei pea koondamissituatsioonis olevale ametnikule pakkuma konkursi korras täidetavat ametikohta (3-3-1-50-11, p 14). ATS § 16 lg 1 kohaselt täidetakse vaba ametikoht üldjuhul konkursi korras. Praegusel juhul ei olnud alust jätta konkurss korraldamata. Varade osakonna juhataja teenistuskohustused ei ole sarnased hageja töökohustustega.
5.L.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei sätesta seadus mõisteid „koondamisprotsess“ ja „koondamissituatsioon“. Kostja pidi olema koondamistest teadlik hiljemalt 25.04.2019 (tegelikult oluliselt varem). Töötukassast loa saamine on haldusmenetlus, mis ei ole seotud kostja teadmisega vabadest töö- ja ametikohtadest ning kohustusega neid hagejale pakkuda. Lisaks esitas kostja sellise vastuväite maakohtus hilinemisega. Kohus on tuvastanud, et kostja võttis perioodil 25.04.–31.05.2019 tööle mitu uut töötajat/ametnikku kohtadele, mis oleksid hagejale sobinud. 2019. a märtsis ja aprillis täidetud kahe heakorra vanemspetsialisti töökohustused on sarnased hageja töökohustustega. Kui kostja kasutab abstraktseid väljendeid „koondamisprotsess“ ja „koondamissituatsioon“, siis peab ta neid ühesuguselt kohaldama kõigile töötajatele ja ametnikele. Teisele koondatud töötajale (J. Širai) pakkus kostja teist töökohta (heakorra vanemspetsialist) 26.04.2019 ning sõlmis töölepingu 29.04.2019. Kostja on seda asjaolu kohtu eest pahatahtlikult varjanud; 2) ei vasta kostja TLS § 89 lg 3 tõlgendus seaduse eesmärgile. Sellisel juhul saaks alati, kui on plaanis mõni töötaja vallandada, palgata enne ümberkorraldamise otsuse vastuvõtmist uued töötajad/ametnikud ja seejärel „ümberstruktureerimise“ nime all kaotada töökohti/ametikohti nii, et palgatud töötajad/ametnikud jäävad koondatavatega sarnaseid tööülesandeid täitma. Eeltoodu viitab näilikule koondamisele. Kui nõustuda tõlgendusega, et ametiasutus ei ole kohustatud pakkuma koondatavale töötajale vaba ametikohta, kaotaks seadus eesmärgi; 3) palub hageja arvestada, et kostja esitas maakohtule valed kinnitused (vt hageja 06.03.2020 seisukoha p 8) ja kasutas oma õigusi pahauskselt – venitas ja nõutud tõendeid ikkagi ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 06.04.2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
7.Kostja vaidlustas apellatsiooniastmes maakohtu otsust põhjusel, kuna ta on jätkuvalt seisukohal, et ta ei rikkunud hagejale teise töö pakkumise kohustust TLS § 89 lg 3 mõttes. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. TLS § 89 lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 kaotati Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kommunaal- ja ehitusosakonna koosseisust linnaaedniku töökoht. 04.09.2020 ringkonnakohtule esitatud seisukohas on kostja võtnud omaks, et linnavolikogu haldusakti eelnõu valmistab ette linnavalitsus ja edastab selle linnavolikogule läbivaatamiseks. Enne volikogu istungit vaadatakse haldusakt läbi linnavolikogu komisjonide poolt. Eeltoodu kinnitab maakohtu järeldust, et kostjale pidi olema teada linnavalitsuse koosseisude vähendamine (sh linnaaedniku töökoha kadumine) ca 1,5 kuud enne 25.04.2019 otsuse nr 20 kinnitamist. Praegusel juhul nähtub kostja esitatud seisukohtadest, et 07.03.2019 kuulutas kostja välja konkursi kahe heakorra vanemspetsialisti ametikohale. Konkursi tingimustes (tl 40) on kirjas, et konkursil osalemise soovis tuleb teatada kuni 22.03.2019. 21.02.2020 seisukohas (tl 64) on kostja kinnitanud, et J. Magdina asus nimetatud ametikohale tööle 11.03.2019 ning J. Širai 30.04.2019. Nimetatud kostja seisukohtade alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et kuna kostja ei pakkunud nimetatud ametikohti hagejale, rikkus kostja TLS § 89 lg-s 3 sätestatud teise töö pakkumise nõuet. Seejuures on maakohus põhjendatult viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-152-11 ja 2-16-708). Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kostja on TLS § 89 lg-s 3 sätestatud teise töö pakkumise mõistet tõlgendanud kitsendavalt. Nimelt on kostja seisukohal, et kuna ta ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 31.05.2019, siis tuleb lähtuda vabade töökohtade olemasolust 31.05.2019 seisukohaga. Eelmärgitu tuleneb otseselt ülesütlemise avaldusest (tl 11-12), milles kostja on deklareerinud, et kuna käesoleval ajal puuduvad Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametis vabad töökohad, siis ei saa tööandja Teile teist tööd pakkuda. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna koosseisude vähendamine ja linnaaedniku töökoha kadumine pidi olema kostjale teada juba 2019. a märtsi alguses, siis pidi ta tööd õigesti planeerides pakkuma heakorra vanemspetsialistide ametikohti ka hagejale. Samas ei ole kostja väitnud, et hageja ei oleks olnud võimeline täitma heakorra vanemspetsialisti tööülesandeid. Õige on hageja seisukoht, et kostja seisukohast lähtudes tekkiks olukord, kus tööandja täidab vabad töökohad enne töölepingu ülesütlemist ning sellisel juhul on tööandjal võimalik talle mittesobiv töötaja koondada. Sellise tõlgenduse puhul kaotaks mõtte TLS § 89 lg-s 3 sätestatud teise töö pakkumise eesmärk anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures.
8.Muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna samuti alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Töölepingu ülesütlemise tühisust ei välista see, millal sai kostja Töötukassalt kooskõlastuse koondamiseks. 21.02.2019 seisukohas kinnitas kostja, et J. Širai asus heakorra vanemspetsialistina tööle 30.04.2019. Sellest tulenevalt on arusaamatu apellatsioonkaebuses märgitu, et üks vabanev ametikoht täideti 25.04.2019. Maakohus ei põhjendanud ülesütlemise tühisusena hagejale varade osakonna juhataja ametikoha mittepakkumist. Seetõttu ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus selle kohta, miks hagejale ei pakutud varade osakonna juhataja ametikohta.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohus kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast käesoleva otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.