Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

1 / 11

2-19-9867

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

Hageja esitas 28.06.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.

Hageja asus Narva Linnavalitsuse ametiasutuses (Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusametis) tööle 01.12.2006. Seoses Narva Linnavalitsuse struktuuri reorganiseerimisega on töölepingust tulenevad tööandja kohustused ja õigused läinud tänaseks üle Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametile. 12.10.2016 sõlmiti Narva Linnavalitsuse ja hageja vahel ka vastav tööleping (dtl 25 jj).

31.05.2019 tegi tööandja hagejale töölepingu nr 10924 erakorralise ülesütlemise avalduse (dtl 11-13). Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 31.05.2019. Tööandja on ülesütlemisavalduse punktis 1 toonud ülesütlemise alusena välja põhjuse, et Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 „Narva ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“ kinnitati Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti struktuur ja teenistuskohtade koosseis. Volikogu otsusega kinnitatud struktuuri kohaselt kaotatakse alates 01.06.2019 Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kommunaal- ja ehitusosakonnas linnaaedniku töökoht. (p 1) /--/ Käesoleval juhul korraldati Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti ümber selliselt, et linnaaedniku ametikoht koondatakse ning ametikohal täidetavad kohustused jagatakse teiste töötajate vahel (p 2).

Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 punktis 1 eelviimases lõigus (dtl 14-19) on välja toodud, et Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kooseisu on loodud haldusteenistus 4,5 teenistuskohaga aadressil XXX asuva linnavara teenindamiseks. Võrreldes varasemalt kehtinud korraga (17.05.2018 otsus) loodi haldusteenistus järgmises koosseisus: 1 administraatori, 1 haldusjuhi ja 2,5 valvuri töökohta. Neid töökohti hagejale ei pakutud. Tulenevalt uuest struktuurist loodi sekretäri töökoht. Ka seda töökohta hagejale ei pakutud, kuigi kostja oli teadlik, et tal tuleb täita 25.04.2019 2 / 11

2-19-9867 otsust nr 20; siiski võttis kostja sekretäri töökohale teise isiku, kuigi teadis, et linnaaedniku töökoht tuleb kaotada. Hagejale ei pakutud haldusjuhi töökohta. Hageja andmetel töötab praegu antud ametikohal pensionär. Miks kostja eelistas hagejale pensionäri, on arusaamatu ja ülesütlemisavalduses välja toomata. Hagejale ei pakutud haldusspetsialisti töökohta. Hageja andmeil töötab praegu antud ametikohal isik, kelle teadmised ja oskused on tunduvalt väiksemad kui hagejal. Miks kostja eelistas hagejale antud töötajat, on arusaamatu ja ülesütlemisavalduses välja toomata.

Ülesütlemisavalduse punktis 2 väidetu, et käeoleval juhul korraldati Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet ümber selliselt, et linnaaedniku ametikoht koondatakse ning ametikohal täidetavad kohustused jagatakse teiste töötajate vahel on ebaloogiline. Selgusetu on, kelle vahel on hageja tööülesanded jagatud. Hagejale ei ole pakutud töökohti, mis on loodud aprillis 2019. Otsus nr 20 tehti 25.04.2019, seega oli kostja juba siis teadlik, et hageja töökoht koondatakse. 08.03.2019 seisuga oli kostjal 2 vaba töökohta heakorra spetsialisti kohale. 11.03.2019 võeti tööle üks isik ja 30.04.2019 võeti tööle teine isik. Seega aprillis oli kostjal täitmata 1 heakorra spetsialisti töökoht ning teisel töötas isik katseajal ning kellel puudusid vastavad kogemused ja oskused. Hageja andmetel teistele koondatavatele töötajatele pakuti teisi töökohti. Hageja arvab, et peale hageja töökoha koondamist võidi anda hageja tööülesandeid kahele heakorra spetsialistile, kes asusid tööle 08.03.2019 ja 30.04.2019 ja kelle oskused ja teadmised ning ka eesti keele oskus on madalamad, kui linnaaednikult nõutavad.

Hageja hinnangul on tööandja rikkunud TLS § 88 lg 2 ja § 89 lg 3 toodud sätteid, mille tulemusel on hagejaga töölepingu lõpetamine olnud ebaseaduslik ja tühine. Ühtegi eelnimetatud uutest töökohtades hagejale ei pakutud, kuigi vähese ümberõppe korral oleks ta olnud võimeline teostama vähemalt administraatori ja valvuri tööülesandeid. Kostja ei ole ära toonud põhjendusi ega asjaolusid, mille alusel on kostja asunud seisukohale, et töömaht on vähenenud. Kostja selgitused töömahu vähenemise kohta on tõendamata.

Hageja palub tuvastada, et hageja ja kostja vahel 12.10.2016 sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt 31.05.2019 on tühine. Hageja palub lõpetada hageja ja kostja vahel 12.10.2016 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ja mõista hageja kasuks kostjalt välja TLS § 109 lg 1 kohaselt kolme kuupalga suurune hüvitis.

2-19-9867 töökoha, millele kandideerimise tähtaeg oli 22.03.3019. Heakorra vanemspetsialisti ning hageja tööülesanded kattuvad suures osas, seega puudus vajadus hageja töökoha koondamiseks või oleks nimetatud töökohta pidanud pakkuma hagejale. Sekretäri koht loodi 25.04.2019 ning see pidi täidetama peale nimetatud kuupäeva. Kostja väide, et töökohad olid üle tulnud teisest struktuurist ei vasta tõele, kuna oma korralduses väljendab tööandja selgelt, et Narva Linnavalitsuse Linnamajanduse koosseisu on loodud uued töökohad, kuid neid ei pakutud hagejale. Kostja ei ole põhistanud, miks neid töökohti hagejale ei pakutud ja miks on eelistatud teise linna struktuuri töötajaid. Samuti ei ole hageja omaks võtnud, et haldusjuhi kohal töötas teine isik, vastupidi hageja on sellele vastu vaielnud ning märkinud, et seda töökohta enne 25.04.2019 ei olnud olemaski. Seega oleks haldusjuhi töökohta pidanud pakkuma hagejale. Kostja ei ole selgitanud, kellele ja kuidas töötaja tööülesanded on jagatud, kuigi sellele on viidatud ülesütlemisavalduse punktis 1. Nimelt on alust arvata, et antud tööülesannete täitmiseks loodi uus töökoht kas siis pärast 25.04.2019 otsuse vastuvõtmist või vahetult enne.

2-19-9867 peale hageja koondamist. Lisaks oli peatatud töösuhe J. K. Seega kostja vajas töötajaid, kuid ei pakkunud ametikohti hagejale. Kostja ei ole arvestanud hageja töökogemust, mille raames on hageja täitnud erinevaid töökohustusi ja ta on töötanud Narva Linnavalitsuses juba 12,5 aastat. Kostja ei pakkunud hagejale ka täiendkoolitust. Kostja ei ole hagejat kohelnud teiste töötajatega võrdselt, jättes talle pakkumata vabu ametikohti. Kostja võttis vahetult enne struktuuri muudatusi tööle mitu isikut Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad

Kostja täpsustatud seisukoha kohaselt ei anna hageja vastuväited kostja vastuse suhtes alust hagi rahuldamiseks. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti puhul on tegemist Narva linna struktuurüksusega. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 36 kohaselt kuulub linnavolikogu ainupädevusse valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 korraldus on teostatud koondamise alus ja kostja on sellele ka vastava eesmärgiga viidanud. Kostja tegutseb avalik-õiguslik isikuna, mistõttu kõik pakutavad ametikohad on avalikult kättesaadavad. Kostja ei saanud enne 25.04.2019 korralduse tegemist hagejale uusi töökohti pakkuda, kuna korraldus oli alles uute kohtade loomise alus ning hageja koondamise alus. Haldusjuhi ametikohal töötas isik, kellega oli töösuhe tekkinud enne Narva Linnavolikogu 25.04.2019 korralduse vastu võtmist. Samuti on sekretäriga sõlmitud tööleping enne 25.04.2019, mistõttu hageja väide väidetavast vabast sekretäri kohast ei vasta tõele. Hageja poolt viidatud heakorra vanemspetsialisti töökuulutus oli juba tehtud märtsis 2019 ning hagejal oli ka võimalus sellel konkursil osaleda. Antud ametikoht oli loodud eelmise struktuuri alusel ning tegemist ei ole kunstlikult loodud ametikohaga. Kostja on seisukohal, et pidi hagejale pakkuma ainult haldusteenistuses olevaid vabu ametikohti. 5 / 11

2-19-9867

Vastuseks kohtunõudele on kostja selgitanud, et Linnamajandusamet kuulutas heakorra vanemspetsialisti konkurssi välja kahe spetsialisti leidmiseks. Heakorra vanemspetsialisti kandidaatide seast osutus sobivaks J M, kes asus nimetatud tööle 11.03.2019. Nimetatud töö vastu tundis huvi Narva Linnakantseleis töötav J Š, kes asus tööle 30.04.2019, kuid temaga ei sõlmitud uut lepingut, vaid ta tuli üle teiselt töökohalt. Seisuga 31.05.2019 oli Linnamajandusametis täidetud kõik ametikohad v.a keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialisti ametikoht, kuna see ametikoht anti 01.06.2019 üle ALPA-le ning keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialisti kohustusi täitsid kuni 31.05.2019 kommunaal- ja ehitusosakonna juhataja T L ja keskkonna vanemspetsialist S P. Keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialisti ametikohale oli korraldatud konkurss, 02.05.2019 toimus kohtumine kandidaatidega ning tööle asus J M. Ajavahemikul 01.01.2019-31.05.2019 lahkus 5 inimest, kelleks oli: A M, keskkonna vanemspetsialist (lahkus katseajal 20.02.2019), I S, varade osakonna spetsialist (lahkus omal soovil 28.02.2019), I K, heakorra vanemspetsialist (lahkus omal soovil 08.03.2019) A P, varade osakonna juhataja (lahkus omal soovil 08.03.2019) ja L M, linnaaednik (koondamine 31.05.2019). Ajavahemikul 01.01.2019-31.05.2019 on lahkunud töötajate kohad täidetud: S P, keskkonna vanemspetsialist, alates 21.03.2019, J M, heakorra vanemspetsialist 07.03.2019, S N, varade osakonna spetsialist 22.04.2019 ja N Š, varade osakonna juhataja 13.05.2019.

Kostja lõplike seisukohtade kohaselt on hagi põhjendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli töölepingu ülesütlemise päevaga vabu ametikoht, mida oleks saanud hagejale pakkuda. Hageja poolt koos lõplike seisukohtadega esitatud tõendid on hilinemisega ja ebaõigesti tõlgendatud. Struktuuri ajakava oli kinnitatud 29.03.2019. Uus ametistruktuur oli vastu võetud 25.04.2019 otsusega. Seega ajakava oli koostatud enne kui uus struktuur vastu võeti ning asjaolu, et ajakava tehes olid ametikohad vabad ei tähenda seda, et need oleks jäänud vabaks ka 25.04.2019 ja hagejaga töölepingu ülesütlemisel. Hageja poolt välja toodud vabad ametikohad ei olnud kõik vabad hagejaga töölepingut üles öeldes, ainult varade osakonna juhataja ametikoht oli vaba. Juhataja ametikoht on koht, kuhu ei saanud hagejat lihtsalt üle viia. Hageja oli tööl töölepingu alusel ning ametikohale sai kandideerida ainult läbi konkurssi. Kostja oli kohustatud pakkuma teist töökohta ainult juhul, kui esineb vabu töökohti. Vabadele ametikohtadele (juhataja ning keskkonnamõju hindamise vanemspetsialist) tuli hagejal kandideerida, mida viimane ei teinud. Kostja on seisukohal, et sekretäri ametikohta ei saanud kostja hagejale pakkuda, kuna kollektiivne koondamise otsus jõudis kostjani alles 27.05.2019 ja jõustus 30.05.2019, millisel ajal töötas sekretärina juba I S. Tööandja peab pakkuma ainult neid töökohti, mis on vabad koondamise päeval.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus, et:

6 / 11

2-19-9867

-

Kostja ja hageja vahelised töösuhted said alguse 02.12.2006 ning 12.10.2016 sõlmisid osapooled soodustingimusega töölepingu;

-

Hageja asus tööle (01.01.2017) kommunaal- ja ehitusosakonna linnaaedniku töökohale;

-

Kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse 31.05.2019 TLS § 89 alusel;

-

Kostja tasus hagejale töölepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud tasud.

Poolte vahel on vaidlus, kas kostja pakkus hagejale enne koondamist vabu töökohti.

Menetluslikud küsimused

Enne sisuliste küsimuste analüüsimist lahendab kohus menetluslikud taotlused. Kostja esitas taotluse jätta tähelepanuta hageja hilinenult esitatud tõendid. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 331 lg 1 menetleb kohus hilinenult esitatud tõendeid, kui need ei põhjusta kohtu hinnangul menetluse lahendamise viibimist. Hageja esitatud tõendid olid kostjale ka varasemalt teada – tegemist olid kostja poolt koostatud dokumentidega ning kostja kodulehe väljavõtetega. Kostjal oli võimalik oma lõplikus seisukohas nimetatud tõendite osas oma seisukoht esitada. Seega ei toonud tõendite vastuvõtmine kaasa kohtumenetluse viibimist ning tagatud olid ka kostja õigused.

Hageja ettepaneku kostjat trahvida teadvalt vale väite esitamise eest, jätab kohus tähelepanuta. Kostja poolt esitatud väited ei ole tõendid ning kohus annab omapoolse hinnangu tõendite pinnalt.

Töölepingu ülesütlemine

Järgnevalt käsitleb kohus sisulisi küsimusi. Esmajoones analüüsib kohus töölepingu ülesütlemise tühisust.

TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine); lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

2-19-9867 seoses struktuuri muudatustega. Nimelt on Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 „Narva ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“ kinnitatud Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti struktuur ja teenistuskohtade koosseis. Volikogu otsusega kinnitatud struktuuri kohaselt kaotatakse alates 01.06.2019 Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kommunaal- ja ehitusosakonnas linnaaedniku töökoht (dtl 11-13).

2-19-9867 08.03.2019 ja linnaaednik (hageja) koondamisega 31.05.2019. Lahkunud töötajate ametikohad on täidetud alljärgnevalt: keskkonna vanemspetsialist 21.03.2019, heakorra vanemspetsialist 08.03.2019, varade osakonna spetsialist 22.04.2019 ja varade osakonna juhataja 13.05.2019. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et 07.03.2019 töökuulutuse alusel täideti töökoht juba 11.03.2019, kuna konkurssi tingimustes oli kirjas, et dokumente oodatakse 22.03.2019. Seega täideti nimetatud koht alles 30.04.2019, pärast seda kui kostja oli võtnud vastu otsuse teha struktuuris muudatusi.

Töölepingu ülesütlemise hüvitis

Kuna osapoolte töösuhe on lõpetatud töövaidlusorgani poolt TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.05.2019, on hagejal õigus töölepingu ülesütlemise hüvitisele. Kohus lähtub hageja poolt esitatud keskmise töötasu määrast, kuna tööandja ei ole selle vastuväiteid esitanud ning omapoolset keskmise töötasu arvestust esitanud.

9 / 11

2-19-9867

TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2).

Hageja palub kostjalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis. Hageja arvestuste kohaselt on kolme kuu keskmise töötasu summaks 3006,33 eurot. Hageja leiab, et kolme kuu hüvitise määr on põhjendatud, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja nõuet ei tunnista, leides, et töölepingu ülesütlemine ei ole tühine.

Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega hüvitise määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve.

Kohus arvestab töölepingu ülesütlemise hüvitise määramisel töölepingu osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, ülesütlemise asjaolusid, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja on asunud tööle kostja juures 2006 aastal, seega on tegemist pikaajalise töösuhtega. Töösuhete ajal ei ole tööandja teinud töötajale tema töö suhtes etteheiteid, seega järeldab kohus, et kostja oli hageja tööpanusega, töökorralduste täitmisega ja käitumisega rahul. Poolte vaheline tööleping on üles öeldud koondamisega ning hageja huviks oli töösuhte jätkumine, mille kaudu oleks kindlustatud ka igakuine stabiilne sissetulek. Kostja huviks oli struktuuri muudatuste kaudu lõpetada töösuhted hagejaga. Kohus märgib, et töölepingu näol on tegemist kestvuslepinguga ning enne lepingu ülesütlemist tuleb kaaluda kõike võimalikke variante. Antud juhul leiab kohus, et kostja ei ole arvestanud kõike võimalusi ning on teinud rutakaid otsuseid.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja töölepingu ülesütlemise hüvitise summas 3006,33 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse 10 / 11

2-19-9867 jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik Kohtuotsus on parandatud 08.04.2020 kohtumäärusega.

11 / 11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.