Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli L.M. (hageja) hagi Narva linna (Linnamajandusameti kaudu) (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas 6. aprilli 2020. a otsusega hagi täies ulatuses ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2020. a otsusega rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus 5082 eurot (sh käibemaks) (38,5 tundi) ning ringkonnakohtus 2178 eurot (sh käibemaks) (16,5 tundi). Hageja esindaja tunnihind on 132 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud kogusummas 7260 eurot.
2.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus rahuldas 22. juuni 2021. a määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4092 eurot, s.o Viru Maakohtus kantud menetluskulud 2607 eurot ja Tartu Ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1485 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja osales menetluses lepingulise esindaja kaudu. Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistliku suurusega. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kokku on esindajal kulunud hageja esindamiseks kahes kohtuastmes 55 tundi. Õigusabina on menetluskulude nimekirjas märgitud ka konsultatsioonid kliendiga. Nõupidamised ja muud tegevused (materjalide edastamine kohtule, kooskõlastamised, infovahetus/kirjavahetus, jne), mis ei ole seotud konkreetse
menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Maakohus ei seadnud küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Nimetatud toimingud võivad olla küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kulude, mis ei ole otseselt seotud õigusteenuse osutamisega (õigusnõustamisega), väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuigi käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama nõudega (tsiviilasi läbis mitu kohtuastet), leidis maakohus, et õigusabi osutamise ajakulu 55 tundi on põhjendatud osaliselt. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et menetlus toimus kirjalikus menetluses. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 4092 eurot (sh käibemaks), s.o maakohtus kantud kulud 2607 eurot (19,75 tundi x 132 eurot) ja ringkonnakohtus kantud kulud 1485 eurot (11,25 tundi x 132 eurot).
MÄÄRUSKAEBUS
4.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles rahuldati hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avadluse täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud hageja esindaja ajakulu arvutamisel ja juba seetõttu ei ole kohtumäärus põhjendatud. Maakohus, nõustus et põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus on kokku 15,5 tundi ja ringkonnakohtus 5 tundi, s.o koos käibemaksuga vastavalt 2046 eurot ja 660 eurot, s.o kokku 2706 eurot. Maakohus on aga määranud kindlaks menetluskulud 1386 euro võrra rohkem. Hageja ei ole arveid menetluskulude kontrollimiseks esitanud. Kostja hinnangul tähendab see seda, et hageja esindaja ei ole hagejale arveid esitanud ega hageja neid kulusid kandnud. Hageja menetluskulu on ebamõistlikult suur. Ei ole eluliselt usutav, et hageja, kes vaidluse tulemusena saaks 3006 eurot, kandis menetluskulusid kaks korda rohkem kui esitatud nõue. Tegemist ei ole keskmisest keerulisema vaidlusega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Kuivõrd käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega, tuleb ühe lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi. Kulud, mis on seotud kliendi nõustamise ja dokumentide tutvumisega hagi koostamisel ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna antud kulud on hõlmatud hagi koostamise ajakuluga.
5.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu. Hageja on lepingulisele esindajale tasunud vastavalt arvetele, kuid seadus ei kohusta hagejat esitama enda menetluskulude tõendamiseks advokaadibüroo arveid. Maakohus ega kostja pole nõudnud arvete esitamist. Õigusabi kulude maht ei ole sõltuvuses hagi hinnast.
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 3168 eurot ning jätta menetluskulud määruskaebemenetluses kostja kanda.
Määruskaebuse kohaselt on maakohtu põhjendused vastuolulised. Ühest küljest ei sea maakohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid leiab samas, et hageja esindaja töö ajakulu ei ole põhjendatud osas, mis puudutab nõupidamisi ja muid tegevusi (materjalide edastamine kohtule, kooskõlastamised, infovahetus/kirjavahetus, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega. Maakohus on rõhutanud, et tegemist oli keskmisest keerulisema vaidlusega, mis nõuab õigusteadmisi ja tõendite suure mahuga tutvumist, ning et tegemist oli tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama võlaõigusliku nõudega (tsiviilasi läbis mitu kohtuastet). Maakohus vähendas alusetult hageja esindaja ajakulu. Esialgne info saamine ja kliendiga konsulteerimine on kõige olulisema tähtsusega. Hagiavalduse koostamine on olulise tähtsusega. Sellest sõltub edaspidise menetluse edukus ja perspektiivikus. Seetõttu ei ole põhjendatud arvestada ainult hagiavalduse sisuga, vaid ka viited seadustele on osa hagiavalduse sisust. Seaduse viiteid ei ole üldjuhul võimalik peast mäletada. Seadusega tuleb tutvuda, ning ka analüüsida ning veenduda, et valitud seaduse viited kohalduvad käesolevas vaidluses. Kohtu selgitus on asjakohatu. Esindaja on kohustatud teavitama klienti menetluse käigust ning samuti saama ja võtma arvesse täiendavat infot ja juhiseid, mida klient esindajale annab. Käesoleval juhul see vajadus ka tekkis tulenevalt kostja esitatud menetlusdokumentidest. Hagiavalduse täpsustuse koostamise ajaks oli kostja juba vastuse esitanud. Peale vastusega tutvumist ongi ainuõige ja vajalik tegevus kliendiga konsulteerida ning vastavalt kliendilt saadud tagasisidele teha vajalikud täpsustused. Täpsustusi ei ole võimalik teha kohe hagiavalduse esitamisel, sest ei ole teada vastaspoole seisukoht. Lõplike seisukohtade esitamiseks on vajalik kõik eelnev kokku võtta, mis on üsna ajamahuks tegevus. Selle dokumendi koostamise vajadus tekkis kostja poolt menetlusdokumentide esitamise tulemusena. Esindaja pidi hagejaga arutama apellatsioonimenetlusega seonduvat. Selline vajadus tekkis kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamise tõttu. Seega on kulu põhjendatud. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine on menetluslikult ülimalt oluline, sest sellest sõltub edasine menetluse käik. Vastuse koostamine oli hageja jaoks edukas. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata, et vastus oli mahukas. Hageja palub määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 4 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 11, § 12, § 13, § 14 ning seetõttu palub see jätta menetluses kohaldamata.
7.Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus maakohtu seisukohaga, et nõupidamised ja muud tegevused, mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Asja materjalidega ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga, dokumentide ja kohtupraktika uurimist ja õigusliku positsiooni loomisele vms kuluv aeg peaks olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega, ühe lehekülje koostamise kohta tuleb arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi. Hageja poolt õigusabile kulutatud maht tööde lõikes ei ole tõendatud ega põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning poolte määruskaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus selle üle, et hageja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning ringkonnakohus nõustub makaohtu põhjendustega, et see vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata menetlustele erinevates kohtuastemetes, ei saa vaidlust lugeda niivõrd keerukaks ja mahukaks, mis õigustaks pidada hageja õigusabi kulu taotletud 55 tunni ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused hageja menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse kohta küll vähesed, kuid põhjendatud ja vajalikuks peetud hageja esindaja ajakulu kokku 31 tunni ulatuses vastab tsiviilasja keerukusele ja mahukusele.
10.Vastuseks kostja määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude jaotus on kindlaks määratud Viru Maakohtu 6. a aprilli 2020. a ja Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2020. a otsustega. Seega ei saa jaotust enam vaidlustada. Vaidlust ei ole, et hagejat esindas lepinguline esindaja. Kostja ei too ühtegi sisulist väidet selle kohta, miks tulnuks jätta hageja menetluskulude taotlus tervikuna rahuldamata. Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt vähendas maakohus hageja esindaja ajakulu, põhjendades, miks ta jättis osa ajakulust arvestamata. Ajakulu, mida maakohus pidas tervikuna põhjendatuks, ei ole maakohus oma põhjenduses eraldi käsitlenud, kuid kohus võttis selle arvesse ajakulu kokku liites. Seega ei ole õige kostja määruskaebuse väide, et kokku luges maakohus põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks maakohtus 15,5 tundi ja ringkonnakohtus 5 tundi. Need arvutused puudutavad hageja esindaja ajakulu, mida maakohus pidas vajalikuks vähendada. Maakohtu arvestusele lisandub taotluses märgitud, kuid määruse põhjendustes eraldi käsitlemata toimingute ajakulu, mida maakohus pidas tervikuna põhjendatuks. Nii jättis maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes kirjeldamata hageja
28.detsembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirjas (tl 173jj) loetletud toimingud maakohtus 4,25 tunni ja ringkonnakohtus 6,25 tunni ulatuses. Ringkonnakohus möönab, et tegemist ei ole tavapärase viisiga kohtupoolsele menetluskulude suurusele hinnangu andmisel ning maakohtu põhjendused ei ole lihtsasti jälgitavad. Kuigi maakohus oleks võinud määruses üheselt selgelt tuua välja, et käsitlemata osas peab maakohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks, ei ole tegemist sellise minetusega, mis tingiks maakohtu määruse muutmise. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Ringkonnakohus leidis eespool, et maakohtu poolt vajalikuks peetud ajakulu 31 tundi vastab tsiviilasja mahukusele ja keerukusele. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning
põhjendamatu on rahuldada õigusabikulu taotlus lähtuvalt määruskaebuses väidetud 40-st minutist ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tsiviilasja hinnast suurema menetluskulu väljamõistmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kuigi hageja nõudis rahalist hüvitist, tuli kohtutel eelkõige tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Seega ei olnud käesolevas asjas tegemist pelgalt rahalise nõudega, vaid eelkõige tuvastusnõudega ning menetlusosalise menetluskulu suurust ei saa siduda tsiviilasja hinnaga. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda konkreetse asja asjaoludest, keerukusest ja mahukusest. Menetluskulude jaotamise ja esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, st hagejal ei olnud vaja iseenesest esindajakulude kohta arveid esitada. Kostja ei ole enne määruskaebuse esitamist seadnud hageja menetluskulusid kahtluse alla põhjusel, et hageja pole teenuse osutamise eest arveid esitanud. Vaidlust ei ole, et hagejat esindas lepinguline esindaja. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda hagejalt arvete esitamist.
11.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka hageja määruskaebuse rahuldamiseks ning väljamõistetud menetluskulu suurendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et taotletud ulatuses (55 tundi) ei saa teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on põhjendatult vähendanud osa toimingute ajakulu ning puudub alus selles osas maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on ajakulu vähendamist määruses põhjendanud. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Kuigi käesolev tsiviilasi läbis kaks kohtuastet ning menetlusosalised vahetasid mitmeid menetlusdokumente, on hageja esindaja taotletud ajakulu 55 tundi ülepaisutatud. Tsiviilasi menetleti kirjalikus menetluses, hagiavalduse esitamisest kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni möödus 1,5 aastat. Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne ning see hõlmab ka muid toiminguid lisaks kohtule menetlusdokumentide koostamisele. Maakohtu poolt peetud ajakulu 31 tundi vastab tsiviilasja olemusele, mahule ja keerukusele.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus jätta TsMS § 178 lg 4 PS §-dega 11–14 vastuolu tõttu kohaldamata, ei ole põhjendatud. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. Menetluskulude hüvitamiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud erikord. TsMS § 174 g 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Kohtu roll menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on suurem, kuivõrd selle käigus ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus lähtub esmajoones kaalutlusõigusest. Seega puudub üldjuhul ka menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral vajadus kasutada menetluses õigusabiteenust ning selle kasutamise korral ei saa olla õigustatud ootust, et õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistetakse.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.