Rävala Büroohoone AS (registrikood 101796460) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed P. K. ja M. A. OÜ Linaleo (registrikood 10940483) Lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Pilv (Advokaadibüroo Leadell Pilv)
Kolmas isik hageja poolel
Kohtuistungi kuupäev
14.09.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi läbi vaatamata Rävala Büroohoone aktsiaseltsi nõukogu 07 ja 14.02.2020 otsuste kehtivuse vaidlustamise osas.
2.Rahuldada hagi.
3.Tuvastada Rävala Büroohoone aktsiaseltsi 07.02.2020 aktsionäride üldkoosoleku, mille protokoll on tõestatud Tallinna notar Lee Mõttuse poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus registrinumbriga 555, otsuste tühisus.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 sisalduvale määrusele (hagi läbi vaatamata jätmine) saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Viker (hageja) esitas 13.05.2020 hagi Rävala Büroohoone AS-i (kostja, RBH), nõudes RBH aktsionäride 07.02.2020 üldkoosoleku, mille protokoll on tõestatud Tallinna notar Lee Mõttuse poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus registrinumbriga 555 (vaidlusalune üldkoosolek), otsuste puudumise või nende tühisuse tuvastamist. Ühtlasi vaidlustas hageja RBH nõukogu 07 ja 14.02.2020 otsuste kehtivuse. Vaidlusalusel üldkoosolekul osales RBH aktsionäridest ainult OÜ Linaleo ja seega oli esindatud ainult 1/3 aktsiatega esindatud häältest. Tegemist ei olnud sama koosoleku uue kokkukutsumisega äriseadustiku (ÄS) § 297 lg 2 tähenduses, sest koosolek kutsuti kokku pärast viidatud sättes ettenähtud tähtaja möödumist. Koosoleku kokkukutsumise teates puudus RBH põhikirja p-ga 4.4 ettenähtud märge selle kohta, et koosolek võib võtta vastu otsuseid sõltumata esindatud häälte arvust.
2.19.05.2020 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
3.25.06.2020 lubas kohus OÜ-l Linaleo astuda menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel. Ühtlasi kohustas kohus hagejat maksma kostja eeldatavate menetluskulude tagamiseks 3 000 eurot. Hageja tasus nimetatud summa 25.06.2020 (digitoimiku [dtl] 230).
4.Kostja vastas hagile 20.07.2020, vaieldes sellele vastu. Kostja arvates ei toonud hageja poolt nimetatud puudused üldkoosoleku läbiviimisel kaasa otsuste tühisust, sest tegemist polnud oluliste rikkumisega. Hageja viibis koosoleku ajal samas hoones, kuid keeldus koosolekule tulemast ja püüdis takistada selle läbiviimist. Üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist ei saa hageja nõuda ÄS § 300 lg 1 ettenähtud 3-kuulise aegumistähtaja möödumise tõttu. Järgnevas menetluses kostja täiendas oma seisukohti.
5.OÜ Linaleo esitas 20.07.2020 oma seisukoha, nõustudes kostja seisukohtadega. Järgnevas menetluses OÜ Linaleo täiendas oma seisukohti.
6.Kohus vaatas asja kõigi menetlusosaliste osalemisel läbi 14.09.2020 eelistungi jätkuna peetud kohtuistungil. Hageja esindajana ilmusid istungile juhatuse liikmetena P. K., A. K. ja M. A.. Hageja nõusolekul pidas kohus võimalikuks lubada kõigil nimetatutel osaleda istungil kostja esindajana (protokolli lk 2). A. K. nõudis M. A.u volituste olemasolu kontrollimist. Kohus leidis nõukogu 28.08.2020 koosoleku protokolli (dtl 636) alusel, et nimetatud kuupäeval on kutsutud juhatusest tagasi A. K. ja valitud juhatuse liikmeks M. A.. Kohus ei lubanud A. Kuuseväljal osaleda istungil kostja esindajana. Kohus lubas kostja esindajatena osaleda istungil P. K.el ja M. A.ul. Vastuväidet sellele ei esitatud. Sisulisi seisukohti kostja nimel esitas kohtuistungil ainult
P. K..
7.14.09.2020 eelistungil võttis hageja tagasi oma nõuded RBH nõukogu koosolekute otsuste vaidlustamiseks (protokolli lk 4). Otsuse põhjendused
8.Kohus jätab läbi vaatamata hageja nõuded RBH nõukogu 07 ja 14.02.2020 koosolekute otsuste vaidlustamiseks. Hageja võttis hagi nende nõuete osas tagasi (p 7 eespool). Hageja võib võtta hagi kostja nõusolekust sõltumata tagasi eelmenetluse lõpuni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 424 lg 1). Hageja võttis kõnelused nõuded tagasi eelistungil. Samas polnud ka kostjal tagasivõtmisele vastuväiteid (protokolli lk 4). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi kõnealuste nõuete osas läbi vaatamata.
9.Kohus ei nõustunud OÜ Linaleo 09.09.2020 arvamusega, et käesoleva tsiviilasja menetlust pole võimalik jätkata enne seda kui „aktsionärid on omavahel lõplikult selgeks vaielnud küsimuse, kes on RBH seaduslik esindaja“ (dtl 754). Kohus ei nõustunud ka 14.09.2020 eelistungil avaldatud arvamusega menetluse peatamise vajalikkuse kohta (protokolli lk 2). Kohtu arvates püüdis OÜ Linaleo, kelle tegelik kasusaaja on äriregistri andmetel kostja juhatuse liige P. K., venitada käesoleva tsiviilasja lahendamist. Jõustunud 11.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-666 määras kohus RBH nõukogu asendusliikmed, lähtudes põhjendusest, et ühingul puudub nõukogu ning et
võrdse hääleõigusega aktsionäride erimeelsustest tekkinud patiseisus ei olegi praktiliselt võimalik aktsionäridel nõukogu liikmeid nimetada. Kohus selgitas viidatud lahendis ka seda, et kujunenud olukorras ei saaks nõukogu nimetamine ühe aktsionäri poolt teise aktsionäri osalemiseta olla kooskõlas hea usu põhimõttega (määruse p 17, dtl 599). Nõukogu asendusliikmete määramisega kohtu poolt oli tagatud äriühingu juhtimise korraldamise võimalikkus ja seeläbi kostja kui juriidilise isiku õiguste ja huvide kaitse aktsionäride ületamatute erimeelsuste olukorras. Jõustunud kohtulahendit ignoreerides püüab P. K. tugineda sellele, et tegelikult on nõukogu koosseis määratud siiski kindlaks kohtu poolt nõukogu asenduskoosseisu määramisele eelnenud 07.02.2020 otsusega, mille käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud üldkoosolekul püüdis vastu võtta OÜ Linaleo üksi, hageja kui RBH teise aktsionäri osalemiseta otsuse tegemisel (hageja 02.09.2020 avaldus, dtl 687-691). 07.02.2020 valitud nõukogu koosseisu volituste kehtivusele püüdis tugineda ka OÜ Linaleo Harju Maakohtu 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas 2-2012306 menetlusse võtmata jäetud hagis. Seni, kuni RBH aktsionärid pole teinud kehtivat otsustust kohtu poolt määratud nõukogu liikmete tagasikutsumiseks või kõnealuseid nõukogu liikmeid pole kutsunud tagasi kohus, on tsiviilasjas 2-20-666 määratud nõukogu volitused kehtivad ja sellel nõukogul on võimalik otsustada RBH juhatuse koosseisu üle. Arvamus, et kostja nõukogu asendusliikme A. P. volitused on tema ühepoolse avalduse tulemusel lõppenud, on ekslik. Nõukogu liikme volitused lõppevad tema tagasikutsumisega ÄS § 319 ettenähtud korras. Nõukogu liikme ühepoolne avaldus saab mõjutada ainult nõukogu liikmeks olekuga seotud lepingulist suhet äriühingu ja nõukogu liikme vahel. RBH 28.08.2020 nõukogu otsusega on kutsutud tagasi juhatuse liige A. K. ja valitud juhatuse liikmeks M. A. (dtl 697). Kohtule pole teada asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla selle otsuse kehtivuse. Ühtlasi pole kohtule teada otsustust selle kohta, et äriregistri andmete kohaselt RBH juhatuse liikmeks olev P. K. oleks ametist tagasi kutsutud. M. A. ei ole teinud käesoleva tsiviilasja menetluses avaldusi, mis oleksid vastuolus P. K.e poolt esitatuga. Kohus märgib siinkohal veel lõpetuseks, et käesoleva tsiviilasja lahendamist OÜ Linaleo arvates takistav väidetav ebaselgus RBH juhtorganite koosseisu osas ei takistanud P. K.t esitamast OÜ Linaleo nimel hagi OÜ Viker initsiatiivil läbi viidud RBH 17.02.2020 aktsionäride üldkoosoleku kehtivuse vaidlustamiseks ega P. K.t seda hagi RBH nimel õigeks võtmast (tsiviilasi 2-20-7599, lahendatud Harju Maakohtu 19.06.2020 otsustega hagi õigeksvõtu alusel). OÜ Linaleo soov käesoleva tsiviilasja lahendamise edasilükkamiseks on seega silmakirjalik ja alusetu.
10.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
11.Vaidlusalune 07.02.2020 üldkoosolek kutsuti kokku kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud 16.12.2019 üldkoosoleku asemel (koosoleku protokolli lk 1, dtl 28). 07.02.2020 koosoleku kutse anti postiasutusele üle 28.01.2020 (dtl 25). Vaidlusalusel 07.02.2020 koosolekul osales aktsionärina ainult OÜ Linaleo (üldkoosoleku protokolli lk 2, dtl 29 ja registreerimisleht, dtl 33).
12.Kohus ei nõustu kostja ja OÜ Linaleo arvamusega, et vaidlusalusel üldkoosolekul oli esindatud üle poole aktsiatega esindatud häältest ÄS § 297 lg 1 tähenduses. Harju Maakohtu 13.12.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-19435 keelati OÜ-l Linaleo teostada RBH aktsiatest tulenevaid õigusi (määruse resolutsiooni p 3). Samas asjas tehtud 20.12.2020 määrusega täpsustati, et keeld puudutab ainult 100 000 aktsiat, mille omandiõiguse kuuluvuse üle nimetatud tsiviilasjas vaieldakse. Viidatud piirang kehtis 07.02.2020.a. Seega oli vaidlusalusel üldkoosolekul esindatud ainult 1/3 RBH aktsiatega määratud häältest. Kui teatud aktsiatest tulenevate õiguste teostamine on kohtulahendiga keelatud, siis pole keeldu kandval isikul võimalik nende aktsiatega seoses mingisuguseid õigusi aktsionäride üldkoosolekul teostada ja vastavaid aktsiaid ei saa lugeda üldkoosolekul esindatuks. Vaidlusaluse üldkoosoleku õiguspärasuse seisukohalt omavad seega tähendust ainult need OÜ-le Linaleo kuuluvad aktsiad, mille üle tsiviilasjas 2-1919435 ei vaielda. Need aktsiad moodustavad 1/3 RBH aktsiatest, andes aktsionärile vastava suhtarvu hääli kõigist RBH aktsiatest tulenevate häälte koguarvust. Vaidlusalusel üldkoosolekul puudus seega kvoorum ÄS § 297 lg 1 tähenduses.
13.Kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud üldkoosoleku asemel kokku kutsutud üldkoosolek on sõltumata koosolekul esindatud häältest (kvoorumita) pädev võtma vastu otsuseid seaduse järgi ainult siis, kui koosolek on kutsutud kokku ÄS § 297 lg 2 korras. Selline koosolek tuleb viidatud sätte kohaselt kutsuda kokku kolme nädala jooksul otsustusvõimetuks osutunud koosoleku toimumisest. Vastavalt eespool tuvastatule (p 11) kutsuti vaidlusalune üldkoosolek kokku pärast selle tähtaja möödumist. Kvoorumi puudumise erand vaidlusaluse üldkoosoleku suhtes seega ei kohaldunud ja koosolek oleks saanud võtta otsuseid vastu ainult juhul, kui sellel oleks osalenud ka hageja (vt p 12 eespool).
14.RBH põhikirja p-s 4.4 on reguleeritud ÄS § 297 lg 2 korras läbiviidava uue koosoleku kokkukutsumist. Viidatud sätte kolmanda lause kohaselt: „Uus koosolek on pädev vastu[v] võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häälte arvust, ning sellele asjaolule tuleb juhtida aktsionäride tähelepanu ka kokkukutsumise teatel.“ Põhikirja viidatud säte on kooskõlas ÄS § 244 lg 1 p-ga 6, mille kohaselt põhikirjas tuleb reguleerida üldkoosoleku kokkukutsumise kord, samuti viidatud paragrahvi lg-ga 2, mis lubab põhikirjas reguleerida muid tingimusi, mis pole seadusega vastuolus. Seadus ei keela kvoorumita üldkoosoleku kutses vastava hoiatuse nõudmist. Aktsionäride otsuse tegemine vähem kui 1⁄2 aktsiatest tulenevate häältega on erandlik ja igal aktsionäril on eelduslikult olemas põhjendatud huvi olla selgesti informeeritud sellise õigusliku võimaluse olemasolust. Vastaval koosolekul osalemise vajaduse üle otsustamisel peab aktsionär saama aru, et otsus võidakse võtta vastu temast sõltumata ka olukorras, kus tavaliselt ei ole see kõnealuse aktsionäri osalemiseta võimalik. Kohus ei nõustu kostja ja OÜ Linaleo arvamusega, et vaidlusaluse koosoleku kutse vastas põhikirja p 4.4 viimases lauses ettenähtule. Kutse pealkirjas on kasutatud sõnu „kordus kutse“ ja kutse sissejuhatuses on märgitud, et kokku kutsutakse „erakorraline üldkoosolek (korduskoosolek)“ (dtl 23). Kutses pole viidet ÄS § 297 lg-le 2 ega ka selgitust, et kokku kutsutav üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid sõltumata aktsiatega esindatud häälte arvust. Seega pole põhikirja p 4.4 käesoleval juhul täidetud otseselt ega kaudselt. Kohus on samas arvamusel, et käesoleval juhul tuleb põhikirja
vaidlusalust normi tõlgendada grammatiliselt – põhikiri näeb selgesõnaliselt ette, et kutses tuleb alandatud kvoorumist teavitada. Seda nõuet ei saakski täita lahtiselgitamata viitega õigusnormile. Nagu aga öeldud, puudub käesoleval juhul ka viide erandlikku kvoorumit reguleerivale seaduse sättele.
15.Eelnimetatust tulenevalt ei olnud vaidlusalusel üldkoosolekul võimalik võtta vastu otsuseid. Seega nõustub kohus hageja arvamusega, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuseid pole olemas ehk et need puuduvad õiguslikus mõttes. Otsused, mida aktsionär OÜ Linaleo vaidlusalusel üldkoosolekul vastu võtta soovis, on õiguslikult järelikult tühised. Otsuse puudumise ehk mitteotsuse ja tühise otsuse eristamiseks puudub aga praktiline vajadus, mõlemal juhul on tagajärjed samad.1
16.Vaidlusaluse üldkoosoleku kutse anti postiasutusele üle 28.01.2020 (dtl 25) ja hageja sai selle kätte 04.02.2020 (protokolli lk 1, dtl 28). Tulenevalt ÄS § 294 lg 3 tuleb erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatada ette vähemalt ühe nädala. Sama paragrahvi lg 3(1) kohaselt peab teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini hiljemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumise päeva. Käesoleval juhul sai hageja kutse kätte hiljem. Kutse postiasutusele üleandmise ja üldkoosoleku vahele jäi üheksa päeva ja nõuetekohase etteteatamise korral pidanuks hageja saama üldkoosoleku kutse kätte juba ülejärgmisel päeval. Kohtu hinnangul ei ole üldjuhul põhjust eeldada, et tähitult saadetud kiri toimetatakse adressaadile kätte nii kiiresti. Näiteks menetlusdokumendi kättetoimetamisel postkasti panekuga kehtib tsiviilkohtumenetluses nõue, et eelnevalt peab olema proovitud menetlusdokumenti isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega (tsiviilkohtumenetluse seadustik [TsMS] § 326); hoiustamisel loetakse kättetoimetamine toimunuks kolme päeva möödumisel (TsMS § 327 lg 3); vahel on ette nähtud veelgi pikema ajavaru olemasolu nõue (TsMS § 314(1) lg 2). Tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumendi kättetoimetamise reeglid ei reguleeri aktsionäride üldkoosolekust etteteatamise korda, kuid eelnimetatud näidetest saab kohtu arvates tuge etteteatamise piisavuse hindamisel.
17.Kostja etteheide sellele, et hageja tugines koosolekust etteteatamisega hilinemisele esmakordselt alles kohtuistungil, on tähendusetu – asjas esitatud ja tuvastatud asjaolude alusel peab kohus hindama tühisuse esinemist ise, tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega.2 Asjaoludena ei ole seejuures käesoleval juhul olulised mitte kutse postiasutusele üleandmise järgsed kättetoimetamiskatsed, vaid kutse postiasutusele üleandmise kuupäev ise.
18.Eespool tuvastatust järelduvalt on vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud kokkukutsumise korda. Tuvastatud rikkumised on kohtu hinnangul olulised ÄS § 301(1) lg 1 p 4 tähenduses, tuues sama sätte kohaselt tagajärjena kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kohus ei nõustu kostja ja OÜ Linaleo arvamusega, et rikkumised polnud olulised.
vt selle kohta ka K.Saare jt. Ühinguõigus I. 2015, lk 205. Vt RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18.
Vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal oli RBH-l kaks võrdse hääleõigusega aktsionäri, kes on mõlemad püüdnud aktiivselt osaleda äriühingu juhtimisel aktsionäri õiguste teostamise kaudu. Sellises olukorras välistab ühe aktsionäri otsustus üldkoosolekul mitte osaleda üldjuhul võimaluse, et üldkoosolek üldse saab midagi otsustada. Kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud üldkoosoleku uue läbiviimise võimalus (ÄS § 297 lg 2) on erandlik ja seega on aktsionäril ilmne huvi olla koosolekul osalemise otsustamisel teadlik võimalusest, et mitteosalemine võib tuua kaasa otsuse tegemise temast sõltumata. Seega oli eespool kirjeldatud põhikirja p 4.4 rikkumine koosoleku kokkukutsumisel kohtu hinnangul oluline. Üldkoosolekust etteteatamiseks seadusega ettenähtud tähtaja rikkumine on alati oluline. Aktsionäril peab olema piisav aeg teha ettevalmistusi üldkoosoleku toimumiseks, lahendamaks üldkoosolekul osalemise korralduslikud küsimused, valmistamaks ette oma seisukohad ning tegevuskava. Seadusandja on kehtestanud selleks tähtaja, millest lühema etteteatamise korral on koosoleku kokkukutsumise korda igal juhul oluliselt rikutud.3 Üldkoosoleku kokkukutsumise korra regulatsioon ongi suunatud sellele, et tagada aktsionäri teadlikkus üldkoosoleku toimumisest ning võimaldada tal üldkoosolekuks piisavalt valmistuda. Mitteoluliseks saaks koosoleku kokkukutsumisega seotud rikkumisi lugeda vaid juhul, kui on ilmne, et teadlikkus koosoleku toimumisest ja ettevalmistumise piisavus on tegelikkuses olnud tagatud. Näiteks juhul, kui sisuliselt nõuetekohane teave üldkoosoleku kohta on aktsionärile kirjalikult teatavaks tehtud teate edastamise korda rikkudes. Koosolekust etteteatamise tähtaja rikkumine ja kutses kohustusliku teabe esitamata jätmine on aga mõlemad sellised rikkumised, mis on ümberlükkamatult olulised ÄS § 301(1) lg 1 p 4 tähenduses.
19.Kostja ja OÜ Linaleo põhjendused, et kostja viibis koosoleku toimumise päeval hoones, kus koosolek läbi viidi, ning et kostja püüdis veenda notarit vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli tõestamisest keelduma, ei mõjuta kohtu järeldust koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise olulisuse kohta. Kostja püüdis tund aega enne vaidlusaluse üldkoosoleku algust samuti viia läbi RBH aktsionäride üldkoosolekut (dtl 272-275). Pole teada, mis asjaoludel 07.02.2020 üldkoosolekud ajaliselt nii väikese vahega planeeritud said. Hõivatus ühe koosoleku asjaajamisega võis hagejat takistada teostamast oma õigusi teisel koosolekul. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokollile lisatud notari märkus hagejaga toimunud suhtluse kohta (dtl 31) ei tõenda seda, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumised ei mõjutanud käesoleval juhul hageja võimalusi vaidlusaluseks koosolekuks piisavalt ette valmistuda.
20.Asjas ei oma tähendust hageja väide, et P. K. ei olnud vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel kostja juhatuse liige. Kui kostjal tõesti puudus vastaval ajal üldse juhatus, oli vähemalt 10% osalusega aktsionäril õigus kutsuda üldkoosolek kokku ise (ÄS § 292 lg 2). P. K. oleks nimetatud juhul saanud koosoleku kokku kutsuda ka aktsionär OÜ Linaleo nimel.
vt selle kohta ka K.Saare jt. Ühinguõigus I. 2015, lk 208.
21.Kohus jätab tähelepanuta menetlusosaliste faktiväited ja tõendid asjaolude kohta, mis ei puuduta otseselt vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumist ja selle läbiviimist (hagiavalduse p II ja III, dtl 9-13 ja selle avalduse lisad 6-13; kostja 20.07.2020 avalduse lk 3 (alates punktist 8)-14 ja p 3.2-3.3, dtl 319-330, 333 ja 334 ja selle avalduse lisad 110, 12, 14-20; OÜ Linaleo 20.07.2020 avalduse lk 3 (alates punktist 8) -14 ja p 3.2-3.3, dtl 409-421, 423 ja 424 ja selle avalduse lisad; hageja 07.09.2020 avalduse lisad; kostja 12.09.2020 avalduse p 2, dtl 847-850 ja selle avalduse lisad). Kohus jätab tähelepanuta ka kostja 11.09.2020 avalduse, mille kostja järgnevalt esitatud avaldusega tagasi võttis (dtl 764-834). Kohus arutas pooltega asjas tähendust omavate tõendite kogumi koosseisu 14.09.2020 istungil.
22.Arvestades nõukogu otsuseid puudutavate nõuete tagasivõtmist (p 7-8 eespool) ja lähtudes TsMS § 163 lg 1, § 167 ja § 168 lg 4, jätab kohus menetluskulud nende endi kanda. Hageja nõuab menetluskulu hüvitamist riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulu 4 212 osas (hageja 16.09.2020 avaldus). Jättes kõrvale tagasi võetud nõuded, on lahendatud nõudelt tasumisele kuulunud riigilõivu suurus 300 eurot (TsMS § 132 lg 1, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Tagasivõetud nõuetelt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (TsMS § 150 lg 1 p 3) ja vastaspoolelt ei saa nõuda ka selle hüvitamist. Osa lepingulise esindaja tööst on pidanud olema seotud tagasivõetud nõuetega ja oluline osa on seotud rahuldamata jäetud hagi tagamise taotlustega. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. OÜ Linaleo nõuab õigusabi hüvitamist summas 2 725,33 eurot (OÜ Linaleo 16.09.2020 avaldus). Nõukogu 14.02.2020 otsuse kohta menetluses olnud nõue tõi kaasa vajaduse kostjale kuulunud kinnisasja tehingu tingimuste asjaolude käsitlemiseks ja põhjustas seega ilmselt olulist lisakulu ka kolmandale isikule. Hinnanguliselt oli tagasivõetud nõuetega seotud põhjendatud ja vajalik menetluskulu menetlusosalistele võrdne hagi rahuldatud nõudega seotud vastavate kuludega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.