MÄ, LK, PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ avaldus tahteavalduste tegemise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gutman & Gutman OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad: IP (isikukood XXXXXXXX) PR (isikukood XXXXXXXXXX) VP (isikukood XXXXXXXXXXX) MK (isikukood XXXXXXXXXXX) EM (isikukood XXXXXXXXXX) AM (isikukood XXXXXXXXXX) PK (isikukood XXXXXXXXX) MK (isikukood XXXXXXXXX) RS (isikukood XXXXXXXXXXX) LE (isikukood XXXXXXXXX, AE õigusjärglane) UU (isikukood XXXXXXXXX, AU õigusjärglane) PH (isikukood XXXXXXXXX) MÄ (isikukood XXXXXXXX) LK (isikukood XXXXXXXXX, KR õigusjärglane) PrügiAbi OÜ (registrikood 10871954), seaduslikud esindajad TK ja MK Gutman & Gutman OÜ (registrikood 11339316), seaduslik esindaja TK Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henri Torop
Puudutatud isikud: HP (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja KS AP (isikukood XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin RB (isikukood XXXXXXXXXXX) JS (endine J, isikukood XXXXXXXXXX) OÜ KODU HALDUS (registrikood 10510914) Swedbank AS (registrikood 10060701) Luminor Bank AS (registrikood 11315936) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Gutman & Gutman OÜ taotlus uute tõendite (01.09.2019 kiri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja 26.02.2020 ekspertiisiakt) vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 20.12.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta Gutman & Gutman OÜ kanda.
4.Välja mõista Gutman & Gutman OÜ-lt 315 (90x3,5) eurot HP kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.IP, PR, VP, MK, EM, AM, PK, MK, RS, LE, UU, PH, MÄ, LK, PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ (avaldajad) esitasid 12.07.2016 Harju Maakohtule avalduse tahteavalduste tegemise kohustamiseks.
2.Avalduse ja selle täienduste kohaselt on avaldajad ning RB, JJ, OÜ KODU HALDUS ja HP Tina 3, Tallinn asuvate korteriomandite omanikud ning AP kasuks on Tina 3 korteriomandi osas seatud isiklik kasutusõigus. Tina 3 asuvad korterelamud on
amortiseerunud ja ohtlikud ning vajavad renoveerimist. Korteriomanikud soovivad laiendada kaasomandi arvelt olemasolevaid eriomandeid, moodustada kaasomandi arvelt uued korteriomandid ja võõrandada uued moodustatud korteriomandid, et saadud hüvitist kasutada Tina 3 asuvate elamute renoveerimiseks. Korteriomanikud on selleks notari juures sõlminud 03.02.2016 lepingu „Uute korteriomandite moodustamise võlaõiguslik kokkulepe ja pakkumus (ofert). Korteriomandite reaalosade koosseisude ja korteriomandite mõtteliste osade suuruste muutmise võlaõiguslik kokkulepe ja pakkumus (ofert). Korteriomandite reaalosade koosseisude ja korteriomandite mõtteliste osade suuruste muutmise võlaõiguslik kokkulepe ja pakkumus (ofert). Korteriomandite tasuta võõrandamise võlaõiguslik leping ja pakkumus (ofert)“.
3.HP nõustus avaldusega osaliselt ja osaliselt vaidles vastu. AP ei nõustunud avaldusega. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohtu 20.12.2019 määrusega avaldus rahuldati ja kohustati H ja AP andma kohtumääruse lisas 1 olevas 03.02.2016 lepingudokumendis sätestatud vastavad tahteavaldused ja kohtumääruse lisas 2 oleva 11.04.2019 asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused ning asendati tahteavaldused kohtumäärusega.
5.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Kuna hagita menetluses on kohtu arvates põhjendatud arvata, et kohus teeb lahendi kõigi menetlusosaliste huve arvestades, siis ei saa menetlusosalistel olla iseenesest õiguspärast ootus, et tema menetluskulud peaks kandma ilmtingimata vastaspool. Arvesse võttes menetluse käiku, kus avaldajad on korduvalt muutnud avaldust ja puudutatud isikutel on ilmselgelt olnud raskusi aru saada, milliseid konkreetseid tahteavaldusi neilt nõutakse, samas ei ole puudutatud isikud vastu vaielnud, et nad oleksid osaliselt nõus vastavaid tahteavaldusi andma, siis on kohtu arvates õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
6.Gutman & Gutman OÜ palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldajate menetluskulud solidaarselt AP ja HP kanda.
7.Käesoleval juhul oleks õiglane, kui avaldajate menetluskulud jäävad avalduse vastu vaielnud A ja HP kanda, kuivõrd nad on menetlust eesmärgipäraselt venitanud.
8.AP poolt menetluse venitamine seisnes selles, et ta taotles menetlusabi ning kohus rahuldas menetlusabi taotluse 10.04.2018 määrusega. HP esindab käesolevas menetluses KS. 30.08.2019 on AP teavitanud avalduses Tallinna Linnaplaneerimise ametile, et tema esindajaks on KS. Seega taotles AP riigi õigusabi olukorras, kus teda esindas tegelikkuses tema õe HP esindaja. Olukorras, kus AP-l oli olemas esindaja, sai õigusabi taotlemise eesmärk olla üksnes menetluse venitamine. Samuti tõendab seda, et HP ja AP tegutsevad kooskõlastatult. HP on esitanud käesolevas menetluses väite, et pööningut kasutatakse pesu kuivatamiseks. HP saab sellist faktiväidet teada üksnes AP kaudu, kuivõrd korteris elab AP.
9.Lisaks menetlusabi taotluse esitamisele on H ja AP üritanud menetlust korduvalt muul viisil venitada. Näiteks esitas HP 10.05.2017 menetluse peatamise taotluse, mille eesmärk sai samuti olla üksnes menetluse venitamine.
10.A ja HP ei ole kasutanud menetlusõigust heauskselt, mistõttu ei ole põhjendatud avaldajate menetluskulude nende enda kanda jätmine.
11.10.03.2020 esitas kaebaja asjas uue tõendina ekspertiisiakti, millest nähtub, et AP allkiri kohtule esitatud riigi õigusabi avaldusel on võltsitud. Seega on AP tegelikkuses osalenud käesolevas menetluses HP kaudu, keda esindas menetluses KS. Riigi õigusabi
taotlus esitati eesmärgiga menetlust venitada, mis on kaasa toonud menetluskulude kandmise avaldajate poolt. Sellises olukorras ei ole põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Menetluse edasine käik
12.Avaldajad toetasid määruskaebust.
13.AP palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.HP palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
17.Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele uue tõendi - AP 30.08.2019 avalduse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja 10.03.2020 täiendava tõendina 26.02.2020 ekspertiisiakti. Kaebaja hinnangul tõendab avaldus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile seda, et AP oli teadlik sellest, et teda esindab menetluses HP lepinguline esindaja KS. Ekspertiisiakiga soovib kaebaja tõendada, et AP allkiri riigi õigusabitaotlusel on võltsitud. Ühtlasi palub kaebaja kohtul teavitada prokuratuuri dokumendi võltsituse kahtlusest vastavalt TsMS § 45 lg-le 6.
18.TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kaebaja ei ole uute tõendite esitamise lubatavust põhjendanud. Lisaks ei oma lisatud tõendid asja lahendamisel tähtsust. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Riigi õigusabi seadus sätestab riigi õigusabi saamise tingimused, samuti alused riigi õigusabi andmsiest keeldumiseks. Kas AP vajas riigi õigusabi, selle üle ei otsustab kohus, mitte vastaspool. Riigi õigusabi andmist saab vaidlustada Eesti Vabariik, mitte teine menetlusosaline.
19.Eeltoodu alusel jätab kolleegium kaebaja poolt esitatud uued tõendid asja materjali juurde võtmata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid füüsiliselt tagastada. Samuti ei näe ringkonnakohus vajadust prokuratuuri poole pöördumiseks.
20.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse osas. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega avaldus rahuldati. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud. Kolleegium märgib ka, et määruskaebuse esitaja ei ole õigustatud vaidlustama teiste avaldajate osas tehtud menetluskulude jaotust. Teised avaldajad ei ole menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist vaidlustanud.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
22.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist ega menetlusnormide rikkumist. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja maakohtu kaalutlusotsusega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust jätta kaebaja menetluskulusid AP ja HP kanda.
23.Kaebaja väide, et AP ja HP on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt, kuna on menetlust tahtlikult venitanud, ei ole põhjendatud. Kaebaja käsitleb menetluse venitamisena AP poolt riigi õigusabi taotlemist olukorras, kus HP-l juba oli esindaja, kes esindas ka AP. Igal menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu, kusjuures isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat (TsMS § 217 lg-d 1 ja 2). KS ei ole kohtumenetluses olnud AP esindaja. Ka HP menetluse peatamise taotluse esitamist ei saa pidada menetluse tahtlikuks venitamiseks. Menetluse peatamiseks andis alust üldõigusjärglase väljaselgitamine seoses ühe avaldaja surmaga.
24.Menetlus on maakohtus küll pikalt kestnud, kuid asja materjalist ei nähtu, et menetlus oleks veninud AP ja HP pahatahtliku käitumise tõttu. Tegemist oli keeruka ja paljude menetlusosalistega vaidlusega, kusjuures avaldajad ise ei suutnud oma nõuet pika aja jooksul korrektselt formuleerida. Menetluse vältel on üks menetlusosaline surnud ning mitmed menetlusosalised on lisandunud, mitme vastu on jäetud avaldus menetluse käigus läbi vaatamata, vahetunud on asja menetlev kohtunik, avaldajad on mitu korda vahetanud oma lepingulist esindajat.
25.Kõik need asjaolud, milles ei saa süüdistada AP ja HP, tingisid samuti menetluse venimist ja menetluskulude suurenemist. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
27.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata vastustajate kulunimekirja põhjal. Vastustajatest esitas HP 15.06.2020 ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja menetluskuludeks õigusabikulud. HP taotleb 315 euro hüvitamist 3,5 t õigusabi eest tasumääraga 90 eurot/t, millele ei lisandu käibemaksu. Esindaja tutvus kaebusega ja taotlusega, koostas neile vastused, pidas nõu kliendiga, kokku 3,5 t.
28.Gutman & Gutman OÜ leidis, et õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud, kuna õigusabile kulunud aeg on liiga suur.
29.Ringkonnakophtu hinnangul on HP esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
30.Seega tuleb Gutman & Gutman OÜ-lt välja mõista HP kasuks 315 (90x3,5) eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Parandatud 28.08.2020 määrusega
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada JS taotlus vigade parandamiseks.
2.ParandadaTallinna Ringkonnakohtu 14.07.2020 määruse kirjeldava osa punktis 2 viga JJ eesnimes ja lugeda JJ nimi asendatuks JJ nimega ning põhjendava osa p-s 29 lugeda õigeks Ringkonnakophtu asemel Ringkonnakohtu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.