R. S. hagi A. S., V. S., R. S. ja M. S. vastu pärandvara osa jagamise nõudes
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. S. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Margus Lentsius (e-post: [email protected]); Kostja I: A. S. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx); Kostja II: V. S. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx); Kostja III: R. S. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx); Kostja IV: M. S. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: Kalle-Kaspar Sepper (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
12. märts 2020
Istungil osalenud isikud
Hageja ja tema lepinguline esindaja; Kostjad ja nende lepinguline esindaja.
Resolutsioon
1.Jätta kostjate tasaarvestuse vastuväited rahuldamata ja jätta Viru Maakohtu 17.01.2017 kohtuotsusega kostjatelt hageja kasuks kinnistute ühisomandi kaotamise eest solidaarselt välja mõistetud summa 12 656.25 eurot vähendamata.
2.Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt menetluskulud kokku 4 162 (neli tuhat ükssada kuuskümmend kaks) eurot 88 senti.
3.Välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt viivis menetluskuludelt (4 162.88 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.11. veebruaril 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostjad on A. S. (S. isikukood xxxx) pärijad. Pärimismenetluse tulemusena on pärijate ühises omandis kaks kinnisasja: xxxx asuv xxxx kinnisasi (registriosa nr xxxx) ning xxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxx). Hageja tegi ühisomanikele 27.01.2016 ettepaneku ühisomand lõpetada, millest ühisomanikud esindaja vahendusel 03.02.2016 keeldusid.
2.Hageja palus lõpetada kinnistute ühisomandid selliselt, et kinnisasjad jäävad kostjate ühisomandisse ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitis kinnisasjade ühise omandi kaotamise eest vastavalt eksperdi poolt tuvastatule elik summas 3/16 pärandvara hulka kuuluvate kinnisasjade väärtusest ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.11. aprillil 2016 esitatud vastuses kostjad tunnistasid hagi osas, mis puudutab hagi esemeks olevate kinnisasjade ühisomandi lõpetamist ning ühisomandi lõpetamise viisi. Kostjad vaidlesid hagile vastu osas, milles hageja palub mõista kostjatelt tema kasuks solidaarselt välja hüvitis kinnisasjade ühise omandi kaotamise eest.
4.Kostjad märkisid, et neil on kahjunõue hageja vastu, mis ületab hageja võimaliku pärandvara jagamisest tuleneva hüvitisenõude mitmekümnekordselt, mille kostjad tasaarvestavad menetlusliku tasaarvestuse avaldusega koheselt, kui käesolevas asjas on eksperdi poolt välja selgitatud hageja hüvitisenõude suurus. Kostjad palusid lõpetada kinnistute ühisomandid, jätta kinnisasjad kostjate ühisomandisse, jätta rahuldamata hageja taotlus solidaarselt hüvitise väljamõistmiseks 3/16 pärandvara hulka kuuluvate kinnisasjade väärtusest ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
5.29. augustil 2016 esitasid taotluses kostjad teatasid, et S OÜ loovutas talle kuuluvast vähemalt 58 282 euro suurusest kahju hüvitamise nõudest hageja vastu kostjatele A. S.’ele, R. S.’ele, V. S.’ele ja M. S.-V.’le, igaühele 3 164.10 euro suuruse nõude. S OÜ loovutatud 3 164.10 euro suurune nõue tuleneb 42 600 euro suurusest sõidukite xxxx (reg. nr xxxx), hakkeveo käru xxxx (reg. nr xxxx) ning ATV koos lisaseadmete kaotsiminekust tulenevast kahjunõudest. S OÜ loovutas talle kuuluva nõude R. S.’e vastu kostjatele, mille kostjad tasaarvestasid tasaarvestuse avaldusega 24.08.2016.
MENETLUSE KÄIK
6.Viru Maakohtu 17.01.2017 kohtuotsusega hagi rahuldati, lõpetati hageja R. S.’e ja kostjate A. S.’e, V. S.’e, R. S.’e ja M. S.-V. ühisomand kinnistule xxxx, asukoht xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx ja kinnistule xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, selliselt, et mõlemad kinnisasjad jäävad kostjate A. S.’e, V. S.’e, R. S.’e ja M. S.-V. ühisomandisse, mõisteti kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 2 (13)
2-16-2273 pärandvarasse kuuluvate kinnistute ühisomandi kaotamise eest hüvitis summas 12 656.25 eurot, jäeti menetluskulud kostjate kanda ja mõisteti kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2 478.08 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 17.01.2017 otsus tasaarvestuse vastuväite lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas ja tsiviilasi saadeti tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks ja menetluskulude jagamiseks samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata, kuid lisati otsusele selgitus, et tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, millega hagi rahuldati ning lõpetati R. S.e, A. S.e, V. S.e, R. S.e ja M. S.-V. ühisomand kinnistule xxxx (registriosa nr xxxx, asukoht xxxx) ja kinnistule xxxx (registriosa nr xxxx, asukoht xxxx) selliselt, et mõlemad kinnisasjad jäävad A. S.e, V. S.e, R. S.e ja M. S.-V. ühisomandisse ning mõisteti A. S.elt, V. S.elt, R. S.elt ja M. S.-V.lt solidaarselt R. S.e kasuks välja hüvitis 12 656.25 eurot kinnistute xxxx ja xxxx ühisomandi kaotamise eest. Täiendati Viru Maakohtu 17.01.2017 otsuse seda osa märkusega, et tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega ning et see otsus võidakse tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
8.Viru Maakohtu 27.02.2018 kohtumäärusega võeti tsiviilasi maakohtu menetlusse ja kostjatele määrati tähtaeg tasaarvestuse vastuväite täiendavaks põhistamiseks ja võimalike täiendavate tõendite esitamiseks.
KOSTJATE TÄIENDAV SEISUKOHT
9.14. märtsil 2018 esitatud seisukohas kostjad teatasid, et Riigikohus on lahendites (3-2-1-81-00 nr 3-2-1-139-01, nr 3-2-1-144-02, nr 3-2-1-50-04 ja 3-2-1-58-04) märkinud, et VÕS § 198 järgi piisab tasaarvestuseks ühe poole avaldusest. Tasaarvestuse avalduse tegija võib avalduses tugineda sellele, et tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas enam rahalist nõuet tema vastu. Kostjad esitasid 24.08.2016 tasaarvestuse avaldused. Nimetatud avaldustes selgitasid kostjad, et S OÜ loovutas talle kuuluvast vähemalt 58 282 euro suurusest kahju hüvitamise nõudest hageja vastu A. S.ele, R. S.ele, V. S.ele ja M. S.-V. igaühele 3 164.10 euro suuruse nõude (vt kostjate 29. augusti 2016 menetlusdokumendi lisa 1). S OÜ nimel allkirjastas nõude loovutamised K. V., kellele S OÜ endise juhatuse poolt on antud tähtajatu volitus. Seega oli K. V.l nõude loovutamisteks kehtiv volitus (vt kostjate 30. novembri 2016 menetlusdokumendi lisa).
10.Riigikohus on lahendi 2-16-13381 p 11.selgitanud, et „VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslike nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletud“. S OÜ on kostjatele loovutanud tulevikus tekkiva nõude, mis on piisavalt määratletud. Kostjad esitavad alljärgnevalt S OÜ nõude alused, et selgitada kohtule, et hageja vastu esitatud nõue, mis on menetluses tsiviilasjas nr 2-16-6563, on piisavalt määratletud, s.o: autode, käru ja ATV ning lisaseadmete väärtus tasumise tähtaja 29.01.16 summas 42 600 eurot, valduse taastamisega seotud kahju seisuga 01.03.16 1 850 eurot, ning saamata jäänud tulu veebruaris 2016 6 152 eurot ja märtsis 2016 3 840 eurot. Kokku 54 442 eurot.
11.VÕS § 166 lg-s 1 sätestatakse nõude loovutamise piirangud, milleks on, et loovutada ei ole võimalik ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud 3 (13)
2-16-2273 kahju hüvitamise nõudeid; muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. S OÜ poolt kostjatele loovutatud nõue ei sisalda mitte ühtegi ülaltoodud piirangut. Seega on S OÜ loovutanud kostjatele enda tulevikus tekkiva nõude hageja vastu õiguspäraselt.
12.Riigikohus on selgitanud lahendi nr 2-16-13381 p 11, et „nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikukstagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Samuti on kolleegium osutanud sellele, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole“.
13.VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21.04. 2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostjad on esitanud hagejale dokumendid nõude osalise loovutamise osas. Seega puudub hagejal seaduslik alus keelduda kostjate nõuete täitmisest. Kuivõrd hageja on kohustatud tsiviilasja 2-16-6563 hagi rahuldamise korral kostjate nõuded rahuldama, on kostjad oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud õiguspäraselt.
14.Kostjad palusid VÕS § 197 lg 1, lg 2 ja § 198 kohaselt tasaarvestada hageja nõue kostjate nõuetega ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHAD
15.29. märtsil 2018 esitatud seisukohas hageja rõhutas, et Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 8 asunud seisukohale, et TsÜS § 125 lg-st 2 ei tulene, et tähtajatu volitus lõpeb volituse andnud juhatuse volituste tähtaja lõppemisega. Sõltumata sellest, kas ringkonnakohtu tõlgendusega nõustuda või mitte, on see asja arutamisel Viru Maakohtus siduv. Asjaolu, kas K. V.le 15.05.2013.a antud volitus on kehtiv või mitte, ei saanud ringkonnakohus siduvalt tuvastada ega asja uueks arutamiseks ette kirjutada. Seega on jätkuvalt vaidluse all OÜ S antud volituse kehtivus ja K. V. esindusõiguse olemasolu 24. augustil 2016.a (nõuete loovutamisel ja tasaarvestamisel). Täiendavalt andis ringkonnakohus lahendi p-s 9 juhise kontrollida, kas nõude loovutamine väljus osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest. Muuhulgas tuleb ringkonnakohtu arvates selleks välja selgitada, kas nõuded loovutati tasu eest või tasuta.
16.Hageja arvates tasaarvestused ei ole kehtivad, sest ajal, mil kostjad esitasid tasaarvestuse avaldused, ei esinenud tasaarvestusolukorda. Hageja nõue kostjate vastu tekkis pärast avalduste esitamist. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuse kehtivuse primaarne eeldus vastastikuste nõuete olemasolu. Tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu (sõltumata sellest, kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte). Teise poole nõue peab tasaarvestuse avalduse esitamise hetkel olemas olema. Ka Riigikohus on lahendi 3-2-1-95-11 p 16. asunud seisukohale, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada, ei pea olema sissenõutav, oluline on, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita (3-2-1-60-11 p 28). Kohustusi võib üldjuhul täita enne täitmise tähtpäeva, kuid see eeldab, et kohustus on tekkinud.Kohustust ei saa täita, kui seda olemas ei ole 4 (13)
2-16-2273
17.Kostjad esitasid tasaarvestusavaldused 24.08.2016, mil hagejal ei olnud kostjate vastu rahalist nõuet. Pärandvara jagamisele kohaldatakse kaasomandi lõpetamise sätteid, maakohus on 17.01.2017 otsuses seda õigesti märkinud ja selle üle pole poolte vahel ka vaidlust olnud. Kuna kohalduvad kaasomandi lõpetamise sätted, on asjakohane ka kaasomandi lõpetamist puudutav kohtupraktika. Riigikohtus on lahendi 3-2-1-168-05 p 14 väljendanud seisukohta, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Hageja arvates vastastikune kohustus tekib kohtulahendi jõustumisel. Ühis- ega kaasomanikul ei ole hüvitisnõuet enne kui kohus on kohtuotsusega ühis- või kaasomandi lõpetanud.
18.Kuna 24.08.2016 ei olnud kohus menetlusosaliste ühisomandit lõpetanud, ei olnud hagejal kostjate vastu hüvitisnõuet. Vastastikuste nõuete puudumise tõttu ei esinenud tasaarvestusolukorda ja esitatud avaldused on tagajärjetud. Hageja nõue kostjate vastu ei saanud tekkida enne 24.05.2017, kui jõustus Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2017 kohtumäärus, millega tunnistati ühisomandi lõpetamise otsustus viivitamata täidetavaks.
19.VÕS § 198 teine lause sätestab, et tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud tasaarvestuse avaldus on tühine. Seadus keelab ka tähtajaga seotud tasaarvestuse avalduse, nt tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt loetakse vastastikused nõuded tasaarvestatuks teataval tulevikus saabuval ajahetkel või mille esemeks on tulevikus tekkivad nõuded. Seega saab kehtiva tasaarvestuse avalduse teha alles pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist. Kostjate 24.08.2016.a tasaarvestuse avaldused on tühised ja õiguslikult tagajärjetud.
20.Kostjate tasaarvestused on minetanud oma aktuaalsuse, sest hageja nõue, mida soovitakse tasaarvestada on täidetud. A. S. tasus kohtutäituri vahendusel hagejale 12 656.25 eurot. VÕS § 186 p 1 ja VÕS § 2 lg 1 kohaselt lõpeb kohustus (võlasuhe) kohase täitmisega. Kostjate kohustus hageja ees lõppes kohase täitmisega. Lõppenud (täidetud) kohustust ei saa tasaarvestada.
21.Nõuete tasaarvestamine ei anna käesolevas menetlusetapis mingisugust lisandväärtust. Tasaarvestuse arvesse võtmise ja rahuldamise korral peaks hageja kostjatele rahalised vahendid üle kandma. Tasaarvestuse eesmärk - lõpetada kohustused enne nende vastastikust täitmist, jääb saavutamata. Sel põhjusel taotleb hageja kostjate tasaarvestuse vastuväite läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kui kohus ei pea võimalikuks tasaarvestuse vastuväite läbi vaatamata jätmist, taotleb hageja vastuväite rahuldamata jätmist. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Sama põhimõtte kehtestab TsÜS § 138 lg 2. Riigikohus on lahendi 3-2-1-67-08 p 13 selgitanud, et võlausaldaja võib kaotada seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Hageja arvates laieneb see seisukoht ka tasaarvestusõigusele. Praegusel juhul ei vasta tasaarvestusõiguse kasutamine tasaarvestuse eesmärgile.
22.Tasaarvestuste kehtivuse osas hageja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning märgis, et OÜ-l S ei ole nõuet hageja vastu, mida saanuks loovutada, leides, et samale seisukohale on asunud ka Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-6563. Kui nõude loovutajal polnud nõuet, ei olnud kostjatel nõuet, mida tasaarvestada. Kostjate tasaarvestused on vastuolus VÕS § 200 lg-ga 4, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised 5 (13)
2-16-2273 vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). R. S. on OÜ S nõudele esitanud vastuväited tsiviilasjas nr 2-16-6563. Hageja on seisukohal, et vastuväited kostjate tasaarvestusele on olnud piisavad, et välistada tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanek VÕS § 200 lg 4 alusel.
23.Vale on kostjate 14.03.2018.a menetlusdokumendi p-s 4 märgitu, justkui oleks kostjate tasaarvestuse avaldustes selgitatud, missugusest nõudest on neile loovutatud. Kogu selgitus piirdub lausega: „S OÜ on oma nõude R. S.’e vastu loovutanud. Nõude loovutamise teadetes ega tasaarvestuse avaldustes ei ole täpsustatud, missugune nõue on loovutatud. Liiati on kostjate 14.03.2018 seisukohas mitmel korral märgitud, et OÜ S on neile loovutanud tulevikus tekkiva nõude. Kuigi on õige, et tulevikus tekkivate nõuete loovutamine on erandlikel juhtudel lubatud, siis tasaarvestus tulevikus tekkiva nõudega ei ole mitte kunagi lubatud. Tasaarvestada saab ainult olemasolevaid nõudeid.
24.Hageja jääb ka nõuete loovutuse osas varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning märgis, et ka nõude loovutamise puhul kehtib nn spetsialiteedipõhimõte, mis tähendab, et käsutus on kehtiv üksnes juhul, kui käsutuse esemeks olevad õigused on piisavalt määratletavad (kaudselt tuleneb see ka §-st 165). Loovutatavate nõuete piisav määratletavus ei tekita probleeme, kui loovutatakse üksikuid juba tekkinud nõudeid, mis on loovutamislepingus kergesti identifitseeritavad. Piisava määratletuse nõude tagamiseks tuleb loovutatavad nõuded loovutamislepingus individuaalselt määratleda, selleks on üldjuhul vajalik nõude tekkimise aluse ning võlgniku määratlemine. Kostjad ei määratlenud nõude loovutamise teadetes ega tasaarvestusavaldustes nõuete tekkimise alust. Nõuete piisava määratletuse nõue ei ole täidetud, seega ei saa nende käsutus olla kehtiv.
25.OÜ S põhikirja p 7.4 kohaselt on osanike üldkoosoleku otsus vajalik kõikide tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest (lisa 4, III lk 161). Vaidlus puudub, et nõuete loovutamiseks osanike otsust ei olnud. Nõuete loovutamine ei toimunud osaühingu igapäevase majandustegevuse raames. OÜ S tegevusalad on: kaubavedu maanteel (EMTAK2008 49411); maastiku hooldus ja korrashoid (EMTAK2008 81301); ehitusgeoloogilised ja –geodeetilised uurimistööd (EMTAK2008 71122); puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük (EMTAK2008 46731) ja muud eriehitustööd (EMTAK2008 43999) (kostjate 10.11.2016.a menetlusdokumendi lisa nr 4). Ükski seotud isikuga sõlmitud nõude loovutamise leping ei kuulu ühingu igapäevase majandustegevuse raamesse. Seega pidi nõuete kehtivaks loovutamiseks ilmtingimata olema osanike otsus. Osanike otsuse puudumise tõttu ei ole loovutus kehtiv. Lisaks ei toimunud nõuete loovutamine turuhinnaga. L. M. 29.03. 2018.a kirja kohaselt loovutati nõuded 50% eest nende väärtusest. Nõuete allahindamiseks puudus majanduslik põhjus ja alus.
26.Tõendamaks nõude loovutamise lepingute sõlmimisega seonduvaid asjaolusid (lepingute sõlmimise põhjus, läbirääkimiste käik, nõuete allahindamise põhjus), taotles hageja K. V. tunnistajana ülekuulamist (TsMS § 251 lg 1).
27.Hageja palus jätta kostjate tasaarvestuse vastuväide läbi vaatamata või rahuldamata.
MENETLUSE KÄIK
28.25.03.2019 teavitas kohus pooli, et ei ole asja arutamisele määranud, sest ootas Riigikohtu lahendit tsiviilasjas 2-16-6563 (OÜ S hagis R. S.’e vastu kahju hüvitamise nõudes). Kuna vaidlus tsiviilasjas 2-16-6563 jätkub Tartu Ringkonnakohtus, siis palus kohus pooltel teatada, mida nende arvates peab kohus tekkinud alukorras tegema. 6 (13)
2-16-2273 29 Viru Maakohtu 08.04.2019 kohtumäärusega poolte taotlusel peatati tsiviilasja nr 2-16-2273 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-6563 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
30.08.01.2020 kohtumäärusega kohus uuendas menetluse.
POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
29.novembril 2019 teatasid kostjad, et 02.10.2019 ei võtnud Riigikohus hageja kassatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu 12.07.2019 otsuse peale menetlusse. Seega jõustus tsiviilasjas nr 2-16-6563 02.10.2019 tehtud otsus.
32.Tartu Ringkonnakohtu 12.07.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-6563 mõisteti hagejalt OÜ S kasuks välja 56 292 eurot (sh kahjuhüvitis 39 900 eurot, kasutuseeliseid 5 390 eurot ja viivis 11 002 eurot). Lisaks mõisteti välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 39 900 eurolt alates 13.07.2019 kuni 39 900 euro tasumiseni. 11.11.2019 seisuga on arvestatud viivised 1 154.37 eurot. Eeltoodust tulenevalt võlgneb hageja OÜ-le S 22.11.2019 seisuga 57 472.62 eurot (kohtuotsusega väljamõistetud summa 56 292 eurot + jooksev viivis 1 180.62 eurot). OÜ S loovutas talle kuuluvast nõudest hageja vastu kostjatele 12 656.40 eurot, s.o igaühele 3 164.10 eurot.
33.OÜ S poolt loovutatud nõude tasaarvestasid kostjad tasaarvestuse avaldustega 24.08.2016. Kuivõrd OÜ S loovutas kostjatele oma nõudest hageja vastu 12 656.40 eurot õiguspäraselt ning kostjad on käesolevas tsiviilasjas menetletava hageja nõude tassarvestanud, tuleb hageja hagiavaldus jätta rahuldamata osas, milles hageja palub kostjatelt välja mõista hüvitis kinnisasjade ühise omandi kaotamise eest. Käesolevas tsiviilasjas mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 otsusega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitis 12 656.25 eurot kinnistute ühisomandi kaotamise eest. Sama otsuse resolutsiooni punkti 4-ga täiendas Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. jaanuari 2017 otsust ning märkis, et käesoleval juhul on tegemist tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega ning et see otsus võidakse tühistada või muuda tasaarvestuse vastuväite lahendamisel. Vastavalt eelnimetatud otsusele tasusid kostjad hagejale 12 656.25 eurot.
34.Kuivõrd käesolevaks hetkeks on hagejalt OÜ S kasuks välja mõistetud 57 472.62 eurot ning OÜ S on oma nõudest 12 656.40 eurot kostjatele loovutanud on kostjad käesoleva menetluse raames hagejale alusetult tasunud 12 656.25 eurot. Seega Viru Maakohtu 17.01.2017 otsust tuleb muuta ning hageja hagiavaldus hüvitise summas 12 656.40 eurot väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulude jaotust tuleb muuta.
35.Kostjad nõustusid asja edaspidise menetlemisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA SEISUKOHT
36.06. jaanuaril 202 esitatud seisukohas hageja teatas, et ta käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamist vajalikuks ei pea. Kostjad on tasunud hagejale 12 656.25 eurot ja ühisomand kinnisasjadele on lõpetatud. Kostjate kontrolli all olev OÜ S nõudis tsiviilasjas nr 2-16-6563 väljamõistetud summa tasumist täies ulatuses äriühingule. Kohtutäiturile täitmiseks esitatud nõudest ei olnud maha arvestatud kostjatele väidetavalt loovutatud summasid. R. S. tasus OÜ S nõudel kogusumma äriühingule. Seega on kõigi asjaosaliste vahelised rahalised kohustused täidetud, pärandvara on jagatud. Loovutuse ja tasaarvestuse kehtivuse argumendi juurde jäämine tekitab üksnes tarbetu vaidluse ja ressursikulu.
7 (13)
2-16-2273
KOSTJA SEISUKOHT
37.20. jaanuaril 2020 esitatud seisukohas kostjad teatasid, et tegid hagejale ettepaneku lõpetada käesoleva asja menetlus kokkuleppel selliselt, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Hageja ei ole veel kostjate pakkumisele vastanud. Juhuks, kui hageja peaks keelduma kokkuleppel asja lõpetamisest eeltoodud tingimustel, märgivad kostjad vastuseks hageja viimases menetlusdokumendis avaldatule, et hageja väide, mille kohaselt kostjate tasaarvestusavaldused olid tagajärjetud, ei ole õige. Hageja väidab ekslikult, et tasaarvestuse toimumiseks pidid olema pooltel vastastikkused sissenõutavad nõuded ning kuna hageja nõue kostjate vastu tekkis väidetavalt alles 24.05.2017, siis tasaarvestusi ei toimunud. Kostjad selgitavad, et VÕS § 197 lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-11).
38.Lähtudes eeltoodust oli kostjatel hageja vastu reaalne kohtuotsusega tuvastatud nõue, mille kostjad omandasid loovutuse teel OÜ-lt S ning mille kostjad kehtivalt tasaarvestasid. Tulenevalt asjaolust, et alates kostjatepoolsete tasaarvestamise avalduste tegemise hetkest on käesoleva menetluse ainsaks vaidlusküsimuseks olnud loovutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse toimumine ja õiguspärasus, tuleb kõik menetluskulud, mis on tekkinud peale 24.08.2016, jätta hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
39.Kohus üritas asja arutada 12.03.2020 toimunud kohtuistungil, kuid lükkas asja arutamise edasi seoses tunnistaja kohtuistungil puudumisega. Hageja teatas, et ei saa tunnistaja kohale ilmumist tagada. Pooled nõustusid tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega ja tunnistaja kirjalikult ülekuulamisega.
40.23. märtsil 2020 esitasid pooled kirjalikud küsimised tunnistajale.
41.Viru Maakohtu 01.04.2020 kohtumäärusega määrati kuulata K. V. tunnistajana üle ja tunnistajale määrati tähtaeg talle esitatud küsimusele kirjalikult vastamiseks. Kuna tunnistaja on kostja IV endine abikaasa, siis selgitati tunnistajale, et TsMS § 257 lg 1 p 5 tulenevalt on tal õigus keelduda ütluste andmisest.
42.08. aprillil 2020 teatas K. V., et tulenevalt TsMS § 257 lg 1 p 5 kasutab õigust mitte anda tunnistaja ütlusi.
43.20. aprillil 2020 esitas hageja vastuväite kohtuniku tegevuse peale ja taotluse tunnistaja TsMS § 258 p 4 alusel ülekuulamiseks. Hageja vaidles tunnistaja ütluste andmisest keeldumisele vastu, leides, et tunnistajal ei ole õigust keelduda talle esitatud küsimustele vastamisest.
44.Viru Maakohtu 13.05.2020 kohtumäärusega jäeti hageja 20.04.2020 taotlus K. V. tunnistaja ütluste andmiseks kohustamiseks rahuldamata. Samuti jäeti rahuldamata hageja vastuväide kohtuniku tegevuse peale. Kohus võimaldas hagejal esitada tunnistaja ülekuulamata jätmisest tekkinud võimalikud täiendavad tõendid ja/või taotlused, s.h taotluse tekkinud olukorras asja kohtuistungil arutamiseks. Hageja täiendavaid tõendeid ega taotlusi esitanud ei ole.
8 (13)
2-16-2273
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
45.Kohus tutvunud poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kostjate tasaarvestuse vastuväited tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 17.01.2017 kohtuotsusega kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud 12 656.25 eurot vähendamata.
46.15.05.2013 antud tähtajatu volikirjaga S OÜ volitas K. V.d sõlmima lepinguid, pidama läbirääkimisi ja esindama S OÜ kõikide toimingute teostamisel (II kd, tl 70). Käesolevas asjas 16.10.2017 tehtud otsuses Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et K. V. oli 24.08.2016 volitus esindada OÜ-t S ja sõlmida nõude loovutamise lepinguid ning maakohtul puudus alus asuda seisukohale, et tasaarvestus ei ole kehtiv (III kd, tl 56-59).
47.24.08.2016 koostatud ja digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise teadete kohaselt S OÜ on loovutanud nõuded hageja R. S.e vastu summas 3 164.10 eurot A. S.ele (kostja I), summas 3 164.10 eurot V. A. S.ele ( kostja II), summas 3 164.10 eurot R. S.ele (kostja III) ja summas 3 164.10 eurot M. S.-V. (praegune perekonnanimi S., kostja IV). Samal päeval tegid kostjad hagejale ka tasaarvestuse avaldused, milledega tasaarvestasid iga kostja kohustuse hageja ees summas 3 164.10 eurot kokku 12 656.40 eurot (3 164.10 x 4) hageja nõudega kostjate vastu (I kd, tl 120-140). Hageja on seisukohal, et K. V.le väljastatud volitus ei võimaldanud tal osaühingu nõuet kostjatele loovutada, sest nõude loovutamine ei toimunud osaühingu igapäevase majandustegevuse raames ja osanike otsuse puudumise tõttu ei olnud loovutus kehtiv. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega.
48.Äriseadustiku (ÄS) § 183 lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Hageja 29.03.2018 seisukoha juurde lisatud OÜ S põhikirja p 7.4 kohaselt on osanike üldkoosoleku otsus vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raames, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: osaluse omandamine ja lõpetamine teistes äriühingutes; ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine; välisfirmade asutamine ja sulgemine, laenude ja võlakohustuste võtmine; laenude andmine ja võlakohustuste tagamine (III kd, tl. 161-163). Kostjatele tehtud loovutused ei kuulu nende tehingute hulka, millised OÜ S põhikirja kohaselt osanike kohustuslikku otsustamist vajavad. See, et OÜ S põhitegevusalaks oli kaubavedu maanteel, maastiku hooldus ja korrashoid, ehitusgeoloogilised ja –geodeetilised uurimistööd; puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük ja muud eriehitustööd (II kd, lk 25), ei tähenda seda, et S OÜ-l oli ilma osanike otsuseta keelatud kostjatele kahju hüvitamise nõude loovutada. Pealegi ei ole äriühing nõudeõiguse kostjatele tasuta loovutanud. OÜ S juhatuse asendusliige L. M. on kinnitanud hagejale, et nõuded loovutati kostjatele tasu eest summas 50% loovutatud nõudest (III kd, tl 165). Sellega on kohus tuvastanud, et OÜ S põhikiri ei näinud ette kõikide tehingute tegemiseks osanike otsust, mistõttu ei ole kostjatele tehtud nõuete loovutustehingud tühised.
49.Väärad on hageja seisukohad, et kaasomandi jagamisel kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus üksnes kohtulahendi jõustumisel ning et ühis- ega kaasomanikul ei ole hüvitisnõuet enne kui kohus on kohtuotsusega ühis- või kaasomandi lõpetanud. Kohus leiab, et hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-168-05 p 14 väljendanud seisukoht, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus, ei välista nõude loovutamisest tuleneva kohustuse tekkimist enne kaasaomandi lõpetamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 alusel, 9 (13)
2-16-2273 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-60-11 punktis 14 selgitanud, et VÕS § 197 lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kostjate tasaarvestusnõuded ei sõltunud käesolevas ajas poolte ühisomandi lõpetamise kohta 17.01.2017 tehtud Viru Maakohtu kohtuotsuse jõustumisest ega Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2017 kohtumäärusest, millega tunnistati maakohtu otsus ühisomandi lõpetamise osas viivitamata täidetavaks.
50.Tsiviilasjas nr 2-16-6563 12.07.2019 tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõisteti R. S.elt OÜ S kasuks välja 56 292 eurot (sh kahjuhüvitis 39 900 eurot, kasutuseeliseid 5 390 eurot ja viivis 11 002 eurot) ning viivis põhinõudelt 39 900 eurolt alates 13.07.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (III kd, tlk 193 - 198). 29.11.2019 esitatud menetlusdokumendis kinnitavad kostjad, et käesolevas punktis toodud nõudest hageja vastu loovutas OÜ S kostjatele 12 656.40 eurot, s.o igaühele 3 164.10 eurot, millises ulatuses 24.08.2016 tasaarvestuse avaldustega kostjad tasaarvestasid hageja nõuded kostjate vastu (IV kd, tl 2-6).
51.Käesolevas tsiviilasjas 21.04.2017 tehtud Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega rahuldati hageja R. S.e taotlus ja tunnistati tagatise vastu viivitamata täidetavaks Viru Maakohtu 17.01.2017 otsuse resolutsiooni p 3, millega mõisteti A. S.elt, V. S.elt, R. S.elt ja M. S.-V. solidaarselt R. S.e kasuks välja 12 656.25 eurot (III kd, tl 23-24). Tallinna kohtutäitur E. V. 22.06.2016 otsuse kohaselt lõpetati Viru Maakohtu 17.01.2017 otsuse tsiviilasjas 2-16-2273 alusel võlgniku A. S.e suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas 022/2017/2240, kuna 13.06.2017 kanti kohtutäituri ametialaselt kontolt sissenõudjale R. S.ele 12 656.25 eurot (III kd, tl 111-114). 14.03.2018 menetlusdokumendis on kostjad teatanud, et OÜ S on kostjatele loovutanud tulevikus tekkiva nõude (III kd, t.lk. 94-99). Eeltooduga on maakohus tuvastanud, et tegelikult OÜ S loovutanud kostjatele tulevikus tekkiva nõude, mida kostjad enne tsiviilasjas nr 2-16-6563 12.07.2019 tehtud lahendi jõustumist ei saanud tasaarvestada selleks ajaks tasaarvestatava nõude veel mittetekkimise tõttu.
52.Hageja 06.01.2020 menetlusdokumendi juurde lisatud maksekorralduse kohaselt 11.02.2019 R. S. on kandnud üle kohtutäitur R. P. arveldusarvele selgitusega tsiviilasi 158/2019/1443 (R. S.) 57 083.80 eurot (IV kd, tl 14). Hageja on teatanud, et on tasunud tsiviilasjas 2-16-6563 12.07.2019 tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsusega temalt OÜ S kasuks välja mõistetud summa täielikult. Nimetatud asjaolu ei ole menetluses vaidluse all. Sellega on kohus tuvastanud, et menetluses oli kostjatel tekkinud tasaarvestamise nõuded hageja vastu, kuid enam ei ole võimalik kostjate nõudeid hageja nõudega kostjate vastu tasaarvestada põhjusel, et nõuded, millede tastaarvestamist käesolevas menetluses kostjad taotlevad, on esialgse võlausaldaja OÜ S poolt tsiviilasjas 2-16-6563 tehtud lõpplahendi alusel hageja vastu sundtäitmiseks esitatud ja hageja on esialgse võlausaldaja nõude hageja vastu täielikult kohtutäiturile tasunud. Sellises olukorras tasaarvestuse lubamisel, tekitaks kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendamatu tagasitäitmise ja avaks uue vaidluse hageja ja OÜ S vahel viimaselt R. S.e kasuks 12 656.25 eurot väljamõistmiseks.
53.TsMS § 450 lg 4 sätestab, et kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse 10 (13)
2-16-2273 ulatuses või muudab seda. Maakohus leiab, et olukorras, kus kostjad on 13.06.2017 hageja nõude summas eurot 12 656.25 täielikult täitnud, puudub asjas alus tasarvestuse resolutsioonile tuginedes hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätmiseks. Kostjate nõuet ei ole võimalik tasaarvestada ka põhjusel, et tasaarvestamiseks esitatud kostjate nõuded tegelikult on hageja poolt esialgsele võlausaldajate 11.12.2019 tasutud. Sellepärast kohus jätab kostjate tasaarvestuse vastuväited täielikult arvestamata ja Viru Maakohtu 17.01.2017 otsust muutmata. Kohtu arvates lõppes OÜ S nõue hageja vastu, s.h kostjatele loovutatud nõude, VÕS § 186 p 1 alusel kohase täitmisega 11.12.2019. Menetluskulud
54.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjad on põhjustanud nende vastu hagi esitamist. Kuna hagi on rahuldatud, siis kohus jätab kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
55.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
56.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele.
57.Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 11.02.2016 hagiavalduse (I kd, tl 3-5, sisuliselt 1,5 lk), 28.04.2016 hageja arvamuse kostjate vastusele (I kd, t.lk. 48, sisuliselt 1 lk), 16.09.2016 vastuse kostjate 29.08.2016 taotlustele (I kd, t.lk. 153-156, sisuliselt 3 lk.) ja 21.11.2016 kostjate 10.11.2016 taotlusele (II kd, t.lk. 62-64, sisuliselt 2,5 lk). Lisaks osales hageja laepinguline esindaja 12.12.2016 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1 tund ja 06 minutit ehk 1.1 tundi (II kd, tl 143146).
58.Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 156 eurot (II kd, t.lk. 148-150), 17.01.2017 kohtuotsusega on maakohus kindlas määranud kuni 12.12.2016 tekkinud menetluskulud. Kuni selle ajani tekkinud menetluskulude osas kohus kordab eelmise kohtuotsuse põhjendused ja leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu hagiavalduse, hageja seisukohtade koostamise ja kohtuistungil osalemise eest on koos käibemaksuga 1 003.08 eurot (6,43 x 130) x 20%, milledele lisandub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot (I kd, t.lk. 17) ja 01.06.2016 tasutud ekspertiisikulud 1 175 eurot (I kd, t.lk. 66). Seega kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele hageja kasuks solidaarselt kuni 12.12.2016 tekkinud menetluskulud kokku 2 478.08 eurot. 11 (13)
2-16-2273
59.Ringkonnakohtu menetluses on hageja esindaja 14.03.2017 esitanud taotluse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ja vastuse apellatsioonkaebusele (III kd, tl 10-13, sisuliselt 6 lk), tagatise tagastamise avalduse (III kd, tl 79, sisuliselt 0,5 lk). Samuti on hageja esindaja osalenud Tartu Ringkonnakohtus 12.04.2017 toimunud kohtuistungil (III kd, tl 22), mis kestis 5 min ehk 0.12 tundi ja 26.09.2017 toimunud kohtuistungil, mis kestis 20 min, ehk 0.33 tundi. Kohus leiab hageja esindaja põhjendatuks ajakuluks 14.03.2017 menetlustoimingu tegemisel 2 tundi, tagatise tagastamise avalduse esitamise eest 0.2 tundi, Tartu Ringkonnakohtus 12.04.2017 toimunud kohtuistungil osalemise eest 0.12 tundi ja 26.09.2017 toimunud kohtuistungil osalemise eest 0.33 tundi. Kokku menetlustoimingute eest ringkonnakohtus 2.65 tundi.
60.Asja teistkordsel lahendamisel maakohtus on hageja 29.03.2018 esitanud seisukoha (III kd, tl 103108, sisuliselt 10 lk), 03.04.2019 seisukoha menetluse peatamise taotluse osas (III kd, tl 185, sisuliselt 0,5 lk), 06.01.2020 täiendava seisukoha (IV kd, tl 11-12, sisuliselt 1 lk) ning 23.04.2020 küsimused tunnistajale (IV kd, tl 45-46, sisuliselt 1 lk) ja on osalenud 12.03.2020 toimunud kohtuistungil, mis kestis 30 minutit ehk 0.5 tundi (IV kd, tk. 35-38). Kohus leiab hageja esindaja põhjendatuks ajakuluks 29.03.2018 seisukoha esitamise eest 6 tundi, 03.04.2019 menetluse peatamise taotlusele seisukoha esitamise eest 0.2 tundi, 06.01.2020 täiendava seisukoha esitamise eest 0,5 tundi, 23.04.2020 küsimuste esitamise eest 1 tund, ning 12.03.2020 kohtuistungil osalemise eest 0.5 tundi. Kokku menetlustoimingute eest maakohtus alates 29.03.2018 8.2 tundi.
61.Edasises menetluses peab kohus hageja esindaja tunnitasu 156 eurot (millele käibemaks ei lisandu) mõistlikuks tasuks. Seega kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele hageja kasuks solidaarselt ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud summas 405.60 eurot (2.6 tundi x 156 eurot) ja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud 1 279.20 eurot (8.2 tundi x 156 eurot).
62.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise avalduses esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
63.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 17. juuni 2020 otsus muutmata. Riigikohtu 08.03.2021 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 17.06.2020 kohtuotsus 2-16-2273 jõustus 08. märtsil 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 12 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.