25. mai 2020. a, Tallinn Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
Kohtuasi AKTSIASELTSI TALLINNA VESI hagi XX vastu kinnisasjale jõe paisutamisest tulenevate mõjude talumise kohustamiseks ning nõusoleku asendamiseks jõe paisutamisega jätkamiseks ja vee erikasutusloa väljastamiseks nõusoleku andmiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta ja 28. jaanuari 2020. a määrus määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AKTSIASELTSI TALLINNA VESI määruskaebus XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja: AKTSIASELTS TALLINNA VESI esindajad (registrikood 10257326), lepinguline esindaja määruskaebemenetluses vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarja Kärson Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2020. a määrus ja saata XX 23. jaanuari 2020. a määruskaebus Harju Maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
3.Rahuldada AKTSIASELTSI TALLINNA VESI määruskaebus.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
ASJAOLUD
1.AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 26. juunil 2018. a Harju Maakohtule hagi XX vastu, milles palus kohustada kostjat taluma kinnisasjale nr 6288102 hageja poolt Soodla jõe paisutamise jätkamisest tulenevaid mõjutusi järgmistel absoluutkõrgustel: normaalpaisutuskõrgus 65,05m, maksimaalne paisutuskõrgus 65,80m, minimaalne paisutuskõrgus 59 absoluutmeeter. Hageja palus asendada kohtuotsusega kostja nõusolek Soodla jõe paisutamisega jätkamiseks ja hagejale vee erikasutusloa andmiseks Soodla jõe paisutamisega jätkamiseks eeltoodud tingimustel. Hageja palus kohustada hagejat tasuma kostjale talumiskohustuse eest tasu 50 eurot aastas kuni erikasutusloa kehtivusaja lõpuni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja seoses temale varem väljastatud vee erikasutusloa lõppemisega Keskkonnaametilt tähtajatu vee erikasutusloa saamist, mh Soodla jõe paisutamise jätkamiseks senisel viisil. Keskkonnaamet nõuab hagejalt veeseaduse (VeeS) § 8 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel mh Harju Maakonnas, Anija vallas, Pillapalu külas asuva Jõe kinnisasja omaniku, s.o kostja nõusolekut, kuna Soodla jõe paisutamine mõjutab Jõe kinnisasja maa niiskusrežiimi. Kostja hagejale nõusolekut ei anna.
3.Hageja on vee-ettevõtja, kelle põhiline tegevus on Tallinna linna ja selle lähiümbruskonna klientidele, s.o umbes 402 000 inimesele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine. Selle teenuse tagamine sõltub muuhulgas Soodla jõe paisutamisest, mida on tehtud juba aastakümneid. Soodla jõe jätkuv paisutamine on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks ja selleks esineb ülekaalukas avalik huvi.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Paisutamine avaldab kostja maale mõju mitte üksnes niiskusrežiimis (mets kannatab liigniiskuse all) vaid ka selles, et mitu hektarit maad on paisutuse tulemusena püsivalt vee all ja selle kasutamine ei ole võimalik.
6.Hageja ei ole tõendanud väidetava talumiskohustuse kehtestamiseks vajalike kriteeriumite esinemist. Hageja pakutav hüvitis ei ole mõistliku suurusega. Tallinna joogiveega varustamine on küll avalikes huvides, kuid tõendamata on, et avaliku huvi teostamine on otseses sõltuvuses Soodla jõe paisutamisega. Projekteeritud paisutuskõrgus ei ole põhjendatud. Vähendades veehoidla maksimaalset lubatud paisutuskõrgust, oleks võimalik vältida kostja kinnisomandi kitsendamist. Kitsendusi saab vähendada kui jõe algset voolusängi ja üleujutatud kaldaala puhastada või rajada kuivenduskraave.
MAAKOHTU 07. JAANUARI 2020 MÄÄRUS
7.Harju Maakohus jättis hagi 7. jaanuari 2020. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja tühistas 24. oktoobri 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
8.Kuni 30. septembrini 2019. a kehtinud veeseaduse (vana VeeS) § 8 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi eeldab veekogu paisutamine vee erikasutusluba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolekut. Vana VeeS § 17 lg 2 kohaselt pidi paisutamist kavandaval isikul olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Seoses uue VeeS jõustumisega 1. oktoobril 2019. a, on õiguslik olukord muutunud. Hagejal ei pea vee erikasutusloa saamiseks olema kostja nõusolekut, sest hageja väitel esineb jõe paisutamisega jätkamiseks avalik huvi (uus VeeS § 192 lg 2). Kostja nõusoleku puudumise tingimus kehtib tagasiulatuvalt (uue VeeS § 192 lg 4, § 279 lg 9). Seetõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Tähtsust ei oma asjaolu, et Keskkonnaamet väljastas hagejale vana VeeS kehtivuse ajal, 30. septembri 2019. a korraldusega vee erikasutusloa tingimusel, et vana VeeS § 17 lg 1 kohane maaomaniku nõusolek asendatakse käesolevas vaidluses kohtulahendiga. Keskkonnaameti korraldus ei kõrvalda uue VeeS kehtivust. Asjakohased ei ole kostja Riigikohtu lahendile nr 2-14-31672 tuginevad väited, et hageja saab nõuda kostja nõusolekut paisutamiseks ka juhul, kui olulist avalikku huvi ei ole, kuid täidetud on mõni muu lahendis toodud eeltingimus. Riigikohus lahend on tehtud vana VeeS kehtivuse ajal.
10.See, et Keskkonnaamet on seisukohal, et paisutamise tingimused ja leevendusmeetmed peab määrama kohus käesolevas asjas, ei muuda hageja nõuet perspektiivseks. Kui Keskkonnaamet tühistab 30. septembri 2019. a korraldusega hagejale väljastatud vee erikasutusloa kostja kinnistu osas saab hageja taotleda uut luba ja kostja saab esitada väited paisutamise tingimuste ja leevendusmeetmete kohta haldusmenetluses. Välistatud ei ole ka see, et haldusmenetluses saab kostja taotleda tasu määramist jõe paisutamisest tulenevate tagajärgede talumise eest näiteks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 40 analoogiat kohaldades. Kostjal on õigus esitada hageja vastu ka eraldi hagi jõe paisutamisest tuleneva mõju kõrvaldamiseks või mõju kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamiseks ja paisutamisest tulenevate tagajärgede talumise eest tasu määramiseks.
11.Uue VeeS seletuskirja kohaselt ei pea veeloa taotleja paisutamiseks enam ise nõusolekuid küsima. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lg 1 p 2 järgi keeldub veeloa andja loa andmisest, kui taotletav tegevus kahjustab tegevuse mõjualal asuva kinnisasja omaniku huve. Seega hakkab Keskkonnaamet ise haldusmenetluse käigus kaaluma, milliseid kinnistuid tegevus mõjutab ja nendelt isikutelt menetluse käigus nõusolekuid küsima. Paisutaja hindab eksperdi abiga paisutuse poolt mõjutatava maa niiskusrežiimi. HAGEJA 22. JAANUARI 2020. a MÄÄRUSKAEBUS
12.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Hageja esitas hagi põhjusel, et ta oli esitanud taotluse vee erikasutusloa saamiseks ja kuni
30.septembrini 2019. a kehtinud VeeS § 17 lg 1 kohaselt oli veekogu paisutamiseks nõutav ka kostja nõusolek. Keskkonnaamet andis hagejale vana VeeS alusel 30. septembri 2020. a
korraldusega nr 1-3/19/2018 vee erikasutusloa nr L.VV/332501, mille alusel on lubatud mh paisutada Soodla jõge. Erikasutusluba tugines Harju Maakohtu 24. oktoobri 2018. a määrusele, millega kostjat kohustati nõus olek andma esialgse õiguskaitse korras.
14.Õige ei ole maakohtu järeldus, et hagejal ei ole kostja nõusolekut enam vaja, kuna uus VeeS § 192 lg 2, mis võimaldab avaliku huvi eesmärgil veekogu paisutamist ilma maaomaniku nõusolekuta, kehtib tagasiulatuvalt. Hageja taotles ja talle väljastati vee erikasutusluba vana veeseaduse alusel, mille kohaselt on kostja nõusolek vajalik. Vee erikasutusluba on haldusakt. Hagejale 30. septembril 2019. a väljastatud vee erikasutusluba on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt õiguspärane eeldusel, et luba on antud vana VeeS alusel ja on sellega kooskõlas.
15.Hagi läbi vaatamata jätmine võib kaasa tuua erikasutusloa kehtetuks tunnistamise. Hagejale
30.septembril 2019. a väljastatud erikasutusloa kõrvaltingimuse kohaselt muudetakse või tunnistatakse hagejale antud vee erikasutusluba kehtetuks Soodla paisul paisutamise osas, kui käesolevas tsiviilasjas hagi ei rahuldata ja vana VeeS § 17 lg 1 kohast maaomaniku nõusolekut ei asendata. Maakohus leidis küll, et hageja võib sellisel juhul taotleda uue loa andmist, mis kostja nõusolekut enam ei eelda, kuid jättis tähelepanuta, et sellisel juhul puudub hagejal kuni uue loa väljastamiseni Soodla jõe paisutamiseks õiguslik alus. Kuna Soodla veehoidla on üks Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveesüsteemi olulisematest veekogudest, tähendab see märkimisväärset ohtu avalikele huvidele.
16.Uus VeeS § 279 lg 9 ei kohaldu vana seaduse alusel väljastatud vee erikasutusloale. Kuna hagejale väljastati erikasutusluba enne uue seaduse jõustumist, oli erikasutusloa andmise menetlus lõppenud. Uue VeeS seletuskirja kohaselt eelistati uue regulatsiooni kohaldamist üksnes pooleliolevas menetluses.
KOSTJA 23. JAANUARI 2020. a MÄÄRUSKAEBUS
17.Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja saata tsiviilasi selles osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
18.Maakohus jättis hagi ebaõigesti läbi vaatamata. Uue VeeS säte, mis võimaldab haldusorganil anda veeluba välja avaliku huvi korral ilma maaomaniku nõusolekuta, ei kehtinud hagejale vee erikasutusloa väljastamise ajal. Igal juhul kohaldas maakohus uue VeeS § 192 lg 2 ja § 279 lg 8 ebaõigesti. Samuti on need sätted vastuolus põhiseadusega ja tuli seetõttu jätta kohaldamata. MAAKOHTU 28. JAANUARI 2020. a MÄÄRUS
19.Maakohus keeldus kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale.
20.Kuigi TsMS § 427 lg 1 ei täpsusta määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikute ringi, saab isikuks, kellel on õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, üksnes hagejat. Ka hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib määruskaebuse esitada ainult hageja (TsMS § 372 lg 5).
21.Hagi läbivaatamata jätmine võis kostjat puudutada, sest talle ei määratud hüvitist hageja tegevusest tulenevate kitsenduste talumise eest, kuid see ei anna alust lugeda teda
määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikuks TsMS § 660 lg 1 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuhagi hüvitise määramiseks. Hagejat ei saa sundida pidama vaidlust olukorras, kus ta ei ole enam hagi menetlemisest huvitatud, ainult sellepärast, et kostjale ei määratud tasu talumiskohustuse eest.
KOSTJA 12. VEEBRUARI 2020. a MÄÄRUSKAEBUS
22.Kostja palub maakohtu 28. jaanuari 2020. a määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Maakohus tõlgendas ebaõigesti TsMS § 427 lg 1. Kuna viidatud säte ei kitsenda kaebuse esitamiseks õigustatud isikute ringi, võivad kaebuse esitada menetluse mõlemad pooled. Viide TsMS § 372 lg-le 5 ei hagi läbivaatamata jätmise olukorras asjakohane.
24.Kaebeõigust ei piira ka TsMS § 660 lg 1. Arvestades, et maakohus on hagi menetlusse võtnud, seda kaks aastat menetlenud ja hagi läbi vaatamata jätmine ei lahenda poolte vahelist vaidlust, on kostja menetlusest puudutatud isik. Maakohus möönas ise, et hagi läbi vaatamata jätmine võis kostja õigusi puudutada.
Vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik
25.Kostja nõustub hageja 22. jaanuari 2020. a määruskaebuses esitatud väidetega.
26.Hageja ei esitanud kostja 12. veebruari 2020. a määruskaebuse osas seisukohta.
27.Maakohus võttis hageja 22. jaanuari 2020. a määruskaebuse ja kostja 12. veebruari 2020. a määruskaebuse menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et nii maakohtu 7. jaanuari 2020. a kui 28. jaanuari 2020. a määrused tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab asja menetluse jätkamiseks ja kostja 23. jaanuari 2020 määruskaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebused rahuldatakse.
29.Maakohus jättis käesoleva hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel leides, et hagejal ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii hageja kui ka kostja. Maakohus keeldus kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu menetluses on hageja määruskaebus ja kostja määruskaebus määruse peale, millega maakohus keeldus tema määruskaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus selgitab esmalt hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust (I) ja hindab seejärel hagi läbi vaatamata jätmise sisulist põhjendatust (II). I
30.Määruskaebuse esitamise õigust hagimenetluses tehtud maakohtu määruse peale reguleerib TsMS § 660 lg 1, mille kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline maakohtu
määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, reguleerib erisättena TsMS § 427. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.
31.TsMS §-st 427 ei tulene, et määruskaebuse esitamise õigus oleks piiratud teatud menetlusosaliste ringiga. Maakohus tugines ebaõigesti analoogia korras TsMS § 372 lg 5, mis reguleerib määruskaebuse esitamise õigust hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna hagi läbi vaatamata jätmise peale määruskaebuse esitamise õigust reguleerib erisäte, tuleb lähtuda erisättest.
32.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse tagamine hagi läbi vaatamata jätmisel ka kostjale on põhjendatud, kuna hagi läbi vaatamata jätmise ajaks võib menetlus olla kestnud juba pikka aega ja kostjal võib olla iseseisev huvi vaidluse lahendamise vastu sisulise otsusega. Seejuures tuleb arvestada ka TsMS § 426, mille kohaselt loetakse, et hagi läbi vaatamata jätmise korral ei ole hagi kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse.
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 28. jaanuari 2020. a määrus kostja 23. jaanuari 2020. a määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistada ja saata määruskaebus tagasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kostja määruskaebus rahuldatakse. II
34.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna tal ei ole seoses uue veeseaduse jõustumisega vee paisutamiseks enam kostja nõusolekut vaja. Alates 1. oktoobrist 2019. a kehtiv veeseadus käesoleva asja lahendamisel ei kohaldu.
35.Tsiviilasja materjali kohaselt esitas hageja seoses eelmise vee erikasutusloa tähtaja lõppemisega Keskkonnaametile 23. oktoobril 2017. a taotluse uue vee erikasutusloa saamiseks, mh Soodla jõe jätkuvaks paisutamiseks. Keskkonnaamet selgitas 8. detsembril 2017. a kooskõlas taotluse esitamise ajal kehtinud VeeS § 17 lg-ga 1, et hagejal peab vee erikasutusloa saamiseks olema kostja nõusolek, kuna vee paisutamine mõjutab kostjale kuuluva kinnisasja niiskusrežiimi. Kuna kostja nõusolekut ei andnud, esitas hageja 26. juunil 2018. a hagi kostja nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja selle kohtuotsusega asendamiseks käesolevas tsiviilasjas. Hageja palus kohustada kostjat andma vajalikud nõusolekud juba esialgse õiguskaitse korras, kuna nõusolekute tähtajaks, 31. oktoobriks 2018. a esitamata jätmise korral muutub võimatuks Tallinna linna ja selle lähiümbruskonna klientide ühisveevärgi teenuse osutamine. Maakohus rahuldas hageja esialgse õiguskaitse taotluse 24. oktoobri 2018. a määrusega. Keskkonnaamet väljastas hagejale vee erikasutusloa 30. septembril 2019. a, tuginedes Harju Maakohtu 24. oktoobri 2018. a esialgse õiguskaitse määrusega antud kostja nõusolekule.
36.Eeltoodud asjaoludest nähtub, et vee erikasutusloa taotluse menetlus kestis Keskkonnaametis alates 23. oktoobrist 2017. a kuni 30. septembrini 2019. a. Õige on hageja määruskaebuse väide, et vee erikasutusluba kui haldusakt peab olema kooskõlas selle andmise ajal kehtinud seadusega (HMS § 54). 30. septembril 2019. a vee erikasutusloa väljastamise ajal kehtis kuni 1. oktoobrini 2019. a kehtinud veeseadus. Nii tugineb ka vee erikasutusluba vana VeeS § 17 lg 1 tuleneva nõude tõttu Harju Maakohtu 24. oktoobri 2018. a määrusega asendatud kostja nõusolekule ja sätestab vee erikasutusloa kehtivuse tingimusena hagi rahuldamise käesolevas asjas. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõusolek endiselt vee erikasutusloa kehtivuse eeldus ja maakohtu järeldus, et hagejal ei ole kostja nõusolekut muutunud õigusliku olukorra tõttu vaja, on ekslik.
37.Maakohus tugines ebaõigesti uue VeeS § 192 lg-le 2, mille kohaselt võib Keskkonnaamet ülekaaluka avaliku huvi korral anda loa veekogu paisutamiseks ka ilma puudutatud isiku nõusolekuta ja § 279 lg-le 9, mille kohaselt kohaldatakse eelviidatud sätet ka enne uue seaduse jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotluse menetlemisel. Ringkonnakohus selgitab, et VeeS § 279 lg 9 reguleerib olukorda, kus haldusmenetlus vee erikasutusloa väljastamiseks ei olnud uue seaduse jõustumise ajaks veel lõppenud. Kuna käesoleval juhul on haldusmenetlus lõppenud, ei ole VeeS § 192 lg 2 kohaldamine võimalik. Uue VeeS § 279 lg 1 kohaselt enne uue seaduse jõustumist veeseaduse alusel antud vee erikasutusload kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni.
38.Kuna vee erikasutusluba väljastati hagejale eeldusel, et käesolevas asjas esitatud hagi rahuldatakse, on tõenäoline, et hagi läbi vaatamata jätmisel tunnistatakse 30. septembril 2019. a väljastatud vee erikasutusluba kehtetuks. Selline võimalus tuleneb selgelt vee erikasutusloa punktist 4.3. Maakohtu selgitus, et hagejal on sellisel juhul võimalik taotleda uut vee erikasutusluba ja siis ei ole tal, hagiavalduses esitatud väidete õigsust eeldades, uue VeeS § 192 lg 2 kohaselt kostja nõusolekut enam vaja, ei oma käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi perspektiivikuse hindamise seisukohast tähtsust.
39.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi ebaõigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja määruskaebus rahuldatakse.
40.Määruskaebuste menetlemisel kantud menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.