Keskkonnaõigus › Vesi

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

selle tingimused. Korraldus anti seejuures kõrvaltingimusega (p 2.2.6), et veeseaduse (VeeS) § 17 lg 1 kohane maaomaniku nõusolek asendatakse tsiviilasjas nr 2-18-9777 jõustuva lõpliku kohtulahendiga. Korralduse punktis 1 jäeti algatamata keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

keskkonnamõjude hindamist ei peetud vajalikuks, ei kogutud mingit asjakohast teavet (näiteks pinnaveevaru reguleerimise tegeliku ulatuse ja vajaduse kohta) ka muul viisil. Ühtegi uut ja asjakohast ekspertarvamust vm asjatundja hinnangut või uuringut ei tellitud. Dokumendid, millele korralduses viidatakse (nt kalateadlase Rein Järvekülje hinnang kalapääsudele) pärinevad paljude aastate tagant või pole neid arvatavasti üldse olemas (haldusakti lk 67 ja 68 korduvalt viidatud anonüümne "eksperthinnang" vajalike paisutustasemete kohta). Haldusakti eelnõu esitati kaebajale tutvumiseks alles k.a. septembri alguses, ehk siis vähem kui kuu enne järjekordse pikendatud menetlustähtaja saabumist. Seisukohtade esitamiseks anti aega kaks nädalat. Seda siis olukorras, kus haldusorgani enda selgituste kohaselt oli tegu ülimalt keerulise ja mahuka haldusaktiga, mille eelnõu ettevalmistamine oli võtnud aega ligi kaks aastat. 7) Haldusmenetlus toimus alates 2018. veebruarist varjamatult ASTV huve eelistavalt ning eesmärgiga lahendada asi täielikult taotleja soovide kohaselt, teiste menetlusosaliste õigusi ja huve ignoreerides. Et tegu ei ole paljasõnalise väitega kinnitab kaevatavast haldusaktist selguv asjaolu, et kuigi haldusorgani antud tähtaja jooksul esitasid lisaks kaebajale haldusakti eelnõu suhtes arvamusi ja ettepanekuid nii taotleja ise kui ka Kose Vallavalitsus ja Maanteeamet, toimus 18.09 ehk siis järgmisel päeval pärast arvamuste esitamise tähtaja möödumist koosolek, kuhu kutsuti vaid ASTV (vt kaevatava haldusakti p. 2.9.) Teisi menetlusosalisi, vähemalt kaebajat, koosolekule ei kutsutud ning ta polnud toimumisest teadlik. Nagu haldusakt kirjeldab, arutati koosolekul vaid ASTV esitatud ettepanekuid ja arvamusi. See tähendab, et menetlusosalisi ei koheldud võrdselt ega tehtud midagi erinevate huvide kaalumiseks ja tasakaalustamiseks ning menetlusosaliste õiguste kaitseks. Veelgi enam: asjaolude kirjeldus annab alust arvata, et ASTV oli haldusakti eelnõuga saanud enne teisi menetlusosalisi tutvuda ja oma seisukohad kujundada, samuti ilmselt arutada neid menetlusväliselt KKA-ga. Ei ole eluliselt usutav, et KKA ametnikud, saades 11 lehekülge ASTV detailseid ettepanekuid esmakordselt 17.09 kella poole ühe ajal päeval, tutvusid nendega põhjalikult mõne tunni jooksul ja suutsid juba järgmisel päeval korraldada koosoleku ettepanekute sisuliseks arutamiseks ja lahendamiseks. 8) Kaebaja ettepanekute üle ei toimunud mingit arutelu, neist ei arvestatud ühtegi ning neid isegi ei kaalutud sisuliselt. Kaebaja esitas palju dokumente, sh fotosid, väljavõtteid Soodla veehoidla rajamise projektist, ekspertarvamuse setete kuhjumise ja selle põhjuse kohta oma kinnisasjal. Ühtegi neist pole kaevatavas korralduses mainitud, arvestatud ega esitatud sisulisi vastuargumente. 9) Haldusorgani seisukohad on vastuolus senise halduspraktika, sealhulgas Keskkonnaministeeriumi (KKM) poolt koostatud "Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhendiga". KKA lihtsalt vassib, nagu kalapääsu rajamise küsimuses. Kalateadlane Rein Järvekülg nimelt ei väida, et kalapääsu rajamisel pole otstarvet, nagu kinnitab KKA (lk 66). Vastupidi, teadlane arvab, et paisu rajamine on Soodla jõe alamjooksu elupaigalist kvaliteeti väga oluliselt rikkunud ja et parimaks lahenduseks oleks paisu ja paisjärve likvideerimine. Paisjärve säilimisel ei pea teadlane mõttekaks lihtsalt kalapääsu rajamist (selle lause ongi KKA kontekstist välja rebituna esitanud), vaid rahuldavaks lahenduseks oleks looduslähedase, väikese langu ja piisavalt suure vooluhulgaga kärestikulise kalapääsu ehitus, mis aga oleks kallis. Kalateadlane ei pea mõistlikuks riigi raha investeerimist sellisesse kalapääsu, kuid antud juhul kannaks kalapääsu rajamise kohustuse ja kulud ju hoopis ASTV. 10) 03.12.2019 kaebuse täienduses selgitab kaebaja, et kaebuse eesmärgiks pole saavutada olukorda, et ASTV-l ei oleks üldse luba Soodla paisul paisutamiseks. Paisutamise fakt iseenesest ei riku kaebaja kui teatud osa Soodla jõe ja sellega piirneva maa ühe omaniku subjektiivseid õigusi. Õigusi rikub paisutamine praegusel viisil ja määral. 3(19)

11) Riigikohus on selgitanud (kohtuasi nr 2-14-21673), et seadus seab veekogu paisutamiseks nii avalik-õiguslikke kui eraõiguslikke nõudeid. Eraõiguslik nõue on, et paisutamiseks peab olema maaomaniku nõusolek, kelle maal paisutamine toimub ning ka maaomaniku nõusolek, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Harju Maakohtus toimubki vaidlus selle üle, kas kaebaja kui maaomanik on kohustatud paisutamiseks nõusoleku andma. Muud paisutamisega seotud küsimused, sh selle tegevuse vastavus keskkonnakaitse nõuetega, vastavus õigusaktide nõuetele, leevendusmeetmete rakendamine jms lahendatakse vee erikasutusloa haldusmenetluses. Kui vee erikasutusluba on vastuolus keskkonnakaitse või muude avalikõiguslike nõuetega, siis tuleb isikul, kelle õigusi erikasutusluba rikub, pöörduda kaebusega halduskohtusse, mida kaebaja on teinud. 12) 24.03.2020 esitatud menetlusdokumendis kaebaja leiab, et Soodla veehoidla kasutamine Tallinna veevarustuses pole üldse vajalik. Ka Keskkonnaagentuur kinnitab, et pinnavett Tallinna veevarustuses vaja pole. Põhjavee kinnitatud aastane tarbevaru ületab oluliselt Tallinna kogu veetarbimise. Kaebaja leiab, et on võimalik kaaluda veehoidla maksimaalse veetaseme alandamist, arvestades mh maaomaniku huve. Kaebaja õiguste rikkumise lõpetamiseks piisaks veetaseme alandamisest ligi 1,5 m võrra. Ka siis jääks ASTV-le suurem veeressurss kui eelmise veeloa alusel. Veetaseme kõigutamine toob praegu kaasa selle, et veetaseme alandamisel tekivad kaebaja kinnistul üleujutatud aladel mudaväljad. Projekteeritud süvendus- ja kaldakindlustustööd on aga tegemata.

4(19)

ASTV esitas 25.10.2018 veeloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks puuduolevate maaomanike nõusolekute kohta Harju Maakohtu 24.10.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-9777, millega kohustati kostjat taluma kinnisasja kitsendusi ning andmaks nõusoleku paisutamiseks. Tuginedes HMS §-le 41 pikendas KKA 01.11.2018 haldusmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 01.02.2019. Seoses sellega, et sõlmimata oli Maa-ameti ja ASTV vaheline isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning puudu oli Maanteeameti VeeS § 17 lg 1 kohane nõusolek, pikendas KKA 31.01.2019 haldusmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 31.03.2019. KKA palus 04.03.2019 ASTV tagasisidet isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohta Maa-ametiga XXXXXXX, XXXXX, XXXXX ja XXXXXXX kinnistute osas. KKA pikendas 12.03.2019 ASTV veeloa taotluse haldusmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 31.12.2019 seoses veeloamenetluse suhtes suure avaliku huviga, millest lähtuvalt tuleb arvestada, et veeloa andmise otsuse ja veeloa eelnõule esitatakse ettepanekuid või vastuväiteid, mistõttu võib tekkida vajadus õigusakti eelnõu avalikustada mitu korda. ASTV esitas 04.04.2019 selgituse, et on teinud taotluse isikliku kasutusõiguse seadmiseks nii Maa-ametile kui ka Maanteeametile. Maa-ameti kinnistute osas sõlmiti 20.03.2019 kasutusõiguse leping ja kanti kinnistusraamatusse 04.04.2019. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa nr L.VV/332501 andmise eelnõude valmimisest 03.09.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas 03.09.2019 veeerikasutusloa nr L.VV/332501 eelnõu, vee erikasutusloa andmise ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga 17.09.2019. 06.09.2019 esitas Maanteeamet ettepanekud eelnõudele. 17.09.2019 esitas ASTV ettepanekud ja vastuväited eelnõude kohta. 17.09.2019 esitas Kose Vallavalitsus ettepanekud eelnõudele. 17.09.2019 esitas X omapoolsed ettepanekud ja vastuväited eelnõudele. Kogu veeloa taotluse menetluse käik on esitatud 30.09.2019 korralduse p 1.1-1.27 faktiliste asjaolude kirjelduses. 3) Tulenevalt VeeS § 8 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 peab veeluba olema, kui võetakse vett pinnaveekogust enam kui 30 m3 ööpäevas, võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas, juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse ja kui toimub veekogu paisutamine. Veeloa taotlus peab vastama veeseaduse ja määruse nr 18 nõuetele. Kuigi puudu olid VeeS § 17 lg 1 alusel nõutavad 14 kinnistu omaniku nõusolekud, võttis KKA ASTV veeloa taotluse menetlusse tulenevalt taotluse mahukusest, menetluse keerukusest ning kavandatava tegevuse (joogiveega varustamise tagamine) suurest avalikust huvist, puuduolevate maaomanike nõusolekute vähesusest võrreldes vajalike maaomanike nõusolekute esialgse arvuga, arvestades, et muud esitatud andmed on piisavad menetluse alustamiseks. KKA palus ASTV-l esitada 14 kinnistu omaniku nõusolekud hiljemalt 31.08.2018. KKA ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu menetlus oleks ilma mõjuva põhjuseta kestnud ligi kaks aastat. Haldusmenetluse tähtaega pikendati tulenevalt maaomanike nõusolekute esitamise tähtajast, taotlusmaterjalide mahukusest ning veeloa andmisega seotud menetlustoimingutest, mida saab teostada alles peale maaomanike nõusolekute esitamist. HMS § 41 näeb ette võimaluse pikendada haldusmenetluse läbiviimise tähtaega, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul. 4) KKA on hinnanud Ülemiste järvest veevõttu kvartalite kaupa loa kehtivuse perioodil (20132019) (vt 30.09.2019 korralduse p 2.3.6). ASTV joogiveehaardesüsteem on töötanud juba aastakümneid ning varasemate taotluste lisamaterjalidena on ASTV esitanud projekte ja detailseid andmeid pinnaveehaardesüsteemi kohta. Lisaks on ASTV selgitanud pinnaveehaardesüsteemi ja vee reguleerimise vajadust tulenevalt koostatud riskianalüüsist, millele on viidatud ka 30.09.2019 korralduse p-s 2.9.5.2. KKA arvestas ka veeloa taotlusega

5(19)

esitatud Rein Järvekülje ja Rein Kitsingu eksperthinnangutega, mis on seotud paisude ja nendele rajatud kalapääsudega või kalapääsude rajamise vajadusega. Uusi eksperthinnanguid ei palutud ASTV-l esitada, sest kavandatav tegevus ei muutu võrreldes varasema vee erikasutusloaga nr L.VV/322982. Samaks jäävad reguleeritavad vooluhulgad, veekogused, paisud ja mõjutatud alad. Uus veeluba anti seoses varasema vee erikasutusloa nr L.VV/322982 lõppemisega. Varasemad dokumendid, mis ASTV esitas vee erikasutusloa nr L.VV/322982 menetluse raames käsitlevad kalapääsu, pinnavee juhtimise ning paisudega seonduvat ning need dokumendid olid asjakohased ka uue veeloa taotluse menetluse raames. ASTV esitas uue veeloa taotlusega samad materjalid, mis olid esitatud vee erikasutusloa nr L.VV/322982 taotluse menetluse raames. KKA ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks küsida uusi eksperthinnanguid, kuna kavandatav tegevus ei muutunud, esitatud materjalid olid ajakohased ning teave veeloa andmiseks oli piisav. 5) KKA andis korralduse eelnõule ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks kaks nädalat. Kaebaja esitas ettepanekud ja vastuväited 30.09.2019 korralduse eelnõule 17.09.2019. KKA on kaebaja 17.09.2019 ettepanekuid käsitlenud 30.09.2019 korralduses ning andnud neile omapoolsed selgitused. Täiendavalt on KKA 30.09.2019 korralduses välja toonud kaebaja 17.09.2019 ettepanekutele ka ASTV selgitused. ASTV veeloa taotluse menetluse jooksul on kaebaja esitanud KKA-le teabenõudeid ja selgitustaotlusi. KKA on kaebaja teabenõutele ja selgitustaotlustele vastanud ning andnud kaebajale haldusmenetluse jooksul informatsiooni veeloa taotluse menetluse käigust ning ASTV poolt esitatud veeloa taotluse materjalidest. 6) KKA selgitab, et koosoleku toimumiseks esitas ettepaneku ASTV, kes ühtlasi ka korraldas 18.09.2019 kohtumise. Koosoleku eesmärk oli arutada ASTV esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid 30.09.2019 korralduse eelnõule, et vältida edasisi arusaamatusi ja teistkordset eelnõude avalikustamist. Arvestada tuli asjaoluga, et vee erikasutusloa nr L.VV/322982 kehtivus oli lõppemas 30.09.2019. Teistkordse avalikustamise ajal oleks vee erikasutusloa nr L.VV/32298 kehtivus lõppenud ning Tallinna linna ja lähivaldade elanikele joogivee varustamine mõjutatud. 18.09.2019 koosolek ei olnud HMS § 50 kohane avalik istung. Veeloa taotluse menetluses ettepanekut avaliku istungi läbiviimiseks ei tehtud. Asjaolu, et ASTV tegi Keskkonnaametile ettepaneku kohtumiseks, et arutada ASTV ettepanekuid ja vastuväiteid 30.09.2019 korralduse eelnõu osas ei tähenda, et KKA oleks menetlusosalisi ebavõrdselt kohelnud. Ettepaneku esitamise õigus kohtumise korraldamiseks oli ka kaebajal. Ebavõrdne kohtlemine oleks olnud juhul kui kaebaja sellise ettepaneku oleks esitanud ning KKA oleks kohtumise korraldamisest keeldunud. 7) Kaebaja kinnistu niiskusrežiim on mõjutatud ASTV vee erikasutusest (paisutamisest Soodla paisul). ASTV veeloa taotluse menetluses on KKA arvestanud VeeS § 17 lg 1 sätestatud maaomanike nõusoleku esitamise kohustust. Maaomanike nõusoleku olemasolu on veeloa andmise otsustamiseks üks tingimustest ning selle puudumisel esineb veeloa andmisest keeldumise alus (VeeS § 9 lg 10 p 3, kehtiva VeeS § 192 lg 1). Kaebaja VeeS § 17 lg 1 kohane nõusolek on asendatud hagi tagamise korras Harju Maakohtu 24.10.2018 kohtumäärusega. Sellest tulenevalt kehtestas KKA 30.09.2019 korraldusele kõrvaltingimuse, mille kohaselt on KKA-il õigus veeluba kohtuasjades tehtavate vastupidiste kohtulahendi jõustumise korral muuta või kehtetuks tunnistada (vt 30.09.2019 korralduse otsustava osa p 4.3) 8) KKA on KMH algatamata jätmist põhjendanud 30.09.2019 korralduse p-s 2.1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 sätestab, millistel juhtudel hinnatakse keskkonnamõju. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. 6(19)

KKA selgitab, et KeHJS § 6 lg 1 nimetab olulise keskkonnamõjuga tegevused, ASTV poolt kavandatav vee erikasutus nende tegevuste hulka ei kuulu. KeHJS § 3 lg 1 p 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. ASTV poolt kavandatav tegevus on seotud järgmiste Natura 2000 võrgustiku aladega: 1) Kiruvere loodusala, mille vahetus läheduses asub Paunküla pais; 2) Põhja-Kõrvemaa linnu-ja loodusalaga, mis piirneb Soodla veehoidlaga,mis on tekkinud Soodla paisul paisutamise tagajärjel. KeHJS § 29 lg 2 alusel võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Kiruvere hoiuala (Kiruvere järv), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kiruvere loodusala, eesmärk on kaitsta elupaigatüüpi rohketoitelised järved (3150). Paunküla paisul paisutamine Kiruvere loodusalale mõju ei avalda. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala asub Soodla paisust ca 6 km kaugusel. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piirini ulatub Soodla paisjärv. Soodla paisul paisutamine ei mõjuta PõhjaKõrvemaa looduskaitseala juhul, kui ASTV järgib veeloa nõudeid ning paisutustasemeid ei tõsteta ning paisjärv looduskaitsealale ei laiene. Lisaks, toob KeHJS § 6 lg 2 välja, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) nimetatud tegevused, mille korral tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang. Määruse nr 224 § 11 p 4 järgi peab eelhinnangu andma, kui kavandatakse tõkestusrajatist looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 15.06.2004 määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistu“ (edaspidi määrus nr 73) nimetatud jõelõikudel. Määrus nr 73 § 2 p 71 kohaselt on Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistusse ning nimetatud jõelõigul asub ettevõtte poolt hallatav Vaskjala pais. Vastavalt määruse nr 224 § 11 p 8 tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda põhjavee võtmisel 200 000–10 000 000 m3 aastas. Ettevõte soovib veevõttu KambriumVendi põhjaveekogumist kuni 7 012 052 m3 aastas, Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumist 737 300 m3 aastas. Seoses põhjavee võtmisega üle 200 000 m3 aastas, on vaja välja selgitada olulise keskkonnamõju olemasolu. Määruse nr 224 § 11 p12 kohaselt tuleb keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnang anda vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti rajamisel, laiendamisel võirekonstrueerimisel. Käesoleval juhul on Tallinna linna reoveepuhasti puhul tegemist olemasoleva reoveepuhastiga. Eeltoodust tulenevalt ei kajasta KKA käesolevas eelhinnangus Tallinna linna reoveepuhastist heitvee juhtimisega kaasnevaid mõjusid. Keskkonnaameti jõudis eelhinnangu puhul aruaamisele, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna:

oli kolmas isik luba taotlenud, kuulus teiste hulgas Soodla jõgi. See tähendab, et uue vee erikasutusloa taotlemise üks eesmärke oli jätkata Soodla jõe paisutamist senisel viisil, et eelnevalt kirjeldatud elutähtsa teenuse osutamine saaks jätkuda. 5) Asjakohatu on kriitika, et vastustaja otsustas menetleda kolmanda isiku loataotlust olukorras, kus puudusid mitme maaomaniku nõusolekud. Puudub vaidlus, et veeloa andmise ajaks oli kõikide paisutamisest puudutatud kinnisasjade omanike nõusolekud olemas, sh kaebaja nõusolek. 6) Kaebaja nõusolek on asendatud kohtulahendiga, millega on täidetud VeeS § 17 lg 1 nõue. Vastuseks kolmanda isiku 03.10.2017 pöördumisele ja sellele järgnenud meeldetuletusele ning selgitustele vastas kaebaja 27.10.2017 e-kirjas, et paisu likvideerimine oleks talle sobivam. Seetõttu oli kolmas isik sunnitud pöörduma maakohtusse. 7) Kaebaja näol on tegemist HMS § 11 lg 1 p 3 kohase kolmanda isikuga, kelle õigusi ja huve haldusmenetluse kiirus otseselt ei puuduta. Samuti on kaebaja etteheide ka sisuliselt põhjendamatu. Tegemist oli keskmisest keerukama ning mahukama haldusmenetlusega. Samuti oli üheks oluliseks põhjuseks, miks veeloa väljastamise menetlus kestis ligemale kaks aastat, asjaolu, et maaomanikud, eelkõige kaebaja, ei olnud andnud paisutamiseks nõusolekut. Seetõttu oli vastustaja sunnitud korduvalt pikendama kolmanda isiku eelmist vee erikasutusluba. 8) On meelevaldne kaebaja hinnang, et teenuse osutamiseks nõutava veeloa väljastamine avalikes huvides tegutsevale teenuse osutajale oleks erapoolik seetõttu, et hoolimata kaebaja vastuväidetest on veeluba siiski väljastatud. 9) Puudus vajadus ja nõue kaebaja osalemiseks 18.09.2019 koosolekul. Kaevatava korralduse punktidest 2.9.1 ja 2.9.2 nähtuvalt arutati koosolekul vaid kolmanda isiku kui taotleja esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid, mis puudutasid erinevaid tehnilisi küsimusi seoses pinnaveevõtu ja paisutamisega. Seetõttu puudus vajadus, et nende küsimuste arutamisel osalevad kaebaja või teised menetlusosalised. Samas ei ole kaebaja ka konkreetselt välja toonud, millised korralduse punktides 2.9.1 ja 2.9.2 loetletud küsimused on lahendatud ebaõigesti ning kuidas need rikuvad kaebaja õigusi. 10) Asjaolu, et vastustaja ei ole nõustunud kaebaja vastuväidetega veeloa väljastamisele, ei tähenda, et kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud. HMS § 40 lg 1 kohane ärakuulamisõigus oli kaebajale tagatud. 11) Paisutamise eesmärgi ja vajaduse selgitused on korralduse punktides 2.3.1 ja 2.5.1.1. Punktis 2.5.7 on kirjeldatud Soodla jõele rajatud paisu omadusi ning veerežiimi mõõtmist ja reguleerimist Soodla paisul. 12) Kalapääsu rajamine ei ole vajalik (vt korralduse punkt 2.5.10.4). Ka kaebuses viidatud Rein Järvekülg on selgitatud, et paisjärve näol on tegemist tehisliku elupaigaga, kuhu siirdekala rännata ei soovi. Samas on selgitatud, et paisutuse säilimine on vajalik Tallinna linna ja lähiümbruse elanike joogiveega varustamiseks ning paisutuse likvideerimine ei ole seetõttu otstarbekas. Seetõttu on vastustaja jõudnud põhjendatud järeldusele, et olukorras, kus on põhjendatud Soodla paisu säilitamine senisel kujul, ei esine vajadust uue kalapääsu rajamiseks ning olemasoleva kalapääsu rekonstrueerimiseks. 13) Korralduse punktis 2.5.12.2 on selgitatud miinimumvooluhulka muuhulgas Soodla paisul ning korralduse punktis 2.5.12.8 on selgitatud, et paise kasutatakse pinnaveeressursi reguleerimiseks Ülemiste-Pirita-Soodla pinnaveesüsteemi veekogudes, tagamaks pinnaveevõtt Ülemiste järvest ning paisudele määratud paisutuskõrgus aitab tagada normaalpaisutustasemel piisava surve kanalite regulaatorite veehaardes vee isevoolseks juhtimiseks Ülemiste järve. Selle alusel on korralduse punktis 2.5.12.10 kehtestatud Soodla paisul paisutustasemed:

9(19)

- NPT 65,27 m abs (normaalpaisutustase); (kõrgeim paisutustase); - MPT 59,22 m abs (madalaim paisutustase).

- KPT 66,02 m abs

Korraldus sisaldab ammendavaid põhjendusi paisutamise vajalikkuse ja ulatuse kohta. Selgitatud on, milles seisneb Soodla jõe paisutamise vajalikkus ning millised on põhjendatud paisutusvahemikud, et tagada Ülemiste järve veevarustus. Kaebuses puuduvad mistahes põhistatud vastuväited, et Soodla jõe paisutamine oleks selle eesmärki arvestades ebavajalik või lubamatu ja kehtestatud paisutusvahemikud oleks ebavajalikud või lubamatud. 14) Tallinna veevarustuse riskianalüüsi on käsitletud korralduse punktis 2.9.5.2. 2007. aastal on Tallinna Kommunaalameti tellimusel koostatud Sweco Projekt AS töös nr 07230-0053 on analüüsitud Tallinna veevarustussüsteemi eri osadele (veehaardesüsteemid, veepuhastusjaam, pumbamajad ja mahutid ning veevõrk) mõjuvaid riske. Punktis 1.1 (alates lk 5) on kirjeldatud veeallikaid, sh alapunktis 1.1.1 pinnavett. Tallinna pinnaveehaardeks on Ülemiste järv. Järve veevaru täiendatakse Pirita, Jägala ja Pärnu jõe valgalast moodustatud pinnaveehaardesüsteemist (punkt 1.1.1). Jägala jõe süsteemi täiendav veevaru on salvestatud Soodla veehoidlas, mille vesi suunatakse Raudoja (normaalveetase 58.00 m.), Aavoja (50.50 m) ja Kaunissaare (49.00 m) paisveehoidlate kaudu ja 37 km pikkuse kanaliga isevoolselt Pirita jõkke (punkt 1.1.1, lk 6 - 7). Lõpuks juhitakse vesi Ülemiste järve (punkt 1.1.1, lk 8). Antud analüüsi lk-l 9 on analüüsitud ka Soodla veehoidla veehaarde osast loobumist ning selgitatud, et väga veevaese suve-sügisperioodil kasutati nelja kuuga Soodla veehoidla 4 milj. m3 ja Paunküla veehoidla 9 milj. m3 veevaru, kokku 13 milj. m3. Viidatud analüüsi tulemusel jõuti riskianalüüsis järeldusele (lk 9), et väga veevaese 95% veemajandusaasta kuudest veelgi veevaesemal ajal tuleb, kas võtta vett rohkem Ülemiste järvest, mille veetase on bilansi järgi niigi 0,5 m võrra allapoole langenud ning veekvaliteet halveneb veetaseme alanedes veelgi või kasutada Soodla veehoidla veevarusid. Soodla veehoidlast võiks loobuda alles tulevikus juhul kui pinnavee tarbimine väheneb veerandi võrra s.o. tasemeni 65 tuhat m3/d ning Pirita jõe veekvaliteet poleks halvem Soodla-Jägala süsteemi veest. 15) Korralduse punktis 2.3.7, tabelis 7 on välja toodud veevõtt (kuupmeetrit aastas) Ülemiste järvest 2013 – 2019 kvartalite kaupa. Esitatud andmetest nähtub, et 2018. aastal oli pinnavee tarbimise maht 24 306 154 m3, s.o. 66 592,20 m3 ööpäevas. 2019. aasta esimese kahe kvartali pinnavee tarbimise maht oli 12 093 284, s.o. 66 813,72 m3 ööpäevas. Seega ületab Ülemiste järve pinnavee tarbimine riskianalüüsis välja toodud mahtu (65 000 m3 ööpäevas), millest väiksema tarbimise korral võiks kaaluda Soodla veehoidlast loobumist. Järelikult on riskianalüüsi kohaselt Soodla veehoidla kasutamine Ülemiste järve veevarustuseks vajalik ning kaebaja vastupidine väide on alusetu. Korralduse punktis 2.3.7 esitatud tabelis nr 7 toodud andmetest nähtub, et alates 2014. aastast on pinnavee tarbimise maht iga aastaga kasvanud. Võttes täiendavalt arvesse üldteada asjaolu, et Tallinna ja selle lähiümbruse elanike arv on kasvutrendis, võib eelneva põhjal järeldada, et järgnevatel aastatel kasvab Ülemiste järve pinnavee tarbimine veelgi. 16) Samuti on ASTV tellinud Tallinna pinnaveehaardesüsteemi veevarustuse hindamiseks inseneribüroolt Merin OÜ eksperdiarvamuse. Selle käigus on volitatud hüdrotehnika insener Rein Kitsing ja hüdroloog Arvo Järvet koostanud veebruaris 2020 eksperdiarvamuse „Tallinna pinnaveehaarde süsteemi veevarude hindamine veepuhastusprotsessi optimeerimiseks“, töö nr

10(19)

väga veevaese 95% veemajandusaasta kuudest veelgi veevaesemal ajal tuleb kas võtta vett rohkem Ülemiste järvest, mille veetase on siis arvutuslikult niigi 0,4 m võrra optimaalsest tasemest allpoole langenud ning veekvaliteet halveneb veetaseme alanedes veelgi, või kasutada rohkem veehoidlate veevaru; Soodla veehoidlast võiks loobuda alles tulevikus juhul, kui Tallinnas pinnavee tarbimine väheneb veelgi, jäädes alla 60 tuhande m3/d ning Pirita jõe veekvaliteet poleks halvem SoodlaJägala süsteemi veest. Eelnevast tuleneb, et võrreldes 2007. aastal koostatud riskianalüüsiga leidsid eksperdid nüüd, et Soodla veehoidlast võiks loobuda juhul, kui ööpäevane pinnaveetarbimine jääb alla 60 000 m3 ööpäevas (riskianalüüsis hinnati selleks mahuks 65 000 m3 ööpäevas). Nagu eelnevalt osundasime, on eelneva kahe aasta (2018 ja 2019) jooksul pinnavee tarbimise maht olnud üle 66 000 m3 ööpäevas. Samuti on eksperdiarvamuses selgitatud (lk 7), et näiteks 2018. ja 2019. aastal tuli veevaestel kuudel pinnaveehaarde jõgedes vaba veevaru ja vett tuli võtta veehoidlatest, muuhulgas Soodla veehoidlast 2018. hüdroloogilisel aastal 3,8 mln m3 ja 2019. hüdroloogilisel aastal 5,8 mln. Eksperdid jõudsid kokkuvõttes järeldusele (lk 8), et tuleb jätkuvalt töös hoida kogu pinnaveehaardesüsteem nii Paunküla kui ka Soodla veehoidlaga, et tagada veevaru väga veevaesteks suvekuudeks. Siis puudub jõgedes vaba veevaru, mida saaks juhtida Ülemiste järve, et selle veepind ei alaneks linna veetarbimise tõttu ning veekvaliteet ei halveneks. 17) Veetaseme hoidmine lubatud normaalpaisutuse kõrguse juures (65,05 abs.m vana süsteemi järgi, 65,274 abs.m uue süsteemi järgi) on vajalik selleks, et Soodla veekogusse oleks võimalik akumuleerida ja kasutada piisav veemaht 7,4 milj/m3. Ühtlasi selgitame, et normaalpaisutuse piirist veetaseme kõrgemale tõstmist välditakse (veerežiimide reguleerimisel tehakse kõik selleks, et veepind püsiks normaalpaisutusel). Ühtlasi on Soodla veehoidla hüdrosõlm ka selliselt ehitatud, et veetase püsiks normaalolukorras paisutusel 65,274 abs.m (65,05 abs.m vana mõõtesüsteemi järgi). Loaga lubatud maksimaalne paisutuskõrgus 66,024 abs.m (65,8 abs.m vana mõõtesüsteemi järgi) on võimalik vaid erakorraliste ilmastikutingimuste korral. Näiteks erakorralised kevadised tulvaveed, rüsijää ja väga suurte vooluhulkade koosmõju juhtudel, kuid võimalusel seda välditakse. Seevastu veeloaga lubatud minimaalse paisutustaseme 59,224 abs.m (59,00 abs.m vana mõõtesüsteemi järgi) näol on tegemist tehnilise infoga paisu kohta, mis tuleb vee erikasutusloas ja selle taotluses välja tuua, kuid selle piirini pinnavee taset tavapäraselt ei langetata. Tegelikkuses jääb Soodla jõe paisutamine vahemikku 65,274 abs.m – 66,024 abs.m (65,05 – 65,80 abs.m vana mõõtesüsteemi järgi), kusjuures, nagu märkisime, siis valdavalt proovitakse veetaset hoida normaalpaisutuse tasemel. Nimetatud asjaolu nähtub ka eelnevalt viidatud eksperdiarvamuse lisaks olevast tabelist (lk 12), et Soodla veehoidla veetase on valdavalt olnud normaalpaisutuse taseme juures või selle lähedal. Sellisel viisil ja vahemikes on Soodla jõe paisutamine toimunud juba aastakümneid. Need vahemikud lähtuvad paisu projekteeritud inseneritehnilisest lahendusest ja sellest tulenevast ekspluatatsioonijuhendist. Sellega on tagatud, et veeloaga lubatud tegevus - Soodla jõe paisutamine – ei saa kaebaja omandis olevale XXX kinnisasjale kaasa tuua erinevat mõju võrreldes olemasoleva olukorraga, mis on kestnud juba alates aastast 1979. Kaebaja poolt veeloa menetluse käigus välja pakutud paisutuse tasemed ei ole piisavad, kuna sellega ei ole võimalik akumuleerida piisavat veemahtu (7,4 milj/m3), et tagada jätkusuutliku toorveevaru olemasolu veevaesel perioodil. 18) Soodla jõe paisutamisega ei rikuta keskkonnakaitse nõudeid ning see ei koorma kaebajat ebamõistlikult. Puudus vajadus keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks. Soodla jõge on senisel viisil paisutatud pikaajaliselt. Alates 1979.a sellest ajast kuni tänase päevani on toimunud Soodla jõe paisutamine ning ühes sellega Soodla veehoidla ekspluateerimine. Juba nt 1984.aastal paiknes kaebajale kuuluva XXX kinnisasja juures Soodla jõgi paisutamise

11(19)

tulemusena sarnasel positsioonil ja sängis, nagu see on tänapäeval (1984.a kaardi väljavõte). See omakorda kinnitab, et siis kui kaebaja XXX kinnisasja omandas (aastal 2002) oli Soodla jõe olukord paisutamise tulemusena juba eksisteeriv tänase päevaga sarnasel viisil. Seetõttu ei saa ka edaspidine paisutamine kaasa tuua negatiivset mõju ja riivet kaebaja kinnisasjale võrreldes varasema olukorraga. Kaebaja omandas teadlikult kinnistu, mis oli juba varasemalt paisutamisest mõjutatud. Seetõttu ei saa kaebajal esineda õiguspärast ootust või õigust nõuda, et paisutamine lõpetatakse või selle tingimusi muudetakse võrreldes olukorraga, mis eksisteeris juba enne seda, kui kaebaja kinnisasja aastal 2002 omandas. Samuti, olukorras, kus puudub alus arvata, et paisutamise jätkamisega kaasneks kaebaja kinnisasjale negatiivne mõju, kuid teiselt poolt esineb kolmanda isiku poolt kirjeldatud ülekaalukas avalik huvi Soodla jõe paisutamiseks, on ilmne, et sedavõrd ülekaalukas avalik huvi kaalub üles võimalikud negatiivsed mõjutused kaebaja kinnisasjale. Seni pole pädev ametiasutus tuvastanud, et paisutamine oleks vastuolus mistahes keskkonnakaitse nõuetega. Veeloa resolutiivosa punktis 3 on määratud erinevad seiretingimused, millest kolmas isik peab juhinduma. Vastustaja on andnud eelhinnangu, et puudub oluline keskkonnamõju ning selgitanud põhjuseid, miks keskkonnamõjude hindamine ei ole vajalik. Kaebuses esitatud väide, et keskkonnamõjude hindamata jätmine ei ole õiguspärane, on paljasõnaline ja põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

12(19)

hoolduskohustus (korraldus p 2.5.14; mh setete eemaldamiseks, vältimaks nende kandumist allavoolu). Rikkumisest tulenevad vaidlused tuleb lahendada kas järelevalvemenetluses (Keskkonnainspektsioon) või üldkohtus (kahju tekitamine). Kaevatav luba ei anna ASTV-le õigust tekitada kahju maaomanikele.

vooluhulgad, veekogused, paisud ja mõjutatud alad. ASTV esitas uue veeloa taotlusega samad materjalid, mis olid esitatud vee erikasutusloa nr L.VV/322982 taotluse menetluse raames. KKA ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks küsida uusi eksperthinnanguid, kuna esitatud materjalid olid ajakohased ning teave veeloa andmiseks oli piisav. Kohus märgib, et haldusmenetluses kasutatud eksperthinnangud on kohtumenetluses käsitatavad dokumentaalsete tõenditena.

15(19)

Samuti nähtub (lk 7-8), et veevaestel kuudel ei olnud pinnaveehaarde jõgedes vaba veevaru, mistõttu tuli vett võtta veehoidlatest (sh Soodla). Kohtul ei ole alust eelnevates hinnangutes, mis on koostatud erinevate vastava valdkonna spetsialistide poolt, kahelda. Kaebaja vastupidist tõendanud ei ole.

16(19)

Veeloaga antakse õigused vee erikasutuseks, mitte ei reguleerita asjaõiguslikke suhteid, mistõttu ei oma tähtsust kaebaja võimalikud nõuded seoses kolmanda isiku poolt temale kahju tekitamisega. Veerežiimi mõõtmist ja reguleerimist Soodla paisul käsitleb korralduse p 2.5.7.1. Korralduse resolutiivosa punktis 3 on määratud erinevad seiretingimused, millest ASTV peab juhinduma. Need on seotud eelkõige vee kvaliteediga. Kohtul pole alust pidada neid tingimusi õigusvastasteks. Kaebaja esitatud Piiber Projekt OÜ ekspertarvamusest nähtub, et settealade teke Jõe kinnistul on tingitud veehoidla rajamisest (tl 118 pöördel, kd I), millest ei järeldu siiski, et veeloa väljastamine oleks õigusvastane. Korralduse p 2.5.14 kohaselt tuleb tagada paisude ja paisjärvede hooldus, mis tähendab ka paisjärvest setete eemaldamist, vältimaks nende kandumist allavoolu. Selleks tuleb teha vastav eksperthinnang, milleks ei ole viidatud ekspertarvamus.

17(19)

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.