Võtta vastu Swedbank AS-i nõudest loobumine summas 20 647 eurot ja lõpetada selles osas menetlus.
3.Tunnustada Swedbank AS nõuet Hillar Soosalu (pankrotis) pankrotimenetluses summas 143 420,27 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva nõudena.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Hillar Soosalu (pankrotis), Valev Plato, Vambola Kolbakovi ja Corporate Investors OÜ kanda.
5.Välja mõista solidaarselt Hillar Soosalult (pankrotis), Valev Platolt, Vambola Kolbakovilt ja Corporate Investors OÜ-lt 250 (kakssada viiskümmend) eurot Swedbank AS kasuks.
6.Välja mõista Hillar Soosalult (pankrotis), Valev Platolt, Vambola Kolbakovilt ja Corporate Investors OÜ-lt viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras Swedbank AS kasuks.
7.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Kostjatele Valev Plato ja Corporate Investors OÜ toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 2-5)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (hageja) ja OÜ Martes (pankrotis) (registrikood 10842591, Laenusaaja 1) 19.01.2007 laenulepingu nr XXX (Laenuleping 1) (tlk 21-27). Laenulepingu 1 alusel andis hageja Laenusaajale 1 laenu summas 223 690,77 eurot. Laenulepingu 1 järgseks intressimääraks oli Euro 6 kuu EURIBOR + 1,75%. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli Laenulepingu 1 punkti 2.4 kohaselt 19.01.2012. Hageja Laenulepingust 1 tulenev nõue Laenusaaja 1 vastu on summas 54 301,50 eurot, millest tagastamata laenu põhiosa 39 308,34 eurot, intress 11 812,25 eurot ja viivis 3 180,91 eurot (tlk 28-30). 19.08.2008 sõlmisid hageja ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) (registrikood 11175091, Laenusaaja 2) laenulepingu nr XXX, millele sõlmiti 29.12.2008 ka lisa 1 (Laenuleping 2) (tlk 31-37). Laenulepingu 2 alusel andis hageja Laenusaajale 2 laenu summas 95 867,47 eurot. Laenulepingu 2 järgseks intressimääraks oli 10,109%, mida vähendati lisaga 10%-ni. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli Laenulepingu 2 punkti 2.5 kohaselt 21.12.2008, mida lisaga pikendati kuni 30.06.2009. Hageja Laenulepingust 2 tulenev nõue Laenusaaja 2 vastu on summas 109 765,77 eurot, millest tagastamata laenu põhiosa 92 133,71 eurot, intress 2 875,70 eurot ja viivis 14 756,36 eurot (tlk 38-39). Tulenevalt ülaltoodust on Laenusaaja 1 ja 2 koguvõlgnevus hageja ees summas 164 067,27 eurot.
2.Kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) on hageja kasuks seatud hüpoteegid kogu hüpoteegisummaga 364 296,40 eurot. Hüpoteekidega on tagatud muuhulgas hageja kõik nõuded Laenusaaja 1 ja 2 vastu, mis tulenevad hageja ja Laenusaaja 1 või 2 vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (40-78). Tulenevalt ülaltoodust on hageja nõuete tagamiseks seatud kostjale I kuuluvale kinnistule hüpoteegid kogusummas 364 296,40 eurot.
3.Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 kuulutati välja Hillar Soosalu pankrot ning nimetati pankrotihaldur. Hageja esitas kostja I pankrotimenetluses I järgu nõude summas 164 067,27 eurot. 27.02.2014 toimus nõuete kaitsmise koosolek, millel Kostja I ja Corporate Investors OÜ (kostja II) esitasid hageja nõudele vastuväite täies ulatuses ning Valev Plato (kostja III) ja Vambola Kolbakov (kostja IV) summa 89 000 euro ulatuses (tlk 7-20). Kostjad oma vastuväiteid põhjendanud ei ole.
4.Hageja on 7. detsembril 2015 esitanud taotluse hagist osaliselt summas 20 647 eurot loobumiseks (II kd, tlk 117-120). Kuna Martes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laekus lisaks nõude tunnustamise hagis toodule ka summa 20 647 eurot, siis peab hageja selles osas nõudest loobuma. Pankri Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hagejale väljamakseid tehtud ei ole. Seega on hageja laenulepingutest tulenev nõue 143 420,27 eurot, millest summa 18 661, 34 eurot on Martes OÜ (pankrotis) laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus, summa 11 812,25 eurot on Martes OÜ (pankrotis) laenulepingust nr XXX tulenev intressivõlgnevus, summa 3180,91 eurot on Martes OÜ (pankrotis) laenulepingust nr XXX tulenev põhiosa viivisevõlgnevus ning summa 92 133,71 eurot Pakri Invest OÜ (pankrotis) laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus, summa 2875,70 eurot on Pakri Invest OÜ (pankrotis) laenulepingust nr XXX tulenev intressivõlgnevus, summa 14 756,36 eurot on Pakri Invest OÜ (pankrotis) laenulepingust nr XXX tulenev põhiosa viivisevõlgnevus. Hageja palub tunnustada Swedbank AS nõuet Hillar Soosalu (pankrotis) pankrotimenetluses summas 143 420,27 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Kõikidest menetluskuludest jätta 89 000/143 420,27 solidaarselt kostjate kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta solidaarselt Hillar Soosalu ja Corporate Investors OÜ kanda.
5.Hageja ei nõustu 20. mai 2014 kostja IV seisukohtadega nõude aegumise ja vastutustundetu laenamise osas järgmistel asjaoludel (I kd, tlk 113-116). 5.1 TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Ka Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-175-13 p-s 11 asunud seisukohale, et TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks ka notariaalset tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kokkulepe alluda kohesele sundtäitmisele sisaldus hüpoteegilepingu p-s 2.1. Seega on käesoleval juhul hageja nõude näol kostja I vastu tegemist täitedokumendist tuleneva nõudega. Vastavalt TsÜS § 157 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Ka Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-153-10 p-s 13 asunud seisukohale, et kolleegiumi arvates tähendab hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. See tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 30 a jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Ülaltoodust tulenevalt oleks hageja nõue kostja I vastu aegunud 30.06.2019, kuid hageja esitas kostja I pankrotimenetluse nõudeavalduse 08.03.2013, mis vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p-le 1 peatab aegumise. Lisaks on hageja andnud laenulepingust nr XXX tuleneva nõude 19.01.2011 täitmisele. Vastavalt TsÜS § 159 lg-le 1 katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Samuti on Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-175-13 p-s 11 leidnud, et hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Seega kui
hüpoteegilepingust tulenev nõue aeguks ka kolme aastaga, oleks aegumine katkenud 19.01.2011 ning alanud uuesti 20.01.2011. Kui ka hageja ülaltoodud seisukohad oleksid valed, siis vastavalt TsÜS 1451 lg-le 1 ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Seega saaks hageja ka sellisel juhul rahuldada hüpoteegi arvelt oma laenulepingust nr XXX tulenevat nõuet summa 92 133,71 euro ulatuses. 5.2 Vastutustundetu laenamise osas märgib hageja, et isegi kui hageja oleks seda teinud, ei muudaks see laenulepinguid tühiseks. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-169-13 p-s 18 leidnud, et lepingu tühisuse aluseks ei saa olla võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ega hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine. Seega ei oleks laenulepingud tühised isegi juhul, kui Hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja on esitanud oma vastuväited 13. märtsil 2015 kostja IV esitatud seisukohale hüpoteegiga koormatud korteriomandi P.S. ja Hillar Soosalu ühisvarasse kuulumise osas (II kd, tlk 4-7). Kostja IV on sisuliselt asunud seisukohale, et hüpoteegikannete näol on tegemist ebaõigete kinnistusraamatu kannetega, kuna kanded tehti puudutatud isiku, ehk siis Hillar Soosalu abikaasa nõusolekuta. Hageja on seisukohal, et kostja IV ei saa vastuväitega tugineda kinnistusraamatu kande ebaõigsusele. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt KRS § 341 lg 2 p-le 2 kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Seega peaks kande parandamiseks isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, ehk siis antud juhul kostja I abikaasa, nõudma kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab, ehk siis antud juhul hagejalt. Seega peaks kande parandamiseks kostja I abikaasa hagema hagejat, ehk siis ei saa kostja IV oma vastuväitega kuidagi saavutada enda taotletud eesmärki. Isegi kui kostja IV oleks õigustatud isik sellekohase väite ükskõik mis vormis esitamiseks, siis ei oleks see aluseks hüpoteekide kustutamiseks. Nimelt vastavalt AÕS § 561 lg-le 1 kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Kinnistusraamatus olevate andmete kohaselt oli hüpoteekide seadmise ajal ja on ka praegu kinnistu omanikuks kostja I. Ka on kostja I kõigis hüpoteegilepingutes kinnitanud, et kinnistu kuulub talle lahusvarana. TsÜS § 139 kohaselt kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kui kostja IV väited ka vastaksid tõele ja ta oleks õigustatud isik nende väidete esitamiseks, on hageja hüpoteekide seadmisel olnud heauskne. KOSTJA, VLADIMIR KOLBAKOVI, VASTUS HAGILE (I kd, tlk 99-102)
7.Kostja IV hagi ei tunnista. Kostja IV on seisukohal, et laenulepingust nr XXX tulenev nõue on aegunud. Hageja nõue tugineb hageja ja pankrotivõlgniku Hillar Soosalu vahel sõlmitud hüpoteegilepingutele, mille kohaselt koormati kostjale I kuuluv kinnisasi hüpoteekidega hageja kasuks. Nimetatud hüpoteegid tagavad muu hulgas hageja ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) vahel 19. augustil 2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid. Laenulepingu nr XXX järgi kohustus laenusaaja tagastama laenu 30. juuniks 2009. Eeltoodust tulenevalt algas nõude aegumistähtaeg 1. juulil 2009 ja aegus TsÜS § 146 lõikest 1 tulenevalt 30. juunil 2012. Hageja esitas nõude esmakordselt 8. märtsil 2013, seega on nõue aegunud.
8.Hageja nõue ei ole selge. Hageja on esitanud nõude suuruse kinnitamiseks ülevaated laenulepingute nr XXX ja XXX osas sooritatud operatsioonide kohta. Need aga ei tõenda nõude olemasolu hagiavalduses osundatud suuruses ning neist ei ilmne kuidas võlgnevus on kujunenud.
9.Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja IV on seisukohal, et hageja ei ole OÜ-le Martes (pankrotis) ja OÜ-le Pakri Invest (pankrotis) laenu andes, käitunud vastutustundlikult. Hageja on võimaldanud laenu äriühingutele, millel oli selge krediidirisk, s.o nad ei olnud võimelised saadud laenu tagasi maksma. Puuduvad andmed selle kohta, et pank oleks lepingute sõlmimisel kontrollinud äriühingute tegevuse jätkusuutlikust või kummagi laenusaaja võimet laenu tagastada, s.o täitnud kõiki laenuandjale seadusest tulenevaid kohustusi.
10.13. märtsil 2015 on kostja IV esitanud täiendavad seisukohad (I kd, tlk 168-171), mille kohaselt on kostjale IV saanud teatavaks asjaolu, et Hillar Soosalu ja hageja vahel 23.12.2004 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping tühine, kuna hüpoteegiga koormatud korteriomand asukohaga XXX, Tallinn kuulub P.S. ja Hillar Soosalu ühisvarasse. KOSTJA I, HILLAR SOOSALU, SEISUKOHT (II kd, tlk 141-147)
11.Kostja I on seisukohal, et hageja esitatud nõuded on aegunud. Lähtudes AÕS § 352 lg-st 1, TsÜS § 147 lg-st 2 ja PankrS §-st 42, saab järeldada, et hageja laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks vastavalt alates 22.09.2009 (s.o Martes OÜ pankrotist) ja 30.11.2009 (s.o Pakri Invest OÜ pankrotist). Hageja esitas nõude kostja I vastu 27.02.2013 ehk neli aastat hiljem. Tõsi küll, TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuid antud vaidluses ei ole ülalmärgitud paragrahv kohaldatav, sest Riigikohus on mitmes lahendis põhjalikult selgitanud, et PankrS § 42 järgi võlgniku pankrotiks kuulutamine ei mõjuta nõuete sissenõutavust ei pantija suhtes ega käendaja suhtes, sest nimetatud seadusesäte kehtib üksnes võlausaldaja ja pankrotivõlgniku vahelises suhtes (lahendid nr 3-2-1-82-12, 3-2-1-114-14, 3-2-1-64-12). Ning lõpuks selgitab Riigikohus, et ainuüksi põhivõlgniku pankrot PankrS § 42 mõttes ei ole aluseks TMS § 2 lg 1 p 19 kohaldamiseks. Seega on kohtutäitur Kairi Kummi täitemenetluse nr 048/2011/709 algatamine ebaseaduslik. Aegumise küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1. Kostja märgib, et TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kostja, tuginedes TsÜS §-le 143, palub kohaldada hageja nõudele aegumist.
12.Kui aegumist ei kohaldata, siis peab kostja I vajalikuks märkida alljärgnevat. Nimelt nähtub toimiku materjalidest, et kostja on nii hüpoteegiga koormatud korteriomandi omanik kui ka tulenevalt käenduslepingust nr XXX käendaja. VÕS § 149 lg 1 ja AÕS § 351 lg 1 järgi nii käendaja kui ka kinnisasja omanik võib hüpoteegipidaja vastu esitada ainult selliseid vastuväiteid, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis on tal sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel ehk mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja korteriomandile seatud (kehtivad) hüpoteegid moodustavad kokku 7 700 000 krooni ehk 492 327,37 eurot. Sealjuures on hüpoteegi summas 127 877,24 eurot pidajaks DNB Pank AS (lk 77-78). Kostja I kinnitab, et hageja ei ole hüpoteekide lepingute sõlmimisel piisavalt teavitanud kostjat võimalikest tagajärgedest põhivõlgnike laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral. Kostja näol on tegemist inimesega VÕS § 34 tähenduses, kes tegi tehingud, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole teavitanud kostjat I Pakri Invest OÜ majanduslikust olukorrast, kuigi krediidiasutusena, kes kindlasti enne laenulepingu sõlmimist kontrollis põhivõlgniku krediidivõimekust, pidi ta hoiatama kostjat põhivõlgniku ebausaldusväärsusest. Viimane nähtub juba sellest, et laenuleping on sõlmitud 19.08.2008, laenu
suuruseks on 95 867,47 eurot ning laenu tagastamise kuupäevaks on lepitud kokku 31.12.2008 ehk laen on võetud neljaks kuuks. Lisatud dokumendist "lepingul sooritatud operatsioonid" nähtub, et seisuga 13.01.2009 on tasutud ainult 2 273,94 eurot ning 29.12.2008 laenulepingu lisa p-st 2.5 nähtuvalt pikendati tagastamise lõpptähtpäeva 30.06.2009. Kostja I on seisukohal, et selline OÜ Pakri Invest käitumine näitab üheselt, et põhivõlgnik ei olnud suuteline täitma võetud kohustust.
13.Kostja I on esitanud taotluse TsMS § 445 lg 1 kohaldamiseks, mille järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja I taotlus on esitanud motiivil, et korteriomandi asukohaga XXX võõrandamise korral jääb kostja I esiteks ilma elamispinnata ning, et korteriomandi müügist saadavast rahast ei jätku kõigi nõudmiste katteks, mis tekitab olukorra, kui kostjal I lasub põhimõtteliselt eluaegne laenukohustus. Kostja I leiab, et sellise olukorra tekitamine temale ei ole õiglane, arvestades eriti seda, et kostja I ise ei ole laenu saanud ega saanud sellest ka mingit kasu.
KOHTU SEISUKOHT
14.Hageja nõue tuleneb AS Swedbank ja OÜ Martes (pankrotis) (laenusaaja 1) vahel 19.01.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja 19.08.2008 AS Swedbank ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) (laenusaaja 2) vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX, millele sõlmiti 29.12.2008 ka lisa 1 (tlk 3137).
15.Kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) on hageja kasuks seatud hüpoteegid kogu hüpoteegisummaga 364 296,40 eurot. Hüpoteekidega on tagatud muuhulgas hageja kõik nõuded laenusaaja 1 ja 2 vastu, mis tulenevad hageja ja Laenusaaja 1 või 2 vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (40-78). Seega on hageja nõuete tagamiseks seatud kostjale I kuuluvale kinnistule hüpoteegid kogusummas 364 296,40 eurot.
16.Kostja I, Hillar Soosalu ja kostja IV, Vladimir Kolbakov leiavad: et hageja nõuded on aegunud, et hageja on rikkunud OÜ Martes (pankrotis) ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, et nõue on ebaselge, et hüpoteegiga koormatud korteriomand XXX, Tallinnas on abikaasade P.S. ja Hillar Soosalu ühisvara, et hüpoteegi seadmiseks sõlmitud asjaõiguslepingud on tühised, kuna P.S. ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Kostjad, Valev Plato ja Corporate Investors OÜ, hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu seisukoht nõudest loobumise osas
17.7. detsembril 2015 esitas hageja avalduse osaliselt nõudest loobumiseks summas 20 647 eurot (II kd, tlk 117-120). Kuna Martes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses laekus lisaks nõude tunnustamise hagis toodule ka summa 20 647 eurot, siis loobub hageja selles osas oma nõudest. Pankri Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hagejale väljamakseid tehtud ei ole tehtud (II kd tlk 121-122). Kostjad hagist osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd hageja on hagist
osaliselt loobunud, siis võtab kohus hagist osalise loobumise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse hageja poolt märgitud ulatuses. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vastu võtta Swedbank AS-i osaline nõudest loobumine summas 20 647 eurot ja selles osas tuleb menetlus lõpetada. Kohtu seisukoht aegumise osas
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja IV ja kostja I on esitanud aegumise vastuväite laenulepingust nr XXX tulenevalt, kontrollib kohus esmalt aegumist. TsÜS § 1451 lg 1 sätestab, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Kuna eelpoolnimetatud laenulepingutest nähtuvalt on nõuded tagatud hüpoteegiga, märgib kohus, et vastavalt TsÜS 1451 lõikele 1 ei kohaldu aegumine hüpoteegiga tagatud osas põhinõudele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-175-13 p-s 11 asunud seisukohale, et TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks ka notariaalset tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kokkulepe alluda kohesele sundtäitmisele sisaldus hüpoteegilepingu p-s 2.1. Seega on käesoleval juhul hageja nõude näol kostja I vastu tegemist täitedokumendist tuleneva nõudega. Vastavalt TsÜS § 157 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Ka Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-153-10 p-s 13 asunud seisukohale, et kolleegiumi arvates tähendab hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. See tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 30 a jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Ülaltoodust tulenevalt oleks hageja nõue kostja I vastu aegunud 30.06.2019, kuid hageja esitas kostja I pankrotimenetluse nõudeavalduse 08.03.2013, mis vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p-le 1 peatab aegumise. Lisaks on hageja andnud laenulepingust nr XXX tuleneva nõude 19.01.2011 täitmisele. Vastavalt TsÜS § 159 lg-le 1 katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-175-13 p-s 11 leidnud, et hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Seega kui hüpoteegilepingust tulenev nõue aeguks ka kolme aastaga, oleks aegumine katkenud 19.01.2011 ning alanud uuesti 20.01.2011. Kohtule esitatud Swedbank AS ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tagasimakse päevaks 30.06.2009. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega muutus laenulepingust nr XXX tulenev nõue TsÜS § 147 lg 2 kohaselt sissenõutavaks 01.07.2009. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
27.02.2013 pankrotimäärusest tsiviilasjas 2-11-48403 nähtub, et Swedbank AS esitas 11.10.2011 kohtule avalduse Hillar Soosalu pankroti väljakuulutamiseks. Kuna ei esinenud PankrS § 14 lõikes 1 sätestatud keeldumise aluseid ja kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, peatus nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 alusel alates 11.10.2011 kuni 27.02.2013, s.o Hillar Soosalu pankroti väljakuulutamiseni. Aegumine hakkas taas kulgema 28.02.2013 ning peatus nõude esitamisega pankrotimenetluses so 15.03.2013. (I kd, tlk 26-29). Aegumine peatub ka siis, kui võlausaldajate üldkoosolek jätab nõude tunnustamata ja seda teeb võlausaldaja hagi alusel kohus. Kuna asja materjalidest nähtub, et võlausaldajate üldkoosolek jättis 27.02.2014 hageja nõude tunnustamata ning hageja esitas hagi nõude tunnustamiseks kohtule 13.04.2014, ei ole laenulepingust nr XXX tulenev nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja pandiga tagatud nõuded ei ole aegunud. Kohtu seisukoht vastutustundliku laenamise osas.
19.Kostjad, Vambola Kolbakov ja Hillar Soosalu, leiavad, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet OÜ-le Martes (pankrotis) ja OÜ-le Pakri Invest (pankrotis) laenu andes. Professionaalsel krediidiandjal võib olla sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 01.01.2007.a kehtivas krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 redaktsioonis. KAS § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest võib krediidiandjal olla nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Nähtuvalt laenulepingu nr XXX (I kd, tl 21-27) ja laenulepingu nr XXX (I kd tlk 31-36) p-st 4. maksti laen laenuandja poolt välja laenusaaja poolt teatud tingimuste täitmisel, samuti nähtub lepingu p-st 4.2, et laenu tagamiseks sõlmiti hüpoteegi seadmise leping nr 6283 (I kd tlk 40-42). Laenulepingute nr XXX järgne laen oli lepingu p-i 2 kohaselt antud eesmärgiga kustutada OÜ Variatsioonid (reg. Kood 10419390) ja panga vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX refinantseerimine. Laenulepingu nr XXX järgne laen oli lepingu p-i 2 kohaselt antud eesmärgiga omandada käibevahendeid. Samuti on lepingute p-s 5 loetletud need asjaolud, mille esinemisel on pangal õigus keelduda laenu väljamaksmisest. Nähtuvalt sõlmitud lepingute sisust on laenuandja hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust ning laenusaajal on olnud võimalus lepingu sõlmimisel hinnata oma rahalisi võimalusi. Martes OÜ ei olnud finantsasjades kogenematu ning laenu andmise eesmärgiks oli, et laenusaaja likvideerib OÜ Variatsioonid võlgnevused. Seega arvestati mõlema poole huvidega lepingute sõlmimisel ning lepingupooled on VÕS § 14 lg 1 sätestatud nõudeid järginud. Kohus ei tuvastanud kohtule esitatud tõendite alusel, et Martes OÜ-le või OÜ-le Pakri Invest oleks laenulepingu järgi langenud ülemäära suure intressi maksmise kohustus, samuti ei ületanud poolte vahel sõlmitud laenulepingute järgne krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt kulukuse määra enam kui kolm korda, mis annaks eelduse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu XXX lisa nr 1 p-st 2.5 nähtuvalt muudeti laenulepingu p-i 2.5 ja sätestati uueks laenu tagasimaksmise päevaks 30.06.2009. Kohus on seisukohal, et üksnes eelmise laenulepingu
maksetähtpäeva edasilükkamine põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei anna alust järeldada, et leping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Lisaks on Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-169-13 p-s 18 leidnud, et lepingu tühisuse aluseks ei saa olla võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ega hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine. Seega ei oleks laenulepingud tühised isegi juhul, kui hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtted ei tule antud asjas kohaldamisele. Kohtu seisukoht hüpoteegi seadmise lepingute tühisuse osas
20.Kostjad I ja IV on väitnud, et hüpoteegiga koormatud korteriomand kuulub P.S. ja Hillar Soosalu ühisvarasse ning kuna P.S. ei ole andnud nõusolekut hüpoteegi seadmiseks, on hüpoteegi seadmise leping tühine. Kohus kostjate taolise käsitlusega ei nõustu ning on seisukohal, et tegemist on Hillar Soosalu lahusvarasse kuuluva korteriomandiga. Kohtu seisukohta kinnitavad asjas olevad tõendid, sh kinnistusraamatu väljavõte (I kd tlk 77), mille kohaselt on 28.10.2004 kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna Hillar Soosalu, 20. mail 1994 sõlmitud ostu-müügi leping (I kd, tlk 181183), mille kohaselt Hillar Soosalu ostis vallasasjana kahetoalise korteri pindalaga 91,9 m2 asukohaga XXX; P.S. ja Hillar Soosalu vahel sõlmitud abieluvaraleping (I kd, tlk 184-186), mille p
2.3.kohaselt peale käesoleva lepingu sõlmimist abielu ajal soetatav vara loetakse selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see on registreeritud või kelle nimele see on kantud kinnistusraamatusse; hüpoteegi seadmise või muutmise lepingud (I kd, tlk 40-45, 46-50, 51-56, 57-62, 63-68, 69-76), milledes on H. Soosalu kinnitanud, et ta on abielus, kuid Tallinnas XXX asuv korteriomandi suhtes kehtib abieluvaraleping, mille kohaselt nimetatud vara kuulub talle lahusvarana. Kohtuistungil avaldas Hillar Soosalu, et ta ei tea miks ta hüpoteegi seadmise lepingute sõlmimisel notarile kinnitas, et tegemist on tema lahusvaraga. Vastavalt PankrS § 122 lg-le 3 kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast pankrotivarasse väljanõudmise hagi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. Kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast (PankrS § 122 lg 4). Võlgniku abikaasa võib ühisvara jagamise hagi esitada kuue kuu jooksul ajast, mil ta ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi (PankrS § 122 lg 5). Käesolevas asjas ei ole haldur esitanud PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul hagi ühisvara jagamiseks. Juhul, kui P. Soosalu leidis, et pankrotihaldur on alusetult pidanud Tallinnas XXX asuvat korteriomandit võlgniku lahusvaraks, oleks ta pidanud esitama PankrS § 122 lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul hagi ühisvara jagamiseks. Samuti on ühisvara jagamise hagi esitamise õigus võlgnikul (PankrS § 122 lg 3). Seni, kuni ei ole esitatud ühisvara jagamise hagi, on kostja I väide, et nimetatud korteriomand on ühisvara, paljasõnaline. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hüpoteegiga koormatud korteriomand (reg.osa XXX) kuulub Hillar Soosalu lahusvarasse ning seega ei ole hüpoteegi seadmise lepingud tühised. Hageja nõude suurus
21.Kostjad on esitanud vastuväite hageja nõude kujunemisele, leides, et nõue on ebaselge. Hagiavaldusest tulenevalt on hageja laenulepingutest tulenev nõue summa 143 420,27 eurot, millest summa 18 661,34 eurot on Martes OÜ (pankrotis) laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus, summa 11 812,25 eurot on intressivõlgnevus, summa 3 180,91 eurot on põhiosa viivisevõlgnevus ning summa 92 133,71 eurot Pakri Invest OÜ (pankrotis) laenulepingust nr XXX tulenev
põhivõlgnevus, summa 2 875,70 on intressivõlgnevus ja summa 14 756,36 eurot on põhiosa viivisevõlgnevus. Nii Martes OÜ (pankrotis) laenulepingusse nr XXX kui ka OÜ Pakri Invest (pankrotis) laenulepingusse nr XXX tehtud maksed on toimunud laenusaajate enda teenindavatelt arvelduskontodelt, välja arvatud kaks Martes OÜ (pankrotis) laenulepingusse nr XXX toimunud laekumist - 25.02.2013 laekumine summas 173 346 eurot ja 17.07.2013 laekumine summas 20 647 eurot, mis mõlemad toimusid Martes OÜ (pankrotis) pankrotipesast. Kostjad on seisukohal, et hageja on esitanud nõude suuruse kinnitamiseks ülevaated laenulepingute nr XXX ja XXX osas sooritatud operatsioonide kohta. Kostjad leiavad, et nimetud dokumendid ei tõenda nõude olemasolu hagiavalduses osundatud suuruses. Kostjad ei saa pidada usaldusväärseks hagiavalduses toodud nõuete arvestust, sest selle põhjal ei ole võimalik jälgida nõude suuruse kujunemist, seega veenduda nõude tegelikus suuruses ja olemasolus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega üldreegli kohaselt peab laenuandja võla olemasolule tuginedes tõendama raha üleandmise fakti. Tõendamiskoormise üleminek teisele poolele saab tuleneda vaid seadusest või poolte kokkuleppest. Hageja pidi tõendama, et on laenusumma võlgnikule üle andnud ning kostja kohustus on tõendada, et on laenu tasunud. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et laenu on Laenusaajale 1 ja 2 antud. Kostjad on asunud seisukohale, et nõue on ebaselge, seejuures ise ühtegi tõendit esitamata. Seega on kohtu hinnangul kostjate väited nõude ebaselguse osas põhjendamatud. Hageja esitas 19.02.2016 kohtule selgituse nõuete kujunemise kohta (II kd tlk 165-171). Nimetatud dokumentides on hageja ära märkinud nõuete sissenõutavaks muutumise, laekumise suuruse ja laekumise kasutuse. Kostjad ei ole nimetatud nõude arvestuse osas esitanud konkreetseid vastuväiteid. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud tunnustada hageja nõuet Hillar Soosalu (pankrotis) pankrotimenetluses summas 143 420,27 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Kostja I taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks
22.Hillar Soosalu esitas kohtule taotluse lähtuvalt TsMS § 445 lg-t 1, mille järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja I põhjendab esitatud taotlust sellega, et hageja nõudel korteriomandi XXX võõrandamise korral jääb kostja esiteks ilma elamispinnata ning teiseks, mis on veel tähtsam, korteriomandi müügist saadavast rahast ei jätku kõigi nõudmiste katteks, mis tekitab olukorra, kui kostjal I lasub põhimõtteliselt eluaegne laenukohustus. Kostja I leiab, et sellise olukorra tekitamine temale ei ole õiglane, arvestades eriti seda, et kostja I ise ei ole laene saanud ega saanud sellest ka mingit kasu. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tegemist on nõude tunnustamise menetlusega, ei ole kohtul võimalik otsuse täitmise korda kindlaks määrata, kuivõrd tegemist on tuvastushagiga. Kohus on tuvastanud, et AS-il Swedbank on pandiga tagatud nõuded Hillar Soosalu vastu. Kuivõrd välja on kuulutatud võlgnik, Hillar Soosalu pankrot ja pankrotivara valitsemis- ja käsutusõigus on üle läinud pankrotihaldurile vastavalt PankrS § 36 lg 1-le, jätab kohus Hillar Soosalu taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
23.Kohus jätab TsMS §-de 238 lg 1, 329 lg 1 ja 330 lg 1 alusel tähelepanuta ja tagastab Hillar Soosalule 11. augustil 2016 esitatud vastuse hageja lõplikele seisukohtadele. Antud juhul oli kohus, vastuse esitamise kuupäevaks (11.08.2015), määranud otsuse kuulutamise aja ning vastuse hageja lõplikele seisukohtadele vastu võtmisel oleks kohus pidanud tagama hagejale võimaluse esitatud tõendite osas seisukoha võtmiseks, mis oleks tinginud menetluse venimise. Seega jätab kohus kostja
I taotluse esitatudvastuse vastuvõtmiseks rahuldamata nende hilinenult esitamise tõttu ja tagastab need kostjale I.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA VÄLJAMÕISTMINE
24.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Hageja on antud asjas palunud hagi rahuldamise korral kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv, hageja muid kulutusi esitanud ei ole. Kohtule esitatud maksekorraldusest (I kd, tlk 1) nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja kantud riigilõiv summas 250 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.