MV Finantseeringud OÜ hagi Mihkel Miilpalu ja Osaühingu Roodevälja Terminal vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. septembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MV Finantseeringud OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): MV Finantseeringud OÜ (rk: 14256743), esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustajad: Kostja 1: Mihkel Miilpalu (ik: XXXXXXXXXXX) Kostja 2: Osaühing Roodevälja Terminal (rk: 10970745)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu
10.septembri
määrus osaliselt MV Finantseeringud OÜ menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada MV Finantseeringud OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, summas 8473,73 eurot, ning mõista MV Finantseeringud OÜ kasuks välja menetluskulude katteks Mihkel Miilpalult 2118,43 eurot ja Osaühingult Roodevälja Terminal 6355,30 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Lugeda Viru Maakohtu 10. septembri 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Rahuldada MV Finantseeringud OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, summas 8473,73 eurot.
2.2.Välja mõista Mihkel Miilpalult MV Finantseeringud OÜ kasuks menetluskulude katteks 2118 eurot 43 senti.
2.3.Välja mõista Osaühingult Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks menetluskulude katteks 6355 eurot 30 senti. 2.4 Välja mõista Mihkel Miilpalult MV Finantseeringud OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (2118 eurot 43 senti) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.5.Välja mõista Osaühingult Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (6355 eurot 30 senti) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus rahuldas 12.09.2018 otsusega MV Finantseeringud OÜ (hageja) hagi Mihkel Miilpalu (kostja 1) ja Osaühingu Roodevälja Terminal (kostja 2) vastu. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26.02.2019 otsusega kostjate apellatsioonkaebused ja hageja vastuapellatsioonkaebuse osaliselt ning tegi asjas uue otsuse. Ringkonnakohus jättis hageja menetluskulud maakohtus 25% ulatuses kostja 1 kanda ja 75% ulatuses kostja 2 kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus jättis 31.07.2019 määrustega kostjate kassatsioonkaebused menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostjate endi kanda.
2.Hageja esitas 14., 15. ja 24.08.2018 maakohtule taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotluste kohaselt on hageja kandnud maakohtu menetluses menetluskulusid 11 087,77 eurot (käibemaksuga, hageja ei ole käibemaksukohustuslane), sh: 1) hagiavalduse, hagi tagamise avalduse, arvamuste ja taotluste koostamine, materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine, nõupidamised ja suhtlus kliendiga, päringutele vastamine, määruse edastamine äriregistrile, kommunikatsioon kohtutäituriga, istungiks ettevalmistus, esindus istungil jm 40,74 t 6355,44 eurot; 2) täitekulu 128,40 eurot; 3) sõidukulu istungitele 215,33 eurot; 4) riigilõiv hagilt ja hagi tagamise taotluselt 3450 eurot; 5) esindus 14.08.2018 istungil 2 t 16 min 353,60 eurot; 6) kostjate menetluskulude nimekirjale seisukoha koostamine, kliendiga nõupidamine 3,75 t 585 eurot. Hageja palus lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostjad palusid jätta hageja menetluskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Vastuväite kohaselt on hageja kohut tahtlikult eksitanud, esitades kohtukulude nõude kostjate vastu
solidaarselt. Seetõttu on keeruline hinnata, millises proportsioonis on hageja menetluskulud seotud kostja 1 vastu esitatud nõudega ja millises osas kostja 2 vastu esitatud nõudega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 10. septembri 2019 määrusega hageja avalduse osaliselt, summas 6624,65 eurot, ning mõistis välja MV Finantseeringud OÜ kasuks menetluskulude katteks M. Miilpalult 1656,16 eurot ja Osaühingult Roodevälja Terminal 4968,49 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leidis, et arvestades tsiviilasja keerukust (tegemist oli keerulise asjaga), kostja esindaja poolt asjas esitatut ja kohtuistungi kestust, kulus hageja esindajal hagejale maakohtu menetluses õigusabi osutamiseks 18,97 tundi. Tundide arvu välja toomisel lähtus kohus hageja põhjendatud menetlustoimingutest. Kohus nõustus hageja järgnevate menetluskuludega: 1) hagiavalduse koostamine 2 t; 2) 30.08.2017 arvamuse koostamine kostjate tagatise andmise taotluse kohta 1,5 t ja 04.10.2017 arvamuse koostamine 3 t; 3) 16.11.2017 arvamuse koostamine 3 t; 4) istungiks ettevalmistamine 16.02.2018 1 t; 5) esindus 19.02.2018 istungil 1 t; 6) 08.05.2018 vastuse koostamine 2 t; 7) istungiks ettevalmistamine 22.07.2018 1 t; 8) 23.07.2018 istungil esindamine 1,2 t; 9) istungiks ettevalmistamine 12.08.2018 1 t; 10) 14.08.2018 istungil esindamine 2,27 t. Ülejäänud menetlustoimingute eest ei pidanud kohus põhjendatuks tasu määrata. Hageja esindaja tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) on mõistlik. Seega hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulu on 2959,32 eurot (156 × 18,97). Hüvitamisele kuuluvad ka riigilõivud hagiavalduselt 3400 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot ning hageja esindaja sõidukulu istungitele 215,33 eurot. Eeltoodust lähtudes määras kohus hagejale hüvitamisele menetluskulud 6624,65 eurot (3450 eurot riigilõiv, 2959,32 eurot õigusabikulu, 215,33 eurot sõidukulu). Nimetatud summast tuleb mõista kostjalt 1 välja 25%, s.o 1656,16 eurot, ja kostjalt 2 75%, s.o 4968,49 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.MV Finantseeringud OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
10.septembri 2019 määruse tühistamist osaliselt ning uue määruse tegemist, millega mõistetakse hageja kasuks menetluskulude katteks välja M. Miilpalult 2625,69 eurot ja Osaühingult Roodevälja Terminal 7877,08 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja menetluskulude nimekirjade nr 2-17-10142/66.2 ja 2-17-10142/89 järgi kandnud maakohtus menetluskulusid 10 502,77 eurot. Kostjalt 1 tuleb välja mõista 2625,69 eurot (25% 10 502,77 eurost) ja kostjalt 2 7877,08 eurot (75% 10 502,77 eurost). Kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-t 1, mille järgi määratakse menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb hinnata asja keerukust ja sellega seotud põhjendatud ajakulu. Põhjendus, et ülejäänud menetlustoimingute eest ei pea kohus põhjendatuks tasu määrata, ei ole piisav; 2) vähendas kohus põhjendamatult hagiavalduse koostamise ajakulu. Dokumentidega tutvumisele ja hagi koostamisele kulus 6,5 t (1,58 + 1,75 + 2 + 1,17). Ei ole reaalne, et asjaolude väljaselgitamine ja hagi koostamine võtab aega ainult 2 tundi; 3) jättis kohus ebaõigesti hüvitamata hagi tagamise avalduse koostamise ajakulu 2,5 t. Kuivõrd kohus avalduse rahuldas, siis oli selle esitamine põhjendatud;
4) määras kohus hagi tagamise määruses, et kostja 2 ainuosast tulenevate õiguste piirangute sundtäitmiseks on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole. Põhjendatud ajakulu seoses hagi tagamise määruse esitamisega kohtutäiturile on 0,62 t (0,17 + 0,25 + 0,2); 5) pidi esindaja advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 järgi veenduma, et registriosakond asus määrust täitma, ajakulu 0,41 t (0,07 + 0,17 + 0,17), ja teavitama kohut selle täitmisest (0,2 t); 6) jättis kohus AdvS § 44 lg 1 p 2 arvestades ebaõigesti välja mõistmata 07.07.2017 kliendi teavitamise ajakulu 0,17 t, 17.07.2017 kliendi teavitamise ajakulu 0,17 t, 20.07.2017 kliendi päringule vastamise ajakulu 0,33 t, 24.08.2017 nõupidamise ajakulu 0,5 t, 05.12.2017 kliendi teavitamise ajakulu 0,08 t ja 13.08.2018 ajakulu kliendiga nõupidamiseks 0,75 t; 7) ei ole kohus põhjendatud, miks ei kuulu väljamõistmisele 04.02.2018 arvamuse ajakulu 1 t, miks hageja ei pidanud 08.02.2018 tutvuma kostjate 01.02.2018 menetlusdokumendiga (0,5 t) ega arutama olukorda ja positsiooni kliendiga 1,25 t enne istungit ja 0,5 t 21.02.2018 peale istungit, AdvS § 40 lg 2; § 44 lg 1 p 2 täitmiseks. Esindaja ei saa osutada pädevat õigusabi, kui ta ei tutvu vastaspoolte menetlusdokumentidega ega palu kliendilt kommentaari; 8) ei ole kohus põhjendanud, miks on alusetu hageja tutvumine kostjate 23.02.2018 menetlusdokumendiga, 26.02.2018 vastamine kliendi e-kirjale, samuti 01.03.2018 ja 30.04.2018 menetlusdokumentide koostamine, 1 t + 0,67 t; 9) kuna 23.07.2019 oli ette nähtud vastaspoole tunnistaja ja kostja 1 vande all ülekuulamine, on õigustatud kulu 15.07.2019 2 t materjalide läbitöötamiseks ja 1,5 t kliendiga nõupidamiseks. Vastaspoole inimtõendiallikate ülekuulamine on kõige keerulisem menetlustoiming; 10) on ajakulu 30.07.2018 taotluseks 1,5 t ja 08.08.2018 kahe menetlusdokumendi koostamiseks 0,25 t ja 1,75 t õigustatud, kuna hageja esindaja oli tulenevalt AdvS § 41 lg 1 p-st 1 kohustatud esitama täiendavad taotlused vastukaaluks kostjate taotlusele; 11) ei ole kohus põhjendanud, miks ei kuulu väljamõistmisele kohtutäituri tasu 128,40 eurot, mida hageja pidi maksma hagi tagamise määruse täitmiseks.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.M. Miilpalu ja Osaühing Roodevälja Terminal vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud hageja esitatud dokumendid korrektsed ja põhjustasid asjatut vaidlust. Hageja parandas viivise arvutust nii kohtuistungil kui ka apellatsioonimenetluses, hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks jäid rahuldamata jne. Hagi põhjendused mahuvad leheküljele. Hagis ja hagi tagamise avalduses esitas hageja põhjendused, mille kohaselt on tegemist selge ja lihtsa vaidlusega; 2) ei võimalda määruskaebuse põhjendused kahe kostja suhtes tehtud kulusid eristada. Põhjendused, et hageja pidi kostja 2 ainuosast tulenevate õiguste piirangute sundtäitmiseks pöörduma kohtutäituri poole, ei seondu kostjaga 2. Kostja 2 ainuosa ei kuulu kostjale 2; 3) ei ole menetluskuluks esindaja poolne informatsiooni andmine, kuidas ta asja ajab. Samuti ei hüvitata menetluskulude vaidluses tekkinud kulusid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 10.09.2019 määruse osaliselt hageja menetluskulude suuruse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, summas 8473,73 eurot, ning mõistab hageja kasuks välja menetluskulude katteks kostjalt 1 2118,43 eurot ja kostjalt 2 6355,30 eurot ning viivise väljamõistetud
menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.
8.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt, taotledes hagejale menetluskulude hüvitamist summas 10 502,77 eurot, sh riigilõivud hagilt ja hagi tagamise avalduselt kokku 3450 eurot, sõidukulud 215,33 eurot, hagi tagamise täitekulu 128,40 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 6355,44 eurot (ajakulu 40,74 t) + 353,60 eurot (14.08.2018 kohtuistung 2 t 16 min). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas esinevad alused määrata kostjate poolt hagejale hüvitamisele lepingulise esindaja kulu suuremas ulatuses kui maakohus seda tegi, ning kas hüvitamisele kuulub ka hagi tagamise täitekulu.
9.Riigikohus on selgitanud (nt 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Samuti on Riigikohus korduvalt rõhutanud (nt 03.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on mõistnud hageja lepingulise esindaja kulu kostjatelt välja liialt väikeses ulatuses (maakohus pidas põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 18,97 tunni ulatuses). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et tegemist oli keskmisest keerukama ja ka mahukama asjaga. Samas on maakohus arvestanud hagi koostamise ajakuluks vaid 2 tundi. 2 tundi on nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumiseks, asjaolude selgitamiseks ja hagiavalduse koostamiseks ilmselgelt ebapiisav aeg. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud täies ulatuses hüvitamata hageja esindaja poolt seoses hagi tagamisega tehtud toimingud, sh nii hagi tagamise avalduse koostamise kui ka tegevuse seonduvalt maakohtu 07.07.2017 hagi tagamise määruse täitmisega. Kuivõrd maakohus hagi tagamise avalduse osaliselt rahuldas, oli avalduse esitamine põhjendatud. Samuti olid ringkonnakohtu arvates vajalikud ja põhjendatud hagi tagamise määruse täitmiseks tehtud toimingud. Ringkonnakohus loeb hagi ja hagi tagamise avalduse koostamise ning hagi tagamise määruse täitmisega seonduvate toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi, mis on ligilähedane hageja taotletule. Maakohus on ringkonnakohtu arvates alahinnanud ka hageja esindaja ajakulu 16.11.2017 arvamuse koostamisele (maakohus arvestas selle koostamise ajakuluna 3 t, hageja on taotlenud 5,33 t). Ringkonnakohus peab nimetatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades selle koostamise põhjendatud ajakuluks ca 5 tundi, s.o samuti ligilähedaselt taotletule. Kokku loeb ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses 30 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul vastab selline ajakulu tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale, kattes ka maakohtule esitatud väikesemahuliste taotluste, vastuste jms (mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks detailselt välja tuua) koostamise põhjendatud ajakulu. Ringkonnakohus leiab, et kohtul ei ole lepingulisele esindajale tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi ning minutilise täpsusega, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja
mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja lepingulise esindaja kulule iga menetluskulude nimekirjas ja määruskaebuses välja toodud üksiku toimingu põhiselt. Vastuseks määruskaebuses toodud käsitlusele seonduvalt esindaja advokatuuriseaduses sätestatud kohustustega märgib ringkonnakohus, et üldjuhul on nõupidamised ja suhtlus kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega moodustab hagejale hüvitatav lepingulise esindaja kulu 4680 eurot (30 × 156).
10.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjatel tuleb hagejale hüvitada hagi tagamise määruse täitmisega seoses tasutud kohtutäituri tasu 128,40 eurot. Maakohus rahuldas 07.07.2017 määrusega hageja hagi tagamise avalduse osaliselt ning määras muu hulgas hagi tagamiseks arestida kostjale 1 kuuluv kostja 2 ainuosa nimiväärtusega 32 000 eurot ja keelata kostjal 1 võtta vastu otsuseid osaühingu osakapitali suuruse muutmiseks, osaühingu ühinemiseks või jagunemiseks. Ühtlasi määrati, et kostja 2 ainuosast tulenevate õiguste piirangute sundtäitmiseks on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole. Seega oli hageja pöördumine hagi tagamise määruse täitmiseks kohtutäituri poole põhjendatud. Lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 38 lg-test 4 ja 5 tuli hagejal selleks tasuda KTS-s ettenähtud suuruses kohtutäituri tasu. Hageja on maakohtule esitanud kohtutäituri vastava arve summas 128,40 eurot (IV kd, tl 59). TsMS § 144 p 5 järgi on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastuseks kostja 2 väitele vastuses määruskaebusele, et kostja 2 ainuosast tulenevate õiguste piirangute sundtäitmiseks kohtutäituri poole pöördumisega seoses tekkinud kulud ei puutu kostjasse 2, märgib ringkonnakohus, et menetluskulude jaotus on asjas otsustatud Tartu Ringkonnakohtu jõustunud 26.02.2019 otsusega, millega jäeti hageja menetluskulud maakohtus 25% ulatuses kostja 1 ja 75% ulatuses kostja 2 kanda. Seega ringkonnakohus on hageja kogukulud jaganud kostjate vahel protsentuaalselt ega ole eristanud hageja menetluskulusid üksikute menetluskulude liikide või menetlustoimingute põhiselt.
11.Kokkuvõttes moodustavad hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 8473,73 eurot, sh riigilõivud 3450 eurot, lepingulise esindaja kulu 4680 eurot, sõidukulu 215,33 eurot ja kohtutäituri tasu 128,40 eurot. Nimetatud summast tuleb mõista kostjalt 1 välja 25%, s.o 2118,43 eurot, ja kostjalt 2 75%, s.o 6355,30 eurot.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.