Margo Klaar (eesistuja), liikmed Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2016/954
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik, kaebuse hind
XX apellatsioonkaebus, 0 eurot YY apellatsioonkaebus, 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eva Tibar Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raul Johanson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.02.2019 otsus osaliselt väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega määrata XX menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista YY-lt XX kasuks välja menetluskulu 3241,12 eurot. Muus osas jätta otsus muutmata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles hagi rahuldati.
Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus: 4.1 Rahuldada hagiavaldus. 4.2 Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 031/2016/954 5406,88 euro tasumise nõudes. 1(8)
4.3 Tühistada Riigikohtu 19.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-960 kohaldatud ja Riigikohtu 31.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 asendatud hagi tagamine. 4.4 Jätta käesolevale apellatsioonimenetlusele eelnevad menetluskulud YY kanda. 4.5 Rahuldada XX p-s 4.4 toodud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata XX menetluskulude suuruseks 3241,12 eurot. 4.6 Välja mõista YY-lt XX kasuks menetluskulud 3241,12 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3241,12 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.7 Jätta rahuldamata XX avaldus käesolevale apellatsioonimenetlusele eelnevate menetluskulude 304,88 eurot kindlaksmääramiseks. 4.8 XX apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud hüvitamisele ei kuulu. 4.9 YY apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta YY kanda. XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks seotult YY apellatsioonkaebusega määrata 90 eurot. 4.10 Välja mõista YY-lt XX kasuks 90 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (90 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 05.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2016/954.
2.Hagiavalduse kohaselt määras Harju Maakohus 30.01.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-20300, et hageja on kohustatud tasuma kostjale igakuuliselt elatist summas 115,04 eurot poolte alaealise lapse CC ülalpidamiseks kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (s.o kuni 02.02.2019). Hageja maksis kohtutäituri kaudu ja otse kostja arveldusarvele kohtumääruses sätestatud elatist nõutud summas igakuiselt alates 01.02.2008 kuni 01.07.2010 kaasaarvatud. Samuti kattis hageja sel perioodil kõik lapsega seotud muud vajalikud kulutused. Alates 01.08.2010 ei teinud hageja kostja 2(8)
arveldusarvele elatise makseid põhjusel, et alates juulist 2010 asus laps alaliselt elama hageja juurde. Kostja sõitis 27.09.2010 Ameerika Ühendriikidesse elama. Alates 07.06.2014 kuni käesoleva ajani elab laps kostjaga Ameerika Ühendriikides. Seega kasvatas hageja üksinda nende ühist last alates juulist 2010 kuni 06.06.2014 kaasa arvatud ja täitis lapse ülalpidamiskohustust täielikult ainuisikuliselt. Sellekohane teade saadeti ka kohtutäiturile. Täitemenetluse käigus pöördus kohtutäitur Mati Roodes elatise nõude päringuga kostja poole ning kostja kinnitas, et nõue hageja vastu puudub ja esitas kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse. 19.11.2013 rahuldas kohtutäitur Mati Roodes kostja avalduse ja lõpetas 2010. aastast hageja suhtes alusetult kestnud täitemenetluse.
3.Vaatamata sellele esitas kostja 28.03.2016 kohtutäiturile Katrin Velletile hageja vastu täitemenetluse algatamise avalduse väitega, et hageja võlgneb kohtumääruse 30.01.2008 nr 2-07-20300 alusel kostjale nende ühise lapse kasvatamise eest seisuga juuli 2010 kuni aprill 2016 elatise 68 kalendrikuu eest 7822,72 eurot. Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet algatas kostja avalduse alusel hageja vastu 04.04.2016 täitemenetluse täiteasjas nr 031/2016/954 ning pööras sissenõude täitmisele, arestides hageja arveldusarved, töötasu ja kinnisvara. Hageja leiab, et sundtäitmine on osaliselt lubamatu, kuna kostjal puudub nõudeõigus summale 5406,88 eurot, s.o elatusraha perioodi 01.07.2010 – 06.06.2014 eest, sest CC oli nimetatud perioodil täielikult ja ainult hageja ülalpidamisel ning hageja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Nimetatud summa ulatuses on sundtäitmine lubamatu, sest puudub nõude esitamise alus. Hageja hinnangul oli poolte vahel kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil. Alternatiivselt on poolte käitumist võimalik mõista nii, et hageja asendas ülalpidamiskohustuse täitmisel elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu ja nõustus sellega. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub alus keelduda oma kohustuse täitmisest, mille ta on võtnud tsiviilasjas 2-07-20300 kohtu poolt kinnitatud kompromissilepinguga. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja pöördus jõustunud kohtuotsuse sissenõudmiseks Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti poole, kes algatas täiteasja nr 031/2016/954. Täitemenetluse raames on hageja tasunud kostjale osaliselt kompromissilepingu järgse summa 4003,78 eurot. Hagejal on kompromissilepingu järgne tasumata elatise võlg perioodi 01.08.2010 kuni 06.06.2014 eest summas 5406,88 eurot. Selle summa sundtäitmise on hageja vaidlustanud.
5.Kostja võõrandas tasuta (kinkis) talle kuulunud 1⁄2 osa kinnistust asukohaga Kuuseheki 34/2 Saue linnas 27.09.2010 hagejale. Kostja kinkis oma kaasomandi osa hagejale, et anda hagejale perioodi eest, mil laps elas hageja juures, nende ühise lapse elatiseks vahendid muul viisil kui rahalise maksena. Laps viibis perioodil juuni kuni august 2012 emaga (kostjaga) koos Ameerika Ühendriikides. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 04.02.2019 otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 031/2016/954 5406,88 euro tasumise osas. Menetluskulud jättis maakohus 3(8)
kostja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja määras hageja menetluskulude suuruseks 2767,60 eurot ja mõistis selle kostjalt välja. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata summas 778,40 eurot.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt oli maakohtus poolte vahel vaidlus selles, kas täiteasjas nr 031/2016/954 saab nõuda hagejalt elatist perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 summas 5406,88 eurot, mil hageja ja kostja ühine laps CC elas hageja juures ja oli hageja ülalpidamisel. Kohtu hinnangul asendas hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel VÕS § 89 lg 1 järgi elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu. Samuti õigustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja nõutud ulatuses muu erandlik asjaolu, s.o hea usu põhimõttega vastuolu.
8.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna kohus rahuldas hagi. Maakohus leidis, et hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik. Kohus pidas hageja menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt 19,73 tunni ulatuses. Kohus määras kindlaks hageja lepingulise esindaja menetluskulud ilma käibemaksuta, kuna hageja nõudis lepingulise esindaja kulusid koos käibemaksuga, kuid ei ole seejuures menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Taotlus jäi rahuldamata kassatsioonikautsjoni 50 eurot osas. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude hüvitise 2767,60 eurot (õigusabi 2367,60 eurot ja riigilõiv 400 eurot). Hageja apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktis 5-8) ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3546 eurot ja viivise sellelt. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.
10.Hageja vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramise põhjusel, et maakohus määras kindlaks hageja lepingulise esindaja menetluskulud ilma käibemaksuta. Maakohus juhindus formaalselt õigesti TsMS § 174 lg-st 10, kuid nimetatud säte on asjakohane vaid juhul, kui menetlusosalisel on potentsiaalselt seaduslik võimalus käibemaksu tagasi arvestamisele. Menetluskulude hüvitamise taotlus jäeti osaliselt rahuldamata käibemaksu osas, sest hageja ei kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Ei ole põhjendatud, et üldteada ja seadusest tulenevalt elementaarset asjaolu tuleb kohtule veel täiendavalt avaldada. Kuna käibemaksukohustus saab tekkida üksnes äritegevuses (ettevõtluses), siis TsMS tuleb tõlgendada ka vastavalt, et käibemaksukohustuse olemasolu või puudumist peab kinnitama isik, kes menetlusosalisena tegutseb ühtlasi ka majandustegevuses. On põhjendamatu ja ebamõistlik, et füüsiline isik, kes ei ole ettevõtjaks, peab hakkama kinnitama, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, kuna seadusandja ei ole tavalisele inimesele käibemaksukohustuslase õigust andnud.
4(8)
Kostja apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme tõendite hindamisel, mis on toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja seeläbi ebaõige kohtulahendi. Maakohus jättis enamuse kostja esitatud tõendeid otsuses sisuliselt hindamata ega põhjendanud oma seisukohta tõendite hindamata jätmise osas. Samuti jättis kohus põhjendamata, miks kostja vastuväited hagiavaldusele seonduvalt kinnistu võõrandamisega, on asjakohatud.
13.Maakohus jättis täielikult tähelepanuta kostja 23.01.2019 esitatud vastuväited hageja menetluskuludele osas. Määruskaebusmenetluses oli vaidlus hageja ja Eesti Vabariigi vahel, mistõttu neid menetluskulusid ei ole õiglane kostjalt sisse nõuda. Sisuline hagimenetlus algas alles 28.04.2017, kui maakohus võttis hagi vastavalt Riigikohtu juhistele menetlusse. Määruskaebusmenetluses oli kostja ainult kaasatud menetlusosaline.
14.On äärmiselt ebaõiglane, kui kohus leiab, et on proportsionaalne lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest sisse nõuda menetluskulud lapsevanemalt, kes kasvatab üksi last, kes peab lapse elatise sissenõudmiseks korduvalt kohtusse pöörduma (tsiviilasjad nr 2-07-20300 ja 2-16-17981) ning seejärel kohtutäiturite poole pöörduma.
15.Kostjal on õiguslik ootus, et kohus rakendab lisaks kaalutlusõigusele ka hea usu põhimõtteid ning jätab poolte kulud vähemalt nende endi kanda. Seisukohad vastaspoole apellatsioonkaebustele
16.Pooled vaidlesid vastaspoole apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osas, milles maakohus mõistis hageja menetluskulude hüvitise välja käibemaksuta. Ülejäänud osas jääb maakohtu lahend muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
18.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool vaidlustanud osas, millega maakohus hagi rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja hageja kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja kulude suurus on seaduslik ja põhjendatud.
19.Esmalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele seoses menetluskulude jaotusega. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule peamiselt ette seda, et menetluskulud on jaotatud ebaõiglaselt, kuna vaidlus on sisuliselt 5(8)
ebaõigesti lahendatud. Samas otsust hagi rahuldamise osas kostja ei vaidlusta. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on menetluskulud ebaõigesti jaotanud. Üldreegli kohaselt kannab hagiasjana peetud kohtuvaidluse kaotanud pool ka vastaspoole menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Praegusel juhul hagi rahuldati ning seega oli otsus tehtud kostja kahjuks. Menetluskulude jaotus ei sõltu üldjuhul sellest, millistel põhjendustel hagi rahuldati või rahuldamata jäi ja seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt peatuda küsimusel, millistel motiividel hagi esitati või rahuldati.
20.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, et maakohus on menetluskulude jaotuse määramisel jätnud arvesse võtmata asjaolu, et kostja on pidanud korduvalt kohtusse pöörduma elatise sissenõudmiseks, märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses viidatud tsiviilasjades esitati hagid hageja vastu elatise väljamõistmiseks ja selle suurendamiseks. Käesolev vaidlus ei puuduta elatise väljamõistmist ja sel põhjusel varem kohtusse pöördumist, vaid elatise nõudes tehtud kohtulahendi täitemenetluses ebaõiget sundtäitmist. Kuivõrd hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldati, siis oli hageja poolt hagi esitamine põhjendatud. Seega ei saa kostja tugineda väitele, et kulude tema kanda jätmine oli ebaõiglane põhjusel, et elatise saamiseks on ta pidanud korduvalt kohtu poole pöörduma.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hagi menetlusse võtmise etapis tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Asjaolu, et maakohus hageja hagiavalduse menetlemisest esmalt keeldus, ei tähenda, et hageja kannab sellega seoses kulude tekkimise riski. Kuivõrd hagimenetluses kannavad kulusid pooled, siis tuleb arvestada, et kompromissi saavutamata on üks pooltest vaidluse nö kaotanud. Seejuures kohaldub põhimõte, et pool, kes vaidluse kaotab, kannab ka kahjud, sh vastaspoole menetluskulud.
22.Kostja apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust ka leida, et menetluskulud peaks jääma poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa aga üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. TsMS § 162 lg 4 eesmärgiks ei ole kaitsta menetlusosalist asja ebaõigest lahendamisest tuleneda võiva ebaõigluse eest. Kuivõrd hagi rahuldamise osas on maakohtu otsus jõustunud, siis käesolevas menetlusetapis ei saa kostja tugineda lahendi väidetavale ebaõigsusele.
23.Käesoleval juhul ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ka asjaolust, et menetluskulude kostja kanda jätmine tundub last üksi kasvatavale vanemale ebaõiglane. Kulude jaotamise kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, kumma vanemaga koos laps parasjagu elab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väljatoodud asjaolud sellised, mille alusel saaks kohus leida, et kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine menetluskulude jaotamisel on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema 6(8)
astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus hindab igas vaidluses eraldi, kuidas konkreetses asjas esiletoodud asjaolud võimaldavad menetluskulud jaotada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui jättis praegusel juhul menetluskulud kostja kanda.
24.Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik menetluskulusid kostja soovitud viisil jaotada, s.o jätta hageja või alternatiivselt poolte endi kanda.
25.Seoses menetluskulude suurusega selgitab ringkonnakohus, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
26.Kuigi hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses menetluskulude väljamõistmata jätmise kogu ulatuses, s.o 778,40 euro osas, on hageja apellatsioonkaebuse põhjendustes rõhutanud ainult käibemaksu ebaõiget hüvitamata jätmist ja ei ole toonud esile, miks ta peab ebaõigeks maakohtu poolt teenuse osutamise aja vähendamist 1,77 tunni võrra ja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni 50 eurot hüvitamata jätmist.
27.Vastuseks nii hageja kui ka kostja apellatsioonkaebustele seoses kindlaksmääratud kulude suurusega leiab kolleegium, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu 1,77 tunni võrra ja jätnud välja mõistmata kassatsioonikautsjoni määruskaebuselt 50 eurot ning seega rahuldanud hageja menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatud ja vajaliku menetluskulu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Eeltoodu osas on maakohtu seisukoha kujunemine vaidlustatud otsuse põhjendustes jälgitav ja arusaadav.
28.Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebusega üksnes osas, milles hageja leiab, et maakohus on menetluskulude hüvitamisel eksinud käibemaksu küsimuses. Iseenesest viitas maakohus õigesti, et TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Sellise kinnituse puudumine menetluskulude hüvitamise taotluses ei tähenda aga automaatselt, et 7(8)
menetlusosalisele ei hüvitata menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu. TsMS § 174 lg 10 ei kohaldu olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud füüsiline isik. Füüsiline isik (kui ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja) ei saa olla käibemaksukohustuslaseks (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14356). Kuivõrd käesoleval juhul oli õigusabi saaja füüsiline isik, kes taotles menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, tuleb menetluskulud arvestada koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada kulud õigusabile 2841,12 eurot (2367,60 + km 473,52) ja riigilõiv 400 eurot (300 + 50 + 50), kokku 3241,12 eurot.
29.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega ei kuulu hüvitamisele kulud, mis tekkisid seoses hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamisega.
30.Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb kostja kaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud seonduvalt kostja apellatsioonkaebusega olid 90 eurot (75 eurot + käibemaks 15 eurot). Apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus kostja esindajal 0,5 tundi.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Eva Tibari teenuse tunnitasu määra 150 eurot ilma käibemaksuta õigusabiturul tavapäraseks. Esindaja ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud. Seega kuulub hüvitamisele 0,5 tunni eest 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Kokku kuulub hüvitamisele 90 eurot.
32.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.