04. veebruar 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-13306
Tsiviilasi
xxx (xxx) hagi xxx (xxx) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2016/954
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
xxx (isikukood xxx aadress xxx, elektronpost) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (elektronpost [email protected])
Kostja
xxx (isikukood xxx, aadress xxx Lepinguline esindaja Raul [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Johanson
(elektronpost
14.01.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 031/2016/954 5406,88 (viie tuhande neljasaja kuue koma kaheksakümne kaheksa) euro tasumise nõudes.
3.Tühistada Riigikohtu 19.12.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-960 kohaldatud ja Riigikohtu 31.01.2017.a määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 asendatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Rahuldada osaliselt xxx (xxx isikukood xxx) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Määrata xxx (xxx, isikukood xxx) menetluskulude suuruseks 2767,60 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse koma kuuskümmend) eurot.
7.Välja mõista xxx (xxx, isikukood xxx xxx (xxx, isikukood xxx) kasuks menetluskulud 2767,60 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse koma kuuskümmend) eurot.
8.Välja mõista xxx (xxx isikukood xxx) xxx (xxx, isikukood xxx kasuks viivis menetluskulude 2767,60 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend seitse koma kuuskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 1 (9)
9.Jätta rahuldamata xxx (xxx isikukood xxx) avaldus menetluskulude 778,40 (seitsesada seitsekümmend kaheksa koma nelikümmend) eurot kindlaksmääramiseks.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.xxx (hageja) esitas 05.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse xxx (kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2016/954. Ühtlasi esitas hageja koos hagiga hagi tagamise avalduse. Harju Maakohus 05.09.2016 määrusega keeldus hageja 05.09.2016 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata 06.10.2016 määrusega Harju Maakohtu 05.09.2016 määruse. Riigikohus 08.03.2017 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2016 määruse ja Harju Maakohtu 05.09.2016 määruse ning saatis asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Eelnevalt Riigikohus 19.12.2016 määrusega lahendas hageja hagi tagamise avalduse ja 31.01.2017 määrusega hagi tagamise abinõu asendas. Riigikohus peatas hagi tagamise abinõuna täitemenetlus täiteasjas nr 031/2016/954 osas, milles sissenõue on pööratud perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 sissenõutavaks muutunud elatisemaksetele ning kohtutäituri põhitasule (891 eurot 79 senti).
2.Harju Maakohus võttis 28.04.2017 määrusega hagi menetlusse. Kostja vastas hagile 26.05.2017. Pärast hagile vastamist on menetlusosalised esitanud kohtule menetlusdokumente ja kohus on asja arutanud 19.10.2018 ja 14.01.2019 kohtuistungitel. Kohus 14.01.2019 kohtuistungil lõpetas asja arutamise tervikuna ja määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja ning menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajad ja menetluskulude kohta arvamuse esitamise tähtajad.
3.Hageja tõi hagis välja järgmised hagi aluseks olevad põhilised asjaolud ja vastuväited. Harju Maakohtu 30.01.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-20300 määras kohus, et hageja on kohustatud tasuma kostjale igakuuliselt elatist summas 115,04 eurot nende alaealise lapse xxx ülapidamiseks kuni lapse 18. aastaseks saamiseni (s.o kuni 02.02.2019). Hageja maksis kohtutäituri kaudu ja otse kostja arveldusarvele kohtumääruses sätestatud elatist nõutud summas igakuiselt alates 01.02.2008 kuni 01.07.2010 kaasaarvatud. Samuti kattis hageja sel perioodil kõik lapsega seotud muud vajalikud kulutused. Alates juulist 2010 asus laps alaliselt elama hageja juurde, aadressile xxx linn. Kostja ise sõitis 27.09.2010 xxx elama ja hageja kasvatas üksinda nende ühist last alates juulist 2010 kuni 06.06.2014 kaasa arvatud (s.o kokku 47 kalendrikuud). Laps elas hageja juures ja täitis sellel ajal ka Eesti Vabariigis koolikohustust xxx. Alates 07.06.2014 kuni käesoleva ajani elab laps kostjaga kostja elukohas xxx. Alates 01.08.2010 ei teostanud hageja kostja arveldusarvele elatise makseid põhjusel, et laps elas hageja juures ja kostja lahkus Eestist alatiseks. Hageja täitis lapse ülalpidamiskohustust täielikult ainuisikuliselt. Sellekohane teade saadeti ka kohtutäiturile. Täitemenetluse käigus pöördus Tallinna kohtutäitur Mati Roodes elatise nõude päringuga kostja poole ning kostja kinnitas, et nõue hageja vastu puudub ja esitas vastavasisulise täitemenetluse 2 (9)
lõpetamise avalduse kohtutäiturile. 19.11.2013 rahuldas kohtutäitur Mati Roodes nõude puudumise tõttu kostja avalduse ja lõpetas 2010. aastast alusetult kestnud täitemenetluse. Vaatamata sellele esitas kostja 28.03.2016 Tallinna kohtutäiturile Katrin Velletile hageja vastu täitemenetluse algatamise avalduse väitega, et hageja võlgneb kostjale nende ühise lapse kasvatamise eest seisuga juuli 2010 kuni aprill 2016 kohtumääruse 30.01.2008 nr 2-07-20300 alusel sissenõutavaks muutunud elatise 68 kalendrikuu eest kogusummas 7822,72 eurot. Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet algatas kostja avalduse alusel hageja vastu 04.04.2016 täitemenetluse täiteasjas nr 031/2016/954 ning pööras sissenõude täitmisele, arestides hageja arveldusarved, töötasu ja kinnisvara. Hageja leiab, et sundtäitmine on osaliselt lubamatu, kuivõrd kostjal puudub nõudeõigus summale 5406,88 eurot, s.o elatusraha perioodi 01.07.2010 – 06.06.2014 eest, sest xxx oli nimetatud perioodil täielikult ja ainult hageja ülalpidamisel ning hageja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Nimetatud summa ulatuses on sundtäitmine lubamatu, sest puudub nõude esitamise alus. Hageja hinnangul oli poolte vahel kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil. Kohtumäärusest nähtuv elatisenõue on vaidlusaluse perioodi osas rahuldatud, sest hageja ja kostja leppisid kokku (ajutiselt) ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil. Kui kohus leiab, et poolte vahel siiski puudus kokkulepe elatise tasumiseks teisel viisil, siis alternatiivselt on poolte käitumist võimalik mõista nii, et hageja asendas ülalpidamiskohustuse täitmisel elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu. Selle kohaselt on pooled tunnistanud konkludentsete tegudega kokkuleppe olemasolu. Hageja pidas poega vahetult ülal, kostja võttis sellise täitmise vastu. Oma elektronkirjades tänab kostja korduvalt hagejat selle eest, et ta nende poega kasvatab ning teeb seda hästi. Kostja võttis hageja poolse kohtumäärusest erineva täitmise vastu eelkõige sellega, et ei osalenud ise lapse kasvatamises ega pidanud teda ülal. Hageja ja kostja vahelises sisesuhtes tekkis alates ajast, mil hageja pidas ainuisikuliselt poolte ühist last ülal, olukord, kus hagejal tekkis nõudeõigus elatise osas kostja vastu, kes last ülal ei pidanud ega teda ei kasvatanud. Käesolevas õigussuhtes esineb kostja poolt ka hea usu põhimõtte vastane käitumine. Kostja vastuväited hagiavaldusele, mis seonduvad kinnistu võõrandamisega hagejale, on asjakohatud. Vastuse kohaselt kinkis kostja oma kaasomandi osa hagejale, et anda hagejale nende ühise lapse elatiseks vahendid muul viisil, kui rahalise maksena, perioodi eest, mil laps elas hageja juures. Poolte vahel puudus selline kokkulepe, sellist tingimust ei sisalda ka viidatud kinnistu mõttelise osa tasuta võõrandamise leping. Kostja sooviks Ameerikasse kolides oli vabaneda laenulepingust tulenevatest kohustustest. Nimetatu on tõendatud elektronkirjavahetusega. Kostja on vastuses väitnud, et sundtäitmise osaliseks keelustamiseks on esitatud nõue ka perioodi eest, mil laps viibis emaga ehk juuni kuni august 2012. Nimetatud perioodil pidas last ülal hageja. Kõik lapse ja kostja reisimisega ja ülalpidamisega seotud kulud on tasunud hageja. Nimelt on hageja kandnud kostjale raha kokku summas 1300 eurot. Lisaks palus kostja kanda kasuõe (xxx) mehe (xxx) ema xxxarvele raha lapse reisiga seotud kulutuste tarbeks, kuivõrd tal endal puudus väidetavalt võimalus oma pangaarvet rahaliste vahendite puudumisel vajalikul määral käsutada. Hageja kandis nimetatud isiku arvele 06.08.2012 summa 1860 eurot selgitusega “reisi kulutused”. Seega ei vasta tõele kostja väide, et hageja nõue viidatud perioodi eest on alusetu. Hageja on tasunud lapse ülalpidamiseks viidatud perioodil kordades rohkem, kui seda näeb ette kohtumäärus.
4.Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul hagejal puudub alus keelduda oma kohustuse täitmisest, mille ta on võtnud tsiviilasjas 2-07-20300 kohtu poolt kinnitatud kompromissilepinguga. Hagejalt tuleb nõuda lepingu täitmist. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja pöördus jõustunud kohtuotsuse sissenõudmiseks Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti poole, kes algatas täiteasja nr 031/2016/954. Täitemenetluse raames on hageja tasunud kostjale osaliselt kompromissilepingu järgse summa 4003,78 eurot. Hagejal on kompromissilepingu järgne tasumata elatise võlg perioodi 01.08.2010 kuni 06.06.2014 eest summas 5406,88 eurot. Selle summa sundtäitmise on hageja vaidlustanud. Kostja võõrandas tasuta (kinkis) oma 1⁄2 suuruse osa (kaasomandi) kinnistu xxx 27.09.2010 hagejale. Kostja kinkis oma kaasomandi osa hagejale, et anda hagejale nende ühise lapse elatiseks vahendid muul viisil, kui rahalise maksena, perioodi eest, mil laps elas hageja juures. Kostja on esitanud sundtäitmise osaliseks keelustamiseks ka perioodi eest, mil laps viibis emaga. Kostja viibis perioodil juuni kuni august 2012 emaga (kostjaga) koos Ameerika Ühendriikides. Seega on hageja esitanud kohtule valeväiteid, et sel perioodil viibis laps hagejaga. 3 (9)
Hageja ei ole menetlusosalisena kasutanud oma õiguseid heauskselt ning on kohut eksitanud esitades kohtule valeandmeid. Kohus on 19.10.2018 eelistungil kohustanud hagejat esitama tõendid ja taotlused kolme asjaolu kohta, mida hageja peab tõendama. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaksid asjaolude esinemist. Hageja poolt on tõenditena esitatud neli elektronkirja ajavahemikust september 2010 kuni jaanuar 2014, mis ei tõenda kohtu poolt nõutud ajaolusid. Samas ilmestavad need elektronkirjad hageja küünilist suhtumist oma lapse emasse (kostjasse). Hageja ise on tunnistanud ning poolte vahel ei ole vaidlust, et laps asus elama ema juurde alates 07.06.2014. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Asjas tuvastatud asjaolud
5.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - Harju Maakohtu 30.01.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-20300 määras kohus, et hageja on kohustatud tasuma kostjale igakuuliselt elatist summas 115,04 eurot nende alaealise lapse xxx ülalpidamiseks kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (s.o kuni 02.02.2019); - hageja ja kostja ühine laps xxx elas perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 hageja juures Sauel, käis xxx ja oli hageja ülalpidamisel ning hageja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult; - alates 01.08.2010 ei teostanud hageja kostja arveldusarvele perioodilisi elatise makseid; - hageja ja kostja ühine laps xxx viibis perioodil juuni 2012 kuni august 2012 kostja juures Ameerika Ühendriikides; - alates 07.06.2014 kuni käesoleva ajani elab hageja ja kostja ühine laps xxx kostjaga kostja elukohas Ameerika Ühendriikides; - kostja esitas 28.03.2016 kohtutäitur Katrin Velletile täitmisavalduse hagejalt võlgnevuse hageja ja kostja ühise lapse xxx 68 kalendrikuu elatise kogusummas 7822,72 eurot sissenõudmiseks Harju Maakohtu 30.01.2008 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-20300 (täitedokument) alusel; - Kohtutäitur Katrin Vellet algatas kostja täitmisavalduse alusel hageja vastu 04.04.2016 täitemenetluse täiteasjas nr 031/2016/954 (täitedokument Harju Maakohtu 30.01.2008 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-20300); - Hageja on vaidlustanud täiteasjas nr 031/2016/954 esitatud elatisenõude 5406,88 eurot, mis on arvestatud ajavahemiku 01.07.2010 kuni 06.06.2014 eest. Käesolevas asjas vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas täiteasjas nr 031/2016/954 saab nõuda hagejalt elatist perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 summas 5406,88 eurot, mil hageja ja kostja ühine laps xxx elas hageja juures ja oli hageja ülalpidamisel. Juhul kui kostja ei saa perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 elatist 5406,88 eurot nõuda, siis kuulub hageja nõue nimetatud summa ulatuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamisele. Kohus kontrollib alljärgnevalt hageja nõude põhjendatust ja lahendab seejärel hageja nõude. Hageja nõuete lahendamine
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on pooltele edaspidiselt siduvad (TsMS § 457 lg 1). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-177-16 juhiste järgi peab maakohus käesolevas asjas tuvastama, kas pooled on leppinud kokku ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil, kui see nähtub Harju Maakohtu 30.01.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-20300, või on hageja kohustuse täitmise asendanud ja kostja sellega nõustunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 1 järgi. Samuti peab maakohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 1 nimetamata asjaolu. 4 (9)
Kohtu hinnangul asendas hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel VÕS § 89 lg 1 järgi elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu. Samuti õigustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist muu erandlik asjaolu, s.o hea usu põhimõttega vastuolu. Kohus põhjendab seisukohti alljärgnevalt.
7.VÕS § 89 lg 1 kohaselt võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja on kohtule avaldanud, et ta pidas ühist last xxx vahetult ülal ja kostja võttis hageja poolse Harju Maakohtu 30.01.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-20300 erineva täitmise vastu. Hageja viitab kostja elektronkirjadele, milles kostja tänab hagejat selle eest, et ta nende last kasvatab ning teeb seda hästi (II kd, tl-d 14 pöördel, 17, 18; I kd, tl 126). Kostja 09.11.2013 elektronkirjast ja 21.01.2014 elektronkirjast nähtuvalt tänatakse hagejat selle eest, et ta on hea isa. Hageja on välja toonud ja kostja pole vastu vaielnud, et kostja sõitis 27.09.2010 Ameerika Ühendriikidesse elama. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja ühine laps xxx elas perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 hageja juures xxx, käis xxx ja oli hageja ülalpidamisel ning hageja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kohtule esitatud isikuandmete väljavõttest nähtub, et hageja ja kostja ühise laps xxx põhielukoha aadress on xxx linnas (I kd, tl 38). Kohtule esitatud xxxGümnaasiumi 17.05.2016 tõendist nähtub, et hageja ja kostja ühine laps xxx õppis 2008 kuni 2014 õppeaastal hageja elukohajärgse linna xxxGümnaasiumis (I kd, tl 37). Kohtuasja materjalidest ei nähtu poolte tahteavaldusi selle kohta, et pooled on leppinud kokku ajutiselt ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil, kui see nähtub Harju Maakohtu 30.01.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-20300 (TsÜS § 67 lg 2 kolmas lause ja § 69 lg 1). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt hageja võttis hageja ja kostja ühise laps xxx enda juurde ülalpidamisele ja kasvatada perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-16, p 11). Käesoleval juhul hageja täitis hageja ja kostja ühise laps xxx ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014. Kohus leiab, et tegemist on hageja poolt VÕS § 89 lg 1 järgi elatise maksmise asendamisega lapse kasvatamises vahetult osalemisega (täitmist asendav tegu). Kostja nõustus täitmise asendamisega ja võttis Harju Maakohtu 30.01.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-20300 tuleneva elatise (ülalpidamiskohustuse) nõude täitmise asendamise vastu, sest kostja ei tahtnud hagejalt lapsele elatist ajal, mil laps elas hageja juures. Eeltoodut kinnitab kohtule esitatud kostja avaldus ja täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr 007/2008/65290, millest nähtuvalt kostja (täitemenetluses sissenõudja) esitas 19.11.2013 kirjaliku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, mis alustatud Harju Maakohtu 30.01.2008 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-20300 alusel. Täiteasjas nr 007/2008/65290 oli sama elatise nõude täitedokument, mis on vaidlusaluses täiteasjas nr 031/2016/954 (I kd, tl-d 41-42). Sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel pidi mõistma, et kostja nõustus täitmise asendamisega ja võttis Harju Maakohtu 30.01.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-20300 tuleneva elatise (ülalpidamiskohustuse) nõude täitmise asendamise vastu. Kohus tuvastab, et hageja on Harju Maakohtu 30.01.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-20300 tuleneva elatise (ülalpidamiskohustuse) täitmise asendanud perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 ja kostja on sellega nõustunud VÕS § 89 lg 1 järgi. Seetõttu on kohtumäärusest nähtuv elatisenõue 5 (9)
vaidlusaluse perioodi osas TMS § 221 lg 1 esimese lause mõttes rahuldatud. Täiteasjas nr 031/2016/954 ei saa perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 elatist 5406,88 eurot nõuda. Kostja poolt tuginemine hea usu põhimõttele ei anna alust jätta kohaldamata seadusest tulenev. Hageja nõue kuulub rahuldamisele tunnistada sundtäitmine osaliselt lubamatuks summas 5406,88 eurot.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hageja tugineb kostja poolt hea usu põhimõtte vastasele käitumisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja ühine laps xxx elas perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 hageja juures xx käis xxxGümnaasiumis ja oli hageja ülalpidamisel ning hageja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kohus leiab, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, kus üks lapsevanematest (antud juhul hageja) täidab teatud kindlal perioodil (antud juhul 01.07.2010 kuni 06.06.2014) täiel määral vahetult lapse ülalpidamiskohustust (sealhulgas katab lapse kasvatamiseks vajalikud rahalised kulud) ja temalt nõutakse selle sama perioodi eest lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist. Sisuliselt on tegemist lapsevanemalt lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks topelt elatise (s.o ülalpidamiskohustuse) nõudmisega perioodi eest, mil lapsevanem on täiel määral täitnud vahetult lapse ülalpidamiskohustust. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-16, p 11). Käesoleval juhul hageja täitis hageja ja kostja ühise laps xxx ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014. Samuti ei tahtnud kostja varasemalt hagejalt lapsele elatist ajal, mil laps elas hageja juures. Eeltoodut kinnitab kohtule esitatud kostja avaldus ja täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr 007/2008/65290, millest nähtuvalt kostja (täitemenetluses sissenõudja) esitas 19.11.2013 kirjaliku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, mis alustatud Harju Maakohtu 30.01.2008 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-20300 alusel. Täiteasjas nr 007/2008/65290 oli sama elatise nõude täitedokument, mis on vaidlusaluses täiteasjas nr 031/2016/954 (I kd, tl-d 41-42). Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega vastuolus hagejalt täiteasjas nr 031/2016/954 elatise nõudmine perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 summas 5406,88 eurot, mil hageja täitis lapse xxx ülalpidamise kohustust vahetult. Seetõttu on 5406,88 euro osas sundtäitmine täiteasjas nr 031/2016/954 lubamatu ka erandliku asjaolu tõttu, s.o hea usu põhimõttega vastuolu tõttu (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-16, p 12; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-11, p 11).
9.Kostja on kohtule avaldanud, et hageja esitas sundtäitmise osaliseks keelustamiseks ka perioodi eest, mil laps viibis kostjaga juuni kuni august 2012 koos Ameerika Ühendriikides. Hageja on kohtule avaldanud, et nimetatud perioodil pidas last ülal hageja ning kõik lapse ja kostja reisimisega ja ülalpidamisega seotud kulud on tasunud hageja. Hageja avaldas, et kandis kostjale raha kokku summas 1300 eurot ja hageja on tasunud lapse ülalpidamiseks viidatud perioodil kordades rohkem, kui seda näeb ette kohtumäärus. Hageja esitas kohtule maksekorraldused kostjale summas 1300 eurot (I kd, tl-d 192, 193, 195, 197, 198, 199). Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7). Kostja ei ole hageja eespool avaldatule (Harju Maakohtu 30.01.2008 määruse tsiviilasjas nr 2-07-20300 täitmine) ja tõenditele (maksekorraldused) vastu vaielnud. Kohus tuvastab, et hageja täitis lapse xxx ülalpidamiskohustust perioodil juuni 2012 kuni august 2012, mil laps viibis kostja juures Ameerika Ühendriikides. Kostja vastuväited ei välista hageja nõude rahuldamist.
9.1.Kostja avaldas vastuses hagile, et kostja võõrandas tasuta (kinkis) oma 1⁄2 suuruse osa (kaasomandi) kinnistu xxx 27.09.2010 hagejale. Kostja kinkis oma kaasomandi osa hagejale, et anda hagejale nende ühise lapse elatiseks vahendid muul viisil, kui rahalise maksena, perioodi eest, mil laps elas hageja juures (I kd, tl 169). Kostja esitas kohtule tõenditena kinnistusraamatu väljavõtte (I 6 (9)
kd, tl 172), asjaõiguslepingu nr 3173 (I kd, tl-d 173-177), kinnisasja müügikuulutuse (I kd, tl-d 178179), ehitisregistri väljavõtte (I kd, tl-d 180-182). Kinkelepingu sõlmimine ja sellega seotud asjaolud ning nende käesolevas asjas tuvastamine ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et hagejal oli kohustus pidada last üleval sellel ajal, kui laps elab hageja juures. Käesoleva vaidluse esemeks on lapse ülalpidamiskohustuse täitmine hageja poolt sellel ajal, kui laps elas hageja juures. Vaidluse lahendamiseks tuli välja selgitada, kas täiteasjas nr 031/2016/954 saab nõuda hagejalt elatist perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 summas 5406,88 eurot, mil hageja ja kostja ühine laps xxx elas hageja juures ja oli hageja ülalpidamisel. Hageja ei ole esitanud käesolevas asjas kostja vastu nõuet lapse elatise maksmiseks. Käesolevas asjas ei oma tähendust, kas ja kuidas täitis kostja lapse ülalpidamiskohustust sellel ajal, kui laps elas isa juures. Puudub vajadus hinnata kinkelepingu sõlmimist ja sellega seonduvaid asjaolusid. Kohus on 19.10.2018 kohtuistungil selgitanud nimetatud asjaolusid kostjale. Kohus jätab järgmised kostja asjakohatud tõendid hindamata: kinnistusraamatu väljavõtte (I kd, tl 172), asjaõiguslepingu nr 3173 (I kd, tl-d 173-177), kinnisasja müügikuulutuse (I kd, tl-d 178-179), ehitisregistri väljavõtte (I kd, tl-d 180-182).
9.2.Kostja vastuväited hagile ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Täiteasjas nr 031/2016/954 ei saa nõuda Harju Maakohtu 30.01.2008 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-20300 täitmist perioodil 01.07.2010 kuni 06.06.2014 tasumisele kuuluva elatise eest summas 5406,88 eurot. Kuivõrd hageja asendas ülalpidamiskohustuse täitmisel VÕS § 89 lg 1 järgi elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu. Kohus rahuldab hageja hagi ja tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 031/2016/954 lubamatuks 5406,88 euro tasumise nõude osas.
10.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus 19.12.2016 määrusega lahendas hageja hagi tagamise avalduse ja 31.01.2017 määrusega hagi tagamise abinõu asendas. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tunnistas sundtäitmise osaliselt lubamatuks. Hagi tagamise abinõu (täitemenetluse osaline peatamine) ei ole vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks, sest käesolev kohtuotsus on aluseks täitemenetluse osalisele lõpetamisele. Kohus tühistab Riigikohtu 19.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-960 kohaldatud ja Riigikohtu 31.01.2017 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 asendatud hagi tagamise. Menetluskulude kindlaksmääramine
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seega tegi kohus otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis pooltele 14.01.2019 kohtuistungil tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 17.01.2019 ja tähtaja kuni 23.01.2019 esitada vastaspoole menetluskulude kohta seisukoht. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 15.01.2019 ja kostja esitas nimekirja 17.01.2019. Kostja vaidleb 23.01.2019 menetlusdokumendis hageja menetluskuludele vastu.
13.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-16 p-s 56 märkinud, et menetlusosalist esindanud 7 (9)
lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohtuvaidlus toimus hageja ja kostja vahel. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kostjal tuleb hüvitada hagejale hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Hageja menetluskulud 15.01.2019 nimekirja kohaselt maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus kokku 3546 eurot (koos käibemaksuga). Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 2580 eurot ilma käibemaksuta (maakohtus 900 + 480 + ringkonnakohtus 360 + riigikohtus 840), millele lisandub käibemaks 516 eurot ja riigilõivust hagilt 300 eurot, riigilõivust hagi tagamiselt 50 eurot, riigilõivust määruskaebuselt ringkonnakohtus 50 eurot ning kassatsioonikautsjonist määruskaebuselt 50 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta) 21,5 tunni ulatuses. Hageja lepinguline esindaja tegi muuhulgas järgmisi toiminguid: asja materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, kohtuistungitel osalemine, menetlusdokumentide koostamine. Kohus lähtub hageja menetluskulude kindlaks määramisel menetluskulude nimekirjades märgitust ja tsiviilasja materjalidest. Kohus leiab, et hageja taotletavad menetluskulud kokku 3546 eurot (koos käibemaksuga).
14.Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Hageja nõuab lepingulise esindaja kulusid koos käibemaksuga. Hageja ei ole menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja menetluskulud ilma käibemaksuta. Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas sai hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu olla 120 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi, sh kohtupraktika tundmisel), siis on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud maksimaalselt 21,5 tunni asemel 19,73 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta), mis moodustab lepingulise esindaja tasu 2367,60 eurot (120*19,73) ilma käibemaksuta. Põhjendatud ja seadusest tulenevalt on vajalik hageja poolt riigilõivu tasumine hagilt 300 eurot, hagi tagamiselt 50 eurot, määruskaebuselt ringkonnakohtus 50 eurot ning kassatsioonikautsjonilt määruskaebuselt 50 eurot. Kohtu hinnangul asja materjalidega tutvumiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks ning kohtuistungil esindamiseks (14.01.2019 kohtuistung kestis ligikaudu 14 minutit) oleks kokku pidanud kuluma vähemalt 1,77 tundi vähem aega. Samuti ei ole põhjendatud kassatsioonikautsjoni 50 eurot nõudmine kostjalt, sest Riigikohus 08.03.2017 lahendis tagastas määruskaebuselt tasutud kautsjoni. Tegemist oleks topelt hüvitamisega. Kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks kassatsioonikautsjoni määruskaebuselt 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud kokku põhjendatud ja vajalikud 2767,60 euro (2367,60 +300+50+50) ulatuses ilma käibemaksuta. Kohus määrab kindlaks hageja põhjendatud ja 8 (9)
vajalikud menetluskulud 2767,60 eurot ilma käibemaksuta. Kohus mõistab menetluskulud 2767,60 eurot ilma käibemaksuta eurot kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
15.Hageja nõuab menetluskulud kokku summas 3546 eurot koos käibemaksuga. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõude summas 778,40 (3546-2767,60) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.