XX kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 14.05.2018 otsusele täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.06.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX, Eesti Inkasso OÜ ja kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebused Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Margit Pent Puudutatud isikud:
1.Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa,
2.Sissenõudja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), esindaja Olesja Polehhina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 29.06.2018 määrus tühistada osas, milles maakohus tühistas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 14.05.2018 otsuse täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata XX kaebuse 11.05.2017 täitmisteadete ja keelumärgete tühistamiseks ja täitemenetluste lõpetamiseks. Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 29.06.2018 määrus osas, milles maakohus tühistas 11.05.2017 täitmisteated ja keelumärked ning kohustas kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802. Jätta tühistatud osas XX kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 14.05.2018 otsuse peale täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 rahuldamata.
2.Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 29.06.2018 määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 29.06.2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
6.Eesti Inkasso OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
7.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 7.1 Rahuldada XX kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitma 14.05.2018 otsuse peale täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 osaliselt. Tühistada Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 14.05.2018 otsus täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata XX kaebuse 11.05.2017 kohtutäituri tasu otsuste tühistamiseks. Tühistada Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 11.05.2017 kohtutäituri tasu otsused täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802. 7.2 Muus osas jätta XX kaebus kohtutäitur Rannar Liitma 14.05.2018 otsuse peale täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 rahuldamata. 7.3 Menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas kohtutäitur Rannar Liitmale 03.06.2017 kaebuse, milles palus tühistada täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 täitmisteated, 11.05.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja sõidukile seatud keelumärked. Ühtlasi palus võlgnik täitemenetlused lõpetada. Kohtutäitur jättis 09.06.2017 otsusega kaebuse läbi vaatamata seoses selle mittetähtaegse esitamisega. 13.06.2017 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri 09.06.2017 otsuse tühistamiseks. Pärnu Maakohus jättis 14.06.2017 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.08.2017 määrusega maakohtu 14.06.2017 määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Pärnu Maakohus jättis 03.10.2017 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 09.06.2017 otsusele rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.02.2018 määrusega maakohtu 03.10.2017 määruse, ja kohtutäituri 09.06.2017 otsuse kaebuse läbivaatamata jätmise kohta, ning kohustas kohtutäiturit avaldaja 03.06.2017 kaebust läbi vaatama.
2.14.05.2018 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis avaldaja 03.06.2017 kaebuse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule 25.05.2018 kaebuse kohtutäituri 14.05.2018 otsuse tühistamiseks. Avaldaja palub lisaks tühistada kohtutäituri 11.05.2017 täitmisteated, 11.05.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, keelumärked avaldaja nimele registreeritud sõidukile registreerimisnumbriga 719AOG ning lõpetada menetlus täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802.
4.Käesoleval juhul on täitmisele pööratud Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-19174, kus sissenõudja ning võlgnik on üks ja sama, kuid avatud on kaks täitetoimikut (täiteasjad nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802) Mitme täitetoimiku avamine toob võlgnikule täiendavad kulud. Kohtutäiturimäärustiku § 61 lg 1 järgi peab kohtutäitur täitekulude kandmisel arvestama võimalikult väikse kuluga, et säästa võlgnikku liigselt koormatavatest kohustustest. Tuginedes TMS § 48 lg 1 p-le 7 tuleb täitemenetlus täiteasjades lõpetada täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu (TMS § 24 lg 1).
5.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 jagab täitemenetluse tasud kaheks, s.o kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada (lg 2) ja kui võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutusega kätte toimetada (lg 3). Antud juhul on kohtutäitur lähtunud kätte toimetamisel ebaõigesti KTS § 34 lg-st 3. Kohtutäitur pidi avama ühe täitetoimiku ja tal oli täitemenetluse tasu määramisel võimalik lähtuda KTS § 34 lg-st
2.Samuti mõistetakse kahe täitetoimiku avamise tõttu võlgnikult välja suuremad kohtutäituri tasud, kui need oleks olnud ühe täitetoimiku avamise korral. Kohtutäituri tasu otsustes puuduvad kohtutäituri tasud käibemaksuta summades ja täpsed viited KTS paragrahvidele, samuti lõplik summa.
6.Avaldaja sõidukile keelumärgete seadmine on tühine, kuna avaldajale ei toimetatud kätte täitmisteadet. Avaldaja leiab, et TMS § 64 lg 2 kohaldamiseks on kohtutäituril vajalik oma seisukohta ka motiveerida, mida kohtutäitur teinud ei ole. Sõidukit ei ole kasutatud vähemalt 7 aastat, avaldaja ei tea sõiduki asukohta ning leiab, et ei võlgne kohtutäiturile tasusid olematule sõidukile kahe keelumärke panemise eest.
7.Kohtutäitur ei ole tõendanud, et 11.05.2017 täitemenetluse alustamise ajaks oli kohtu avalikku elektroonilisse dokumendiregistrisse tehtud täitedokumendiks oleva kohtuotsuse kohta jõustumismärge. Puudutatud isikute seisukohad
8.Kohtutäitur palub jätta kaebuse terves ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda. Seadusest ei tulene kohtutäiturile kohustust võlgnikule ja sissenõudjale selgitada, mida toob kaasa mitme täitetoimiku avamine. Avaldaja seisukoht, et ta ei võlgne kohtutäiturile tasusid olematule sõidukile kahe keelumärke panemise eest, jääb arusaamatuks, kuna keelumärgete seadmisega ei ole võlgnikule täitekulusid tekkinud. Kohtutäituri hinnangul on oluline, et täitmisele võetav täitedokument on jõustunud, olenemata asjaolust, kas vastav märge on kohtute elektroonilisest dokumendiregistrist nähtav või mitte.
9.Sissenõudja leiab, et kohtutäituri otsus on seaduslik ja põhjendatud. Avaldaja eesmärk on võla tasumise edasilükkamine. Täitemenetluse algatamise aluseks oleva kohtuotsuse jõustumisest on möödas üle aasta, kuid võlgnik pole senini võlgnevust tasunud. Täitemenetluste alustamise tasude osas oli kohtutäitur õigustatud rakendama KTS § 34 lg3
t 3, kuna avaldaja ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil, vaid üürikorteris. Kohtutäitur oli õigustatud seadma sõidukile keelumärked, kuna sõiduk on siiani registreeritud avaldaja nimele. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10.Pärnu Maakohus rahuldas 29.06.2018 määrusega kaebuse ning tühistas kohtutäituri 14.05.2018 otsuse täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802, 11.05.2017 kohtutäituri tasu otsused, täitmisteated ja keelumärked täiteasjadese nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802. Maakohus kohustas kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802. Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda, kaebuse esitamisel avaldaja tasutud riigilõivu 15 eurot jättis kohus kohtutäituri kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 15 eurot.
11.Asja materjalidest nähtub, et sissenõudja on esitanud kaks täiteavaldust, mille alusel kohtutäitur on algatanud kaks täiteasja. Mõlemas täiteasjas on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsus nr 2-15-19174. TMS § 33 lg 4 kohaselt, kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel (vt Riigikohtu 14.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13).
12.Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kahe eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisult samad ja mille täitmine toimub samal viisil sama võlgniku suhtes. Selline lahendus toob võlgniku jaoks kaasa menetluse alustamise tasu mitmekordse maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu suurenemise võrreldes olukorraga, kui nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Eelmärgitud lahendus on üksnes kohtutäituri huvides, mitte aga võlgniku ega sissenõudja huvides. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri poolt avaldaja kohta kahe täitetoimiku avamine vastuolus TMS § 33 lg-s 4 sätestatuga, samuti Riigikohtu seisukohtadega. Maakohtu arvates on täitemenetluse alustamise tingimused täitmata jäetud (TMS § 24 lg 1) ning tuginedes TMS § 48 lg 1 p–le 7 tuleb täitemenetlus täiteasjades 175/2017/801 ja 175/2017/802 lõpetada.
13.KTS § 31 lg 2 p 4 järgi peab kohtutäituri tasu otsuses olema märgitud kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited KTS sätetele, mille alusel on tasu määratud. Praegusel juhul puuduvad kõnealuses kahes täiteasjas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustes tasu suurused ilma käibemaksuta ning pole määratud kindlat tasu suurust, mis võlgnikult konkreetse tasuotsusega välja mõistetakse. KTS § 31 lg 2 p 4 räägib konkreetsest tasust, mitte kohtutäituri tasu suuruse vahemikust. Kohtutäituri tasu otsused ei vasta KTS § 31 lg 2 p 4 sätestatud nõuetele, samuti puuduvad konkreetsed tõendid, et kohtutäitur oleks viidatud otsused viinud vastavusse KTS § 31 lg 2 punktis 4 sätestatud regulatsioonile. Arvestades ka seda, et antud juhul ei ole põhjendatud kahe täitetoimiku avamine, millest tulenevalt muutub ka kohtutäituri tasu suurus, siis kuuluvad kohtutäituri tasu otsused viidatud täiteasjades tühistamisele.
14.Avaldaja nõuab täitemenetluste tühistamist ka põhjusel, et kohtuotsusel puudub jõustumismärge. Asja materjalidest nähtub, et Riigikohtu 10.05.2017 kohtumääruse kohaselt jäeti avaldaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Täiteavaldused on esitatud 11.05.2017. Kohtutäitur alustas menetlust 11.05.2017. TsMS § 655 lg 2 p 2 sättest
tulenevalt ringkonnakohtu otsus jõustub kui otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse. Seega Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsus jõustus 10.05.2017. TMS § 12 lg 3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud täitedokumendi võtta täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Täitmisele esitatud lahendi jõustumist kinnitab nii elektrooniline jõustumismärge kui ka Riigi Teataja elektroonilise kohtulahendite andmebaasist nähtuvad andmed. Maakohus asus seisukohale, et täitedokument oli kohtutäiturile esitamise hetkeks jõustunud ja kohtutäituril oli võimalik seda turvaliselt kontrollida.
15.Avaldaja nõuab ka menetluse alustamise tasude tühistamist. Kohus nõustus kohtutäituriga selles, et käesoleval juhul puudub osapoolte vahel vaidlus, et menetlusdokumendid on kaebuse esitajale toimetatud kätte 29.05.2017 postkasti jätmise tulemusel, mistõttu ei oma käesoleval juhul tähtsust, kas menetlusdokumendi kättetoimetamiseks olid täidetud kõik tingimused TsMS § 326 lg 2 sätestatu kohaldamiseks või mitte. Kohtutäitur kohaldas KTS § 34 lg 3, kuna võlgniku leidmine üürikorterist ei pruugi olla lihtne (KTS § 34 lg 3 kohaldatakse kättetoimetamisel registrijärgsel aadressil). Kohtutäituri tasu hulka kuulub ka menetluse alustamise tasu (KTS § 29), mis ühe täiteasja algatamisel oleks väiksem kui kahe täiteasja puhul. Samas aga kuuluvad kohtutäituri tasu otsused viidatud täiteasjades tühistamisele, milledes sisaldub seega ka menetluse alustamise tasude tühistamine.
16.Keelumärke seadmisel võlgniku varale TMS § 145 lg 4 alusel ei tulene seadusest kohtutäiturile automaatset põhistamise kohustust, kuid kohtutäitur peab suutma TMS § 145 lg 4 rakendamist põhjendada juhul, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse. Käesoleval juhul on kohtutäitur lähtunud asjaolust, et võlgnikul on/oli teiste kohtutäiturite menetluses täiteasju, millest tulenevalt ei pruugi olla tagatud võlgnikule sõiduki omandi säilimine. Maanteeameti registri väljavõttest (I kd, tl 200) nähtub, et võlgnikule kuulub viidatud sõiduk ning tulenevalt TMS § 145 lg-st 4 kohtutäitur ka võlgniku varale keelumärke seadis. Viited sõiduki olematusele ei ole antud juhul asjakohased. Mis puudutab tasusid keelumärgete seadmise eest, on kohtutäitur väitnud, et keelumärgete seadmisega ei ole võlgnikule täitekulusid tekkinud. Märgitud asjaolu ei nähtu ka kohtutäituri tasuotsustest, lisaks kuuluvad need tühistamisele.
17.Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et praegusel juhul ei olnud põhjendatud kahe eraldi täiteasja alustamine ning see on vastuolus TMS § 33 lg-s 4 sätestatuga, millest omakorda tuleneb, et täidetud ei olnud täitemenetluse alustamise tingimused (TMS § 24 lg 1). Samuti kuuluvad kohtutäituri tasu otsused viidatud täiteasjades tühistamisele, ning arvestades TMS § 48 lg 1 p 7 sätet, tuleb täitemenetlus täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 lõpetada. Seega kuuluvad tühistamisele ka täitmisteated antud täiteasjades. Tulenevalt TMS § 49 lg-st 1, täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Seega kuuluvad ka keelumärked kustutamisele. XX määruskaebus
18.03.07.2018 esitas avaldaja määruskaebuse Pärnu Maakohtu 29.06.2018 määruse tühistamiseks osas, millega jäeti avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda. Avaldaja palus jätta tema menetluskulud kohtutäituri ja sissenõudja kanda.
19.Maakohus ei ole põhjendanud, miks on õiglane jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Käesolevas asjas ei ole maakohus palunud menetlusosalistel esitada avaldust
menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega ei saanud maakohus kaaluda ka võlgniku menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldajat esindas tsiviilasjas tema ema. TsMS § 218 lg 1 p 5 järgi võib lepinguline esindaja olla ka menetlusosalise üleneja sugulane. TsMS ei sätesta, et TsMS § 218 lg 1 p-s 5 nimetatud lepingulise esindaja kulusid ei hüvitata.
20.Lisaks ei nõustu võlgnik maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oma tähtsust, kas menetlusdokumendi kättetoimetamiseks olid täidetud kõik tingimused TsMS § 326 lg 2 sätestatu kohaldamiseks. Õigusselguse huvides pidi maakohus võtma konkreetse seisukoha, kas kohtutäitur võis lähtuda TsMS § 326 lg-st 2, kui kohtutäituril oli võimalik võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada ka vastavalt TsMS peatükkides 34 ja 35 sätestatule. Käesolevas asjas oli kohtutäituril enne TsMS § 326 lg 2 kohaldamist võimalik menetlusdokumente kätte toimetada võlgniku elektronpostiaadressil (TsMS § 3111 lg 1 p 1) ning võlgniku esindaja rahvastikuregistri aadressil (TsMS § 3111 lg 1 p 1). Eesti Inkasso OÜ määruskaebus
21.16.07.2018 esitas sissenõudja määruskaebuse, milles leiab, et kohus rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mistõttu kuulub määrus täies ulatuses tühistamisele.
22.Kohus jättis täiesti analüüsimata, et sissenõudja esitas kohtutäiturile kaks täitmisavaldust. TMS § 33 lg 4 sätestab, et kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Sissenõudja taotles kahe täitmisavalduse esitamise näol kahe toimiku avamist ning seetõttu oli kohtutäitur õigustatud avama võlgniku suhtes kaks täitmistoimikut. Maakohus on vääralt kohaldanud Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-52-17, kuna refereeritud Riigikohtu seisukoht puudutas olukorda, kus kohtutäitur avas mitu täitmistoimikut oma algatusel. Riigikohus leidis asjades nr 3-2-1-164-13 ja nr 3-2-1-157-04, et TMS § 42 mõtte kohaselt tuleb lugeda tarbetuteks need täitekulud, mille sissenõudmine koormab võlgnikku rohkem kui sissenõudja huvides vajalik. Sissenõudja on seisukohal, et täitekulude suurus ja nende võimalik põhjendamatus ei saa kuidagi mõjutada täitemenetluse kehtivust. Kuna maakohtu määrus täitemenetluste tühistamise kohta ei ole õiguspärane, siis ei ole õiguspärased ka muud maakohtu otsustused. Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus
23.17.07.2018 esitas kohtutäitur määruskaebuse maakohtu 29.06.2018 määruse tühistamiseks ulatuses, millega kohus rahuldas võlgniku kaebuse. Kohtutäitur palub jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.
24.Kuna võlgnikule on täitmisteated toimetatud kätte (seda olenemata asjaolust, kas võlgnik leidis need postkastist juhuslikult või mitte), ei oma käesoleval juhul tähtsust, kas menetlusdokumendi kättetoimetamiseks olid täidetud kõik TsMS § 326 lg 2 sätestatu kohaldamise tingimused või mitte. TsMS § 326 lg 2 sätestatud tingimuste täitmise kontroll on vajalik, kui menetlusdokumente ei ole õnnestunud toimetada kätte adressaadile postkasti jätmisega.
25.Käesoleval juhul on sissenõudja esitanud kaks eraldi täiteavaldust, millest tulenevalt oli kohtutäituril kohustus TMS § 33 lg 4 alusel algatada kaks eraldi täiteasja. Maakohus on ekslikult leidnud, et kahe eraldi täiteasja alustamine ei ole põhjendatud olukorras, kus täitmise aluseks on üks ja sama täitedokument. TMS § 33 lg 4 ei sea piirangut mitme täiteasja algatamiseks, kui täitmise aluseks on üks ja sama täitedokument.
26.Kohtutäitur tõdeb, et kohtutäituri tasu otsus ei ole kooskõlas KTS § 31 lg 2 p 4 sätestatuga, kuid antud puudus ei riiva kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Asjakohtu on maakohtu etteheide, et kohtutäituri tasu otsustes pole määratud kindlaks tasu suurust, mis võimaldab üheselt tuvastada, mis summa konkreetse tasuotsusega välja mõistetakse. Lõplik kohtutäituri tasu suurus selgub peale KTS § 401 lg 2 sätestatud tähtaja möödumist. Seega puudub üldse võimalus tuua kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses välja konkreetne summa.
27.Maakohus on õigusliku aluseta tühistanud täitmisteated ja keelumärked ning teinud kohtutäiturile kohustuseks lõpetada täitemenetlused. Vastuoluline on määruse resolutsiooni p 2, milles maakohus on jätnud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuid samas on jätnud riigilõivu 15 eurot kohtutäituri kanda. Vastused määruskaebustele
28.Kohtutäitur vaidles võlgniku määruskaebusele vastu ja toetas sissenõudja määruskaebust. Võlgnik vaidles sissenõudja ja kohtutäituri määruskaebustele vastu. Sissenõudja vaidles võlgniku määruskaebusele vastu ja toetas kohtutäituri määruskaebust. Edasine menetluse käik
29.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 29.06.2018 määrus tuleb TsMS § 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tühistas kohtutäituri 14.05.2018 otsuse täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata XX kaebuse 11.05.2017 täitmisteadete ja keelumärgete tühistamiseks ja täitemenetluste lõpetamiseks. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus tühistas 11.05.2017 täitmisteated ja keelumärked ning kohustas kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802. Ringkonnakohus jätab tühistatud osas avaldaja kaebuse kohtutäituri 14.05.2018 otsuse peale rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21). Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata. Kohtutäituri ja sissenõudja määruskaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
31.Käesolevas asjas on sissenõudja esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-19174 täitmiseks kohtutäiturile 11.05.2017 kaks täitmisavaldust, millest ühel juhul nõudis sissenõudja 412,50 euro (menetluskulud) ja jooksva viivise tasumist ja teisel juhul 5168,88 euro (põhivõlg, menetluskulud) ja jooksva viivise tasumist. Täitmisavalduste alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlused nr 175/2017/801 ja 175/2017/802. Maakohus leidis, et kohtutäitur alustas ebaõigesti ühe täitedokumendi alusel kaks täitemenetlust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sissenõudja taotles kahe täitetoimiku avamist. TMS § 33 lg 4 sätestab, et kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Kuna sissenõudja taotles kahe täitetoimiku avamist, siis ei rikkunud kohtutäitur TMS § 33
lõiget 4. Ringkonnakohus märgib, et käesolev juhtum ei ole analoogne Riigikohtu 14.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17 käsitletud olukorraga, kuna viimases avas kohtutäitur mitu täitetoimikut ilma sissenõudja taotluseta. Lisaks märgib Ringkonnakohus, et ka juhul kui kohtutäitur oleks rikkunud TMS § 33 lõiget 4, siis tulnuks avaldajal taotleda kohtutäiturilt täiteasjade ühendamist. Riigikohus on 14.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17 (p 14) selgitanud, et kui võlgnik menetluse käigus leiab, et selle täiteasja alustamisel on TMS § 33 lg-t 4 rikutud ning tema vastu suunatud rahalist nõuet tulnuks sundtäita juba varem alustatud täiteasjas, tuleb tal täiteasjade ühendamist taotleda esmalt kohtutäiturilt endalt. Juhul kui kohtutäitur sellise taotluse rahuldamisest keeldub, tuleb see võlgnikul seejärel vaidlustada kaebusega TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Alles sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saaks menetlusosaline esitada TMS § 218 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Eeltoodule tuginedes on maakohus põhjendamatult leidnud, et täitemenetluste alustamise tingimused ei olnud täidetud, ning on alusetult kohustanud kohtutäiturit sellel alusel täitemenetlused lõpetama.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et täitedokument oli täitemenetluste alustamise ajaks jõustunud ning kohtutäituril oli võimalik seda turvaliselt kontrollida.
33.Maakohus leidis, et kuna kahe täitemenetluse alustamine ei olnud põhjendatud ja täitemenetlused kuuluvad lõpetamisele, siis kuuluvad tühistamisele ka täitmisteated. Täitmisteadete tühistamist on avaldaja taotlenud ka oma kaebuses. Kolleegium märgib, et avaldaja ei ole selgitanud, millisel alusel ta täitmisteadete tühistamist nõuab. Lisaks asus kolleegium seisukohale, et täitemenetlused on algatatud õigesti. Seega puudub täitmisteadete tühistamiseks alus.
34.Kohtutäitur leiab, et maakohus on õigusliku aluseta tühistanud keelumärked avaldaja nimele registreeritud sõidukile. Maakohus on keelumärked tühistanud seoses täitemenetluste lõpetamise aluse esinemisega. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et täitemenetlused alustati alusetult, ning et selle tõttu kuuluvad täitemenetlused lõpetamisele. Avaldaja on keelumärgete tühistamist argumenteerinud asjaoluga, et temale ei olnud sõidukile keelumärgete seadmise ajaks täitmisteateid kätte toimetatud. Maakohus on kohtutäituri poolt keelumärgete seadmise alusena nimetanud TMS § 145 lg 4. TMS § 145 käsitleb keelumärke seadmisest kinnisasjale. Vallasasjale keelumärke seadmisele kohaldub TMS § 64 lg 2, mis sätestab, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist. TMS § 64 lg 2 kohaldamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Käesoleval juhul on kohtutäitur TMS § 64 lg 2 sätestatud õiguse realiseerimisel lähtunud asjaolust, et võlgnikul on teiste kohtutäiturite menetluses täiteasju, millest tulenevalt ei pruugi olla tagatud võlgnikule sõiduki omandi säilimine. Ringkonnkohus leiab, et kohtutäitur ei ole diskretsioonipiire ületanud. Kohtutäitur V. Välba e-kirja kohaselt on YY avalduse alusel algatud avaldaja suhtes kaks täitemenetlust. Täitemenetlused algatati 12.05.2017 ja 22.05.2017 (II kd tl 137 - 138). Kuna avaldaja suhtes on veel teisi täitemenetlusi ning arvestades asjaolu, et TMS § 65 lg 3 järgi on varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus hilisema arestimise alusel tekkinust eespool, siis ei saa pidada kohtutäituri poolt TMS § 64 lg 2 rakendamist põhjendamatuks.
35.Kohtutäitur on teinud mõlemas täiteasjas 11.05.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Kohtutäitur ei ole oma seisukohtades põhjendanud, miks on ta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu nõudnud mõlemas täiteasjas. Riigikohus on 29.01.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13 (p 17) selgitanud, et TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine. Käesoleval juhul on sama täitedokumendi täitmiseks algatatud samal päeval kaks menetlust. Kuigi TMS § 33 lg 4 võimaldab sissenõudjal taotleda mitme täitetoimiku avamist, ei tähenda see, et arvestama ei peaks ka võlgniku huvidega. Võlgnikku ei tohiks koormata rohkem, kui see on sissenõudja huvides vajalik. Kolleegium leiab, et olukorras, kus samal päeval on rahasumma sissenõudmiseks sama täitedokumendi alusel algatatud kaks täitemenetlust, ei peaks võlgnikule selle tagajärjel tekkivad kulutused kohtutäituri tasule olema suuremad, kui avatud oleks üks täitemenetlus.
36.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse alustamise tasu määramisel lähtuma KTS § 34 lg-st 2, mitte KTS § 34 lg-st 3. KTS § 34 lg 2 järgi määratakse täitemenetluse tasu juhul, kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud elukoha või sideandmete või äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi. KTS § 34 lg 3 järgi määratakse täitemenetluse alustamise tasu siis, kui võlgnikule ei ole eelmärgitud viisil võimalik täitmisteadet mõistliku pingutusega kätte toimetada. Kohtutäituri tasu otsustest ei ole üheselt aru saada, kummast normist on kohtutäitur lähtunud, kuna viidatud on mõlemale normile ja välja on toodud summad mõlema normi järgi. Samas on kohtutäituri otsustes märgitud, et täitmisteate kättetoimetamisel loetakse mõistlikuks pingutuseks üksnes isiklikku kättetoimetamist võlgnikule allkirja vastu, muudel juhtudel on tegemist täitmisteate ebamõistliku kättetoimetamise pingutusega. Sellest võib järeldada, et kohtutäitur on käesoleval juhul soovinud rakendada KTS § 34 lg-t 3, kuna antud juhul jäeti täitmisteated avaldajale postkasti. Kolleegium leiab, et KTS §-st 34 ei tulene, et lõiget 2 on võimalik rakendada üksnes juhul, kui täitmisteade toimetati võlgnikule kätte allkirja vastu. KTS § 34 lg-t 2 saab rakendada ka juhul, kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja sai täitmisteated kätte 29.05.2017 Paides Pärna 5-12 asuva korteri postkastist. See aadress on märgitud avaldaja aadressiks ka täitedokumendiks olevas Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsuses. Kohtutäituri väidetest ei järeldu, et täitmisteadete jätmisel täitedokumendis märgitud aadressil olevasse postkasti oleks kohtutäitur pidanud tegema ebamõistlikke pingutusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäitur kolleegiumi hinnangul esitanud põhjendusi, millest nähtuvalt saaks täitemenetluse alustamise tasu määramisel lähtuda KTS § 34 lõikest 3.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri tasu otsused ei vasta ka formaalsetele nõuetele. KTS § 31 lg 2 p-st 4 tuleneb, et kohtutäituri tasu otsuses peab olema märgitud kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud. Antud juhul ei ole tasu suurusi ilma käibemaksuta näidatud.
38.Ülaltoodust tulenevalt puudub alus tühistada maakohtu määrust osas, milles maakohus leidis, et kohtutäituri tasu otsused kuuluvad tühistamisele.
39.Kohtutäitur esitas 23.11.2018 ringkonnakohtule taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks, kuna täitemenetlused on lõpetatud seoses nõuete rahuldamisega. Avaldaja palus jätta kohtutäituri taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Samuti palus avaldaja tühistada kohtutäituri 23.11.2018 täitemenetluse lõpetamise otsused või alternatiivselt jätta need läbi vaatamata. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale õigusvastaselt arvelduskontolt arestitud 6626,56 eurot ja maksma sellelt viivist. Ühtlasi taotles avaldaja, et tema suhtes jäetakse kohaldamata TMS § 132 lg 2 ja 3, kohaldada selle asemel PKS § 101 lg 1, ning kontrollida TMS § 132 lg 2 ja 3 vastavust PKS § 101 lg 1 ja põhiseadusele. Lisaks palus avaldaja kontrollida KTS § 34 lg 1-3 vastavust põhiseadusele ja jätta need avaldaja suhtes kohaldamata.
40.Kolleegium on seisukohal, et kohtutäituri taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Asjaolu, et täitur on täitemenetlused lõpetanud, ei võta avaldajalt võimalust vaidlustada varasemalt tehtud täitetoiminguid. Kolleegium jätab tähelepanuta avaldaja taotlused kohtutäituri 23.11.2018 täitemenetluse lõpetamise otsuste tühistamiseks, kuna TMS § 217 ja § 218 kohaselt esitatakse kaebus kohtutäituri otsuse peale esmalt kohtutäiturile endale ja seejärel saab kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus. Avaldaja ei saa pöörduda otse ringkonnakohtu poole. Seda, et avaldaja on teadlik, et kaebus tuleb esitada esmalt kohtutäiturile, nähtub ka avaldaja 28.11.2018 seisukohast. Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta avaldaja taotluse kohustada kohtutäiturit tagastama õigusvastaselt arestitud 6626,56 eurot ja maksma sellelt viivist, kuna ka arestimist saab avaldaja vaidlustada kaebuse esitamisega esmalt kohtutäiturile endale. Avaldaja taotlus jätta kohaldamata TMS § 132 lg 2 ja 3, kontrollida nende vastavust põhiseadusele ning kohaldada nimetatud sätete asemel PKS § 101 lg 1, ei ole asjakohane, kuna TMS § 132 lg 2 ja 3 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Lisaks palus avaldaja kontrollida KTS § 34 lg 1-3 vastavust põhiseadusele, kuna täitemenetluse alustamise tasu ei tohiks sõltuda nõude suurusest. Kolleegiumi hinnangul ei saa täitemenetluse alustamise tasu suuruse sõltuvusse seadmist varalise nõude suurusest pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Menetluskulud
41.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et avaldaja kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (kohtutäituri tasu otsuste tühistamise osas), käesoleva vaidluse asjaolusid, samuti seda, et sissenõudja ei ole esitanud sisulist põhjendust, miks oli vaja käesoleval juhul esitada kaks täitmisavaldust, peab kolleegium põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Seetõttu puuduvad ka menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.