ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega 4K System OÜ), Sten Janu ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ hagi AS-i Dotnuva Baltic ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vastu täitemenetluses tehingu tagasivõitmiseks ja tehingu järgi saadu hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
49 614 eurot 55 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel), Sten Janu ja
PAHANDUSMINISTEERIUM
OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. mai 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (hagejad):
ASHTANGA
KUNDALINI
OÜ (likvideerimisel, registrikood 12934966), likvideerija Priit Janu
2.Sten Janu (isikukood XXXXXXXXXX)
3.PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ registrikood 14436741), seaduslik esindaja Priit Janu Vastustajad:
1.AS Dotnuva Baltic (registrikood 12019737), lepinguline esindaja Toomas Rinne
2.Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel, registrikood 1251144), seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes vandeadvokaat Kristo Teder
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, tunnistada kehtetuks AS Dotnuva Baltic ja Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) vahel 15. aprillil 2016 sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügileping ja välja mõista AS-ilt Dotnuva Baltic kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 26 230 eurot ning kohustada nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Kohustada AS-i Dotnuva Baltic tasuma väljamõistetud hüvitiselt 21 500 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus menetluskulude jaotuse osas.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus muutmata.
4.2.Tunnistada kehtetuks AS Dotnuva Baltic ja Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) vahel
15.aprillil 2016 sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügileping.
4.3.Välja mõista AS-ilt Dotnuva Baltic kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 26 230 eurot ning kohustada nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse.
4.4.Kohustada AS-i Dotnuva Baltic tasuma väljamõistetud hüvitiselt 21 500 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.“
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega 4K System OÜ, hageja I), Sten Janu (hageja II) ja Pahandusministeerium OÜ (hageja III) esitasid 7. oktoobril 2017 Tartu Maakohtule hagi AS-i Dotnuva Baltic (kostja I) ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel, kostja II) vastu, milles palusid tunnistada kehtetuks kostjate vahel 15. aprillil 2016 sõlmitud müügileping ja kohustada kostjat I andma kohtutäiturile T. Peedosaarele või K. Põltsile üle kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadu summas 41 400 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4902 eurot 55 senti ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Alternatiivselt palusid hagejad kohustada kostjat I andma kohtutäituri T. Peedosaarele või K. Põltsile üle kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadud summa ja viivise kohtu äranägemisel. Menetluskulud palusid hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur T. Peedosaare menetluses täiteasi nr 119/2017/167, milles sissenõudjaks on hageja I ja võlgnikuks kostja II, nõuet ei ole rahuldatud. Hageja I loovutas osa nimetatud täiteasjas olevast nõudest hagejatele II ja III. Kohtutäitur K. Põltsi menetluses on täiteasi nr 025/2017/3810, milles sissenõudjaks on hageja II ja võlgnikuks kostja II, nõuet ei ole rahuldatud. Harju Maakohus lõpetas 22. augusti 2017 määrusega kostja II pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega on kostja II püsivalt maksejõuetu. Kostjad sõlmisid 15. aprillil 2016 müügilepingu, millega kostja I omandas kostjalt II traktori CASE-IH MXU 135 (tehasetähis EKP006199, tootmisaasta 2005) hinnaga 5000 eurot, millele lisandus käibemaks. Tehingul on kinke iseloom ja seetõttu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 189 alusel kehtetu. Traktor oli tehniliselt korras, igal aastal tehti sellele põhjalik hooldus. Ka neli päeva enne müüki oli traktorile tehtud hooldus 3671 euro 33 sendi eest. Traktoril olid lisaseadmed väärtusega 3349 euro 44 senti. Müügilepingu sõlmimisel teadis kostja I, et kostja II on püsivalt maksejõuetu. Kostja I tasus traktori eest vaid 1327 eurot 51 senti. Kostja I on traktori võõrandanud edasi kostja II varasema juhatuse liikme abikaasale K.J. ile, kes on selle omakorda edasi võõrandanud 18 000 euro eest. Kuivõrd tehinguga saadu tagastamine on võimatu, peab kostja I hüvitama saadu hariliku väärtuse summas 41 400 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub viivis.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagi esitamise ajaks tuleb lugeda 2. august 2018 ning seega on hagi esitatud pärast TMS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Müügileping ei ole käsitletav kinkelepinguna. Vastavalt müügilepingule oli traktori müügihinnaks 5000 eurot, millele lisandus käibemaks. Osa müügihinnast tasaarvestati kostja II tasumata arvetega ning 1327 eurot 51 senti tasuti ülekandega. Seega on ekslik hagejate väide, et traktori eest tasuti vaid 1327 eurot 51 senti. Hagejad ei ole tõendanud, et traktori müügihind ei vastanud turuhinnale. Hagejate esitatud arved ei tõenda seda, et traktorit oli järjepidevalt hooldatud ja parendatud, vaid seda, et see oli juba 2014.a alguses halvas seisukorras ja vajas remonti. Hagejad ei ole tõendanud, et traktor oli enne müüki tehniliselt korras. Traktor võõrandati 23. detsembril 2016 K.J. ile hinnaga 11 013 eurot, millele lisandus käibemaks. Enne seda tehti traktorile parendusi. Ekslik on hagejate väide, et traktor osteti koos lisadega. Müügilepinguga ei omandanud kostja I ühtegi lisa. Kostja I ei olnud teadlik kostja II makseraskustest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja I kasuks välja menetluskulud 630 eurot ja kostja II likvideerija kasuks menetluskulud 1036 eurot 80 senti. Maakohus jättis hagejate 7. detsembril 2018 esitatud tõendi asja juurde võtmata, samuti jättis kohus rahuldamata hagejate 11. aprillil 2018 esitatud vastuväite kohtu tegevusele. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 189 sätestatud tähtaja jooksul. Tehing, mille kehtetuks tunnistamist hagejad taotlevad, toimus
15.aprillil 2016. Hagi esitamise ajaks tuleb lugeda 7. oktoober 2017. Maakohus leidis, et hagejatel on nõuded kostja II vastu, nõuete suhtes toimub täitemenetlused ja nõudeid ei ole rahuldatud. Sellega on täidetud TMS §-s 187 sätestatud vara tagasivõitmise üldised alused. TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja, kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Viidates 15. aprilli 2016 müügilepingule, väärteoasjas tunnistaja üle kuulatud kostja II endise juhatuse liikme E. Oltjani ja kostja I raamatupidaja K. Ruusmaa ütlustele, ning kohtule esitatud arvetele, leidis maakohus, et kostjate vahel sõlmitud müügilepingu osas oli vastusooritus – kostja I sai traktori, tasaarvestas kostja II poolt tasumata arved summas 4672 eurot 49 senti ning tasus rahas traktori eest 1327 eurot 51 senti. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjal II oleks olnud tahe mingilgi määral kostjat I rikastada vastusooritust saamata. Osaliselt kinkelepingu tunnus võib esineda ka juhul, kui traktori võõrandamine oleks toimunud märkimisväärselt alla turuhinna. Siinjuures ei ole tähtis, mis põhjustel või eesmärgil traktori müük toimus, tähtsust omab müügihind ja selle vastavus turuhinnale. Maakohus leidis, et müügilepingus ja sellega seotud arvel puuduvad andmed koos traktoriga ka lisaseadmete müügi kohta. Samas, isegi kui asuda seisukohale, et koos traktoriga müüdi lisaseadmed (s.o hagejate viidatud kinnitusraamid ja hüdraulika komplekt), ei ole hagejad tõendanud, mis seisus lisaseadmed olid ja missugune oli nende väärtus müügi toimumise ajal. Kostjad on esile toonud, et kinnitusraamid olid roostes, hüdraulika komplekti olemasolu ei ole kinnitatud kohtutäiturile saadetud vastuses. Maakohus leidis, et hagejate väited traktori müümisest koos lisaseadmetega ei anna alust lugeda müügilepingu hinda turuväärtusele mittevastavaks. Esitatud ei ole asjaolusid, kas ja kui palju nende seadmete olemasolu oleks lõplikku hinda mõjutanud. Maakohus nõustus kostjatega selles, et võrreldavad ei ole kasutuses olnud ja laos seisev traktor, need ei ole identsed ega ka samaväärsed. Seega ei ole hagejate väited müüdud ja müügiks pakutud traktorite hinna erinevuse osas aluseks lugeda müügilepingus märgitud traktori müügihind turuhinnale mittevastavaks. Kohtule esitatud arved ei tõenda mitte traktori head korrasolekut, vaid pigem asjaolu, et müügiobjektiks olnud traktor vajas igal aastal suuremahulist remonti. Esitatud arvetel kajastatud tööd ei viita hooldustöödele, vaid remondile. Maakohus leidis, et hagejate 7. detsembril 2018 esitatud tõend tuleb jätta vastu võtmata. Hagejad on esitanud tõendi hilinemisega, s.o koos lõplike kirjalike seisukohtadega, samas ei ole põhjendatud, miks ei saanud tõendit varem esitada. Esitatud tõendi vastuvõtmine tooks kaasa menetluse venitamise.
Hagejate esitatud müügiteated ei tõenda, et kostjate vahel toimunud müügitehing oleks toimunud alla turuhinna. Siinjuures tuleb silmas pidada, et müügiobjektiks olnud traktor registreeriti 2005. aastal, töötunde oli 10 000. Hageja esitatud müügikuulutustes on 2006 - 2007 traktorid, millest ainult üks 2006. a traktor on 13 800 töötunniga, hinnaks 21 500 eurot ja asukohaks Itaalia. Maakohus nõustus kostjatega selles, et võrrelda tuleks võimalikult sarnaste, s.o sama aasta, töötundide arv, samas tehnilises seisukorras jne traktorite müügihinda. Ajutise pankrotihalduri aruandes märgitu ei tähenda ega tõenda seda, et traktor võõrandatigi alla turuhinna. Ajutine pankrotihaldur ei ole selliseid nõuded pankrotimenetluses esitanud. Hagejate väidete kohaselt seadis kohtutäitur keelumärke 20. aprillil 2016, müügitehing toimus
15.aprillil 2016, seega enne keelumärke seadmist. Hilisem keelumärke seadmine ei saanud ega omanudki mingit mõju müügihinna kujunemisele. Pärast 15. aprilli 2016 toimunud müügitehingut edasi toimunud tehingud sama traktoriga ei viita sellele, et müügitehingu hind ei vastanud turuhinnale. Asjaoludest nähtuvalt on pärast traktori ostmist kostja I kui ka järgmine edasimüüja teinud parendustöid. Maakohus möönis, et traktori parendamiseks tehtud kulutused tõstavad traktori müügihinda, kuid parenduste järel kujunenud müügihinda ei saa samastada eelneva traktori tehnilise seisukorraga.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi vastavalt hagiavalduses märgitule. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt oli kostja II esindajale 15. aprilli 2016 müügilepingu sõlmimisel teada, et lähiajal sundvõõrandab kohtutäitur kostja II osa. Eeltoodu selgitab, miks kostja II esindaja asus paaniliselt ja alla turuhinna oma varasid realiseerima või kolmandate isikute nimele kirjutama. Asjaolule, et kostjate vahelise tehingute kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, juhitakse tähelepanu 16. juuni 2017 ajutise halduri aruande p-s 13.2. Võõrandatud traktor oli tehniliselt korras, sellel oli kehtiv tehniline ülevaatus ning traktorile oli vahetult enne müügitehingu sõlmimist (s.o 11. aprillil 2016) tehtud korraline hooldus summas 3671 eurot 33 senti. Müügitehinguga omandas kostja I lisaks traktorile ka kinnitusraamid (soetusmaksumus 1920 eurot, millele lisandub käibemaks) ja hüdraulika komplekti (soetusmaksukumus 871 eurot 20 senti, millele lisandub käibemaks). Kostja I on 9. märtsil 2017 teinud hagejale pakkumuse traktorile hinnaga 41 400 eurot, mis on võõrandatud traktoriga identne (erinevad vaid valmistamisaastad). Kostja II varasema juhatuse liikme abikaasa K.J. on vaidlusaluse traktori jäänuki võõrandanud 29. märtsil 2018 hinnaga 18 000 eurot. Samuti on hagejad esitanud traktorite müügiteated, mille kohaselt on tavapäraselt sarnaste traktorite müügihinnad 2018. aastal (s.o kaks aastat pärast müügitehingut) jätkuvalt 25 000 – 40 000 eurot. Hagejate hinnangul ei ole mõistus- ega tavapärane, et tehniliselt korras ja kehtiva ülevaatusega traktori väärtus saanuks olla 11. aprilli 2016 hoolduse-eelselt üksnes 1327 eurot 51 senti, s.o vastusoorituse rahaline väärtus, mis kostja II kostjalt I sai. Maakohus on ekslikult leidnud, et traktorile on tehtud remont, mitte hooldus. Filtrite, õlide, seibide, tihendite, jahutus- ja pidurivedeliku jne vahetus ei ole remont, vaid traktori iga-aastane korraline hooldus.
Maakohus on üllatuslikult asunud seisukohale, et hüdraulika komplekti olemasolu ei ole kinnitatud ka kohtutäiturile saadetud vastuses. Selline seisukoht on vastuolus kostja I juhatuse liikme kinnituse ja hagejate esitatud tõenditega. Hagejad viitavad enda 1. detsembri 2017 menetlusdokumendi lisale 1. Samuti on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et traktor vajas iga-aastaselt remonti. Hagejad on esitanud arved, millel märgitu on kulumaterjalid, mida on korralisel hooldusel iga-aastaselt või vastavalt kulumisele vaja vahetada. Maakohus on alusetult leidnud, et isegi olukorras, kus 13 800 töötunniga traktor on võimalik soetada hinnaga 21 500 eurot (lisandub Itaalia käibemaks summas 4730 euro), ei tõenda kostjate tehingu kasvõi osalist kinkeiseloomu. Maakohus on üllatuslikult asunud seisukohale, et ajutine pankrotihaldur ei ole kostjate müügitehingu tagasivõitmise nõuded kostja II pankrotimenetluses esitanud. Kostja II pankrotimenetlus ei ole alanud, see on raugenud enne pankroti väljakuulutamist. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et kostja I ei olnud müügilepingu sõlmimisel teadlik, et kostja II osa plaanitakse sundvõõrandada. 2. novembri 2011 kohtumäärusest tulenev nõue oli täitmisel ning kostjat II tehingus esindatavale osanikule oli teada, et kohtutäitur plaanib kostja II osa sundvõõrandada. TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja II varasema juhatuse liikme abikaasa pool 29. märtsil 2018 hinnaga 18 000 eurot võõrandatud traktori jäänukile on tehtud lisakulutusi. Hagejad märgivad, et 28. veebruari 2018 müügikuulutusest on näha, et traktorist on järel vaid jäänuk. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et traktorile on mistahes lisakulutusi tehtud. Maakohus on ekslikult leidnud, et isegi kui hagejad oleks eelmärgitud asjaolu tõendanud ja hagi tuleks rahuldada, saaks kohus kostjalt välja mõista tehingu alusel saadu, s.o 5000 eurot. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kostjal I on kohustus anda täiturile üle traktori harilik väärtus 15. aprilli 2016 seisuga, millele lisanduksid käibemaks ja viivised. Kuna kostjad on menetlust venitanud, oli põhjendamatu jätta menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. Hagi menetlusse võtmise viibimine oli põhjustatud üksnes kostjatest. Menetluskulude jaotamisel oleks sellest asjaolust tulnud maakohtul lähtuda või vähemalt seda kaaluda. Lisaks on maakohus mõistnud menetluskulud välja isikule, kes ei ole menetlusosaline, s.o kostja II likvideerijale.
5.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
6.Kostja II ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsuse osaliselt hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, tunnistab kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 15. aprillil 2016 sõlmitud traktori CASEIH MXU 135 müügilepingu ja mõistab välja kostjalt I kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ning kohustab nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Samuti kohustab ringkonnakohus tasuma kostjat I väljamõistetud hüvitiselt 26 230 eurot viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Hagejad on esitanud kostjate vastu hagi võlgniku vara tagasivõtmiseks täitemenetluses. Hagi õiguslikuks aluseks on TMS § 189, mille lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
9.Täitemenetluse seadustik annab sissenõudjale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid. Sissenõudja võib nt esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks täitemenetluse seadustiku neljandas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (TMS § 187 lg 1 esimene lause). Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2). Käesoleval juhul on täidetud TMS §-s 187 sätestatud eeldused võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. Maakohus on tuvastanud otsuse p-s 25, et hagejatel on sissenõutavad nõuded võlgniku OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vastu ning sissenõuete pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõuete täielikku rahuldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga ning järgib selles osas maakohtu põhjendusi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et iseenesest ei ole kostjad vastu vaielnud sellele, et TMS §-s 187 sätestatud vara tagasivõitmise üldised eelduseks on täidetud.
10.Antud juhul tuginevad hagejad asjaolule, et kostja I ja kostja II vahel 15. aprillil 2016 sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügileping on osaliselt kinke iseloomuga, sest müügilepingus märgitud lepingu hind on tunduvalt alla traktori turuväärtuse (TMS § 189 lg 2). Kostjad on hagejate väitele vastu vaielnud ning nende seisukoha kohaselt vastas nende vahel
15.aprillil 2016 sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu hind turuhinnale, s.o ei olnud tegemist kinke iseloomuga tehinguga.
10.1.Eelkõige on vaidlus selles, kas kostja I tasus kostjale II traktori eest 6000 eurot (koos käibemaksuga), nagu on märgitud lepingus, või ainult 1327 eurot 51 senti. Hagejate väitel tasus kostja I kostjale II traktori müügilepingu alusel vaid 1327 eurot 51 senti, sest vahetult enne traktori võõrandamist tehti traktorile remonti 3749 euro 7 sendi eest ja koheselt pärast võõrandamist veel täiendavalt 923 euro 42 sendi eest. Lisaks omandas kostja I kinnitusraamid ja hüdraulika komplekti, mille väärtus koos käibemaksuga oli 3565 eurot 20 senti. Kostja I vastuväite järgi tasus ta müügilepingu alusel 6000 eurot (koos käbemaksuga), sest tasaarvestas oma nõuded kostja II vastu summas 4672 eurot 49 senti ning lisaseadmeid koos traktoriga ta ei omandanud. Ringkonnakohus leiab, et traktori müügihinnaks oli lepingus märgitud hind 6000 eurot, mis on kostja I poolt tasutud kostjale II. Asjaolu, et kostja I tasus kostjale II reaalselt vaid 1327 eurot 51 senti ning summas 4672 eurot 49 senti tasaarvestas oma nõuded kostja II vastu, ei muuda traktori müügihinda. Samuti ei oma tasaarvestuse tegemisel tähtsust see, mis alusel tasaarvestatavad nõuded tekkisid.
10.2.Ringkonnakohtu arvates on tõendatud hagejate väide, et traktori müügilepinguga omandas kostja I lisaks traktorile ka kinnitusraamid ja hüdraulika komplekti. Nimetatud asjaolu tõendavad kostja I juhatuse liikme 02.03.2017 vastus kohtutäituri päringule (I kd tl 84) ja 03.12.2013 arve nr 006271 (I kd tl 83). Samas ei selgu asjas olevatest tõenditest, kuivõrd tõstsid lisaseadmed traktori müümisel selle turuhinda. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta lisaseadmete maksumuses osas, vaid määrab kindlaks traktori kui terviku turuväärtuse.
10.3.Vastavalt TsÜS §-le 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hagejad on müügilepingu esemeks olnud traktori turuväärtuse tõendamiseks esitanud: 1) kostja I 09.03.2017 hinnapakkumise kasutatud traktori CASE-IH MXU 135 Multicontroller (2006. a) kohta (I kd tl 7); 2) traktori remondiarved 27.01.2014 (arve nr 006486, I kd tl 78), 27.03.2014 (arve nr 006737, I kd tl 79), 21.04.2015 (arve nr 010134, I kd tl 81), 11.04.2016 (arve nr 014676, I kd tl 82); 3) kasutatud Case IH MXU 135 traktorite müügiteated (II kd tl 8); 4) kostja I 02.03.2017 vastus kohtutäituri päringule, mille kohaselt kostja I müüs traktori 27.12.2016 K.J. (I kd tl 191); 5) K.J. traktori müügikuulutus Kuldses Börsis (I kd tl 193); 6) sõidukiga tehtud toimingud (I kd tl 196). Kostja I vastuväited hagejate poolt nimetatud traktori turuväärtusele (ja selle kohta esitatud tõenditele) on jäänud paljasõnaliseks. Kostjal I oleks olnud võimalik esitada omapoolseid tõendeid selle kohta, et traktori müügilepingus märgitud hind oli mingil põhjusel konkreetse traktori turuväärtus, kuid ta ei ole seda teinud.
10.4.Ringkonnakohus leiab, et 15. aprillil 2016 sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügileping on osaliselt kinke iseloomuga, sest müügilepingus märgitud lepingu hind on tunduvalt alla traktori turuväärtuse. Hindamaks seda, kas traktori müügileping on tagasivõidetav TMS § 189 alusel, tuleb kindlaks teha traktori turuhind lepingu sõlmimise ajal. Kuna kasutatud Case IH MXU 135 traktorite müügiteated on seisuga 03.10.2018, s.o üle kahe aasta hilisemad traktori müügist, siis ei saa nende põhjal määrata traktori turuhinda 15. aprillil 2016. Samuti ei saa traktori turuhinna määramisel lähtuda kostja I 09.03.2017 hinnapakkumisest, sest traktorite tehnilised seisundid olid arvatavasti oluliselt erinevad (vaidlusalusel traktoril oli töötunde 10 000, korduvalt oli teostatud remonttöid jms). Ringkonnakohtu arvates ei saa traktori turuväärtuse määramisel lähtuda ka traktori müügihinnast, millega kostja I müüs traktori K.J. , sest tegemist oli müügiga kostjaga II seotud isikule. Kuigi kohalikku keskmist turuhinda ei saa samastada mittesiduvate müügipakkumistega, siis antud juhul muude andmete puudumise tõttu loeb ringkonnakohus vaidlusaluse traktori turuhinnaks müügilepingu sõlmimise hetkel 18 000 eurot (koos käbemaksuga). Siinjuures lähtub ringkonnakohus Kuldses Börsis K.J. traktori müügikuulutuses märgitud hinnast. Sõidukitega tehtud toimingutest nähtuvalt on K.J. saanud registriandmete kohaselt traktori omanikuks 03.03.2017, kuid kostja I väitel toimus traktori üleandmine 27.12.2016. Kostja I väide, et nii tema kui K.J. tegid parendusi traktorile, mille tõttu selle turuväärtus tõusis võrreldes lepingu sõlmimise ajaga, ei ole millegagi tõendatud. K.J. on küll kuulutuses märkinud, et 2017 on ostetud uued tagumised rehvid ning paigaldatud uus iste, kuid ei ole usutav, et sellised traktorile tehtud parendused tõstavad hinda 12 000 euro võrra. Kostja I seisukoha kohaselt kinnitab kuulutuses märgitu, et traktor oli juba 2016. aastal müügilepingu sõlmimise ajal väga halvas seisukorras. Ringkonnakohtu arvates kui traktor oli 2016 müügilepingu sõlmimise ajal samas seisukorras kui kuulutuse avaldamise ajal, siis tõendab see seda, et traktori 15.04.2016 müügileping oli osaliselt kinke iseloomuga, sest kostja I tasus kostjale
II traktori ostmisel 15.04.2016 reaalselt 1327 eurot 51 senti (remondisumma 4672 eurot 49 senti tasaarvestati), kuid kuulutuses oli traktori müügipakkumine 18 000 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TMS § 189 lg 2 kohaldamisel arvestada ka seda, et vahetult enne ja pärast traktori müüki remonditi traktorit 4672 euro 49 sendi eest ning traktori tehniline seisund paranes ja ka müügihind oleks pidanud olema sedavõrd suurem.
10.5.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja 1 ja kostja II vahel II vahel 15. aprillil 2016 sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügileping on osaliselt kinke iseloomuga, sest müügilepingus märgitud lepingu hind 6000 eurot on tunduvalt alla traktori turuväärtuse 18 000 eurot ning seetõttu on müügileping TMS § 189 lg 1 alusel kehtetu.
10.6.Hagejate väite kohaselt seda, et traktori müügilepingu kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kinnitab asja materjalide hulgas olev ajutise halduri aruanne (I kd tl 8-24). Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega. Seda, kas traktori müügileping on kehtetu või mitte, otsustab kohus poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel ning ajutise halduri aruandes märgitu ei tõenda antud juhul seda, kas traktori müügileping on kehtetu või kehtiv.
11.TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldatakse tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele PankrS § 119 lg-tes 2-4 sätestatut. PankrS § 119 lg 3 kohaselt peab tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest.
11.1.Antud juhul on traktor võõrandatud kolmandale isikule ja seetõttu on kostjal I PankrS § 119 lg 3 mõttes võimatu tagastada kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadut. PankrS § 119 lg 3 järgi tuleb kostjal seega saadu väärtus hüvitada, kuid säte ei määra kindlaks saadu väärtuse hindamise aega. Tagasivõitmise kohustusele tuleb lisaks kohaldada VÕS §-des 1032-1035 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus PankrS § 119 lg-tes 2-4 sätestatuga (vt Riigikohtu 18. novembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-09, p 10).
11.2.VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu ja teise lause järgi võib üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-140-16 lahendi p-s 15 asunud seisukohale, et „Riigikohus on pankrotimenetluses tagasivõitmise kontekstis leidnud, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, siis PankrS § 119 lg 1 järgi on lähtekohaks, et teine pool peab tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama (Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-15, p 14). Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool üldjuhul TMS § 195 lg 1 järgi kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust korraldava kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Seega kui saadu tagastamine on võimalik, siis tuleb vara tagastada selles seisus, nagu see tagasivõidetud tehingu alusel teisele poolele kuulub, sh parendused, viljad ja muu kasu. Eelnevast aga tuleneb, et kui saadu tagastamine muutub PankrS § 119 lg 3 mõttes võimatuks, siis tehingu teine pool ei vastuta hiljem vara seisundis tekkinud muudatuste eest. Seega kui vara pärast võõrandamist parendatakse või see hävib, siis need muudatused ei mõjuta seda, mis tagasivõidetava tehingu teine pool TMS § 195 lg 1 ja PankrS § 119 lg 3 mõttes tehingu alusel sai.
Näiteks ei saa PankrS § 119 lg 3 järgi arvesse võtta, et pärast saadu tagastamise võimatust on varale seatud hüpoteek kustutatud, kinnisasjale ehitatud hoone või mõni hoone hävinud. Vastasel juhul võiks võlgnik sattuda paremasse olukorda kui siis, kui ta ei oleks varaga tehingut teinud, mis ei ole tagasivõitmise eesmärgiks (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 55). Kui aga vara hävib tehingu teise poole valduses olemise ajal, siis tuleb hävinud vara väärtus PankrS § 119 lg 3 järgi hüvitada.“ Viidatud lahendi p-s 16 nõustus kolleegium, et tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud lepingu alusel saadu väärtus tuleb kindlaks määrata tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, sest enne seda ei ole tagasinõudmise õigus VÕS § 1032 lg 2 mõttes tekkinud.
11.3.Lähtudes Riigikohtu nimetatud seisukohast tuleb hüvitise määramisel arvestada, milline on vara väärtus kohtuotsuse tegemise ajal, isegi kui see on pärast tagasivõidetud tehingu tegemist tõusnud või langenud. Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel kehtib tehing kuni hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumiseni. Alles kohtuotsuse jõustumisest tekib sissenõudja õigus nõuda tehingu teiselt poolelt saadu üleandmist kohtutäiturile või saadu hüvitamist.
11.4.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13 tehtud otsuse p-s 12 asunud seisukohale, et „TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudjate huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga.“ Kuna antud juhul on tegemist kinkelepingu tagasivõitmisega, siis ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudjate huve ja kas kostja I sellest teadis või mitte. Siinkohal märgib ringkonnakohus siiski, et antud juhul kostja I pidi teadma, et traktori ostmisega tunduvalt alla selle turuväärtuse kahjustab ta hagejate huve. Kostja I teadmist sissenõudjate huvide kahjustamisest kinnitab asjaolu, et tema peamiseks majandustegevuseks on põllumajandustehnika müük ja hooldus ning traktori müügilepingu sõlmimise ajal 15.04.2016 pidi ta olema teadlik ostetava traktori reaalsest turuhinnast. Samuti pidi kostja I traktori müügilepingu sõlmimise ajal olema teadlik kostja II makseraskustest (tasumata olid 21.04.2015 arve ja 10.07.2015 arve; 04.03.2016 arve nr 013885, 11.04.2016 arved nr 014672 ja nr 014676, 26.04.2016 arve nr 014680 ja 29.04.2016 arve nr 014605 kogusummas 4672 eurot 49 senti tasaarvestati traktori müügilepingust tuleneva nõudega).
11.5.TMS § 195 lg 1, PankrS § 119 lg 3 ja VÕS § 1032 lg 2 järgi tuleb kindlaks teha vaidlusaluse traktori väärtus tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga. Kuna asjas puuduvad andmed vaidlusaluse traktori väärtuse kohta tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, siis lähtub ringkonnakohus vaidlusalusele traktorile sarnastate traktorite väärtusest. Hagejad on esitanud maakohtule sarnaste traktorite müügiteated (II kd tl 8). Kuigi on tegemist mittesiduvate müügipakkumistega, võtab ringkonnakohus need aluseks konkreetse traktori eest hüvitise väljamõistmisel. Müügiteatiste kohaselt olid sarnaste traktorite müügihinnad 2018. aastal vahemikus 21 500 eurot kuni 32 859 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kõige sarnasem vaidlusalusele traktorile on Itaalias müügil olnud traktor hinnaga 21 500 eurot (2006. aasta väljalase, 13 800 töötundi) ning muude andmete puudumise tõttu tuleb vaidlusaluse traktori eest hüvitise määramisel aluseks võtta nimetatud traktori müügipakkumine. Hagejate väitel tuleb lisada müügikuulutuses märgitud hinnale Itaalia käibemaks summas 4730 eurot. Ringkonnakohtu arvates kuna müügikuulutusest ei nähtu, kas traktori müügihind on koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta, siis saab lugeda müügikuulutuses märgitud hind hinnaks koos käibemaksuga. Seega on kostjalt I väljamõistetava hüvitise suuruseks 21 500 eurot ning kostja I on kohustatud nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse.
12.Hagejad on nõudnud viivist alates 15.04.2016, s.o alates kehtetu tehingu sõlmimisest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumiseni kuni kohase täitmiseni. Kuna tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud lepingu alusel saadu väärtus tuleb kindlaks määrata tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, siis muutub ka väärtuse nõue sissenõutavaks tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga ning kostjalt I tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.
13.Hagihinnaks on 49 614 eurot 55 senti, ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt 21 500 euro ulatuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Riigikohtu 18.12.2019 kohtuotsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14925 osas, milles ringkonnakohus mõistis AS-ilt Dotnuva Baltic välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ületava summa ja kohustas AS-i Dotnuva Baltic nimetatud 2-1714925 2(7)
summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4.3).
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda.
7.2.Tunnistada kehtetuks AS-i Dotnuva Baltic ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel 15. aprillil 2016. a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügileping.
7.3.Mõista AS-ilt Dotnuva Baltic välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ja kohustada AS-i Dotnuva Baltic nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse.
7.4.Kohustada AS-i Dotnuva Baltic tasuma väljamõistetud hüvitiselt 21 500 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.5.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.