Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
H.N ja ASHTANGA
KUNDALINI OÜ
(likvideerimisel, kehtetu ärinimi 4K System OÜ) hagi L.G ja T.K.Kattoasennus OÜ (OÜ Lõuna Farm õigusjärglane) vastu tehingute tagasivõitmiseks ja rahalistes nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. juuli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
L.G apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
43 200 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I H.N (isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Hageja II ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, registrikood 12934966) Hagejate esindaja Y Kostja I L.G (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja II T.K.Kattoasennus OÜ (registrikood 12680589, OÜ Lõuna Farm (uue ärinimega ALGNE LÕUNA FARM OÜ), registrikood 12511444, registrist kustutatud, õigusjärglane), esindaja G.Q Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2018 otsus osas, milles maakohus määras rahasumma üleandmise ühe alternatiivina, et see tuleb üle anda kohtutäitur Taive Peedosaarele. Muus osas jätta Harju Maakohtu 23. juuli 2018 otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.2.Tunnistada kehtetuks L.G ja OÜ Lõuna Farm vahel 24.04.2016 ja 27.09.2016 sõlmitud müügitehingud (Saateleht/Arve nr 9 ja nr 10) ning kohustada L.G üle andma kehtetuks tunnistatud müügilepingute alusel saadu hariliku väärtuse summas 43 200 eurot T.K.Kattoasennus OÜ kohtutäitur Kaire Põltsi käsutusse.
2.3.Jätta hagi rahuldamata viivisenõude osas ja nõude osas, millega paluti tunnistada kehtetuks L.G ja OÜ Lõuna Farm vahel 20.05.2016 sõlmitud toetusõiguste ja kohustuste üleandmise tehing.
2.4.Maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.01.2018.a esitatud ja hiljem täiendatud hagiavalduse kohaselt palusid H.N (hageja I) ning 12.01.2018 menetlusega liitunud ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, kehtetu ärinimi 4K System OÜ, hageja II) tunnistada kehtetuks L.G FIE (kostja I) ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel, kostja II) vahelised 24.04.2016 ja 27.09.2016 müügilepingud ning kohustada kostjat I täiturile üle andma kehtetuks tunnistatud müügilepingute alusel saadu hariliku väärtuse 43 200 eurot või alternatiivselt saadu hariliku väärtuse kohtu äranägemisel. Lisaks palusid hagejad tunnistada kehtetuks kostjate 20.05.2016 toetusõiguste üleandmise tehingu ning kohustada kostjat I üle andma selle alusel saadud põllumajandustoetused 2016. a eest 36 488,79 eurot ja 2017. a eest 37 729,20 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel määratud summas. Samuti palusid hagejad kohustada kostjat I tasuma seadusjärgset viivist kehtetuks tunnistatud tehingu tegemise aja ja kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadu üleandmise aja vahe ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs kostja II 24.04.2016 kostjale I kokku 18 maheveist hinnaga 102,60 eurot tk (kokku 1848 eurot, millele lisandus käibemaks). 27.09.2016 müüs kostja II kostjale I kokku 18 maheveist hinnaga 192 eurot tk (kokku 3600 eurot, millele lisandus käibemaks). Mahekasvatatud lihaveise harilik väärtus on 1000 eurot ilma 2
käibemaksuta. Seega oleks pidanud 36 mahekasvatatud lihaveise keskmine müügihind olema kokku 36 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I võõrandas veised kohe kolmandale isikule. Tehinguid ei tehtud turuhinnaga. 20.05.2016 sõlmisid kostjad lepingu, millega kostja II andis kostjale I üle 170,62 ha põllumajandusmaa kasutus- ja toetusõigused. Pärast kasutusja toetusõiguste üleandmist tekkis kostjal I õigus saada PRIA-lt põllumajandustoetusi kostja II asemel. 2016. a maksis PRIA kostjale I 20.05.2016 üle võetud kasutus- ja toetusõigustest tulenevalt põllumajandustoetust kokku 36 488,79 eurot. 2017. a maksis PRIA kostjale I kokku 37 729,20 eurot. Kostjat II esindas kõikides tehingutes Q, kes on kostja I abikaasa.
3.Kostjad konstrueerisid skeemi, millega kostja II varad, sh PRIA-lt laekuvad põllumajandustoetused, kostjalt II üle viia kostjale I. Kohustused ja kulud aga jäeti kostja II kanda. 36-st kostjale I võõrandatud maheveisest 19 on kostja II soetanud 1. detsembril 2013. a Qlt keskmise hinnaga 400 eurot (millele lisandub käibemaks) veise eest. Kostja II kinnitas, et tegelikkuses oli Qlt soetatud veiste turuväärtus kõrgem, so keskmiselt 600 - 700 eurot veise kohta. Kostjate vastuväited
4.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I ja kostja II ei ole 20.05.2016 sõlminud lepingut. Kostja II ei ole mahetootja ja tal puudub õigus mahetoetustele. Kostja II ei vastanud toetuse saamise tingimustele, mille tõttu ei oleks talle toetust välja makstud. Kostja I ei ole ka kostja II lähikondne. Kostja I ja Q on abielus alates 27.05.2017, mis on pärast Q kostja II omanike ringist eemaldamist ja juhatusest tagasikutsumist. Kostja II oli sunnitud lõpetama veiste pidamise, kuna tal puudus võimalus veiste ülalpidamiseks laudahoone ning põllumajandusmaade kasutusõiguse puudumise tõttu. Veiste müügi hetkeks ei olnud veiste eest hoolitsetud ja nad olid kaotanud kaalu. Tõupuhta, tõuraamatusse kantud, jõudluskontrollis osaleva ning heas konditsioonis oleva veise turuväärtus võib olla ca 1000 eurot. Kostjal II puudus tõupuhas veisekari, nad ei osalenud jõudluskontrollis ning veised olid kõhnad, omavahel suguluses ning viletsa hooldamise tagajärjel jäänud kasvust kängu. See tingis madala rümbakaalu ning vähese ostjate huvi, mistõttu ei saa müüdud veise väärtuse hindamisel lähtuda keskmisest turuhinnast.
5.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejad ei ole põhjendanud, milles seisneb kostjate teadlik sissenõudjate huvide kahjustamine. Ajaliselt on vaidlustatud tehingud toimunud oluliselt varem, kui võlgnikul (kostjal II) on tekkinud väidetavad kohustused hagejate kui sissenõudjate vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus tegi 23.07.2018 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 24.04.2016 ja 27.09.2016 sõlmitud müügilepingud ning kohustas kostjat I üle andma kehtetuks tunnistatud müügilepingute alusel saadu hariliku väärtuse 43 200 eurot kostja II kohtutäitur Kaire Põltsile (kohtutäitur I) või kohtutäitur Taive Peedosaarele (kohtutäitur II). Kohus jättis hagi rahuldamata viivisenõude osas ja nõude osas, millega paluti tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 20.05.2016 sõlmitud toetusõiguste ja kohustuste üleandmise leping. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Otsuses selgitas kohus, et likvideerimisel olev äriühing saab osaleda menetluses. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on eraldiseisev nõue, mida ei ole esitatud ega 3
menetleta. Kostja I ei saa sellist tuvastusnõuet esitada, kuivõrd kostja I ei ole täitemenetluses võlgnik, mida eeldab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221. Pooled ei vaidle selle üle, et täitedokumendid on hagejatel olemas ning et võlgniku vara arvel ei saa hagejad oma nõudeid rahuldatud. Istungi protokolli järgi ei vaidle pooled selle üle, et kostja II võõrandas lihaveised kostjale I alla veiste üldise keskmise turuhinna. Asjaolu, mis summaga kostja I ise vaidlusalused veised edasi müüs, ei tõenda veenvalt veiste turuväärtust. Kostja I valis maheveiste müügiks viisi, mis ei arvestanud mahekasvatusest tuleneva lisaväärtust andva asjaoluga. Esitatud tõendist ei nähtu, et loomad oleksid olnud haiged ja/või halvas seisus. Seejuures on kostja I ise 04.07.2017 möönnud, et kostjalt II soetatud maheveised võõrandati edasi alla turuhinna ja seda keskmiselt hinnaga 398,30 eurot veise eest. Kõiki esitatud väiteid ja tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et isegi kui jaatada väidet, et tegemist ei olnud tõupuhaste loomadega (mida ei ole võimalik kontrollida), on kostja II müünud veised kostjale I õigustamatult keskmisest turuhinnast odavamalt. Veiste väidetav haigus ja halb seisukord jäi tõendamata. Eeltoodust tulenevalt rikuti hagejate huve kostjale II kuulunud lihaveiste alla turuhinnaga võõrandamisega kostjale I. Kui veiseid ei oleks põhjendamatult odavalt või üldse võõrandatud, oleks sissenõudjate nõudeid võimalik suuremas ulatuses rahuldada.
8.Pooled ei vaidle, et PRIA toetuse saamise õigus (mis seostus kohustusega) läks kostjalt II üle kostjale I ja et kostja I ka sai vastava asjaolu tõttu PRIA-lt kostja II asemel toetust 2016. a kokku 36 488,79 eurot ja 2017. a kokku 37 729,20 eurot. Kostjale I PRIA toetuse saamise õiguse üleandmine ükskõik mis kujul (praegusel juhul „teade kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta“) oli tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 kohaselt. 20.05.2016 teatisest nähtuvad kostjate I ja II kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldused. Kostja I võttis kostjalt II üle kohustuse, mis andis kostjale I aluse kostja II asemel PRIA-lt toetust saada. Vastavat üleminekut kinnitab muuhulgas PRIA kinnitus. Kostjate 20.05.2016 tehing oli rahatu ja vastusoorituseta. Seega kahjustati võlausaldajate huve. Samas leidis kohus, et veenvad on kostja I väited selle kohta, et kostja II andis kostjale I PRIA toetuse saamise õiguse üle seetõttu, et kostja II ise ei oleks toetust saanud või oleks pidanud selle tagasi maksma. Seega kostjale II kuulunud PRIA toetuse saamise õiguse üleandmisega kostjale I ei kahjustatud sissenõudjate huve.
9.Tagasivõitmise ajaline kriteerium on täidetud. Asjaolul, et tehinguosalised ei olnud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal veel abielus, ei ole tähtsust. Seega on lähikondsus tuvastatud. Tehingutel on kinke iseloom veise müügihinna ja veise keskmise turuhinna mitmekordse erinevuse tõttu ja seega on müügilepingu poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu ilmne, et sõlmitud lepingul oli kasvõi osaliselt kinke iseloom. Hagejad on välja toonud ja tõendanud, et maheveiste keskmine turuväärtus on 1000 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega pidanuks 36 mahekasvatatud lihaveise keskmine müügihind olema kokku 43 200 eurot koos käibemaksuga. Kostjad ei vaielnud vastu sellele, et tegemist oli maheveistega, ega ka väite sellele osale, mis käsitleb maheveiste keskmist turuväärtust, ega ka hagejate arvutuskäigule või nõudesummale. Kuivõrd kostjal II on kaks erinevat kohtutäiturit, võib kostja I täita kohustuste ühele kahest kostja II kohtutäiturist. Viivisenõue ei kuulu hagejatele, kuivõrd hagejad ei ole kostja I võlausaldajad, mistõttu jääb see rahuldamata. Apellatsioonkaebus
10.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või alternatiivselt saadetakse tühistatavas osas maakohtule uueks arutamiseks uues koosseisus.
4
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt on hagejad saanud oma täitedokumendid läbi näiliste tehingute. Kohus saab ka käesolevas asjas võtta seisukoha, kas täitedokumendid ja tehingud on kehtivad või mitte. Apellandil peab olema võimalus oma õiguste kaitseks lasta kohtul tuvastada täitedokumendi õigsus. Kui kostjal I oli võimalus esitada maakohtus vastuhagi TMS § 221 lg 1 järgi, siis tuleb asi saata tagasi maakohtusse ning võimaldada kostjal I vastuhagi esitamine.
12.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjad olid lähikondsed. Lähikondsus tuleb tuvastada tehingute tegemise aja seisuga. Samuti on maakohus andnud tehingute hinnale ebaõige hinnangu. Maakohus on suhtunud pealiskaudselt kostja I väitesse, et ostetud veised ei olnud tõupuhtad ja sellest tulenevalt olid loomad kängus ja haiged. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et kostja I on kostjale II veiste eest 6537,60 eurot maksnud.
Kostja II ei esitanud seisukohta kostja I apellatsioonkaebuse osas.
Hagejad vaidlesid kostja I apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuapellatsioonkaebus
15.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagejate nõue jäeti maakohtu menetluses rahuldamata ja teha uue otsuse, millega tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 20.05.2016 sõlmitud toetusõiguste ja kohustuste üleandmise leping; kohustada kostjat I üle andma kohtutäiturile I või kohtutäiturile II kehtetuks tunnistatud toetusõiguste ja kohustuste üleandmise lepingu alusel saadu 2016. a eest 5698,82 eurot ja 2017. a eest summas 5698,82 eurot ning kohustada kostjat I andma kohtutäiturile I või kohtutäiturile II üle kostja I ja kostja II vahel 24.04.2016 ja 27.09.2016 sõlmitud ja kohtus kehtetuks tunnistatud müügitehingute põhinõude summalt 43 200 eurot viivitusintress seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise aja seisuga, kokku 5146,36 eurot ja edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni või alternatiivselt kohustada kostjat I andma kohtutäiturile I või kohtutäiturile II üle kehtetuks tunnistatud toetusõiguste ja kohustuste üleandmise lepingu alusel saadud põllumajandustoetused kohtu äranägemisel määratud summas ning kohustada kostjat I kohustuste täitmise üleandmisega viivitamisel tasuma viivitusintressi seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluse edasine käik
16.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.02.2019 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagid rahuldas ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagid rahuldamata. Kostja I apellatsioonkaebus rahuldati, hagejate vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata.
Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse.
18.Riigikohus tühistas 02.10.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
21.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.06.2023 määrusega kostja I apellatsioonkaebuse ning hagejate vastuapellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna kostja II oli lõppenud 5
õigusjärgluseta. Menetluskulud Riigikohtus ja ringkonnakohtus jäid menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus vabastas hageja apellatsioonkaebuse riigilõivu 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii hagejad kui kostja I.
23.Riigikohus peatas 05.02.2024 määrusega menetluse ja uuendas menetluse 19.12.2024 määrusega.
24.Äriregistrist nähtuvalt kanti OÜ Lõuna Farm uuesti äriregistrisse 15.05.2024. Alates 20.05.2024 on OÜ Lõuna Farm uus ärinimi ALGNE LÕUNA FARM OÜ. ALGNE LÕUNA FARM OÜ ühines 20.06.2024 T.K.Kattoasennus OÜ-ga ja ALGNE LÕUNA FARM OÜ kustutati ühinemise tõttu äriregistrist 20.06.2024. Seega on T.K.Kattoasennus OÜ OÜ Lõuna Farm (uue ärinimega ALGNE LÕUNA FARM OÜ) üldõigusjärglane ning ka kostjaks OÜ Lõuna Farm asemel.
25.Riigikohus tühistas 16.04.2025 määrusega ringkonnakohtu 21.06.2023 määruse osas, milles ringkonnakohus jättis kostja I apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ja saatis asja tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäi ringkonnakohtu määrus muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Kuna hagejate vastuapellatsioonkaebus on jäetud läbi vaatamata, siis on ringkonnakohtu menetluses vaid kostja I apellatsioonkaebus. Kuna kostjad on tehingute tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, siis on T.K Kattoasennus OÜ, kelle üldõiguseellane on OÜ Lõuna Farm, kaasapellant (TsMS § 639 lg 2).
27.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, milles hagi rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus määras rahasumma üleandmise ühe alternatiivina, et see tuleb üle anda kohtutäitur Taive Peedosaarele. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2).
28.TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
29.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et 06.02.2017 alustas kohtutäitur Taive Peedosaar OÜ Lõuna Farm suhtes täitemenetlust nr 119/2017/167, milles on sissenõudjaks hageja II. 27.12.2017 alustas kohtutäitur Kaire Põlts OÜ Lõuna Farm suhtes täitemenetlust nr 025/2017/3810, milles on sissenõudjaks hageja I.
30.Kohtutäitur Kaire Põltsi abi on 25.01.2020 ringkonnakohtule teatanud, et OÜ Lõuna Farm suhtes on algatatud täitemenetlus nr 025/2017/3810. Täitemenetluse algatamise 6
avalduse on esitanud hagejad ja Pahandusministeerium OÜ. Nõude suuruseks on 18 144 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Samuti on OÜ Lõuna Farm suhtes algatatud täitemenetlus nr 025/2019/4181. Täitemenetluse algatamise avalduse on esitanud hagejad ja Pahandusministeerium OÜ. Nõude suurus on 30 570 eurot, millele lisanduvad täitekulud (IV kd tl 169-170). Kostja I esitas 14.09.2020 ringkonnakohtule taotluse, millega paluti hagejatelt välja nõuda andmed Riigikohtu 18.12.2019 otsuse tsiviilasjas 2-17-14925 täitmise kohta. Ringkonnakohus märgib, et hagejad on 01.09.2020 avaldanud kohtule täitemenetluses olevate nõuete suuruse, mille kohaselt on nõuete jääk sama, mis kohtutäituri abi 25.01.2020 kirjas.
31.Tsiviilasjas on ka kohtutäitur Taive Peedosaare 26.09.2019 e-kiri, mille kohaselt täitemenetlus 119/2017/167 lõpetati, kuna paralleelselt viidi läbi täitemenetlust ka kohtutäitur Kaire Põltsi juures (IV kd tl 210).
32.Eeltoodust nähtub, et üks täitemenetlustest, millele maakohtus tugineti, lõpetati, ning algatati uus täitemenetlus teise kohtutäituri juures. Kohtutäitur Kaire Põltsi abi kirjast ja kohtutäitur Taive Peedosaare e-kirjast nähtub, et lõpetatud täitemenetluse ja uue täitemenetluse aluseks oli sama täitedokument. Ringkonnakohus leiab, et ühe täitemenetluse lõpetamine ja uue alustamine ei muuda käesoleva vaidluse olemust. Oluline on, et täitemenetlustes ei ole nõuet rahuldatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul tagasivõitmise kontekstis määravat tähendust, mis numbrit täitemenetlus kannab.
33.Kohtule ei ole esitatud andmeid, et täitemenetlused nr 025/2017/3810 ja nr 025/2019/4181 oleksid lõpetatud, kuna OÜ Lõuna Farm oli vahepeal registrist kustutatud. Hagejad on 04.06.2024 Riigikohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et OÜ Lõuna Farm osaleb nimetatud täitemenetlustes (V kd tl 131-133).
34.OÜ Lõuna Farm (uue ärinimega ALGNE LÕUNA FARM OÜ) ühines 20.06.2024 T.K Kattoasennus OÜ-ga, mille tagajärjel sai T.K Kattoasennus OÜ-st OÜ Lõuna Farm üldõigusjärglane. Hagejate 12.11.2025 menetlusdokumendist saab järeldada, et täitemenetlused täiteasjades nr 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 jätkuvad (s.t et nõuet ei ole olnud võimalik rahuldada) ning võlgniku suhtes on algatatud ka uusi täiteasju. Kostjad ei ole väitnud, et täitemenetlused täiteasjades 025/2017/3810 ja nr 025/2019/4181 T.K Kattoasennus OÜ suhtes ei jätkuks või et T.K Kattoasennus OÜ suhtes on olnud võimalik nõuded rahuldada.
35.Vastavalt TMS § 188 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.
36.Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks 24.04.2016.a ja 27.09.2016.a sõlmitud lepingud, millega kostja II müüs kostjale I veised.
37.Käesoleval juhul on hagejad esitanud hagi TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui asus seisukohale, et lepingud, millega OÜ Lõuna Farm võõrandas veised alla turuhinna kostjale I, kahjustasid sissenõudjate huve. Riigikohus on käesolevas asjas 02.10.2019 tehtud otsuses märkinud, et hagejad on teinud võõrandatud veiste väärtuse tõendamiseks kõik mõistlikult eeldatava, ning hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb kostjatel tõendada, et müüdud veised ei 7
olnud vähemalt keskmise kvaliteediga ja seeläbi oli põhjendatud nende müümine peaaegu seitse korda turuhinnast odavamalt. Ringkonnakohus osundab, et maakohtu 15.05.2018 eelistungi protokollis on märgitud, et kohus selgitas pooltele tõendamiskoormise jaotust loomade seisukorra küsimuses. Samuti andis maakohus pooltele tähtaja tõendite esitamiseks. Maakohtu 23.07.2018 otsuses on kohus märkinud, et juhtis kostja I tähelepanu asjaolule, et tal tuleb tõendada veiste halba seisu. Kolleegium on seisukohal, et kuna maakohus on kostjale I tõendamiskoormist selles küsimuses selgitanud, siis on kostja I saanud võimaluse veiste halva seisu tõendamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I seda teinud ei ole. Samuti ei anna apellatsioonkaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale veise turuhinna suuruse osas. Seega on hagejate etteheide võlausaldajate huvide kahjustamisest põhjendatud.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja I oli OÜ Lõuna Farm lähikondne. Tehingute tegemise ajal oli OÜ Lõuna Farm juhatuse liige Q. Erik Otljan on 17.02.2014 maksukohustuslase suulise seletuse protokollis avaldanud, et L.G on tema naine (III kd tl 119 pöördel). Sellest saab järeldada, et nad olid tehingute tegemise ajal elukaaslased. Samuti ei ole vaidlust, et pärast tehingute tegemist on Q ja L.G sõlminud abielu. TMS § 188 lg 3, PankrS § 117 lg 2 p 6 ja lg 1 p 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks isik, kellel on juhtorgani liikmega ühine majapidamine.
Seega on täidetud TMS § 188 lg 1 sätestatud tagasivõitmise alused.
40.Maakohus leidis, et täidetud on ka TMS § 189 sätestatud tagasivõitmise alus. TMS § 189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 189 lg 2 järgi võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Maakohus põhjendas, et lihaveiste tehingud toimusid vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist ja veise müügihinna ja veise keskmise turuhinna mitmekordse erinevuse tõttu on tehingutel vähemalt osaliselt kinke iseloom. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
41.Kostja I on seisukohal, et hagejad on saanud täitedokumendid ja sissenõudja staatuse läbi näiliste tehingute. Ringkonnakohus on seisukohal, et tehingute tagasivõitmise menetluses ei saa kostja I vaidlustada sundtäitmist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada TMS § 221 ja § 222 sätestatud juhtudel. Kostja I esitatust ei järeldu, et ta oleks nende normide järgi õigustatud isikuks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitama ning kostja I ei ole ka väitnud, et ta oleks seda teinud. Samuti ei saa kostja I vaidlustada täitedokumendi aluseks olevaid võlaõiguslikke tehinguid, kuna ta ei ole nende tehingute pool.
42.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata, et kostja I on veiste eest juba maksnud OÜ-le Lõuna Farm 6537,60 eurot, mis tuleks väljamõistetavast summast maha arvestada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I. TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Vastavalt TsMS § 195 lg-le 3 võib tehingu teine pool võlgnikult nõuda tehingu järgi üleantu tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse hüvitamist tagasivõitmise korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest alates, kui aga tehingu teine pool on andnud tagasivõitmisele kuuluva vara sissenõudjale üle kohtuotsuseta, siis vara üleandmise päevast alates. Seega ei saa kostjal I olla nimetatud nõuet hagejate vastu (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 otsus tsiviilasjas 217-14925, p 13). 8
43.Maakohus on TMS § 195 lg 1 alusel määranud, et kostjal I tuleb 43 200 eurot üle anda kohtutäitur Kaire Põltsile või kohtutäitur Taive Peedosaarele. Kuna asja materjalidest nähtuvalt kohtutäitur Taive Peedosaare menetluses enam käesoleva vaidlusega seotud täiteasja ei ole, siis tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus määras rahasumma üleandmise ühe alternatiivina, et see tuleb üle anda kohtutäitur Taive Peedosaarele.
44.Ringkonnakohus märgib, et tähendust ei oma asjaolu, et kostja I on füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrist kustutatud alates 25.03.2019. Sellest ei muutu menetlusosaline. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Arvestades asja lahendamise tulemust, ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäid menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kostja I apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei muutu sellega maakohtu lahend sisuliselt. Hagejate vastuapellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus 21.06.2023 määrusega läbi vaatamata. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 171 lg 1).
46.Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2018 määrusega vabastati kostja I riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtule ei ole esitatud andmeid kostja I majandusliku seisukorra paranemise kohta, mistõttu peab kohus põhjendatuks vabastada kostja I riigilõivu summas 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.