Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-17-14925/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.01.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1635

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS Dotnuva Baltic12019737(Vastustaja)ASHTANGA KUNDALINI OÜ12934966

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. jaanuar 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-14925

Tsiviilasi

4K System OÜ hagi AS Dotnuva Baltic ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vastu täitemenetluses tehingu tagasivõitmiseks Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. detsembri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

4K System OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): 4K System OÜ (registrikood: 12934966), esindajad Priit Janu, Jüri Truuts Vastustajad: AS Dotnuva Baltic (registrikood: 12019737), esindaja Renee Mõttus OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel, registrikood 12511444), esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes vandeadvokaat Kristo Teder

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. detsembri 2017. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-17-14925 maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2.Rahuldada 4K System OÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja saata hagiavaldus tagasi maakohtule menetluse jätkamise otsustamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Hageja nõude perspektiivikus selgub tsiviilasja menetluse käigus ja kostjate arvamused hagi perspektiivikuse osas tuleb hagi menetlusse võtmise otsustamisel jätta tähelepanuta. Maakohus alustas asja sisulist lahendamist, s.o hinnangute andmist enne hagi menetlusse võtmise otsustamist. Õige on maakohtu märkus osas, et esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et hagejal oleks nõue kostjate vastu. Hageja taotleb, et kohus tühistaks kostjate vahel 15. aprillil 2016 sõlmitud müügilepingu TMS § 187 lg 1, § 188 lg 1 alusel. Hageja hinnangul on vähemalt võimalik, et tehing mille tagasivõitmist hageja kohtult taotleb, rikub hageja õigusi, s.h pärsib hageja võimalusi oma nõudeid kostja II (likvideerimisel) osas toimuvas täitemenetluses tulemuslikult rahuldada. Mõistetamatu on maakohtu seisukoht, et kohtutäitur Taive Peedosaar on kohtule kinnitanud, et hageja ei ole täitemenetluse algatamiseks tema poole pöördunud (tl 31-32). Tsiviilasja toimikust sellist kinnitust ei nähtu. Kuna täitemenetlusregistri kannete muutmine ei ole hagejale nähtav või tema mõjusfääris, palub hageja jätta tähelepanuta täitemenetlusregistri märked osas, kus hagejat sissenõudjana ei kuvata. Sissenõudja õigusjärgluse osas järelduste tegemisel palub hageja lähtuda Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 21. märtsil 2017 tõestatud nõude ja kommertspandi loovutamise lepingust ja TMS § 18 lg-s 1 sätestatust. Vastuolus kohustuste täitmise tagamise instituudi eesmärgiga on maakohtu seisukoht, et hageja poolt väidetava nõude esitamine pärast kostja pankrotimenetluse raugemist kahjustab selgelt teiste võlausaldajate huve. Hagejal on kehtiv kommertspandileping kostja II (likvideerimisel) vallasvara osas ja hageja kommertspandiesemeteks on nõuded kostjate vastu. Olukorras, kus tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud asja omaniku suhtes edasikestvaks (vt Riigikohtu 7. veebruari 2005 otsus tsiviilasjas 3-2-1-119-04, p 21 ja Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasja 3-2-1-66-17, p 15.2).

8.Käesolevas asjas on kostja II likvideerimisel olev äriühing, kelle pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu enne pankroti välja kuulutamist PankrS § 29 lg 1 alusel. Kostja II esindaja on vastuses määruskaebusele leidnud, et nimetatud põhjusel tuleks sellises olukorras mitte lubada uute hagide esitamist sellise äriühingu vastu ja keelduda hagide menetlusse võtmisest. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Harju Maakohtu 22. augusti 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-3492 kostja II pankrotimenetluse lõpetamise kohta on jõustunud 7. septembril 2017, kuid äriregistri andmetel on kostja II jätkuvalt registrist kustutamata. Ringkonnakohus on arvamusel, et Harju Maakohus on otsustanud kostja II pankrotimenetluse lõpetamise ja seeläbi kostja II likvideerimise PankrS § 29 lg 1 alusel ennatlikult. Kostja II ajutine haldur (halduri aruande lk 8-23) ega maakohus ei ole pankrotimenetluse lõpetamisel pööranud tähelepanu asjaolule, et kostja II osales selle otsustuse tegemise ajal menetlusosalisena mitmes kohtumenetluses, samuti on kostja II varale seatud vastavalt kommertspandiregistri andmetele kommertspant. Kommertspandiseaduse § 18 lg 3 kohaselt ei või ettevõtjat äriregistrist kustutada enne kommertspandi kustutamist. ÄS § 218 lg 1 kohaselt võib likvideerija esitada äriregistrile avalduse osaühingu kustutamiseks registrist üksnes juhul, kui osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-163-11 p-s 24 leidnud, et äriühingu likvideerimise üldsätted, sh nõue lõpetada võlgniku osalusel toimuvad kohtuvaidlused enne äriühingu registrist kustutamist, kohalduvad ka pankrotimenetluses. Asja nr 3-2-1-38-08 p-s 11 on Riigikohus leidnud, et pärast pankrotimenetluse lõppemist PankrS § 29 lg 1 alusel on täitemenetluse jätkumine lubatav. TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, millest saab järeldada, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata (nt raugemise või avalduse rahuldamata jätmise tõttu), võib võlgniku suhtes jätkuda enne pankrotimenetluse algatamist alustatud täitemenetlus. Seega on kostja II registrist kustutamine käesoleval juhul takistatud ja tema likvideerimismenetlus jätkub (ühtlasi jätkuvad ka algatatud täitemenetlused ning kohtuvaidlused). Seega on lubatav ka sissenõudja hagi tehingu tagasivõitmiseks TMS § 188 lg 1 alusel. Kostja II heidab hagejale ette, et viimasel oli võimalus pankrotimenetluse jätkamiseks maksta deposiiti kohtu poolt määratud ettemaks. Samas on kostja II ajutise halduri aruande kohaselt kostjal II vara ca 30 000 eurot ning oli ka vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades ringkonnakohtu poolt tuvastatud probleeme kostja II likvideerimismenetluse lõpetamisel ja registrist kustutamisel, tuleks asjast puudutatud isikutel kaaluda taotluse esitamist Harju Maakohtule, kui kohtule, kes otsustas kostja II pankrotimenetluse lõpetamise, pankrotimenetluse jätkamiseks PankrS § 3 lg 2 teise lause ja TsMS § 480 lg 1 alusel.