Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo Paal
Kohtuasi
ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega 4K System OÜ), Sten Janu ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ hagi AS-i Dotnuva Baltic ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vastu täitemenetluses tehingu tagasivõitmiseks ja tehingu alusel saadu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Dotnuva Baltic kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
49 614 eurot 55 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega 4K System OÜ) Hageja Sten Janu Hageja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ Hagejate lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja AS Dotnuva Baltic, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Teder
Asja läbivaatamise kuupäev
18. november 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14925 osas, milles ringkonnakohus mõistis AS-ilt Dotnuva Baltic välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ületava summa ja kohustas AS-i Dotnuva Baltic nimetatud
7.2.Tunnistada kehtetuks AS-i Dotnuva Baltic ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel
15.aprillil 2016. a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügileping.
7.3.Mõista AS-ilt Dotnuva Baltic välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ja kohustada AS-i Dotnuva Baltic nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse.
7.4.Kohustada AS-i Dotnuva Baltic tasuma väljamõistetud hüvitiselt 21 500 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.5.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega 4K System OÜ, hageja I), Sten Janu (hageja II) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ (hageja III) esitasid 7. oktoobril 2017. a Tartu Maakohtule hagi (hagi terviktekst 2. augustil 2018. a) AS-i Dotnuva Baltic (kostja I) ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel, kostja II) vastu, milles palusid tunnistada kehtetuks kostjate vahel 15. aprillil 2016. a sõlmitud müügileping ja kohustada kostjat I andma kohtutäitur Taive Peedosaarele või kohtutäitur Kaire Põltsile üle kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadud 41 400 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4902 eurot 55 senti ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Alternatiivselt palusid hagejad kohustada kostjat I andma kohtutäitur T. Peedosaarele või kohtutäitur K. Põltsile üle kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadud summa ja viivise kohtu äranägemisel. Menetluskulud palusid hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur T. Peedosaare menetluses täiteasi nr 119/2017/167, milles sissenõudjaks on hageja I ja võlgnikuks kostja II. Nõuet ei ole rahuldatud. Hageja I loovutas osa nimetatud täiteasjas olevast nõudest hagejatele II ja III. Kohtutäitur K. Põltsi menetluses on täiteasi nr 025/2017/3810, milles sissenõudjaks on hageja II ja võlgnikuks kostja II. Nõuet ei ole rahuldatud. Harju Maakohus lõpetas 22. augusti 2017. a määrusega kostja II pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega on kostja II püsivalt maksejõuetu. Kostjad sõlmisid 15. aprillil 2016. a müügilepingu, millega kostja I omandas kostjalt II traktori CASE-IH MXU 135 (tehasetähis EKP006199, tootmisaasta 2005) hinnaga 5000 eurot, millele lisandus käibemaks. Tehingul on kinke iseloom ja on seetõttu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 189 alusel kehtetu. Traktor oli tehniliselt korras, igal aastal tehti sellele põhjalik hooldus. Ka neli päeva enne müüki tehti traktorile hooldus 3671 euro 33 sendi eest. Traktoril olid lisaseadmed väärtusega 3349 eurot 44 senti. Müügilepingu sõlmimisel teadis kostja I, et kostja II on püsivalt maksejõuetu. Kostja I tasus traktori eest vaid 1327 eurot 51 senti. Kostja I on traktori võõrandanud edasi kostja II varasema juhatuse liikme abikaasale Kerstin Jugansonile, kes on selle omakorda edasi võõrandanud 18 000 euro eest. 2(7)
2-17-14925 Kuivõrd tehinguga saadu tagastamine on võimatu, peab kostja I hüvitama saadu hariliku väärtuse 41 400 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub viivis.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagi esitamise ajaks tuleb lugeda 2. august 2018. a ning seega on hagi esitatud pärast TMS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Müügileping ei ole käsitatav kinkelepinguna. Müügilepingu järgi oli traktori müügihind 5000 eurot, millele lisandus käibemaks. Osa müügihinnast tasaarvestati kostja II tasumata arvetega ning 1327 eurot 51 senti tasuti ülekandega. Seega on ekslik hagejate väide, et traktori eest tasuti vaid 1327 eurot 51 senti. Hagejad ei ole tõendanud, et traktori müügihind ei vastanud turuhinnale. Hagejate esitatud arved ei tõenda seda, et traktorit oli järjepidevalt hooldatud ja parendatud, vaid seda, et see oli juba 2014. a alguses halvas seisukorras ja vajas remonti. Hagejad ei ole tõendanud, et traktor oli enne müüki tehniliselt korras. Traktor võõrandati 23. detsembril 2016. a K. Jugansonile hinnaga 11 013 eurot, millele lisandus käibemaks. Enne seda tehti traktorile parendusi. Ekslik on hagejate väide, et traktor osteti koos lisadega. Müügilepinguga ei omandanud kostja I ühtegi lisa. Kostja I ei olnud teadlik kostja II makseraskustest.
3.Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja I kasuks välja menetluskulud 630 eurot ja kostja II likvideerija kasuks menetluskulud 1036 eurot 80 senti. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi esitatud TMS §-s 189 sätestatud tähtaja jooksul. Tehing, mille kehtetuks tunnistamist hagejad taotlevad, toimus 15. aprillil 2016. a. Hagi esitamise ajaks tuleb lugeda 7. oktoober 2017. a. Maakohus leidis, et hagejatel on nõuded kostja II vastu, nõuete suhtes toimuvad täitemenetlused ja nõudeid ei ole rahuldatud. Sellega on täidetud TMS §-s 187 sätestatud vara tagasivõitmise üldised alused. TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Maakohus leidis, et hagejate väited traktori müümisest koos lisaseadmetega ei anna alust lugeda müügilepingu hinda turuväärtusele mittevastavaks. Esitatud ei ole asjaolusid, kas ja kui palju nende seadmete olemasolu oleks lõplikku hinda mõjutanud. Hagejate esitatud müügiteated ei tõenda, et kostjate vahel toimunud müügitehing oleks toimunud alla turuhinna. Pärast vaidlusalust müügitehingut toimunud tehingud sama traktoriga ei viita sellele, et müügilepingu hind ei vastanud turuhinnale.
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi vastavalt hagiavalduses märgitule. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole mõistus- ega tavapärane, et tehniliselt korras ja kehtiva ülevaatusega traktori väärtus saanuks enne hooldust olla üksnes 1327 eurot 51 senti, s.o vastusoorituse rahaline väärtus, mis kostja II kostjalt I sai. Maakohus on ekslikult leidnud, et traktorile on tehtud remont, mitte hooldus. Maakohus on jõudnud ekslikult järeldusele, et tõendatud ei ole kostjate tehingu kinke iseloom olukorras, kus sarnane traktor on võimalik soetada hinnaga
3(7)
2-17-14925 21 500 eurot. Lisaks on maakohus mõistnud menetluskulud välja isikule, kes ei ole menetlusosaline, s.o kostja II likvideerijale.
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus tunnistas kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 15. aprillil 2016. a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu ja mõistis kostjalt I välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 26 230 eurot ning kohustas nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Lisaks kohustas ringkonnakohus kostjat I tasuma väljamõistetud hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et täidetud on TMS §-s 187 sätestatud eeldused täitemenetluses võlgniku vara tagasivõitmiseks. Ringkonnakohus leidis, et traktori müügihinnaks oli lepingus märgitud 6000 eurot, mille kostja I on tasunud kostjale II. Asjaolu, et kostja I tasus kostjale II tegelikult vaid 1327 eurot 51 senti ning ülejäänud müügihinna 4672 eurot 49 senti tasaarvestas oma nõuetega kostja II vastu, ei muuda traktori müügihinda. Samuti ei ole tasaarvestuse tegemisel tähtsust sellel, mis alusel tasaarvestatavad nõuded tekkisid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hagejad on müügilepingu esemeks olnud traktori turuväärtuse tõendamiseks esitanud erinevaid tõendeid. Kostja I vastuväited hagejate nimetatud traktori turuväärtusele (ja selle kohta esitatud tõenditele) on jäänud paljasõnaliseks. Kostjal I oleks olnud võimalik esitada tõendeid selle kohta, et traktori müügilepingus märgitud hind oli konkreetse traktori turuväärtus, kuid ta ei ole seda teinud. Ringkonnakohus luges vaidlusaluse traktori turuväärtuseks müügilepingu sõlmimise hetkel 18 000 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures lähtus ringkonnakohus hinnast, millega K. Juganson vaidlusalust traktorit müüs. Kostja I väide, et nii tema kui K. Juganson tegid traktorile parendusi, mis tõstsid selle turuväärtust võrreldes lepingu sõlmimise ajaga, ei ole millegagi tõendatud. Ringkonnakohus leidis, et 15. aprillil 2016. a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügileping on osaliselt kinke iseloomuga, sest müügilepingus märgitud hind 6000 eurot on tunduvalt alla traktori turuväärtuse. Seetõttu on müügileping TMS § 189 lg 1 alusel kehtetu. Kuivõrd traktor on võõrandatud kolmandale isikule ja seetõttu on kostjal I võimatu tagastada kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadut, peab ta hüvitama saadu väärtuse. Saadu väärtust tuleb hinnata tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal, s.o tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga. Kuna asjas puuduvad andmed vaidlusaluse traktori väärtuse kohta tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, siis lähtus ringkonnakohus vaidlusalusele traktorile sarnaste traktorite väärtusest. Ringkonnakohus leidis, et kõige sarnasem vaidlusalusele traktorile on Itaalias müügil olnud traktor hinnaga 21 500 eurot. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejate väitega, et sellele hinnale tuleb lisada Itaalia käibemaks 4730 eurot, sest eelduslikult on müügikuulutuses märgitud hind koos käibemaksuga. 4(7)
2-17-14925 Kuna tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud lepingu alusel saadu väärtus tuleb kindlaks määrata tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, siis muutub ka väärtuse nõue sissenõutavaks tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga ning kostjalt I tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja I esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja I jätta hagejate kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud rikkunud selgitamiskohustust, sest ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormust. Kui ringkonnakohus leidis, et müüdud traktori väärtust peaks tõendama vastupidi maakohtu selgitatule kostjad, siis oleks ringkonnakohus pidanud asja maakohtule tagasi saatma. Ringkonnakohus on ebaõigesti võtnud traktori turuväärtuse määramise aluseks K. Jugansoni müügikuulutuse. Müügikuulutus tõendab vaid hinda, mida K. Juganson soovis traktori eest saada, kuid ei saanud. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks sama või sarnase asja turuväärtust. Samuti ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks, et vaidlusaluse traktori väärtus oleks müügilepingu sõlmimise ajal olnud müügilepingus märgitud hinnast kõrgem. Ringkonnakohus on jätnud ekslikult arvestamata hulga tõendeid ja pole võtnud seisukohta mitmete poolte esitatud väidete kohta. Isegi kui traktor müüdi alla turuhinna, ei tähenda see, et tehingul oli kinke iseloom. Ringkonnakohus on vastuoluliselt leidnud, et traktori väärtus tagasivõitmise ajal oli kõrgem kui selle väärtus müümise hetkel. Traktori väärtus ajas väheneb, mitte ei suurene. Ringkonnakohus on võtnud traktori kohaliku keskmise turuhinna määramise aluseks Itaalia müügikuulutuse, milles müüdav traktor ei ole väljalaskeaasta ja töötundide poolest vaidlusaluse traktoriga võrreldav. Ringkonnakohus on leidnud, et väljamõistetava hüvitise suuruseks peaks olema 21 500 eurot, kuid on kohtuotsusega siiski välja mõistnud 26 230 eurot. Kohtuotsuse põhjendustest ei selgu, miks on ringkonnakohus välja mõistnud hüvitise koos Itaalia käibemaksuga. Samuti ei ole ringkonnakohus arvanud väljamõistetavast hüvitisest maha hinda, mille kostja I kostjale II traktori eest tasus (6000 eurot). Väljamõistetava hüvitise suurus peaks olema selle võrra väiksem. Kostja I võib keelduda tehingu alusel saadu hüvitamisest, kuni talle tagastatakse tema tasutud müügihind. Seetõttu oleks ringkonnakohus pidanud nõuded tasaarvestama. Kostjal II ei olnud seisukohta.
8.Hagejad vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus mõistis välja kostjalt I kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ületava summa ja kohustas kostjat I nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4.3). Kolleegium saab TsMS § 691 p 5 alusel teha tühistatud osas uue otsuse 5(7)
2-17-14925 asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kolleegium mõistab kostjalt I välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ja kohustab kostjat I andma selle summa kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kostja I kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kuigi kostja II kassatsioonkaebust ei esitanud, on kostja I ja kostja II müügilepingu pooltena müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Seetõttu kehtib kostja I kassatsioonkaebus ka kostja II suhtes ja ringkonnakohtu otsus ei ole kostja II suhtes jõustunud.
10.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi osaliselt, tunnistades kehtetuks kostjate vahel sõlmitud traktori müügilepingu ning kohustades kostjat I andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse kehtetu tehingu alusel saadud 26 230 eurot. Otsuse põhjendustes on ringkonnakohus leidnud, et väljamõistetava hüvitise suurus peaks olema 21 500 eurot. Sellisele järeldusele jõuab ringkonnakohus otsuse p-des 7, 11.5 ja 13. Sellest hoolimata on ringkonnakohus kostjalt I välja mõistnud 26 230 eurot. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused ei ole omavahel kooskõlas. Kolleegium on varem korduvalt selgitanud, et TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 654 lg 1 teise lause alusel laieneb see nõue ka ringkonnakohtu otsusele. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-18582/47, p 10; Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15; Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 14; 13. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-08, p 12). Ringkonnakohtu otsus sellele nõudele ei vasta.
11.Ringkonnakohus jõudis otsuse p-s 11.5 järeldusele, et kuivõrd sarnaste traktorite müügihinnad tehingu tagasivõitmise ajal olid vahemikus 21 500–32 859 eurot ning töötundide ja väljalaskeaasta poolest kõige sarnasem vaidlusalusele traktorile on Itaalias müügil olnud traktor hinnaga 21 500 eurot, siis tuleb see hind lugeda vaidlusaluse traktori väärtuseks. Sealjuures ei ole ringkonnakohus nõustunud hageja väitega, nagu tuleks sellele hinnale lisada Itaalia käibemaks 4730 eurot, sest eelduslikult on müügikuulutuses märgitud hind koos käibemaksuga. Seetõttu on ringkonnakohus pidanud väljamõistetava hüvitise suuruseks 21 500 eurot. Otsuse resolutsioonis märgitud summa 26 230 eurot on ilmselge eksimus, mille kolleegium saab asja ringkonnakohtule tagasi saatmata ise parandada.
12.Kolleegiumi hinnangul ei anna kassatsioonkaebuse väited alust ülejäänud osas ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
13.Kassatsioonkaebuse väitel on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta selle, et kostja I tasus traktori eest kostjale II 6000 eurot. Kostja I hinnangul peaks väljamõistetava hüvitise suurus olema selle võrra väiksem. VÕS § 1034 lg-s 3 sätestatakse, et kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt, ning et vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Praegusel juhul ei ole hageja müügilepingu pool, kellel tekib kohustus kehtetuks tunnistatud lepingu alusel saadu hüvitamiseks. TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust korraldava kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TMS § 195 lg 3 kohaselt võib 6(7)
2-17-14925 tehingu teine pool võlgnikult nõuda tehingu järgi üleantu tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse hüvitamist tagasivõitmise korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest alates. Kuivõrd tehingu teiseks pooleks selle sätte mõttes on kostja II, saab kostjal I olla traktori müügihinna tagastamise nõue vaid kostja II vastu.
14.Kostja I on 18. novembril 2019. a Riigikohtule esitatud menetlusdokumendis avaldanud, et käesolevas asjas tuleks menetlus lõpetada, sest täiteasi nr 119/2017/167, mille alusel hagi on esitatud, on väidetavalt lõpetatud põhjusel, et võlgniku ja sissenõudja esindajad kattusid. Täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS § 48 lg 1 p-des 1–8, milles ei ole alusena toodud võlgniku ja sissenõudja esindajate kattumist. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagi esitamise aluseks oleva täitemenetluse lõpetamine, isegi kui see oleks tõendatud, kohtumenetluse lõpetamise aluseks. Kohtumenetluse lõpetamise alused tulenevad TsMS §-st 428. Kostja I viited analoogia kohaldamisele ei ole põhjendatud. Kolleegium märgib, et olukorras, kus võlgniku hinnangul on täitemenetlus mingil põhjusel lubamatu, saab ta TMS § 221 alusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
15.Kolleegium jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei määra kolleegium kindlaks poolte menetluskulusid.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel kostjale I tagastada. Samuti tuleb hageja II ekslikult tasutud kassatsioonikautsjon 100 eurot hagejale II tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.