2-17-15893/129 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1.Hageja XX esitas 24.10.2017 hagi (täiendatud ja parandatud hagi terviktekst on esitatud 12.12.2017), mille järgi palub kohustada YY’d andma nõusolek kanda kinnistu Piiri 15, Sindi linnas, registriosa nr 276506 omanikena kinnistusraamatusse sisse hageja 4/5 suuruses mõttelistes osas ning kostja 1/5 mõttelises osas. 2.Hagiavalduse kohaselt 28.05.2017.a sõlmisid pooled Tallinna notar Anneli Alekand’i büroos kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale kogu temale kuuluva mõttelise osa (4/5) kinnisasjast aadressiga Piiri 15, Sindi linnas, registriosa nr 276506. Hageja kinkis endale kuuluva osa kinnisasjast kostjale, kuna east ja tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud temale eramu korrashoidmine ja selle eest hoolitsemine täielikult jõukohane. 3.Hageja kohustus lepinguga edasiselt tasuma kõik kinnistuga seotud kommunaalkulud (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, lumekoristus jne). Kostja on nõudnud hagejalt ka osaliselt kommunaalmaksete (kütte eest) tasumist, olenemata poolte vahel sõlmitud lepinguga kokkulepitust, ähvardades hageja ruumides kütte välja lülitada. 4.Lisaks eelpooltoodule leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hiljemalt 31. maiks 2017.a kinnistul asuvas elumajas omal kulul tegema põhjalikud renoveerimistööd, mis on ammendavalt loeteletud lepingu punktis 5.3.1. Nagu nähtub ka lepingust, oli hageja eesmärgiks elada elu lõpuni enda kodus ja seda olukorras, kus kostja, hageja poeg parandaks ja muudaks mugavamaks hageja elamistingimusi. Käesolevaks ajaks on kostjal kokkulepitud renoveerimistööd lõpetamata ning täielikult on teostamata köögi ja esiku põrandakütte paigaldus (esik ei ole kasutamiskõlblik). Köögis puudub osa vajalikest seadmetest ja mööblist. Kostja on paigaldanud mööbli selliselt, et kostjal on seda ebamugav kasutada ning samuti takistanud hagejal pliidi ja akna kasutamise pliidi väljalülitamise näol ning aknalt avamislingi eemaldamise näol (lisad 5, 6, 7). Kostja on olukorras, kus tal ei ole köögis võimalik isegi endale sooja toitu valmistada ning on sunnitud toituma üksnes poest saada olevast valmis külmtoidust. 5.Saun on samuti kostja poolt renoveerimata (lisad 2 ja 3- fotodelt nähtub, et kostja ladustab saunaruumis ehitusmaterjale, kuid renoveerimistööd on tegemata ning saun ei ole kasutuskõlblik). Kostja süül on hageja olukorras, kus tal puuduvad pesemistingimused. Samas ei luba kostja hagejal kostja ainukasutuses olevat vannituba eramu teisel korrusel kasutada, (lisa 7) jättes hageja olukorda, kus tal on võimalik ennast pesta üksnes linnasaunas. Kostja poolt on vahetamata ka eramu välisuks. Välisuks on kostja ja tema perekonnaliikmete poolt täielikult lõhutud ning ust on võimalik seestpoolt murtud lingi tõttu avada üksnes näpitstange kasutades, kuid kostja enda lepingust tulenevat kohustust ei täida ning välisust ei asenda (lisa 4). 2(10)

Tsiviilasi nr: 2-17-15893 6.Kostja poolt on renoveerimata just hagejale olulised ühiselt kasutatavad ruumid ning see segab hageja elu väga suurel määral. Kostja tegevuse tulemusena on elamus olev saun, esik ja välisuks kasutamiskõlbmatud ehk, et kostja on hageja olukorda võrreldes lepingu sõlmimise eelse olukorraga halvendanud. Kokkuvõtvalt ei ole hageja elamistingimused paranenud, nagu oli kinkelepinguga kokkulepitud kostjale seatud kohustuste eesmärgiks, vaid hageja elamistingimused on väga oluliselt kostja süü tõttu halvenenud. Nimetatud renoveerimistööde valmimise tähtajaks oli 31.05.2017.a. ning see on ka aeg, millal hageja sai teada kostja poolt lepingu rikkumisest. Seega ei ole möödunud VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaeg kinkelepingust taganemiseks. 7.Hageja leiab, et käesolevaks ajaks on kostja käitumine läinud täielikult vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, kostja on minetanud igasuguse elementaarse lugupidamise kinkija vastu ning hageja hinnangu kohaselt on kostja võtnud eesmärgiks vabaneda hagejast endale kuuluval kinnistul, mistõttu hagejal, kui kinkijal tekib õigus kinkelepingust taganemiseks ning kingisaaja käitumine on kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates mõistetav jämeda tänamatusena. 8.Lepingust taganemise aluseks on käesolevas asjas asjaolu, et kostja poolt on kinkelepingus loetletud kohustustest täitmata: 1) esiku põrandakütte paigaldus, 2) esiku siseviimistlus, 3) välisukse vahetus, 4) sauna ja duširuumi sisetööd kõigi ruumide sanitaartehnika ja seadmestiku paigaldusega. Kostja vastuväited 9.Kostja YY esitas 26.01.2018 vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. 10.Kostja on aga seisukohal, et ta ei ole rikkunud süüliselt ega õigustamatult ühtki lepingulist kohustust hageja ees ning ei ole näidanud hageja kui oma ema vastu üles lugupidamatust, rääkimata jämedast tänamatusest. Kostja asus Piiri 15 elamut renoveerima juba 2015, kuid nende tööde lõpetamine on takerdunud samas elamus elava hageja tervise halvenemise ja tema pidevast meelemuutustest tingitud ümberotsustuste taha. Kuna hageja on kostja ema, siis ei ole kostja pidanud võimalikuks asuda ema survestama üksiti ehitustööde forsseerimisega, vaid on teostanud elamu renoveerimist vastavalt hageja tervislikule seisundile ning tema soovitud viisil ja tempos. 11.23.03.2018 on hageja YY pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi hagi punktis 6 on esitatud väide, et kostja on nõudnud hagejalt osaliselt kommunaalmaksete (kütte eest) tasumist. Hageja väide ei vasta tõele ning see on täielikult tõendamata, millele on osundanud eelistungil ka maakohus. Absurdne on hageja väide, et kostja on ähvardanud lülitada välja kütte hageja ruumides, kuid hageja ei ole selgitanud, kuidas on võimalik lülitada välja kütet ahiküttega majas. Kostja ei saa ega olegi kunagi tahtnud takistada hagejat ruumide kütmisel. 12.Kostja väidab, et põrandaküte on paigaldatud. On õige, et esiku (halli) põrandaküte on käesolevaks ajaks paigaldamata ja esik lõplikult renoveerimata (põhjused esitatud allpool), kuid hageja ei ole tõendanud ega põhistanud väidet, et esik ei ole kasutamiskõlblik ja milles see seisneb. Iseäranis olukorras, kus hageja ja kostja kasutavad seda igapäevaselt. Kostja kinnitab, et esik on kasutuskõlblik ka olemasoleval kujul. Täiesti ainetu, ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et köögis puudub osa vajalikest seadmetest ja mööblist. Hageja ei põhjenda ega tõenda, millised seadmed ja mööbel on vajalikud, millised seadmed ja mööbel puuduvad. Hageja ei selgita ega põhjenda, milles seisneb mööbli paigaldamine selliselt, et hagejal on seda ebamugav kasutada, samuti – hageja väite õigsuse korral, millist kinkelepingu punkti sellisel juhul kostja rikuks. Kostja kinnitab, et ühiskasutuses olev köök on täielikult

Tsiviilasi nr: 2-17-15893 renoveeritud, möbleeritud ja varustatud tavapärase vajaliku köögitehnikaga (pliit, ahi, nõudepesumasin, külmutuskapp). 13.Hageja on hagiavalduse punktis 9 väitnud, et saun on kostja poolt renoveerimata, saun ei ole kasutuskõlblik ja kostja ladustab saunaruumis ehitusmaterjale. Osaliselt on hageja väited õiged – saun on renoveerimisjärgus ja vastavad tööd on lõpetamata (vt lisad 2, 3, 4 – fotod). Samas kinnitab kostja, et tegemata on saunas vaid väiksem osa töödest – seinalaudade ja lava paigaldus (vt lisad 8, 9), millised on võimalik kasvõi lähiajal lõpetada. Ebaõiged on hageja väited, et kostja süül puuduvad tal pesemistingimused ja kostja ei luba kasutada teisel korrusel asuvat vannituba. 14.Kostja kinnitab, et välisuks on täielikult avatav, suletav ja lukustatav ning teenib igakülgselt uksele kohast eesmärki. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ukselink on seestpoolt murtud. Kostja möönab siiski, et sisemine ukselink on murdunud, kuid selle murdis hageja. Samas on uks ka praeguses olukorras avatav ja suletav ning ukse remont (mis peaks hageja poolt lõhkumise tõttu toimuma tema kulul) ei ole otstarbekas, kuna uks kuulub väljavahetamisele. Maakohtu otsus 15.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. 16.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leiab kohus, et kostja R. Laanemaa on kinkelepingus sätestatud kohustusi rikkunud, kuid rikkumine ei ole oluline, mis õigustaks lepingust taganemist. Kohus on kohapeal vaatluse käigus tuvastanud, et hageja eluruumid on värskelt tema soovide kohaselt remonditud, köögis on olemas nii pliit kui ka kapid, mida saab eesmärgipäraselt asjade paigutamiseks kasutada. Asjaolu, et hageja ei saa köögis maalimisega tegeleda on asjasse puutumatu, sest kinkelepingu p 4.2.2. kohaselt pidi kõik jääma poolte ühiskasutusse, mistõttu peab hageja ka ühiselu reeglitega arvestama ja kasutama kööki selleks otstarbeks ettenähtud viisil. Asjas ei ole tõendatud, et hageja ei saaks kasutada pesemiseks teise korruse duširuumi, hageja sõnade kohaselt peseb ta ennast tegelikult esimese korruse kraanikausi ääres. Seega ei ole käesoleval ajal lepingu rikkumine toonud kaasa olukorda, kus hageja oleks olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. 27.Hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks on lepingust tulenevalt lepingu täpne järgimine olnud teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Ehitustööd pidid olema lõpule viidud hiljemalt 31.05.2017, kuid hageja seisukohtadest ei selgu, miks oli tähtaja järgimine hageja huvi püsimise eelduseks. Asjas ei ole vaidlust, et kostja R. Laanemaa on ka pärast nimetatud kuupäeva jätkanud ehitustöödega, mille tulemusena valminud näiteks esiku põrand ja põrandaküte ning sauna osaline viimistlus. Seega ei ole kostja näidanud üles hoolimatut suhtumist enda lepinguliste kohustuste täitmisesse. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seejuures tuleb TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, s.t hageja oleks pidanud andma kostjale võimaluse oma lepinguga võetud kohustused lõpule viima, eriti tingimustes, kus on näha, et ehistustööde valmimine on tõenäoline. Kohtupraktikast tulenevalt on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 3-2-1-80-10, p 12). 18.Hageja on heitnud kostjale ette, et kostja on hagejalt nõudnud kommunaalkulude eest tasumist, mis on jäänud tõendamata. Kohus on eelistungil teinud hagejale ettepaneku vastavate tõendite esitamiseks, mis on jäänud tagajärjetuks. Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr: 2-17-15893 taganemise sisulised eeldused. Apellant maakohtu seisukohaga ei nõustu. Apellant seisukohal, et tähtaegselt esimesele korrusele pesemisvõimaluste väljaehitamine iseenesest kujutab endast juba olulist lepingurikkumist. 20.Korrektne ei ole maakohtu viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, mille kohaselt on kõrvaldatavate puuduste korral lepingut taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Siinkohal on maakohus jätnud arvestamata kinkelepingu eripäraga ning selle eesmärgiga. apellandi eesmärk kinkelepingu sõlmimisel ja sellega vastustajale kohustuste panemisel oli saada elamu esimesele korrusele privaatne elamine, mida saaks sisuliselt kasutada oma korterina. Iseenesest ei oleks ka vahet, kas apellandil keelatakse teisel korrusel asuvate pesemisruumide kasutamine või ei kasuta ta neid vabatahtlikult. Kui on tõendatud, et apellandil keelatakse teisel korrusel asuvate pesemisruumide kasutamist, puuduvad apellandil vastustaja kohustuste rikkumise tõttu pesemisvõimalused üldse, ehk siis oleks vastustaja kohustuste rikkumise näol tegemist olulise lepingurikkumisega ning seega ka aluseks kinkelepingust taganemiseks. 21.Kui ka leida, et apellandi väited teisel korrusel asuvate pesemisruumide kasutamise keelamise kohta on tõendamata, saab asuda ainult seisukohale, et apellant ei taha neid kasutada ning peseb ennast pigem esimese korruse kraanikausi ääres. See viitab omakorda sellele, et apellant eelistab teise korruse pesemisruumide kasutamisele privaatsust, ehk siis oli apellandi jaoks kinkelepingus vastustajale pandud kohustuste eesmärgiks saada endale privaatsed eluruumid, mis eeldab ka privaatset pesemisvõimalust. 22.Vastustaja on apellandi avalduse kinkelepingust taganemiseks teistkordselt kätte saanud kohtumenetluses 08.02.2018. Selleks hetkeks oli kindlasti möödunud mõistlik tähtaeg kohustuste 23.Seega kui VÕS § 116 lg 5 ka käesoleval juhul ei kohalduks, siis on vastustajale antud avalduse esmakordse kättetoimetamisega 01.12.2017 täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks ning 08.02.201813 kättetoimetamisega on apellant kinkelepingust taganenud, mida peab kohus ka eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt arvestama. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja oma kohustusi täitnud ka apellandi poolt antud täiendava tähtaja jooksul, ehk siis esineb VÕS § 116 lg 2 p-s 5 toodud alus kinkelepingust taganemiseks. Kuigi oleks täidetud ka vastusooritusega lepingust taganemise sisulised eeldused, tuleks siinkohal arvestada ka kinkelepingu eripäraga. Nimelt on kinkelepingu näol tegemist tasuta lepinguga, millega kinkija rikastab kingisaajat. Seega leiab apellant, et oluliseks lepingurikkumiseks kvalifitseerub väiksem rikkumine, kui vastusooritusega lepingu puhul. Täielikult on tõendamata vastustaja väited, nagu oleks tema kohustuste täitmata jätmine vabandatav. Vastustaja on eeltoodud väite juures viitanud enda Soomes töötamisele ja soovimatusele võtta tööde teostamiseks laenu. Samas ei ole vastustaja kuidagi selgitanud, kuidas need tema kohustuste täitmist vabandavad. Vastustaja pidi eeltoodut teadma kinkelepingu sõlmimise ja endale kohustuste võtmise ajal. Ka siis, kui ta seda kinkelepingu sõlmimisel ei teadnud, ei ole see objektiivselt vabanduseks jätta oma kohustused täitmata. Samuti ei ole vastustaja tõendanud enda väiteid, nagu oleks ehitustööde tegemise venimine tingitud apellandist. Maakohus on otsuse punktis 4.5 vastustaja kohustuste täitmata jätmise kohta leidnud, et see on muuhulgas tingitud pooltevahelistest erimeelsustest, mistõttu ei ole õige, et lepingu tähtaegse rikkumise riisikot kannaks üksnes vastustaja. Samas ei ole maakohus mitte kuidagi selgitanud, kuidas on väidetud poolte vahelised erimeelsused tinginud tööde venimise ning miks saab sellest tulenevalt panna riisiko osaliselt apellandi kanda.

Tsiviilasi nr: 2-17-15893 samadel asjaoludel samuti ette näinud, p 2 kohaselt rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. 36.VÕS § 116 lg 2 p 1 sätestatud eelduste esinemisel on sisuliselt tegemist juhtumiga, kus lepingu eesmärk on suures osas jäänud saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja selline tagajärg pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ette näha. Käesolevas asjas nimetatud sätet rakendada võimalik ei ole, sest lepingu eesmärk on jätkuvalt saavutatav. Hageja on asjas korduvalt väljendanud, et kinkelepingu ja selles kokkulepitud koormiste seadmise eesmärgiks oli see, et elamu renoveeritakse, hageja saab paremad elamistingimused. Maakohus tuvastas, et hageja ainukasutuses olevad eluruumid on renoveeritud, ka poolte ühiskasutuses olev esimese korruse köök on suuremas osas renoveeritud (viimistlemata on üks sein) ja sisaldab uut mööblit ning tehnikat, samuti on renoveeritud esimesel korrusel olev WC. Nõustuda tuleb sellega, et kõige olulisemaks puuduseks paikvaatluse tegemise ajal oli see, et esimese korruse saun ja selle eesruum olid renoveerimata, kuid poolte vahel puudub vaidlus selles, et ringkonnakohtus toimunud istungi ajaks olid sauna eesruumis pesemisvõimalused tagatud, paigaldatud olid torustik, dušš ja soojavee boiler. 37.VÕS § 116 lg 2 p 2 sätestatud eelduste esinemisel on tegemist juhtumiga näiteks mille puhul on lepingupoole jaoks lepingu täitmise tähtaeg nii oluline, et hilisema täitmise tõttu on lepingupool on huvi lepingu täitmise vastu kaotanud. Käesolevas vaidluses sellist asjaolu ei esine, sest hagejal peaks olema jätkuvalt huvi, et ka kostja poolt lõpetamata renoveerimistööd ära tehakse. 38.Nagu asja materjalidest nähtub kuulus enne kinkelepingu sõlmimist vaidlusalune kinnistu hageja ja kostja kaasomandisse. Kinkelepingust nähtuvalt oli 2007. a kokku lepitud notariaalne kinnistu kasutamise kord. Arvestades, et pooled leppisid kinkelepingus ka kokku, millised on hageja ainukasutuses olevad ruumid ja millised on poolte ühiskasutuses olevad ruumid oli kinkelepingu eesmärgiks see, et kostja saab kinnistu omanikuks, kuid tal tuleb elamu põhjalikult renoveerida, pooled jätkavad ühiselt elamu kasutamist. Kuigi hageja on täpsustatud hagiavalduse esile toonud, et hageja poolt kinkimisel soovitud eesmärke pole täidetud, ei saa ringkonnakohus sellega nõustuda. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kinkelepingu järgi pidid pooled kasutama elamu esimesel korrusel olevaid ruume, va 2 hageja ainukasutuses olevat tuba, ühiselt. Asja materjalidest nähtuvalt ei meeldi enam hagejale, et osad esimese korruse ruumid on ühiskasutuses. Ka ringkonnakohtus avaldas hageja, et ta soovib, et tema ainukasutuses oleks elamu esimene korrus, kostja saab teha endale sissepääsu teisele korrusele ja elada seal. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi hageja meeleolumuutus seonduvalt ruumide ühiskasutamisega ei saa olla kinkelepingust taganemise põhjuseks.