S.L. hagiavaldus R.L. vastu kinkelepingu tühistamiseks
Tsiviilasja hind
42 666 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja:
esindajad
Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx
S.L.,
isikukood
xxxxxxxxxxx;
elukoht:
Hageja esindaja riigi õigusabi korras: Katrin Jennsen, Advokaadibüroo Sirje Must Elva Osakond; asukoht: Kesk tn 17, Elva 61504; e-post: [email protected] Kostja:
R.L.,
isikukood
xxxxxxxxxxx;
elukoht:
Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti, AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ, e-post [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
2.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada kohtulahendi täitmist tagava abinõuna Pärnu Maakohtu 13.12.2017 määrusega hageja S.L. kasuks seatud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks R.L.le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr xxxxxxxxxxx kantud kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx.
3.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte ja kohtuotsuse jõustumisel saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja S.L. kanda.
2.Välja mõista hagejalt S.L. ́lt kostja R.L. kasuks menetluskulud kokku summas 6168 eurot.
3.Välja mõista hagejalt S.L. ́lt kostja R.L. kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1
2-17-15893
ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja S.L. on 24.10.2017 esitanud hagi (täiendatud ja parandatud hagi terviktekst on esitatud 12.12.2017), mille järgi hageja palub kohtul rahuldada S.L. hagi R.L. vastu kinkelepingust taganemiseks ja kohustada R.L.’d andma nõusolek kanda kinnistu Xxxxxxxxxxxas, registriosa nr xxxxxxxxxxx omanikena kinnistusraamatusse sisse hageja 4/5 suuruses mõttelistes osas ning kostja 1/5 mõttelises osas. 31.10.2017 ja 12.12.2017 on hageja S.L. esitanud kohtule hagi tagamise taotluse, millega hageja palub tagada hagi ning hagi tagamise abinõuna R.L.’le kuuluv kinnisasi registriosa nr xxxxxxxxxxx, aadressiga Xxxxxxxxxxxas, arestida ning selle alusel kanda käsutuskeelu nähtavaks tegev keelumäge kinnistusraamatusse.
1.2.Hagiavalduse kohaselt 28.05.2017.a sõlmisid pooled Tallinna notar Anneli Alekand’i büroos kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale kogu temale kuuluva mõttelise osa (4/5) kinnisasjast aadressiga Xxxxxxxxxxxas, registriosa nr xxxxxxxxxxx (lisa 1). Hageja kinkis endale kuuluva osa kinnisasjast kostjale, kuna east ja tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud temale eramu korrashoidmine ja selle eest hoolitsemine täielikult jõukohane. Hageja kohustus lepinguga edasiselt tasuma kõik kinnistuga seotud kommunaalkulud (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, lumekoristus jne.) Kostja on nõudnud hagejalt ka osaliselt kommunaalmaksete (kütte eest) tasumist, olenemata poolte vahel sõlmitud lepinguga kokkulepitust, ähvardades hageja ruumides küte välja lülitada. Lisaks eelpooltoodule leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hiljemalt 31. maiks 2017.a kinnistul asuvas elumajas omal kulul tegema põhjalikud renoveerimistööd, mis on ammendavalt loeteletud lepingu punktis 5.3.1. (lisa 1). Nagu nähtub ka lepingust, oli hageja eesmärgiks elada elu lõpuni enda kodus ja seda olukorras, kus kostja, hageja poeg parandaks ja muudaks mugavamaks hageja elamistingimusi. Käesolevaks ajaks on kostjal kokkulepitud renoveerimistööd lõpetamata ning täielikult on teostamata köögi ja esiku põrandakütte paigaldus (esik ei ole kasutamsikõlblik). Köögis puudub osa vajalikest seadmetest ja mööblist. Kostja on paigaldanud mööbli selliselt, et kostjal on seda ebamugav kasutada ning samuti takistanud hagejal pliidi ja akna kasutamise pliidi väljalülitamise näol ning aknalt avamislingi eemaldamise näol (lisad 5, 6, 7). Kostja on olukorras, kus tal ei ole köögis võimalik isegi endale sooja toitu valmistada ning on sunnitud toituma üksnes poest saada olevast valmis külmtoidust.
2-17-15893
Saun on samuti kostja poolt renoveerimata (lisad 2 ja 3- fotodelt nähtub, et kostja ladustab saunaruumis ehitusmaterjale, kuid renoveerimistööd on tegemata ning saun ei ole kasutuskõlblik). Kostja süül on hageja olukorras, kus tal puuduvad pesemistingimused. Samas ei luba kostja hagejal kostja ainukasutuses olevat vannituba eramu teisel korrusel kasutada (lisa 7) jättes hageja olukorda kus tal on võimalik ennast pesta üksnes linnasaunas. Kostja poolt on vahetamata ka eramu välisuks. Välisuks on kostja ja tema perekonnaliikmete poolt täielikult lõhutud ning ust on võimalik seestpoolt murtud lingi tõttu avada üksnes näpitstange kasutades, kuid kostja enda lepingust tulenevat kohustust ei täida ning välisust ei asenda (lisa 4). Kostja poolt on renoveerimata just hagejale olulised ühiselt kasutatavad ruumid ning see segab hageja elu väga suurel määral. Kostja tegevuse tulemusena on elamus olev saun, esik ja välisuks kasutamiskõlbmatud ehk et kostja on hageja olukorda võrreldes lepingu sõlmimise eelse olukorraga halvendanud. Kokkuvõtvalt ei ole hageja elamistingimused paranenud, nagu oli kinkelepinguga kokkulepitud kostjale seatud kohustuste eesmärgiks, vaid hageja elamistingimused on väga oluliselt kostja süü tõttu halvenenud. Nimetatud renoveerimistööde valmimise tähtajaks oli 31.05.2017.a. ning see on ka aeg, millal hageja sai teada kostja poolt lepingu rikkumisest. Seega ei ole möödunud VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaeg kinkelepingust taganemiseks. Hageja leiab, et käesolevaks ajaks on kostja käitumine läinud täielikult vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, kostja on minetanud igasuguse elementaarse lugupidamise kinkija vastu ning hageja hinnangu kohaselt on kostja võtnud eesmärgiks vabaneda hagejast endale kuuluval kinnistul, mistõttu hagejal, kui kinkijal tekib õigus kinkelepingust taganemiseks ning kingisaaja käitumine on kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates mõistetav jämeda tänamatusena.
1.3.23.03.2018 ja 29.03.2018 on hageja S.L. pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi kinkelepingust tulenevalt pidi kostja teostama lepingus loetletud ehitus- ja renoveerimistööd selliselt, et kõik loetletud kohustused on täidetud hiljemalt 31.05.2017. Hageja on esitanud tõendid fotode näol selle kohta, et kostja on nimetatud kohustust rikkunud ning hagi esitamise ajaks, mil kohustuse täitmise tähtpäevast oli möödunud enam, kui pool aastat, ei olnud jätkuvalt vaidlusalusel kinnisasjal ehtus- ja remonttööd kostja poolt teostatud. Kohustuse täitmise vajalikkus ja olulisus on hageja jaoks eelduslik tulenevalt lepingu sisust ja eesmärgist. Hageja kinkis ära oma kinnisasja, et saavutada enda elamistingimuste paranemine eramu renoveerimise abil. Kuna hageja on enda kohustuse kingi üleandmise näol täitnud, ei saa eeldada, et ta ei soovi kostjapoolsete kohustuste täitmist ning peab seda täiendavalt kostjale, kui kingi saajale meelde tuletama. Lisaks ei saa hageja hinnangul vaidlust olla selles, et olukord, kus hagejal puuduvad pesemisruumid ning eramu koridor koos välisuksega on väga halvas seisukorras, põhjustavad hagejale suurel määral ebamugavust. Kuigi kostja poolt avaldatust saab järeldada, et hageja on kostjale tööde teostamiseks täiendava tähtaja määranud, on hageja siiski seisukohal et käesolevas asjas on tegemist kostja poolt lepingu olulise rikkumisega mille puhul tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p 2 hageja täiendavat tähtaega enne lepingust taganemist andma ei pea. Kuna pooled olid kinkelepingus täpselt kokku leppinud kostja kohustustes, oli nende kohustuste täitmine määratud tähtaja jooksul hageja jaoks huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Seejuures on oluline silmas pidada, et kinkelepingu puhul on tegemist vastusoorituseta lepinguga, mille puhul kokkulepitud tingimuste järgmine on kinkija ainus eeldus kingi tegemiseks. Peale kinkelepingu alusel kingitud asja üle minemist kingi saajale on kinkeleping täidetud ning kinkijal puuduvad olulised mõjutusvahendid kingi saajat enda kohustusi täitma sundida. Lepingust taganemise aluseks on käesolevas asjas asjaolu, et kostja poolt on kinkelepingus loetletud kohustustest täitmata: 1) esiku põrandakütte paigaldus, 2) esiku siseviimistlus, 3) väisukse vahetus, 4) sauna ja dušširuumi sisetööd kõigi ruumide sanitaartehnika ja seadmestiku paigaldusega.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2-17-15893
2.1.Kostja R.L. esitas 26.01.2018 vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. Kostja on aga seisukohal, et ta ei ole rikkunud süüliselt ega õigustamatult ühtki lepingulist kohustust hageja ees ning ei ole näidanud hageja kui oma ema vastu üles lugupidamatust, rääkimata jämedast tänamatusest. Kostja asus Xxxxxxxxxxx elamut renoveerima juba 2015, kuid nende tööde lõpetamine on takerdunud samas elamus elava hageja tervise halvenemise ja tema pidevast meelemuutustest tingitud ümberotsustuste taha. Kuna hageja on kostja ema, siis ei ole kostja pidanud võimalikuks asuda ema survestama üksiti ehitustööde forsseerimisega, vaid on teostanud elamu renoveerimist vastavalt hageja tervislikule seisundile ning tema soovitud viisil ja tempos.
2.2.23.03.2018 on hageja R.L. pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi hagi punktis 6 on esitatud väide, et kostja on nõudnud hagejalt osaliselt kommunaalmaksete (kütte eest) tasumist. Hageja väide ei vasta tõele ning see on täielikult tõendamata, millele on osundanud eelistungil ka maakohus. Absurdne on hageja väide, et kostja on ähvardanud lülitada välja kütte hageja ruumides, kuid hageja ei ole selgitanud, kuidas on võimalik lülitada välja kütet ahjuküttega majas. Kostja ei saa ega olegi kunagi tahtnud takistada hagejat ruumide kütmisel. Kostja väidab, et põrandaküte on paigaldatud. On õige, et esiku (halli) põrandaküte on käesolevaks ajaks paigaldamata ja esik lõplikult renoveerimata (põhjused esitatud allpool), kuid hageja ei ole tõendanud ega põhistanud väidet, et esik ei ole kasutamiskõlblik ja milles see seisneb. Iseäranis olukorras, kus hageja ja kostja kasutavad seda igapäevaselt. Kostja kinnitab, et esik on kasutuskõlblik ka olemasoleval kujul. Täiesti ainetu, ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et köögis puudub osa vajalikest seadmetest ja mööblist. Hageja ei põhjenda ega tõenda, millised seadmed ja mööbel on vajalikud, millised seadmed ja mööbel puuduvad. Hageja ei selgita ega põhjenda, milles seisneb mööbli paigaldamine selliselt, et hagejal on seda ebamugav kasutada, samuti – hageja väite õigsuse korral, millist kinkelepingu punkti sellisel juhul kostja rikuks. Kostja kinnitab, et ühiskasutuses olev köök on täielikult renoveeritud, möbleeritud ja varustatud tavapärase vajaliku köögitehnikaga (pliit, ahi, nõudepesumasin, külmutuskapp). Hageja on hagiavalduse punktis 9 väitnud, et saun on kostja poolt renoveerimata, saun ei ole kasutuskõlblik ja kostja ladustab saunaruumis ehitusmaterjale. Osaliselt on hageja väited õiged – saun on renoveerimisjärgus ja vastavad tööd on lõpetamata (vt lisad 2, 3, 4 – fotod). Samas kinnitab kostja, et tegemata on saunas vaid väiksem osa töödest – seinalaudade ja lava paigaldus (vt lisad 8, 9), millised on võimalik kasvõi lähiajal lõpetada. Ebaõiged on hageja väited, et kostja süül puuduvad tal pesemistingimused ja kostja ei luba kasutada teisel korrusel asuvat vannituba. Kostja kinnitab, et välisuks on täielikult avatav, suletav ja lukustatav ning teenib igakülgselt uksele kohast eesmärki. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ukselink on seestpoolt murtud. Kostja möönab siiski, et sisemine ukselink on murdunud, kuid selle murdis hageja. Samas on uks ka praeguses olukorras avatav ja suletav ning ukse remont (mis peaks hageja poolt lõhkumise tõttu toimuma tema kulul) ei ole otstarbekas, kuna uks kuulub väljavahetamisele.
MENETLUSE KÄIK
3.14.12.2017 võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 13.12.2017 määrusega on kohus rahuldanud hageja S.L. hagi tagamise taotluse, millega kohus seadis hageja S.L. kasuks keelumärke kinnistu käsutamise keelamiseks R.L.le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr xxxxxxxxxxx kantud kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx. 08.03.2018 toimunud eelistungil määras kohus taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 23.03.2018 ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 29.03.2018. Eelistungil on hageja S.L. loobunud väitest, et kostja R.L. on hageja suhtes olnud jämedalt tänamatu. 11.04.2018 on kohus lahendanud poolte taotlused, sh taotluse ekspertiisi määramiseks.
2-17-15893
18.06.2018 esitas hageja taotluse tsiviilasjas 2-17-15893 kohtu poolt vaatluse läbiviimist kinnisasjal Xxxxxxxxxxx, kinkelepingus kindlaksmääratud kohustuste kostja poolt täitmata jätmise tuvastamiseks. Hageja ei soovinud enam ekspertiisi teostamist. 03.07.2018 on kohus rahuldanud hageja taotluse vaatluse korraldamiseks. 28.08.2018 on kohus viinud läbi vaatluse kinnisasjal asukohaga Xxxxxxxxxxx. 03.08.2018 lahendas kohus poolte taotlused ja määras kohtuistungi toimumise aja. 13.11.2018 toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Tunnistajatena kuulati kohtuistungil üle R.L. ja T.V..
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - 28.05.2017 sõlmisid pooled Tallinna notar Anneli Alekand’i büroos kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale kogu temale kuuluva mõttelise osa (4/5) kinnisasjast aadressiga Xxxxxxxxxxxas, registriosa nr xxxxxxxxxxx; - kinkelepinguga leppisid pooled kokku, et kostja kingisaajana võtab kingi vastu ning saab kinnisasja ainuomanikuks, hageja kasuks aga seati kinnisasjale tähtajatu ja tasuta kasutusõigus; - hageja ainukasutusse-ja valdusesse jäi vastavalt kokkuleppele (lepingu punkt 4) kaks tuba elumaja alumisel korrusel ning kinnistu hoonestamata osa, mis oli täpselt märgitus lepingu lisaks maja juurde kuuluvate lillepeenarde ning aiaga; - poolte ühiskasutusse jäid esimesel korrusel asuv köök, esik, saunaruumid, tualett ning kõrvalhoone tervikuna; - hageja kohustus lepinguga edasiselt tasuma kõik kinnistuga seotud kommunaalkulud (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, lumekoristus jne); - pooled leppisid kokku, et kostja kohustub hiljemalt 31. maiks 2017.a kinnistul asuvas elumajas omal kulul tegema põhjalikud renoveerimistööd, mis on loeteletud lepingu punktis 5.3.1. ja p 5.4 alusel asendama elamu olemasoleva välisukse uuega; - käesolevaks ajaks on kostjal kokkulepitud ehitustööd lõpetamata, saun on samuti kostja poolt renoveerimata, s.t ei ole kasutuskõlblik;
4.2.Hagiavalduse kohaselt on kostja R.L. jätnud tegemata hagejaga S.L. ́ga 28.05.2015 sõlmitud kinkelepingu punktis 5.3 kokkulepitud ehitustööd ja on jätnud vahetamata kinkelepingu punktis 5.4 nimetatud elamu välisukse. Nimetatud lepingu järgi kohustus kinkija (hageja) andma kingisaajale (kostjale) üle 4/5 suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga Piiri tn 15, Sindi linn (registriosa nr xxxxxxxxxxx). Sama lepingu punktis 5.1.jj kohaselt oli kingisaaja kohustatud tasuma edasised kommunaalkulud ja tegema kinnistul asuvas elamus omal kulul ehitustööd, hiljemalt tähtajaks 31.05.2017. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkelepingut iseloomustab seega kinkija ühepoolne kohustus rikastada kingisaajat ilma vastutasuta. Siiski võib kinkija kinkelepingus VÕS § 265 lg 1 järgi kingisaajale ette näha ka koormisi või kohustusi, ilma et see muudaks kinkelepingu tasuliseks lepinguks (vt RKTKo 3-2-1-119-09, p 14). Kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi (VÕS § 265 lg 1). Kohus leiab, et lepingule tuleb kohaldada VÕS 14. peatükis nimetatud kinkelepingu sätteid, sest antud juhul on kinkija ühepoolse tahteavaldusega kingisaajat (kostjat) rikastanud ning ühtlasi on kingisaaja kohustatud kinkija (hageja) soovitud eesmärgi saavutamiseks
2-17-15893
pärast kinke saamist midagi tegema või tegemata jätma. Seejuures ei ole kingisaaja koormised või kohustused ja kinkija kohustus anda kinkelepingu ese kingisaajale üle vastastikused kohustused ega kujuta endast vastutasu kinke eest. Kostja ei ole ka esitanud väidet, et kinkelepinguga võetud kohustused oleksid olnud ülemäärased, s.t ületaksid kingitud eseme väärtust. Vaidlust ei ole teostatud tööde kvaliteedis, mistõttu puudub vajadus analoogia korras VÕS § 645 ja § 647 sätestatud alustel kostja poolt tehtud ehitustööde hindamiseks. Vaidlus on selles, kas kostja poolt on õigustamatult jäetud tegemata kinkelepingus ettenähtud tööd.
4.3.Hageja S.L. leiab, et kostja R.L. on lepingus tähtaja ületamisega oluliselt lepingut rikkunud, mistõttu soovib kinkelepingust taganeda. Hageja loobus eelistungil tuginemast ühele hagi alusele seonduvalt väidetava jämeda tänamatusega kinkija suhtes. VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 3 alusel võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest (VÕS § 270 lg 1). VÕS §-de 267 ja 270 järgi on kinkijale jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kuna lepingust taganemise avaldusele ei ole vorminõuet ette nähtud, võib notariaalsest kinkelepingust taganeda ka lihtkirjaliku avaldusega (vt RKTKo 3-2-150-06, p 23). Hageja on 21.11.2017 esitanud kostjale avalduse kinkelepingust taganemiseks (kostjale kättetoimetatud 01.12.2017), avalduse esitamise ajaks ei ole möödunud enam kui 1 aastat kostjale kinkelepinguga ettenähtud kohustuste täitmise tähtajast (31.05.2017), seega on kohtu hinnangul täidetud kõik formaalsed eeldused kinkelepingust taganemiseks (VÕS § 188 lg 1).
4.4.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingust taganeda (VÕS § 101 p 5). VÕS § 116 lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ja rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud materiaalsed eeldused, s.t taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (RKTKo 3-2-1-57-11, p 28). Hageja heidab kostjale ette, et tegemata on esiku põrandakütte paigaldus, esiku ja köögi siseviimistlus, köögi sisustamine vajalike seadmete ja mööbliga, sauna renoveerimine ja välisukse vahetamine. Vaidlust ei ole selles, et ehitustööd on pooleli. Kohtu poolt 28.08.2018 läbiviidud vaatluse tulemusena on leidnud tõendamist, et kostja poolt on lõpetamata järgmised kokkulepitud ehitustööd: esiku siseviimistlus on pooleli (esikus on paigaldatud soojustus, karkass ja osaliselt kipsplaat), sauna ehitus on pooleli (laudis, saunahi ja lava puudub), sauna eesruumis puudub siseviimistlus ja pesemise võimalus, köögis on segisti ja pliidi taga sein lõpuni viimistlemata, samuti ei ole välja vahetud välisust (II kd, tl 172jj). Vaatluse tulemusena on selgunud, et kostja on elamusse paigaldanud põrandakütte ja teinud ka betoonitööd, samuti on esimesel korrusel valmisehitatud WC, mis on hageja seletuste kohaselt ka tema pesemise kohaks. Kostja R.L. on esitanud pärast vaatlust tõendina vaatlusel osalenud asjatundja P.R. poolt koostatud ehitusliku maksumuse hinnangu, mis kinnitab vaatlusega tuvastatud asjaolusid. Eelnimetatud asjaoludes puudub ka vaidlus, kokkulepitud ehitustööd on pooleli. Hageja S.L. on kostja R.L. kohustuste rikkumise olulisust sellega, et kostja rikkumise tulemusena on oluliselt langenud hageja elukvaliteet, kuna hageja ei saa ennast kodus pesta, sest sauna ehitus
2-17-15893
on pooleli, elamu välisuks on kasutuskõlbmatu (ust tuleb avada näpitstangidega). Vaatluse käigus on hageja kohtule näidanud, et ta peseb alumise korruse WC-s, samuti oli välisuks töökorras ja avatav ilma abivahenditeta. Hagi kohaselt on ka köögi kasutamine takistatud, kuna pliit on lukustatud, seetõttu tuleb hageja osta poest külmtoitu. Siiski on hageja vaatluse käigus kostjaga nõustunud, et köögi kasutamine on võimalik, vaid ebaolulisel määral on viimistlustööd pooleli, pliiti saab ikkagi kasutada (lapseluku saab eemaldada, kui hoida pliidi sisselülitamise nuppu mõni sekund all). Hageja selgitas vaatluse käigus täiendavalt, et tal ei ole köögis piisavalt ruumi, temale anti ainult üks kapp ja tal ei ole ruumi köögis maalimisega tegeleda, sest tema molbert ei mahu kööki ära, vaja oleks tühja nurka. Vaidlust ei ole selles, et ehitustööde tulemusena on valminud teise korruse dušširuum. Hageja on 23.03.2018 esitanud kohtule salvestise, millega on soovinud tõendada asjaolu, et hagejat ei lubata teisel korrusel olevasse dušširuumi. Salvestiselt on kuulda kostja elukaaslase T. Vinni sõnu, et ülesse ei tohi tulla, kuid kohtu hinnangul on kontekst teine. Salvestisest selgub, et tegemist võib olla kellegi poolt vaiba lõhkumisega, mille kohta hageja T. Vinnilt tungivalt selgitusi nõuab, mitte aga ei keelata pesemist elamu teise korruse dušširuumis. Kinkelepingus ei ole kokkulepitud, et kostja peab hagejale eraldi dušširuumi ehitama, mistõttu ei saa kohtu hinnangul kostjale ette heita, et ta ei ole esimesele korrusele koos WC-ga ka dušširuumi valmis ehitanud. Kohus leiab, et kostja R.L. on kinkelepingus sätestatud kohustusi rikkunud, kuid rikkumine ei ole oluline, mis õigustaks lepingust taganemist. Kohus on kohapeal vaatluse käigus tuvastanud, et hageja eluruumid on värskelt tema soovide kohaselt remonditud, köögis on olemas nii pliit kui ka kapid, mida saab eesmärgipäraselt asjade paigutamiseks kasutada. Asjaolu, et hageja ei saa köögis maalimisega tegeleda on asjasse puutumatu, sest kinkelepingu p 4.2.2. kohaselt pidi kõik jääma poolte ühiskasutusse, mistõttu peab hageja ka ühiselu reeglitega arvestama ja kasutama kööki selleks otstarbeks ettenähtud viisil. Asjas ei ole tõendatud, et hageja ei saaks kasutada pesemiseks teise korruse dušširuumi, hageja sõnade kohaselt peseb ta ennast tegelikult esimese korruse kraanikausi ääres. Seega ei ole käesoleval ajal lepingu rikkumine toonud kaasa olukorda, kus hageja oleks olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks on lepingust tulenevalt lepingu täpne järgimine olnud teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Ehitustööd pidid olema lõpule viidud hiljemalt 31.05.2017, kuid hageja seisukohtadest ei selgu, miks oli tähtaja järgimine hageja huvi püsimise eelduseks. Asjas ei ole vaidlust, et kostja R.L. on ka pärast nimetatud kuupäeva jätkanud ehitustöödega, mille tulemusena valminud näiteks esiku põrand ja põrandaküte ning sauna osaline viimistlus. Seega ei ole kostja näidanud üles hoolimatut suhtumist enda lepinguliste kohustuste täitmisesse. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seejuures tuleb TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, s.t hageja oleks pidanud andma kostjale võimaluse on oma lepinguga võetud kohustused lõpule viima, eriti tingimustes, kus on näha, et ehistustööde valmimine on tõenäoline. Kohtupraktikast tulenevalt on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 3-2-1-80-10, p 12). Hageja on S.L. heitnud kostjale R.L.le ette, et kostja on hagejalt nõudnud kommunaalkulude eest tasumist, mis on jäänud tõendamata. Kohus on eelistungil teinud hagejale ettepaneku vastavate tõendite esitamiseks, mis on jäänud tagajärjetuks.
4.5.Kostja R.L. esitatud vastuväite kohaselt on kostja juba 2015. a alates asunud elamut renoveerima ja jätkas töödega ka pärast 31.05.2017. Kostja leiab, et hageja on takistanud teda tööde lõpule viimisel, sest on jätnud enda asjad koristamata ja on aktiivselt takistanud tööde tegemist. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
2-17-15893
Hageja on kohtule avaldanud, et kostja ei ole tema huvidega arvestanud, sest on ära visatud hagejale kuuluvaid asju (sh ehitusmaterjale) ja kostja ei ole ehitustööde teostamisel tema soovidega arvestanud. Hageja S.L. ja kostja R.L. vahel on kohtu hinnangul olnud pidevad erimeelsused, mis põhjustanud tööde viibimist, mistõttu ei ole õige, et lepingu tähtaegse rikkumise riisikot kannaks üksnes kostja. Tunnistajatena ülekuulatud R.L. ja T.V. ütlustest nähtub, et ehitustööd ei kulgenud hageja poolsete takistusteta. Kostja väitel on hageja alates lepingu sõlmimisest hoidnud pidevalt enda isiklikke asju ühiskasutatava ja renoveeritavas esikus ja saunas. Tunnistajana ülekuulatud R.L. ütluste kohaselt olid hageja asjad ühiskasutatavates ruumides ees, milleks olid erinevad kastid, riided ja tühi taara, samasisulisi ütluseid on andnud ka tunnistaja T.V., kelle ütluste kohaselt olid renoveeritavates ruumides hagejale kuuluvad esemed ja kastid. Hageja S.L. on tunnistaja T. Vinni ütluste kohaselt on hageja lubanud asjad ehitusööde käigus ise eest ära toimetada, kuid ei teinud seda. Tunnistajate kinnitusel oli asju väga palju, R.L. ütluste kohaselt maast-laeni. Ehitustöödega oli võimalik jätkata nii kostja seletuste kui ka tunnistajate ütluste kohaselt alles, siis kui need oli viidud elamu kõrvalhoonesse või hageja ruumidesse (elamu 2 tuba). Kohus veendus asjade kuhjamises ka kohapeal vaatlust teostades, sest hageja on enda ruumid täitnud kõikvõimalike esemetega, nii et ei jätku enam ruumi voodi jaoks ja ühest toast teise liikumiseks. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks (VÕS § 23 lg 2). Kohus leiab, et hageja ei ole aidanud kaasa kostja kohustuste täimisele, mistõttu ei saa ta ka kohustuste rikkumist kostjale ette heita. Kostja väitel ei ole tal mõtet panna elamule uut välisust, sest ehitustööde käigus võib see kahju saada. Kohus on kohapeal veendunud, et ehitustööd on pooleli, mistõttu on alust väitel, et ehitusmaterjalide elamusse vedamisel võib uks saada kahjustusi. Teiseks põhjuseks, miks tööd venisid, oli asjaolu, et algselt oli hagejaga kokkulepitud garaaži ehitamine, millest viimane hiljem keeldus. Kuna garaaži ehitamine takerdus, siis ei ehitatud lõpuni ka esikust, sest kostja väite kohaselt tuli garaaži pääsemiseks lõhkuda seina auk ja ehitada sinna uus uks, mistõttu ei olnud otstarbekas viimistlustöödega jätkata.
5.Pärnu Maakohtu 13.12.2017 määrusega on kohus hageja taotlusel seadnud keelumärke kinnistu käsutamise keelamiseks R.L.le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr xxxxxxxxxxx kantud kinnistutele asukohaga Xxxxxxxxxxx hageja S.L. kasuks (I kd, tl 124jj). TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Hagihind
6.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavalduse on hageja esitatud kohtule 24.10.2017. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 126 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, hagihinnaks asja väärtus, s.o käesoleval juhul 42 666 eurot.
Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud (TsMS § 168 lg 4).
2-17-15893
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja R.L. lepingulise esindaja kulu on olnud 82,5 tundi, s.o järgmiselt: 1) 13.12.2017 ja 14.12.2017 kohtumäärustega (hagi menetlusse võtmine, hagi tagamine) tutvumine, konsultatsioonid kliendiga 5,5 tundi 2) 26.01.2018 kostja vastuse koostamine, materjalidega tutvumine ja konsultatsioonid16,0 tundi 3) 07.02.2018 hageja vastusega tutvumine ja konsultatsioonid kliendiga 1,5 tundi 4) 07.03.2018 ettevalmistamine eelistungiks, sh materjalidega täiendav tutvumine ja konsultatsioonid kliendiga 6,0 tundi 5) 08.03.2018 kostja esindamine eelistungil 2,5 tundi 6) 08.03.2018 protokolliga tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 1,5 tundi 7) 09.03.2018 olukorraga tutvumine kliendi aadressil (Xxxxxxxxxxx) ja kliendiga konsulteerimine 2,0 tundi 8) 14.03.2018 taotluse koostamine protokolli parandamiseks 0,5 tundi 9) 23.03.2018 hageja ekspertiisi määramise taotluse ja seisukohtadega tutvumine ning kliendiga konsulteerimine 1,5 tundi 10) 23.03.2018 kostja seisukohtade ja taotluste koostamine 9,0 tundi 11) 29.03.2018 kostja seisukoha koostamine 6,0 tundi 12) 29.03.2018 hageja seisukohaga tutvumine, kliendiga konsulteerimine 1,0 tund 13) 11.04.2018 kohtumäärusega (hageja tehnilise ekspertiisi läbiviimise taotlus, kostja taotlus kostja vande all üle kuulamiseks, kostja taotlus taotluses märgitud isikute ülekuulamiseks, taotlus eelmenetlust lõpetava tähtaja edasilükkamiseks) tutvumine, kliendiga konsulteerimine 0,5 tundi 14) 04.05.2018 kostja arvamuse ja taotluste koostamine 4,0 tundi 15) 25.05.2018 kostja seisukohad hageja poolt taotletud tõendite osas, kliendiga konsulteerimine 4,0 tundi 16) 03.06.2018 kohtumäärusega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 1,0 tund 17) 11.06.2018 vastus kohtunõudele (ekspertiis) 1,0 tund 18) 15.06.2018 hageja avaldusega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 0,5 tundi 19) 18.06.2018 hageja vaatluse läbiviimise taotlusega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 0,5 tundi 20) 26.06.2018 kostja seisukoha koostamine paikvaatluse ja asjatundja arvamuse vajalikkuse osas3,0 tundi 21) 03.07.2018 kohtumäärusega (tõendite tsiviilasja juurde võtmine, vaatluse korraldamine, asjatundja arvamuse esitamine) tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 1,0 tundi 22) 28.08.2018 kostja esindajana vaatluses osalemine 2,5 tundi 23) 28.08.2018 protokolliga tutvumine ja kliendi konsulteerimine 1,5 tundi 24) 30.08.2018 ehitusliku maksumuse hinnanguga tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 1,0 tundi 25) 04.09.2018 vaatluse protokolli täiendamiseks ja täpsustamiseks kostja taotluse koostamine 3,0 tundi 26) 24.09.2018 hageja vastusega kohtunõuetele tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 0,5 tundi
2-17-15893
27) 03.10.2018 kohtumäärusega (kostja vaatlusprotokolli taotluse osaline rahuldamine, kohtuistungi määramine) tutvumine, kliendiga konsulteerimine 0,5 tundi 28) 13.11.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine 2,0 tundi 29) 13.11.2018 kohtuistungil kostja esindamine 3,0 tundi Kostja soovib lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 8160 eurot, mis vastab 68 tunnile. Hageja on esitanud kohtule vastuväite hageja menetluskulude osas, mille järgi on kostja hinnangul hageja menetluskulude suurus ülepaisutatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kogu ulatuses ei saa kostja lepingulise esindaja kulusid mõistlikuks ja vajalikuks kuluks lugeda. Kohus nõustub kostjaga, et 13.12.2017 ja 14.12.2017 kohtumäärustega tutvumine, konsultatsioonid kliendiga- 5,5 tundi ei ole arvestades dokumentide mahtu dokumentidega tutvumise aega ning kliendiga konsulteerimisele kulunud aega põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud aega 26.01.2018 kostja vastuse koostamiseks, materjalidega tutvumiseks ja konsultatsioonideks kokku 16 tundi ja 23.03.2018 kostja seisukoha koostamine 9 h, sest 13.12.2017 ning 26.01.2018 kostja seisukohtade kujundamiseks kulutanud aega, mistõttu ei ole põhjendatud lisaks ajakulu 9 tundi ning 07.03.2018 ettevalmistamine eelistungiks, sh materjalidega täiendav tutvumine ja konsultatsioonid kliendiga6h. Kohus leiab nimetatud toimingute mõistlikuks ajakuluks on kokku 6,5 h. Lisaks eelnevale on kostja arvestanud ekslikult pikema ajakuluga kohtuistungist osavõtmisel, sest 13.11.2018 kestis kohtuistung 2 h ja 20 min, mitte aga 3 h. Ülejäänud lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, sest tegemist on olnud mahuka vaidlusega ja põhjendamatuid seisukohti, taotlusi ei ole esitatud. Lepingulise esindaja tunnihind vastab keskmisele turuhinnale (120 €/h koos käibemaksuga). Kohus leiab, et mõistlikuks istungiteks ettevalmistamise kulu on 51,4 h, s.o kokku 6168 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja kokku 6168 eurot. Kostja on palunud lahendis märkida, et R.L. ́le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S.L.’l tasuda R.L. ́le viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.