Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-16-19324 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus Hageja Ruslan Sibilev esitas Leonid Khanini vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus tuvastada, et 06.11.2011 laenulepingust nr 1/061111 hagejale tulenev kohustus on täidetud, tunnistada võlasuhe lõppenuks ning tunnistada sundtäitmine täitemenetluses nr 197/2016/800 lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.11.2011 laenulepingu nr 1/061111, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu summas 322 500 USD tähtajaga kuni kolm kuud raha saamise hetkest. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid kostja ja Natalia Trošina hüpoteegi seadmise lepingu (notariaalleping nr 4303), mille kohaselt seati kinnistule aadressil Aia tn 15 Narva-Jõesuu (kinnisasi) hüpoteek summas 240 000 eurot. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva alustas hageja suhtes 02.11.2016 täitemenetlust nr 197/2016/800 kostja avalduse alusel. Kostja palus notariaallepingu nr 4303 alusel panna hagejale kuuluv kinnisasi enampakkumisele. Hageja teatas kohtutäiturile, et laenulepingust tulenev kohustus täideti 2012. aastal ning järelikult ei olnud alust nõuet täitmisele pöörata. Võlgnevuse kustutamise katteks tegi Arkoma Management AS raha ülekande kostjale kuuluvale pangakontole. Maksekorraldusel on märgitud laenulepingu number ning inglise keeles „laenuleping 01/061111, dd 06.11.2011“. Hageja on täitnud kostja ees oma kohustuse: 25.06.2012 tasuti 101 500 USD ja 27.09.2012 241 629 USD, kokku 343 129 USA dollarit. Kohtutäiturile esitati dokumendid, mis kinnitavad, et kohustus on täidetud. Kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud ega peatanud. Hageja esitas 13.03.2017 selgituse, mille kohaselt hageja on (oli) ettevõtte Arkoma Management LTD kasusaaja. Selle kinnituseks esitas hageja esitas tõendi – Arkoma Management LTD direktori L. Petšatkini 13.03.2017 dateeritud kirja. Kirjas on selgitatud, et Arkoma Management LTD poolt kostjale tasutud summad tuleb lugeda hageja kohustuse täitmise katteks kostja ees. Äriühing andis hagejale laenu kostja ees võlgnevuse kustutamiseks. Kostja vastuväited Kostja vaidlustab hageja väited, et hageja on täitnud kostja ees laenulepingust nr 1/061111 tuleneva nõude juba 2012. aastal, kusjuures võlgnevuse kustutamiseks kostja ees teostas väidetavalt makse kolmas isik Arkoma Management LTD.

2-16-19324 Arkoma Management LTD ei täitnud 25.06.2012 ja 27.09.2012 maksetega hageja kohustust kostja ees, vaid Arkoma Management LTD-l oli endal laenulepingust tulenev kohustus kostja ees. Arkoma Management LTD ja kostja vahel on 06.11.2011 sõlmitud laenuleping nr 1/061111, mille kohaselt laenas kostja Arkoma Management LTD-le 300 000 USD. Nii 25.06.2012 kui 27.09.2012 maksekorraldustel puudub mistahes viide sellele, et Arkoma Management LTD täidab hageja kohustust. Seega ei vasta tõele hageja väide, et Arkoma Management LTD täitis hageja kohustuse. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejal ettevõttega Arkoma Management LTD puutumust. Arkoma Management LTD poolt on kostjaga sõlminud laenulepingu Arkoma Management LTD direktor Leonid Petšatkin. Hageja ei ole selgitanud, mis põhjusel pidi kolmas isik hageja kohustused täitma. Menetluse käik Maakohus rahuldas hagi ning tunnistas sundtäitmise täitemenetluses nr 197/2016/800 lubamatuks ning kostja nõude hageja vastu, mis tuleneb 06.11.2011 sõlmitud laenulepingust nr 1/061111 summas 322 500 USD täielikult rahuldatuks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1533,80 eurot. 16.04.2018 otsusega Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 18. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19324 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus kuulas 18.10.2018 kohtuistungil ära tunnistaja Leonid Petšatkini (II k, lk 37-38). Hageja täiendavad seisukohad Hageja 17.10.2018 seisukoha (II k, lk 29-31) kohaselt on kirjavahetuses märgitud laenud 2016. a laenud. Kahe 2016. a laenulepingu p. 3.1 mõlemad pooled leppisid kokku, et laenu tagatiseks seatakse kinnistule hüpoteek. Just seda koormatist pidaski Sibilev silmas, kui kirjutas sellest 2016. a Khaninile. Mõlemad pooled arvasid ekslikult, et hüpoteek võib olla seotud 2016. a lepingutega, teadmata, et hüpoteegi seadmise leping on vaja sõlmida notari juures. Seoses sellega hageja kirjutab tagatise maha võtmiseks. Hageja väidab, et kostja poolt esitatud kirjavahetus ei ole seotud 2011. a lepinguga. Samuti ei saa salvestisest eeldada, et jutt käib 2011. aasta laenust. Hageja leiab, et kõik eelnevalt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kogumis lükkavad ümber kostja avaldused ja tõendavad hageja väiteid sellest, et laenulepingu nr 1/060611 võlgnevus (mis oli sõlmitud hageja ja kostja vahel) oli täielikult kustutatud, kuna hageja võlgnevus kostja ees oli kustutatud 101 500 ja 241 000 dollari ülekandmisega. Ülejäänud maksekorraldused, mis hageja esitas kohtule varem (03.08.2012. a, 14.02.2013. a ja 11.29.2013. a maksekorraldused ) on tehtud laenulepingu raames, mis oli sõlmitud kostja ja Arkoma Management LTD vahel. 28.10.2018 esitatud seisukohtade kohaselt leiab hageja, et tõendamist on leidnud, et laenulepingust nr 01/061111 nõue on täidetud. Kostja täiendavad seisukohad

2-16-19324 Kostja esitas seisukohad (I k, lk. 174-176) Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud laenulepingust tuleneva nõude täitmist. Hageja väide, et on kohustuse täitnud juba 2012. a on vastuolus tõenditega. Nimelt, kui 2012 oli laen tasutud, siis mis põhjusel ei taotletud hüpoteegi kustutamist. Selline käitumine ei ole usutav, seda enam, et tagatise on andnud kolmas isik. Hageja on tunnistanud 2016. aasta novembri vestluses oma võlgnevust kostja ees. Samuti on tunnistanud Leonid Petšatkin, kes on Arkoma Management LTD direktor, et ettevõte ei ole hageja võlgnevust tasunud. Kostja 11.10.2018 seisukohtade kohaselt on hageja olnud novembris 2011 kirjavahetuses kostjaga. Hageja on 10.11.2016 kirjas kostjale vastanud, et ta võtab ühendust kostja esindajaga, kus avaldas, et tal on vaja pärast krediidi tasumist võtta tarvitusele meetmed maal lasuva tagatise maha võtmiseks. Seega tunnistas hageja veelkord võlgnevust just 2011 lepingu osas, mis ainsana on tagatud hüpoteegiga. Seega on hageja tegelikkuses tõendanud oma kirjaga, et ta ei ole kostja ees oma kohustusi täitnud. Seega ka kostja poolt varasemalt saadetud audiosalvestused tõendavad 2011 lepingust tuleneva nõude olemasolu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: • Ruslan Sibilevi ja Leonid Khanini vahel oli 06.11.2011 sõlmitud laenuleping, mille alusel sai R. Sibilev laenu 322 500 USD tähtajaga kolm kuud; • Laenulepingust tulenev summa on Ruslan Sibilevile väljastatud; • Lepingu tagamiseks oli 07.11.2011 seatud hüpoteek kinnistule Aia tn 15, Narva-Jõesuu 240 000 eurot. • Arkoma Management LTD poolt oli väljastatud üldvolikiri Ruslan Sibilevi nimele.( I k. lk 162-168). Poolte vahel on vaidlus: • Kas laenulepingust nr 01/061111 (sõlmitud Leonid Hanini ja Ruslan Sibilevi vahel) tulenev nõue on täidetud või mitte Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1 ja 11 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nii laenuleping kui ka notariaalne hüpoteegi seadmise leping on kehtivad (I k, lk. 8-11; II k, lk. 5-7). Kohus ei ole tuvastanud ka lepingute tühisuse aluseid. Seega sundtäitmine on algatatud kehtiva täitedokumendi alusel. Kohtule esitatud hüpoteegi seadmise lepingu p-st 4.1 selgub, et hüpoteek oli seatud tagamaks just Ruslan Sibilevi, mitte aga äriühingu, kohustusi. Teist hüpoteegi seadmise lepingut ei ole kohtule esitatud ning ei ole teada, kas see oli ka reaalselt sõlmitud. Seega, kui Ruslan Sibilev on laenu tagastanud, osutub sundtäitmine lubamatuks, kuna seatud hüpoteek tagab nõuet, mida pole olemas. Täitmisteatest nähtub, et täitemenetlus on algatatud selle hüpoteegi seadmise lepingu alusel, mil4

2-16-19324 lega oli tagatud just Ruslan Sibilevi kohustus. Seega kui hageja on oma kohustuse täitnud, tuleb hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-190-13 p-s 14, et hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale abstraktset õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab asjaõigusseaduse § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks, st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Seega, kui laenulepingust tulenev nõue on täidetud, ei saa kostja nõuda selle nõude täitmiseks hüpoteegi realiseerimist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja sai kostjalt 06.11.2011 laenulepingu nr 1/061111 alusel laenu 322 500 USD. Hageja väidab, et Arkoma Management LTD poolt 25.06.2012 ja 27.09.2012 kostjale Leonid Khaninile tasutud maksed kokku 343 129 USD tehti just nimelt hageja ja mitte äriühingu enda samasisulise kohustuse täitmise eesmärgil sama võlausaldaja, s.o kostja, ees. Kohtule on tõenditena esitatud mitu laenulepingut, mis on sõlmitud samal kuupäeval ning lepingutel on sama number. Ühe laenulepingu nr 1/061111 (I k, lk. 25-28; II k. lk 4), kohaselt on Leonid Hanin ja Ruslan Sibilev sõlminud laenulepingu, mille kohaselt antakse laenusaajale laenu 322 500 USD tähtajaga 3 kuud raha saamise hetkest. Poolte omavahelise kokkuleppe kohaselt võib tähtaega pikendada. Teise laenulepingu 1/061111 (I k; lk 62-63) kohaselt on Leonid Hanin ja Arkoma Management LTD sõlminud laenulepingu, mille kohaselt saab laenusaaja laenu summas 300 000 USD 12% aastase intressiga tähtajaga kuni 31.12.2013. a. Kohtule on ka esitatud laenuleping nr 1/250612 (25.06.2012) (I, k. lk 155-156, tõlge lk 159). Laenulepingu kohaselt on Ruslan Sibilev (laenusaaja) saanud laenu Arkoma Management LTD-lt (laenuandja) 101 500 USD 3% intressimääraga aastas kuni 25.06.2022. Laenulepingu (I, k. lk 157158, tõlge lk 160) nr 1/270912 (27.09.2012) kohaselt on Ruslan Sibilev (laenusaaja) saanud Arkoma Management LTD-lt (laenuandja) laenu 241 629 USD 3% intressimääraga aastas kuni 27.09.2022. Kohtule on esitatud maksekorraldused, millest nähtub, et 25.06.2012 kandis Arkoma Management LTD Leonid Khaninile 101 500 USD (I k. lk 19, 145) ning 27.09.2012 veel 241 629 USD (I k. lk. 19 teine pool; lk 143 teine pool). Mõlemal arvel on viide lepingule nr 1/061111. Kohtule on samuti esitatud maksekorraldused millest nähtub, et 29.11.2013 kandis Arkoma Management LTD Leonid Khaninile 244 880 USD (I k. lk 143), 14.02.2013 kandis Arkoma Manage-ment LTD Leonid Khaninile 240 000 USD (I k. lk 144) ning 03.08.2012 veel 152 250 USD (I k. lk 144 teine pool). Kõigil arvetel on viide lepingu nr 1/061111. Kokku on Arkoma Management LTD Leonid Khaninile viie korral kandnud 940 259 USD. Leonid Khanin vastuväiteid nimetatud kogusumma kättesaamise suhtes esitanud ei ole. Tunnistaja Leonid Petšatkin kinnitas istungil (II k. lk 37-38 kell 11:40:46), et Arkoma Management LTD ja Ruslan Sibilevi vahel on sõlmitud kaks laenulepingut ning osapooled leppisid kokku, et Arkoma Management LTD kannab otse laenatava summa Leonid Khaninile. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et Arkoma Management LTD võttis Leonid Khaninilt laenu summas 300 000 USD 12% aastas tähtajaga 31.12.2013. Viimane tagasimakse on tehtud 29.11.2013. a.

2-16-19324 Kohtule esitatud viie maksekorralduse kohaselt on tagasimakseid tehtud kokku 940 259 USD. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kes on saanud laenu 300 000 USD 12%-ga aastas on nõus maksma tagasi tunduvalt rohkem, kui laenulepingus kokkulepitud summa. Seega leiab kohus, et Arkoma Management LTD on tasunud enda nimele võetud kohustuse ning andnud laenu hagejale, et viimane saaks tasuda kohustuse kostja ees. Hageja laenusummad on aga Arkoma Management LTD kandnud otse Leonid Khanini arvele. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused esitatud tõendeid, mille kohaselt on Arkoma Management LTD andnud laenu Ruslan Sibilevile 101 500 USD ja 241 629 USD. Samad summad on lepingu sõlmimise päeval üle kantud Leonid Khaninile. Nimetatud maksete kohaselt on kostja saanud kokku 343 129 USD, laenu saadi aga 322 500 USD. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused toetavad ka kohtule esitatud kinnitusi, milles Leonid Petšatkin kinnitab, et nimetatud summad on kantud Ruslan Sibilevi laenu katteks (I k. lk 70-72). Seega järeldab kohus, et Arkoma Management LTD on enda laenukohustuse katteks tasunud kokku 597 130 USD ning kuna tema enda kohustus on täidetud, on 25.06.2012 ja 27.09.2012 tehtud maksed (kokku 343 129 USD) hageja Ruslan Sibilevi eest. Kohus möönab, et maksete sooritamisel oli Arkoma Management LTD-l võimalik märkida täpsemaid selgitusi, kuid sellise olukorra on tekitanud kahe ühe ja sama numbriga laenulepingu sõlmimine ning laenulepingu sõlmimisel osales ka kostja. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetlus on algatatud 02.11.2016 (I k. lk 20-23), kohus loeb, et võlgnevus oli hageja poolt tasutud 27.09.2012. Kuna hageja oli laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud, puudus kostjal 1/061111 lepingu ülesütlemise alus 22.09.2016 (I k. lk 188-190; II k. lk 2-3). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja tunnistab sundtäitmise lubamatuks, Ruslan Sibilevi kohustus Leonid Khanini ees on täies ulatuses täidetud. Kohus jätab tähelepanuta tõendid (I, k. lk 12-18; 142; II, k. lk 8-12; 32-33; 43) kui asjasse mittepuutuvad. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse meenetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 2790,27 eurot (ilma käibemaksuta), millest 350 eurot on riigilõiv hagiavalduselt. Käesolevas tsiviilasjas esindasid osapooli TsMS § 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad.

2-16-19324 Kohus kontrollib kostja kohtuväliseid kulusid, milleks on lepingulise esindaja kulud. Vastuväide-test tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus osapoole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hagimenetluses on kostja esindaja lähtunud tunnitasust 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Riigikohus on oma 06.06.2018 lahendis 2-15-4981 p 21 selgitanud, et „Arvestades menetlustoi-mingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi x 128 eurot + 20% käibemaks). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15)“. Arvestades asja keerukust, leiab kohus, et esitatud taotluse tunnitasu on mõistlik. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on õigusabikulud kohtumenetluses kokku esindamise eest üle 18 tunni. Esmalt juhib kohus tähelepanu, et tegemist ei ole õigusteadmistega isikule keeruka vaidlusega. Samuti leiab kohus, et hagiavalduse analüüsi, vastuse koostamise, seisukoha koostamise ning istungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole mõistlik. Samas leiab kohus, et põhjendatud on tõlkekulud. Teiseks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et seaduseandja on ette näinud transpordikulude hüvitamisel ainult menetlusosalist esindava töötajale. Sama selgitab ka Riigikohus oma 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-184 „Kui advokaadibüroo lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kes on ühtlasi sama advokaadibüroo töötaja, kuid temaga on sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt osutab vandeadvokaat advokaadibüroole kohtuasjas õigusteenust, siis kohaldub lepingulise esindaja kulude hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 ning ei kohaldu TsMS § 175 lg 2, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. (p 13)“. Kohus arvestades asja keerukust ning asjaoluga, et tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega ja esindajaks on õigusteadmistega isikuga, kellele ei peaks raskusi tekitama antud õigusvaidlus, leiab, et põhjendatud ajakuluks on 15 tundi. Seega leiab kohus, et kohtumenetluses on õiglane õigusabikulud suurus koos käibemaksuga 1800 eurot [(15 x100) x 20%], millele lisandub tõlkekulud summas 136 eurot ning riigilõiv 350 eurot, kokku 2286 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud 2286 eurot.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi

2-16-19324 kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.