Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2018. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-19324
Tsiviilasi
Ruslan Sibilevi hagi Leonid Khanini vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. mai 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Leonid Khanini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. märts 2018. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Leonid Khanin (sünd. XXX), esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja (hageja): Ruslan Sibilev (isikukood XXX), esindaja Artur Pärnoja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19324 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Leonid Khanini apellatsioonkaebus.
Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lähtuvalt asja uue läbivaatamise tulemusest.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ruslan Sibilev (hageja) esitas Leonid Khanini (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus tuvastada, et 06.11.2011 laenulepingust nr 1/061111 hagejale tulenev kohustus on täidetud, tunnistada võlasuhe lõppenuks ning tunnistada sundtäitmine täitemenetluses nr 197/2016/800 lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.11.2011 laenulepingu nr 1/061111, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu summas 322 500 USD tähtajaga kuni kolm kuud raha saamise hetkest. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid kostja ja Natalia Trošina hüpoteegi seadmise lepingu (notariaalleping nr 4303), mille kohaselt seati kinnistule aadressil XXX Narva-Jõesuu (kinnisasi) hüpoteek summas 240 000 eurot. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva alustas hageja suhtes 02.11.2016 täitemenetlust nr 197/2016/800 kostja avalduse alusel. Kostja palus notariaallepingu nr 4303 alusel panna hagejale kuuluv kinnisasi enampakkumisele. Hageja teatas kohtutäiturile, et laenulepingust tulenev kohustus täideti 2012. aastal ning järelikult ei olnud alust pöörata nõuet täitmisele. Võlgnevuse kustutamise katteks tegi Arkoma Management AS raha ülekande kostjale kuuluvale pangakontole. Maksekorraldusel on märgitud laenulepingu number ning inglise keeles „laenuleping 01/061111, dd 06.11.2011“. Hageja on täitnud kostja ees oma kohustuse: 25.06.2012 tasuti 101 500 USD ja 27.09.2012 241 629 USD, kokku 343 129 USD-d. Kohtutäiturile esitati dokumendid, mis kinnitavad, et kohustus on täidetud. Kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud ega peatanud. Hageja esitas 13.03.2017 selgituse, mille kohaselt hageja on (oli) ettevõtte Arkoma Management LTD kasusaaja. Selle kinnituseks esitas hageja esitas tõendi – Arkoma Management LTD direktori L. Petšatkini 13.03.2017 dateeritud kirja. Kirjas on selgitatud, et Arkoma Management LTD poolt kostjale tasutud summad tuleb lugeda hageja kohustuse täitmise katteks kostja ees. Äriühing andis hagejale laenu kostja ees võlgnevuse kustutamiseks. Hageja seadis kahtluse alla, et kostja võis ühel aja samal päeval sõlmida kaks laenulepingut ühe numbriga ja samale summale.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
Kostja vaidlustab hageja väited, et hageja on täitnud kostja ees laenulepingust nr 1/061111 tuleneva nõude juba 2012. aastal, kusjuures võlgnevuse kustutamiseks kostja ees teostas väidetavalt makse kolmas isik Arkoma Management LTD. Arkoma Management LTD ei täitnud 25.06.2012 ja 27.09.2012 maksetega hageja kohustust kostja ees, vaid Arkoma Management LTD-l oli endal laenulepingust tulenev kohustus kostja ees. Arkoma Management LTD ja kostja vahel on 06.11.2011 sõlmitud laenuleping nr 1/061111, mille kohaselt laenas kostja Arkoma Management LTD-le 300 000 USD-d. Nii 25.06.2012 ja 27.09.2012 maksekorraldustel puudub mistahes viide sellele, et Arkoma Management LTD täidab hageja kohustust. Seega ei vasta tõele hageja väide, et Arkoma Management LTD täitis hageja kohustuse. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejal puutumust ettevõttega Arkoma Management LTD. Arkoma Management LTD poolt on kostjaga sõlminud laenulepingu Arkoma Management LTD direktor Leonid Petšatkin. Hageja ei ole selgitanud, mis põhjusel pidi kolmas isik hageja kohustused täitma.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning tunnistas sundtäitmise täitemenetluses nr 197/2016/800 lubamatuks ning kostja nõude hageja vastu, mis tuleneb 06.11.2011 sõlmitud laenulepingust nr 1/061111 summas 322 500 USD täielikult rahuldatuks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1533,80 eurot. Maakohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 06.11.2011 laenulepingu. Laenulepinguga andis kostja hagejale laenu 322 500 USD. Pooled vaidlevad, kas hageja on laenu kostjale tagastanud või mitte. Juhul, kui laenulepingust tulenev nõue on täidetud, ei saa kostja nõuda selle nõude täitmiseks hüpoteegi realiseerimist. Kohtule on tõenditena esitatud kaks laenulepingut, mis on sõlmitud samal kuupäeval ning lepingutel on sama number. Kohus leidis, et nende lepingute sarnasus ei tähenda, et lepinguid ei ole sõlmitud. Hageja on esitanud tõendina 13.03.2017 Leonid Petšatkini kinnituse. Ei ole usutav kostja väide, et ta ei teadnud hageja seosest äriühinguga. Mõlemas lepingus on sätestatud tingimuseks hüpoteegi seadmine kinnisasjale asukohaga XXX Narva-Jõesuu. Maksekorraldustest nähtub, et 25.06.2012 kandis Arkoma Management LTD kostjale 101 500 USD-d ning 27.09.2012 veel 241 629 USD-d. Hagejaga sõlmitud laenulepingu p 1.1 kohaselt oli laenu tagastamise kuupäevaks 06.02.2012. Äriühinguga sõlmitud laenulepingu p 1.1 kohaselt oli laenu tagastamise kuupäevaks 31.12.2013. Kui eeldada, et summad kanti üle äriühingu kohustuse täitmiseks, siis oli see tehtud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Selline olukord ei ole välistatud, kuid oleks ebaloogiline. Arkoma Management LTD direktori Leonid Petšatkini kinnitusest selgub, et hageja oli äriühingu tegelikuks kasusaajaks, mistõttu andis äriühing hagejale laenu kostja ees kohustuste täitmiseks. Kui hageja oli tegelikuks kasusaajaks, siis on loogiline, et Arkoma Management LTD täitis kõigepealt kohustuse, mis oli muutunud sissenõutavaks. Äriühing tagastas kokku 342 129 USD-d, mis on suurem, kui hagejale antud laen ning suurem kui äriühingule antud laen, isegi arvestades äriühingu puhul kokkulepitud intressi 15 % aastas. Sellise intressiga oleks äriühing pidanud nendel kuupäevadel tagastama kokku 330 598,59 USD. Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et äriühing, millel peaks olema korralik raamatupidamine, kannaks laenu tagastamiseks oluliselt rohkem raha kui oli vaja enda kohustuste täitmiseks. Äriühing kandis raha üle pigem hageja kohustuse täitmiseks ning ülejäänud osas ka
viiviste tasumiseks või teiste kohustuste täitmiseks. See ei selgu esitatud tõenditest ega oma tähtsust asja lahendamisel. Maakohus leidis, et antud juhul võib kohaldada analoogia korras VÕS § 88. Antud juhul on Arkoma Management LTD direktor kinnitanud, et täideti hageja kohustust. Kuigi võlgnik ei ole seda teinud enne kohustuse täitmist, leidis kohus, et tema on seda teinud mõistliku aja jooksul pärast võlausaldaja nõude esitamist (täitmisavalduse esitamist).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega saata asi uueks arutamiseks maakohtusse teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostjale antud võimalust hagi täiendusele ja selle lisadele vastuväiteid esitada, kuivõrd viidatud dokumendid ei ole hageja ega tema esindajani kunagi jõudnud. Kohtuotsuse pinnalt on võimalik tuvastada, et vastavad dokumendid on esitatud kohtule 13.03.2017. Dokumente ei nähtunud e-toimikus ka apellatsioonkaebuse esitamise hetkel. Kostja jäeti põhjendamatult ilma võimalusest oma õigusi kaitsta. Kostja esitas peale hageja 13.03.2017 dokumentide nähtavaks tegemist ringkonnakohtule seisukoha, milles märgib, et selguse saamiseks oleks kostja taotlenud Arkoma Management LTD tegevdirektori ülekuulamist. Leonid Petšatkin on kostjale avaldanud, et tegelikkuses on tema poolt 13.03.2017 menetlusdokumendis avaldatu vale. Samuti on Leonid Petšatkin pöördunud Narva notari Sergei Nikonovi poole ning avaldanud, et palub tema poolt Arkoma Management LTD nimel 13.03.2017 kohtule edastatud kiri lugeda kehtetuks, kuivõrd teda viidi eksitusse hageja poolt. Hageja sundis veenmise ja pettuse teel Leonid Petšatkinit kirjutama 13.03.2017 kirja. Leonid Petšatkin avaldas, et kirjad oli kirjutatud, et mitte ära anda hagejale tema võlga. Leonid Petšatkin kinnitas, et tema nimelt ei ole Arkoma Management LTD hagejale mingeid laene väljastanud. Seega tegelikkuses ei ole Arkoma Management LTD kostja ees täitnud hageja kohustusi. Tegemist oli Arkoma Management LTD enda kohustuse täitmisega, mida kostja väitis juba maakohtus.
5.Hageja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja on seisukohal, et hagejal oli võimalus tutvuda hageja esitatud dokumentidega. Hageja 03.05.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas on viide hageja esitatud dokumentidele. Seega oli kostja 13.03.2017 esitatud dokumentidest teadlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha asjas ise uut otsust, mistõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja ei ole asja arutatud ammendavalt ning täidetud ei ole TsMS §-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded. Ringkonnakohtu hinnangul võis see kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohtuotsus on ka olulisel määral põhjendamata (TsMS § 436 lg 1).
7.TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Praegusel juhul rajas maakohus oma otsuse põhiosas hageja poolt 13.03.2017 esitatud menetlusdokumendi lisana esitatud kirjale (samuti dateeritud 13.03.2017, tl 70, tõlge tl 72), mille kohaselt Arkoma Management LTD direktor Leonid Petšatkin kinnitab, et Arkoma Management LTD poolt Leonid Hanini (Khanini) pangakontole 25.06.2012 tasutud 101 500 USD ja 27.09.2012 tasutud 241 629 USD tuleb lugeda füüsilise isiku Sibilev Ruslan poolt füüsilise isiku Hanin Leonid ees võlgnevuse tagastamiseks füüsiliste isikute vahel sõlmitud 06.11.2011. a laenulepingu nr 1/061111 täitmiseks. Maakohus ei edastanud hageja 13.03.2017 menetlusdokumenti ega selle lisasid kostjale ega teinud neid kostjale nähtavaks e-toimikus. Seega puudus kostjal maakohtu menetluses võimalus tõendit uurida ning selle kohta oma arvamust avaldada. Kostjal ei olnud võimalust esitada hageja tõendiga seoses omapoolseid taotlusi ega täiendavaid tõendeid. Sellises olukorras ei saa otsuse rajamist 13.03.2017 kirjale lugeda õiguspäraseks.
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et Leonid Petšatkini 13.03.2017 kiri on käsitletav kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, kuid selle usaldusväärsust ja tõendusjõudu tuleb täiendavalt kontrollida. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et 13.03.2017 kiri on koostatud seoses käimasoleva kohtuvaidlusega, eesmärgiga esitada kiri kohtule. Kiri on dateeritud samal kuupäeval kui hageja selle koos kaaskirjaga ja oma täiendavate seisukohtadega kohtule esitas. Sellest lähtuvalt tuleks Leonid Petšatkini 13.03.2017 kirja käsitada menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kirjana. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-115-15 (p 18) korranud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. Sealjuures ei ole tegemist siiski tunnistaja ütlusega TsMS § 251 või § 253 mõttes. Kiri on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks võib tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu 1. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15).
9.Apellatsioonimenetluses esitas kostja kohtule Leonid Petšatkini 12.01.2018 notariaalselt kinnitatud avalduse (tl 109, tõlge tl 110), milles palutakse lugeda tema 13.03.2017 kohtule esitatud kiri kehtetuks seoses sellega, et hageja R. Sibilev olevat viinud Leonid Petšatkini eksitusse ning survestanud teda kirja koostama. 26.03.2018. a saabus ringkonnakohtule järjekordne kiri Leonid Petšatkinilt, kus ta teatab, et olles Leonid Khanini emotsionaalse surve all koostas ta 12.01.2018 Narva notari Sergei Nikolajevi juures valeavalduse. Leonid Petšatkin kinnitab, et teda ei petnud mitte Ruslan Sibilev, vaid hoopis Leonid Khanin viis teda eksitusse. Leonid Petšatkin palub lugeda õigeks tema eelnev, 13.03.2017 Narva kohtumajale esitatud avaldus. Seega on Leonid Petšatkin adresseerinud menetluse kestel kohtule kolm kirja, mis on üksteisega täielikult vastuolus. Ringkonnakohus on seisukohal, et dokumentaalsete tõenditena on Leonid Petšatkini avaldused seetõttu madala tõendusjõuga.
10.Käesoleva vaidluse lahendamisel on peamiseks küsimuseks ja tõendamist vajavaks asjaoluks see, kas Arkoma Management LTD poolt 25.06.2012 ja 27.09.2012 kostjale Leonid Khaninile tasutud maksed kokku summas 343 129 USD tehti hageja, s.o Ruslan Sibilevi kohustuse katteks
või äriühingu Arkoma Management LTD enda kohustuse katteks. Pooled ei vaidle, et nii Ruslan Sibilev kui Arkoma Management LTD on kumbki saanud kostjalt Leonid Khaninilt laenu 06.11.2011 laenulepinguga nr 1/061111, mõlemad lepingud on kohtule esitatud. Pooled avaldasid ringkonnakohtule, et asjaolu, millise kohustuse katteks tegi Arkoma Management LTD 25.06.2012 ja 27.09.2012 maksed, on võimalik välja selgitada üksnes Leonid Petšatkini ärakuulamise teel. Muid tõendeid selle kindlakstegemiseks ei ole poolte hinnangul võimalik esitada. Ringkonnakohtu istungil leidsid mõlemad pooled, et põhjendatud oleks Leonid Petšatkini tunnistajana ärakuulamine.
11.Ringkonnakohus määras oma 31.01.2018 määrusega kostja (apellandi) taotluse alusel kuulata ringkonnakohtu istungil tunnistajana üle Leonid Petšatkin. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2018 istungile tunnistaja ei ilmunud ega teavitanud kohut ilmumata jäämise põhjusest, vaatamata kohtukutse kättesaamisele. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ja apellatsioonimenetluse olemust on põhjendatud saata käesolev tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohtul ei osutunud võimalikuks menetlusnormide olulisi rikkumisi kõrvaldada. Samuti võib asjas osutuda vajalikuks täiendavate tõendite kogumine. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arvestada eelmärgitut, sh kostja vastuväiteid Leonid Petšatkini 13.03.2017 kirja suhtes ning Riigikohtu praktikas väljendatud juhiseid, mille kohaselt tuleks kohtule adresseeritud kirjas asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid avaldanud isik kuulata menetluses üle tunnistajana vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kirjas väljendatu kahtluse alla seadnud.
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuna praegusel juhul on hageja esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1), siis lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks, et täitedokumendis (notariaalne leping nr 4303, tl 8 – 11) väljendatud kohustust ei ole enam olemas – s.o et see on rahuldatud. Kui hageja nimetatud asjaolu kohta tõendeid ei esita, jääb hagi rahuldamata. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai kostjalt 06.11.2011 laenulepingu nr 1/061111 alusel laenu 322 500 USD ning muid väiteid laenu tagasimaksmise kohta ei ole menetluses esitatud, tuleb hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi seega ka tõendada, et Arkoma Management LTD poolt 25.06.2012 ja 27.09.2012 kostjale Leonid Khaninile tasutud maksed kogusummas 343 129 USD tehti just nimelt hageja ja mitte äriühingu enda samasisulise kohustuse täitmise eesmärgil sama võlausaldaja, s.o kostja, ees. Selle väite tõendamisel võib tähtsust omada ka see, kas Arkoma Management LTD on käesolevaks ajaks täitnud ka omaenda kohustuse laenuandja ehk kostja ees. Seejuures on hagejal võimalik taotleda TsMS § 236 lg 2 alusel kohtu kaasabi tõendite kogumisel, kui hagejal endal ei ole Arkoma Management LTD ja kostja vaheliste võlasuhete kohta võimalik tõendeid esitada. TsMS § 278 võimaldab menetlusosalisel taotleda kohtult, et kohus nõuaks teiselt isikult välja teatava dokumendi, mille ta arvab olevat selle isiku käes. TsMS § 279 lg 2 sätestab, et kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab ta kohtu nõudel koostama nende andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule. Seega on põhimõtteliselt võimalik kohustada käesolevas asjas Arkoma Management LTD-d esitama või koostama kohtule dokumendi, millest nähtuks tema võlasuhete seis kostja L. Khanini ees.
13.Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole selgitanud, millist tähendust peaks asjas omistama asjaolule, et hageja R. Sibilev oli väidetavalt Arkoma Management LTD kasusaaja. Mõiste „tegelik kasusaaja“ on kasutusel Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS). Nimetatud seaduse § 9 lg 1 kohaselt on tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb
oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on äriühingu puhul tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Nimetatud seisund ei tähenda siiski, et äriühingul oleks kohustus või põhjendus täita oma nn tegeliku kasusaaja võlakohustusi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna hageja oli tegelikuks kasusaajaks, siis on loogiline, et äriühing täitis esmalt hagejal lasuva kohustuse.
14.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.